Õnne Pillak Teie 28.04.2023 nr 1-1/15-17/1
Riigikogu sotsiaalkomisjon
[email protected] Meie 26.05.2023 nr 18-1/230671/2302837
Arvamus seaduseelnõu 17 SE kohta
Lugupeetud Riigikogu sotsiaalkomisjon
Palusite õiguskantsleri arvamust perehüvitiste seaduse ning perehüvitiste seaduse,
perekonnaseaduse ja töölepingu seaduse muutmise seaduse muutmise seaduse (17 SE) eelnõu
(edaspidi eelnõu) kohta, millega soovitakse vähendada lasterikka pere toetust.
Eesti Vabariigi põhiseaduse § 28 lõike 4 järgi on Riigikogu valik, kuidas lasterikkaid peresid
toetada. Viidatud säte ei anna kellelegi õigust nõuda abi andmist kindlal viisil või suuruses. Kui
aga Riigikogu on otsustanud lasterikkaid peresid rahaliselt toetada -sellekohane seadus on vastu
võetud, välja kuulutatud, avaldatud ja jõustunud- on inimese õigus toetusele kaitstav nii
omandipõhiõiguse (PS § 32) kui ka vanematele ja lastele kaitse andmise (PS § 27 lg 4) sätete
alusel. Seda on järjepidevalt rõhutanud ka Euroopa Inimõiguste Kohus (vt Stec jt vs.
Ühendkuningriik, p 51; Efe vs. Austria, p 45; Dhahbi vs. Itaalia, p 41). Inimesele antud õigus on
seda kaalukam, mida tugevam on tema õiguspärane ootus jätkuvalt toetust saada (Riigikohtu otsus
nr 5-20-7/12, p 39). Seega on seadusega iga ootuse loomine suur vastutus. Kergekäeline lubaduse
andmine ja selle kiire tagasivõtmine kahjustab usaldust.
Senisele Riigikohtu praktikale tuginedes ei saa siiski väita, et lasterikka pere toetuse vähendamine
200 euro võrra ja lasterikka pere toetuse indekseerimisest loobumine rikuks õiguspärase ootuse
põhimõtet. Samas leian, et lasterikka pere toetuse maksmisest loobumiseks kavandatud
üleminekusäte, mis puudutab olukorda, kui pere üks laps on saanud 19-aastaseks (eelnõu § 1 p 5
ja § 1 p 3 koostoimes § 3 lõikega 1), rikub põhiseaduse §-des 10 ja 12 sätestatud võrdse kohtlemise
ja õiguskindluse põhimõtteid.
Lapsega pere õigus majanduslikule kaitsele
1. Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 27 lõikes 4 on sätestatud vanemate ja laste kaitse. Riik võib
vanematele ja lastele majandusliku kaitse andmiseks kehtestada ka sotsiaalhüvitisi. Eestile siduva
parandatud ja täiendatud Euroopa sotsiaalharta artikli 16 järgi on perekonnal õigus saada
majanduslikku kaitset. Selleks tuleb riigil maksta peredele lisasissetulekuna piisavaid pere- või
lapsetoetusi (vt Euroopa Sotsiaalõiguste Komitee seisukohtade ülevaade, lk 147). Perehüvitiste
maksmise näeb ette ka Euroopa sotsiaalkindlustuskoodeksi artikkel 40 (kaitstav risk on vastutus
laste ülalpidamise eest).
2
2. Põhiseaduse § 28 lõige 4 annab lasterikastele peredele (lisaks PS § 27 lõikega 4 tagatule)
täiendava kaitse (Riigikohtu otsus nr 3-18-1672/38, p 46). Seda, milles täiendav kaitse seisneb
(kas universaaltoetustes või vajaduspõhistes toetustes, teenustes, maksuvabastustes vms) ning mil
määral tuleb neile anda lisakaitset, otsustab Riigikogu, pidades silmas PS § 28 lõike 4 eesmärki.
Õigus omandile ja õiguskindlus
3. Kui toetuse saamise tingimused täitnud perel on seaduse järgi õigus toetusele, tuleb sellise
toetuse vähendamisel või äravõtmisel arvestada lisaks PS § 27 lõikele 4 ja § 28 lõikele 4 ka
PS §-s 32 sätestatud omandipõhiõigust (Riigikohtu otsus nr 5-20-7/12, p-d 35−38; vt ka Euroopa
Inimõiguste Kohtu lahendit asjas Dhahbi vs. Itaalia, p 41; Stec jt vs. Ühendkuningriik, p 51; Efe
vs. Austria, p 45) ning õiguspärast ootust (PS § 10).
