Jakob Rosin Teie 26.01.2023 nr
Eesti Pimedate Liit
[email protected] Meie 24.05.2023 nr 6-1/230798/2302788
Vähenenud töövõimega inimeste toetamine
Austatud Eesti Pimedate Liidu juhatuse esimees
Pöördusite õiguskantsleri poole, kuna teie hinnangul peaksid üksi elavad vähenenud töövõimega
inimesed saama samamoodi toetust nagu üksi elavad pensionärid.
Eesti Vabariigi põhiseaduse § 28 sätestab, et töövõimetul inimesel on õigus riigi abile ja et puuetega
inimesed on riigi erilise hoole all. See tähendab, et töövõime (ja sellest tuleneva sissetuleku)
kaotanud inimesele tuleb pakkuda sellist rahalist tuge, et ta oleks kaitstud vaesuse eest ja säiliks
mõistlik proportsioon tema varasema sissetulekuga.
Parandatud ja täiendatud Euroopa sotsiaalhartas on kokku lepitud, et kõigil töötajatel on õigus
sotsiaalkindlustusele (artikkel 12). See tähendab, et kui realiseerub risk ja inimene jääb töövõime
kaotuse tõttu sissetulekuta, siis peab riik tagama talle sissetuleku.
Euroopa Sotsiaalõiguste Komitee on oma selgitustes (lk 120) leidnud, et sotsiaalhüvitiste suurus ei
tohiks olla väiksem kui 50 protsenti leibkonnaliikme ekvivalentnetosissetuleku mediaanist. Kui
lisaks makstakse ka teisi toetusi, võib sobiv olla ka hüvitis, mis ulatub 40−50 protsendini
ekvivalentnetosissetuleku mediaanist. Kui aga sotsiaalhüvitis jääb alla 40 protsendi, siis ei saa seda
mingil juhul lugeda piisavaks.
Kuna viimased andmed ekvivalentnetosissetuleku mediaani suuruse kohta on aastast 2021, saame
teha võrdluse vaid selle aasta kohta. 2021. aastal oli kuni märtsi lõpuni töövõimetoetuse päevamäär
14,89 eurot ja alates aprillist 15,13 eurot. Kui inimesele maksti töövõimetoetust terve 2021. aasta,
siis sai ta toetust kokku 5500,85 eurot (90 x 14,89) + (275 x 15,13). Ekvivalentnetosissetuleku
mediaan oli 2021. aastal 14 826,67 eurot. Töövõimetoetus moodustab sellest kõigest 37,1 protsenti.
Kui puuduva töövõimega inimesed saaksid teie soovitud toetust samadel tingimustel, nagu
makstakse üksi elava pensionäri toetust ehk 200 eurot aastas, siis moodustaksid nende hüvitised
38,4 protsenti ekvivalentnetosissetuleku mediaanist.
Olete öelnud, et kõige haavatavamas olukorras on need puuduva töövõimega inimesed, kes elavad
üksi. Ometi ei aitaks üksi elavatele vähenenud töövõimega inimestele toetuse maksmine tõsta nende
sissetulekute taset Euroopa sotsiaalhartas nõutud tasemeni. Seetõttu andis õiguskantsler teie
tõstatatud küsimusest ülevaate Riigikogu sotsiaalkomisjonile esitatud ettekandes (vt ettekande
2
punkt 5). Ettekanne on saadetud ka majandus- ja infotehnoloogiaministrile, kelle vastusalas on muu
hulgas tööhõive ja tööturu valdkond.
Täname teid olulise küsimuse eest.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Liisi Uder
puuetega inimeste õiguste valdkonna juht
õiguskantsleri volitusel
Liisi Uder 6938437
[email protected]