Riigikogu Eesti Keskerakonna fraktsioon_vastus

Tanel Kiik Teie 24.04.2023 nr Riigikogu Eesti Keskerakonna fraktsioon [email protected] Meie 26.05.2023 nr 18-1/230671/2302838 Arvamus seaduseelnõu 17 SE kohta Lugupeetud Tanel Kiik Palusite õiguskantsleri arvamust perehüvitiste seaduse ning perehüvitiste seaduse, perekonnaseaduse ja töölepingu seaduse muutmise seaduse muutmise seaduse (17 SE) eelnõu (edaspidi eelnõu) kohta, millega soovitakse vähendada lasterikka pere toetust. Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 28 lõike 4 järgi on Riigikogu valik, kuidas lasterikkaid peresid toetada. Viidatud säte ei anna aga kellelegi õigust nõuda abi andmist kindlal viisil või suuruses. Kui aga Riigikogu on otsustanud lasterikkaid peresid rahaliselt toetada -sellekohane seadus on vastu võetud, välja kuulutatud, avaldatud ja jõustunud- on inimese õigus toetusele kaitstav nii omandipõhiõiguse (PS § 32) kui ka vanematele ja lastele kaitse andmise (PS § 27 lg 4) sätete alusel. Seda on järjepidevalt rõhutanud ka Euroopa Inimõiguste Kohus (vt Stec jt vs. Ühendkuningriik, p 51; Efe vs. Austria, p 45; Dhahbi vs. Itaalia, p 41). Inimesele antud õigus on seda kaalukam, mida tugevam on tema õiguspärane ootus jätkuvalt toetust saada (Riigikohtu otsus nr 5-20-7/12, p 39). Seega on seadusega iga ootuse loomine suur vastutus. Kergekäeline lubaduse andmine ja selle kiire tagasivõtmine kahjustab usaldust. Ei saa siiski öelda, et Riigikogul on keelatud inimeste sotsiaalseid õigusi piirata. Riigikohus on leidnud, et sotsiaalse kaitse taset võib vähendada ka erakordselt kaalukate põhjusteta (Riigikohtu otsus nr 5-20- 3/43, p 57). Lastega peredele lisasissetuleku andmine on ette nähtud parandatud ja täiendatud Euroopa sotsiaalharta artiklis 16 ja Euroopa sotsiaalkindlustuskoodeksi artiklis 40. Eestil tuleb mõlemat akti järgida. Eelduslikult oleks praegusel juhul ka pärast lasterikka pere toetuse vähendamist 200 euro võrra lastega peredele tagatud viidatud aktides silmas peetav lisasissetulek. Senisele Riigikohtu praktikale tuginedes ei saa väita, et lasterikka pere toetuse vähendamine 200 euro võrra ja lasterikka pere toetuse indekseerimisest loobumine rikuks õiguspärase ootuse põhimõtet. Samas leian, et lasterikka pere toetuse maksmisest loobumiseks kavandatud üleminekusäte, mis puudutab olukorda, kui pere üks laps on saanud 19-aastaseks (eelnõu § 1 p 5 ja § 1 p 3 koostoimes § 3 lõikega 1), rikub põhiseaduse §-des 10 ja 12 sätestatud võrdse kohtlemise ja õiguskindluse põhimõtteid. Sama selgitasin Riigikogu sotsiaalkomisjonile. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Madise Kärt Muller 693 8418; [email protected]