NOTARIAALMÄRGE.
Mina, Tallinna notar Liina Vaidla, kelle büroo asub aadressil Tallinnas, Narva mnt 5, kinnitan käesoleva ärakirja, mis on tehtud originaaldokumendist, õigsust.
TALLINNA NOTAR LIINA VAIDLA
NOTARI AMETITEGEVUSE RAAMATU
REGISTRI NUMBER
1317
ISIKLIKU KASUTUSÕIGUSE SEADMISE LEPING JA ASJAÕIGUSLEPING
Käesoleva notariaalakti on koostanud ja tõestanud Tallinna notar Liina Vaidla,
notaribüroos Tallinnas, Narva mnt 5 kolmandal juunil kahe tuhande kahekümnendal
aastal (03.06.2020) ning selles notariaalaktis osalejad on
Eesti Vabariik, edaspidi nimetatud Omanik, mille nimel tegutseb riigivara valitseja
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus
Maanteeamet, mis on registreeritud riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riikliku registris
registrikoodi 70001490 all, aadress Teelise tn 4, Tallinn, e-posti aadress
[email protected],
mille esindajana tegutseb notariaalaktile lisatud volikirja alusel Lii Lember, isikukood
46806062737, kes on notariaalakti tõestajale tuntud isik (Omaniku esindaja esindusõiguse on
notariaalakti tõestaja tuvastanud temale esitatud volikirja originaali ja käesolevas lepingus
viidatud käskkirjade alusel ning registriandmed on kontrollitud notariaalakti tõestamise
päeval e-notari teabesüsteemi kaudu registriandmete väljatrüki alusel),
Elektrilevi OÜ, registrikood 11050857, aadress Kadaka tee 63/1, Tallinn, e-posti aadress
[email protected], edaspidi nimetatud Õigustatud isik, mille esindajana tegutseb
notariaalaktile lisatud volikirja alusel Andra Sokk, isikukood 47204076020, kelle
isikusamasus on tuvastatud PPA andmebaasi alusel (Õigustatud isiku esindaja esindusõiguse
on notariaalakti tõestaja tuvastanud temale esitatud volikirja originaali alusel ja
registriandmed on kontrollitud notariaalakti tõestamise päeval e-notari teabesüsteemi kaudu
registriandmete väljatrüki alusel),
kes sõlmivad lepingu alljärgnevas:
1. LEPINGU ESE
1.1. Lepingu esemeks on aadressil 11113 Assaku-Jüri tee, Karla küla, Rae vald,
Harju maakond asuv kinnistu koos selle juurde kuuluvate osade ja päraldistega.
1.2. Lepingu ese on kantud Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri
registriossa nr 3258550 ja selle koosseisu kuulub järgmine maaüksus: katastritunnus
65301:003:0188, pindala 3,3000 ha, aadress 11113 Assaku-Jüri tee, Karla küla, Rae
vald, Harju maakond, maa sihtotstarve transpordimaa (100%). Registriosas on tehtud
alljärgnevad kanded:
1.2.1. Teise jakku on omanikuna sisse kantud Eesti Vabariik.
1
1.2.2. Kolmandasse jakku on kantud järgmised kanded:
2) Isiklik kasutusõigus tehnovõrgu või rajatise seadmiseks Aktsiaselts ELVESO
(registrikood 10096975) kasuks. Tähtajatu ja tasuta isiklik kasutusõigus vee- ja
kanalisatsioonitorustiku ehitamiseks, omamiseks, remontimiseks, hooldamiseks ja
muul viisil ekspluateerimiseks talitluse tagamise eesmärgil vastavalt 12.09.2017. a
sõlmitud lepingu punktile kolm üks (3.1), kolm kolm üks (3.3.1), neli (4), viis (5) ning
lepingu lisaks nr 1 olevale plaanile. 12.09.2017 kinnistamisavalduse alusel sisse
kantud 15.09.2017. Kohtunikuabi Silvia Sauväli.
3) Isiklik kasutusõigus Elektrilevi OÜ (registrikood 11050857) kasuks.