4. Õiguspärase ootuse põhimõte annab isikutele kindluse, et kehtestatud normid jäävad püsima.
Ootus on kaitstav siis, kui inimesel oli mõistlik alus usaldada regulatsiooni püsimajäämist ja ta oli
asunud oma õigusi realiseerima (Riigikohtu otsus nr 5-20-3/43, p 73). See ei tähenda siiski, et
inimese ootust talle soodsa regulatsiooni püsimajäämise suhtes ei võiks üles kaaluda sellest
ootusest kaalukamad põhjused. Oluline on, et muudatuse tegemisel oleks saavutatud õiglane
tasakaal avaliku huvi ja üksikisiku varalise positsiooni vahel. Näiteks võib inimese varalise õiguse
kaalu suurendada õiguspärane ootus, mis on seda tugevam, mida kauem on kehtinud õigusakt,
mille alusel on inimesel tekkinud õigus oodata riigilt tuge, ning mida kauem on ta õigusaktile
toetudes oma tegevust korraldanud. See õiguspärane ootus võib kaaluda üles vajaduse vähendada
riigi kulutusi (Riigikohtu otsus nr 5-20-7/12, p-d 39 ja 67).
5. Seadusega antud õiguste piiramisel tuleb arvesse võtta ka vacatio legis’e põhimõtet (PS § 10).
Sellest põhimõttest tuleneb nõue, et enne muudatuste jõustumist peab inimestele, keda need
muudatused puudutavad, jääma piisavalt aega tutvuda uue regulatsiooniga ja sellega oma
tegevuses arvestada. Isegi kui vacatio legis’e põhimõtet on järgitud, ei välista see iseenesest
õiguspärase ootuse rikkumist (Riigikohtu otsus nr 3-4-1-27-13, p 51).
Sotsiaalkaitse taseme vähenemine
6. Riigikohus on leidnud, et Eestile siduvad rahvusvahelise õiguse aktid ei pane riigile kohustust
sotsiaalkindlustuse taset aja jooksul igal juhul parandada. Pole ka sätestatud, et sotsiaalkindlustuse
taset mistahes olukorras ei vähendata (Riigikohtu otsus nr 5-20-3/43, p 56). Nii on riigil õigus
sotsiaalse kaitse (sealhulgas sotsiaalkindlustuse) taset vähendada ka erakordselt kaalukate
põhjusteta (Riigikohtu otsus nr 5-20-3/43, p 57). Oluline on, et abi ei vähendataks meelevaldselt
(Riigikohtu otsus nr 5-20-3/43, p 58).
Lasterikka pere toetuse vähendamine
7. Perehüvitiste seaduse (PHS) § 21 lõiked 2 ja 3 sätestavad, et kolme kuni kuut last kasvatavale
perele makstakse lasterikka pere toetust 650 eurot kuus ning seitset või enamat last kasvatavale
perele 850 eurot kuus. Eelnõus on ette nähtud, et alates 2024. aasta 1. jaanuarist on toetuse suurus
vastavalt 450 ja 650 eurot kuus (eelnõu § 1 punktid 1 ja 2 ning § 3 lg 2). Seega kavandatakse
eelnõuga toetust vähendada 200 euro võrra.
8. Eelnõuga soovitakse lasterikka pere toetust vähendada, et toetada elatisabi suurendamise kaudu
senisest rohkem ühe vanemaga peresid, kes on võrreldes teiste peretüüpidega suuremas vaesuses
(eelnõu I lugemise seletuskiri, lk 1). Eelnõu seletuskirjas on öeldud, et vabaneva raha arvel saab
3
riik osutada rohkem teenuseid, maksta hooldus- ja haigushüvitisi ning rahastada laste ravi ja
turvalise elukeskkonna loomist. Eelnõuga nähaksegi ette, et kohtu-, täite- ja pankrotimenetluse
ajal võib laps saada elatisabi 200 eurot kalendrikuus (eelnõu § 1 p 4). Sellega suurendatakse
elatisabi 100 euro võrra.
9. Lasterikkad pered on 650-eurost ja 850-eurost toetust saanud alates 2023. aasta jaanuarist. Enne
seda said nad 300 ja 400 euro suurust toetust. See tähendab, et lasterikkad pered ei ole saanud 650-
eurost ja 850-eurost toetust pikka aega. Eelnõu järgi hakatakse alates 2024. aasta 1. jaanuarist
maksma peredele toetust vastavalt 450 ja 650 eurot kuus. See tähendab, et toetus jääb võrreldes
varasemaga endisest palju suuremaks. Kuigi toetuse vähendamine võib paljudes peredes
põhjustada meelehärmi, tuleb arvestada sellega, et lasterikka pere toetus pole mõeldud asendama
pere sissetulekut. Lasterikka pere toetus on pere lisasissetulek. Seetõttu pole mõistlik olnud ka
pere toimetulekut ainuüksi sellele toetusele rajada ega oodata, et seda toetust kunagi ei vähendata.
Toetuste vähendamisest on antud teada piisavalt varakult, et inimesed saaksid lisasissetuleku
vähenemisega kohaneda.
10. Põhiseaduse § 28 lõige 4 ei kohusta riiki lasterikastele peredele 650-eurost ja 850-eurost toetust
maksma. Ka on riigil õigus sotsiaalse kaitse (sealhulgas sotsiaalkindlustuse) taset vähendada.
Otsused selle kohta, milliseid reforme teha ja milliseid ühiskonnagruppe nende reformidega
eelistada, saab teha vaid Riigikogu (vt Riigikohtu otsus nr 5-17-13/10, p 39 jj). Arvestades, et
PS § 28 lõige 4 jätab Riigikogule avara otsustusõiguse, kuidas ja mil määral tagada lasterikastele
peredele täiendav kaitse, võib Riigikogu otsustada olla lasterikaste perede suhtes senisest vähem
heldem ja suunata abi sinna, kus seda Riigikogu hinnangul rohkem vajatakse. Analüüsid
kinnitavad, et üksikvanemaga leibkondadel on majanduslikult keerulisem toime tulla kui kahe
vanemaga leibkondadel, mistõttu satuvad nad sagedamini toimetulekutoetuse saajate hulka
(K. Melesk jt. Toimetulekutoetuse ja võlgnevuse mõju sotsiaal-majanduslikule toimetulekule ning
tööturuaktiivsusele, 2022, lk-d 28, 30). Ka ei saa öelda, et eelnõu selle ja muude eesmärkide
saavutamine pandaks ainult lasterikaste perede õlule: riigieelarve puudujäägi tõttu on Riigikogu
menetluses Vabariigi Valitsuse esitatud maksumuudatusi käsitlevad eelnõud nr 145 SE, 146 SE,
147 SE ja 148 SE, millega soovitakse riigi tulusid suurendada ja mis puudutavad kõiki
ühiskonnaliikmeid.
11. Kokkuvõtteks, kuigi eelnõuga soovitakse lasterikka pere toetuse maksmise reeglid muuta
peredele ebasoodsamaks, ei kahjusta toetuse vähendamine lasterikkaid peresid ülemäära.
Lasterikka pere toetuse maksmisest loobumine, kui pere üks laps on saanud 19-aastaseks
12. PHS § 21 lõiked 4–7 näevad ette, et lasterikkale perele jätkatakse toetuse maksmist ka siis, kui
pere üks laps on saanud 19-aastaseks. Lasterikka pere toetuse maksmist jätkatakse toetuse saamise
tingimuste muutumisele järgnevast kuust, kui peres kasvab 1) kaks last, kes vastavad
PHS § 17 lõikes 1 või 2 sätestatud tingimusele – kahe kolmandiku ulatuses toetuse suurusest;
2) üks laps, kes vastab PHS § 17 lõikes 1 või 2 sätestatud tingimusele – ühe kolmandiku ulatuses
toetuse suurusest (PHS § 21 lg 4 ja 6). Kui lasterikka pere toetust maksti vaid kolmikute või
enamaarvuliste mitmike eest, kes ei vasta enam PHS § 17 lõikes 1 või 2 sätestatud tingimusele,
siis jätkatakse perele lasterikka pere toetuse maksmist ühe kolmandiku ulatuses toetuse suurusest.
Toetuse maksmist jätkatakse kolme aasta jooksul alates sellest kuust, mis järgneb toetuse saamise
tingimuste muutumisele (PHS § 21 lõiked 5 ja 6).