Asjaõigusseaduse § 158¹ järgne tasuta ja tähtajatu isiklik kasutusõigus vastavalt
20.06.2018. a sõlmitud lepingu punktile kolm kümme (3.10) kuni kolm kaksteist
(3.12), neli (4), viis (5) ning lepingu lisaks nr 4 olevale plaanile. 20.06.2018
kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 25.06.2018. Kohtunikuabi Katrin Kokk.
4) Isiklik kasutusõigus Elektrilevi OÜ (registrikood 11050857) kasuks.
Asjaõigusseaduse § 158¹ järgne tähtajatu isiklik kasutusõigus maakaabelliini
paigaldamiseks ehitamiseks, omamiseks, remontimiseks, hooldamiseks ja muul viisil
ekspluateerimiseks talitluse tagamise eesmärgil vastavalt 21.03.2019.a sõlmitud
lepingu punktidele 3.8, 3.9 ja 4 ning lepingu lisaks nr 3 olevale plaanile. 21.03.2019
kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 10.04.2019. Kohtunikuabi Eha Soots.
5) Isiklik kasutusõigus Rae vald kasuks. Tähtajatu ja tasuta isiklik kasutusõigus
jalgratta- ja jalgtee ning valgustuse ehitamiseks, omamiseks, avalikuks kasutamiseks
ja teehoiu korraldamiseks talituse tagamise eesmärgil vastavalt 09.08.2019 lepingu
punktidele kolm üheksa (3.9) kuni kolm kaksteist (3.12), kolm seitseteist (3.17) kuni
kolm kakskümmend kaks (3.22) ja neli (4) kuni üheksa (9). Isikliku kasutusõiguse ala
on tähistatud 09.08.2019 lepingu lisadeks nr 4.1, 4.2, 4.3, 4.4, 4.5 ja 4.6 ning lepingu
lisadeks nr 5.1, 5.2 ja 5.3 olevatel plaanidel. 9.08.2019 kinnistamisavalduse alusel
sisse kantud 9.09.2019. Kohtunikuabi Eha Soots.
1.2.3. Neljandas jaos kehtivaid hüpoteegi kandeid ei ole.
1.3. Kinnistusraamatust nähtuvad andmed on notariaalakti tõestaja kontrollinud
kinnistusraamatu elektroonilisest andmebaasist käesoleva lepingu sõlmimise päeval
(03.06.2020).
1.4. Riikliku ehitisregistri elektroonilise andmebaasi kohaselt on lepingu eseme koosseisu
kuuluva maaüksusega seotud alltoodud tabelis nimetatud ehitised (rajatised), millised
ei ole arestitud ega panditud ning milliste suhtes ei ole piiranguid ega muid probleeme
riiklikusse ehitisregistrisse kantud. Nimetatud andmed on notariaalakti tõestaja
kontrollinud käesoleva lepingu sõlmimise päeval.
1.5. E-notari teabesüsteemi andmete kohaselt ei ole lepingu eseme koosseisu kuuluval
maaüksusel käesolevas lepingus nimetamata looduskaitseseadusest tulenevaid
piiranguid (sealhulgas projekteeritavaid looduskaitseobjekte) registreeritud.
1.6. E-notari teabesüsteemi andmete kohaselt on lepingu eseme koosseisu kuuluva
maaüksusega seotud suur hulk kitsendusi (sh elektripaigaldise kaitsevööndid,
avalikult kasutatava tee kaitsevööndid, sideehitise kaitsevööndid, muinsuskaitseala
või kinnismälestise ala ja kaitsevöönd (ulatus: 2915 m² ja 4137 m²; nähtus:
kinnismälestis (Asulakoht)), geodeetilise märgi kaitsevöönd, ühisveevärgi ja -
kanalisatsiooni vööndid, tee avalik kasutus, gaasipaigaldise kaitsevöönd,
tiheasustusala (Rae valla üldplaneering)), mida täies mahus käesolevas lepingus ei
kajastata ning mis on osalejatele esitatud tutvumiseks notariaalakti tõestamise päeval.
2
1.7. E-notari teabesüsteemi andmete ja kultuurimälestiste riikliku elektroonilise
andmebaasi kohaselt asub lepingu eseme koosseisu kuuluval maaüksusel järgmine
kinnismälestis: 14.10.1998.a. arvele võetud arheoloogiamälestis: Asulakoht (registri
nr 18761) – „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ Kultuuriministri 27.07.1998 määrus
nr 20 (RTL 1998, 259/260, 1059).