Eelnõu kohaselt on kavas lasterikka pere toetuse maksmist jätkata kuni 2023. aasta 31. detsembrini
neile, kellel oli 2023. aasta 30. juuni seisuga õigus saada toetust PHS-i enne 2023. aasta 1. juulit
4
kehtinud redaktsiooni § 21 lõike 4 või 5 alusel (eelnõu § 1 p 5). Ülejäänud juhtudel toetust enam
ei maksta, kuna PHS § 21 lõiked 4–7 ja § 637 lõige 1 tunnistatakse alates 1. juulist 2023 kehtetuks
(eelnõu § 1 p 3, § 3 lg 1). Seega on eelnõuga kavandatud lasterikka pere toetuse maksmise
jätkamisest loobuda perele, kui pere üks laps on saanud 19-aastaseks.
13. PHS § 21 lõigete 4–7 ning § 637 lõike 1 alusel on toetust saama õigustatud inimesed asunud
oma õigust kasutama. Kehtivad sätted annavad neile sisuliselt tähtajalise lubaduse saada lasterikka
pere toetust ka siis, kui üks pere lastest on saanud 19-aastaseks.
14. Täisealine inimene vastutab ise oma toimetuleku eest ja peab end vajaduse korral ise ülal. ÜRO
lapse õiguste konventsiooni järgi peetakse lapseks alla 18-aastast. Nii PS § 27 lõike 4 kui ka
parandatud ja täiendatud Euroopa sotsiaalharta artikli 16 ja Euroopa sotsiaalkindlustuskoodeksi
artikli 40 järgi tuleb majanduslik kaitse tagada alaealiste lastega peredele. PS § 28 lõikes 4 on
samuti silmas peetud lasterikkaid peresid, kelle lapsed on alaealised. Seega annavad
PHS § 21 lõiked 4–7 õiguse riigi vabast tahtest antavale hüvele, nende sätete kohaselt ei täideta
põhiseadusest tulenevat kohustust. See tähendab, et mitut argumenti kaaludes tuleb arvestada, et
kui ühe ja kahe alaealise lapsega perele jätkatakse lasterikka pere toetuse maksmist, ei täida riik
PS § 28 lõikest 4 tulenevat kohustust (vt analoogselt Riigikohtu otsusega nr 3-4-1-23-11, p 68).
15. Toetust saavad pered ei ole pärast lapse 19-aastaseks saamist lasterikka pere toetust saanud
kuigi pikka aega ning neid peresid ei ole palju. Kuna see toetus pole mõeldud asendama pere
sissetulekut, vaid peab seda täiendama, pole mõistlik olnud rajada oma pere toimetulekut üksnes
sellele toetusele. Toetuse maksmine pole ka sõltunud 19-aastase õppimisest vms asjaolust. Seega
on lasterikka pere toetust saanud ka pered, kelle 19-aastane laps on asunud tööle ja vastutab nüüd
ise oma toimetuleku eest, ja kes on tegelikult samasuguses olukorras nagu ühe- ja kahelapselised
pered.
16. Riigikogul on õigus sotsiaalpoliitikat kujundada ja vajaduse korral seda ka muuta. Pigem on
alust väiteks, et mõnda aega lasterikka pere toetust saanud ühe ja kahe lapsega perede toimetulek
hakkab sarnanema teiste ühe ja kahe lapsega perede toimetulekuga, nii nagu see oli enne
1. jaanuari 2023. Seega, kuigi eelnõuga soovitakse lasterikastele peredele soodsad reeglid muuta
ebasoodsamaks, ei kahjusta toetuse maksmise lõpetamine, juhul kui perre on jäänud vaid üks või
kaks kuni 19-aastast last, lasterikkaid peresid ülemäära.
Üleminekusäte lasterikka pere toetuse maksmisest loobumiseks, kui pere üks laps on saanud
19-aastaseks
17. Eelnõu kohaselt on kavas lasterikka pere toetuse maksmist jätkata kuni 2023. aasta
31. detsembrini neile, kellel oli 2023. aasta 30. juuni seisuga õigus saada toetust PHS-i enne
2023. aasta 1. juulit kehtinud redaktsiooni § 21 lõike 4 või 5 alusel (eelnõu § 1 p 5). Ülejäänud
juhtudel toetust enam ei maksta, kuna PHS § 21 lõiked 4–7 ja § 637 lõige 1 tunnistatakse alates
1. juulist 2023 kehtetuks (eelnõu § 1 p 3, § 3 lg 1).
18. PHS § 21 lõike 6 järgi jätkatakse lasterikka pere toetuse maksmist PHS § 21 lõigete 4 ja 5
alusel toetuse saamise tingimuste muutumisele järgnevast kuust. See tähendab, et toetuse saamise
tingimused täitnud lasterikkad pered, kellele maksti lasterikka pere toetust lapse 19-aastaseks
saamisel tema põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppe tasemeõppes õppimise tõttu veel täies
ulatuses, jäävad alates 1. juulist 2023 lasterikka pere toetusest ilma. Samuti jäävad lasterikka pere
toetusest ilma need lasterikkad pered, kelle laps saab juunis 19-aastaseks. Küll aga jätkatakse
toetuse maksmist kuni 2023. aasta lõpuni umbes 130 perele, kellele 31. juuni 2023 seisuga maksti
5
toetust juba vähendatud ulatuses (peredele, kelle 19-aastaseks saanud laps ei õppinud põhikoolis,
gümnaasiumis või kutseõppe tasemeõppes).
Järelikult koheldakse eelnõu järgi halvemini neid peresid, kelle 19-aastaseks saanud laps õpib
30. juunil 2023 põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppe tasemeõppes või kelle laps saab juunis
19-aastaseks, kuna neile lõpetatakse toetuse maksmine sisuliselt üleöö.
19. Kuigi tegemist on riigi heast tahtest ja poliitilistest eesmärkidest lähtuvalt antava hüve või
soodustusega, mitte PS § 28 lõikest 4 tuleneva kohustuse täitmisega, peab Riigikogu ka selliste
hüvede jagamisel silmas pidama PS §-s 12 sätestatut, mille kohaselt on meelevaldselt erinev
kohtlemine keelatud. Pole ühtki mõistlikku ja asjakohast põhjust, miks peaks lasterikka pere
toetuse maksmist jätkates kohtlema peresid erinevalt, sõltuvalt sellest, kui suures ulatuses (kas
täies või vähendatud ulatuses) on nad seni toetust saanud. Samuti pole ühtki mõistlikku ja
asjakohast põhjust, miks peaks toetuse maksmise lõpetama sisuliselt üleöö neile peredele, kelle
19-aastaseks saanud laps õpib 30. juunil 2023 põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppe
tasemeõppes või saab sel päeval 19-aastaseks. Eelnõu soovimatu tagajärg võib olla see, et mõned
põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppe tasemeõppes õppivad noored võivad jätta maikuus
õpingud pooleli, selleks et pere saaks aasta lõpuni vähendatud mahus lasterikka pere toetust. Seega
on eelnõu § 1 p 5 ja § 1 p 3 koostoimes § 3 lõikega 1 vastuolus põhiseaduse §-dega 10 ja 12.
Lasterikka pere toetuse indekseerimisest loobumine
20. Perehüvitiste seaduse, perekonnaseaduse ja töölepingu seaduse muutmise seadusega otsustas
Riigikogu, et alates 1. maist 2024 hakatakse lasterikka pere toetust indekseerima iga kalendriaasta
1. maiks riikliku pensionikindlustuse seaduse § 26 lõike 6 alusel kinnitatud indeksiga (§ 1 p 8,
§ 4 lg 3). Selleks pidid 1. mail 2024 jõustuma PHS § 21 lõiked 8 ja 9. Eelnõuga võetakse
1. juulil 2023 need sätted seadusest välja (eelnõu § 2).
21. PHS § 21 lõiked 8 ja 9 näevad lasterikastele peredele toetuse edasise indekseerimise
võimalusega selgelt ette lisasoodustuse. Kuigi selle soodustuse tegemisest loobumine võib
põhjustada neis peredes pettumust, pole praegusel juhul alust rääkida õiguspärasest ootusest ja
selle rikkumisest. PHS § 21 lõiked 8 ja 9 pole veel jõustunud. Kuna pole isegi teada, milliseks
võiks kujuneda riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel kinnitatud indeks, rääkimata sellest, et
keegi oleks nende sätete alusel kahju kannatanud, ei saa nende sätete jõustamata jätmine kuidagi
halvendada lasterikaste perede olukorda.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Ülle Madise
Kärt Muller 693 8418
[email protected]