2. OSALEJATE KINNITUSED
2.1. Omaniku esindaja kinnitab, et:
2.1.1. Punktis üks (1) toodud andmed lepingu eseme kohta on tõesed ja õiged ning lepingu
eseme suhtes ei ole kinnistusosakonnale esitatud kinnistamisavaldusi.
2.1.2. Lepingu ese on Omaniku omand ning lepingu ese ei ole arestitud, selle suhtes ei ole
vaidlusi, lepingu eset ei ole koormatud käesolevas lepingus nimetamata kolmandate
isikute õigustega, sealhulgas kinnistusraamatusse mittesissekandekohustuslike
õigustega, nagu näiteks üüri-, rendi- või muud kasutuslepingud, millest ta ei ole
Õigustatud isikut informeerinud.
2.1.3. Lepingu esemed on registreeritud riigi kinnisvararegistris (objekti kood KV67382)
ning selle suhtes on sõlmitud mitmed kasutuslepingud.
2.1.4. Ei esine asjaolusid, mis piiraksid või välistaksid Omaniku õigust sõlmida käesolevat
lepingut, ning Omaniku poolt ei ole sõlmitud ja Omanik kohustub mitte sõlmima
ühtegi lepingut, mis tooks kaasa kolmandate isikute õiguste tekkimise ega muid
kokkuleppeid, mis võiksid takistada või viivitada käesoleva lepingu alusel Õigustatud
isiku kasuks seatava isikliku kasutusõiguse kandmist kinnistusraamatusse.
2.1.5. Lepingu eseme koosseisu kuuluva maaüksuse valdamise, kasutamise ega käsutamise
suhtes ei kehti Omanikule teadaolevaid käesolevas lepingus nimetamata
muinsuskaitsealaseid, käesolevas lepingus nimetamata looduskaitsealaseid ega muid
käesolevas lepingus nimetamata piiranguid.
2.1.6. Kasutusõiguse alal ei paikne Omaniku poolt püstitatud hooneid ega rajatisi, mis
takistaksid käesoleva lepingu alusel seatava isikliku kasutusõiguse teostamist.
2.1.7. Lepingu eseme koosseisu kuuluval maaüksusel ei paikne Omanikule teadaolevaid
kolmandatele isikutele kuuluvaid käesolevas lepingus nimetamata maapealseid või
maa-aluseid tehnovõrke ega -rajatisi.
2.1.8. Kasutusõiguse ala on vabastatud ning Õigustatud isik saab alates käesoleva lepingu
sõlmimise hetkest teostada otsest valdust kasutusõiguse ala suhtes.
2.1.9. Käesoleva lepingu sõlmimisel juhindub Omanik riigivaraseaduse § 19 lõikes 11 ja §
96 lõike 2 punktis 2 sätestatust. Majandus- ja taristuministri 21.10.2016.a. käskkirjaga
nr 16-0296 on Maanteeameti peadirektorile antud volitused otsustada Eesti Vabariigi
nimel Maanteeameti kaudu avalikult kasutatava riigitee ja selle teenindamiseks
vajaliku maa kasutamiseks andmist tehnovõrgu- või rajatise või muu ehitise
ehitamiseks.
2.1.10. Riigivara otsustuskorras kasutamiseks andmine ja lepingu eseme isikliku
kasutusõigusega koormamine on otsustatud Maanteeameti peadirektori 01.06.2020.a.
käskkirjaga nr 1-2/20/454.
2.1.11. Käesolevat lepingut sõlmides tegutseb ta Maanteeameti peadirektori 26.10.2019.a.
käskkirja nr 1-2/19/747 ja Tallinna notari Marika Rei asendaja Kersti Paeveer poolt
31.10.2019.a. registri nr 2518 all tõestatud volikirja alusel. Tal on kõik õigused ja
piisavad volitused sõlmida käesolev leping Omaniku nimel kooskõlas õigusaktidega
ja ta ei tea ühtegi takistust käesoleva lepinguga võetud ja selles sätestatud kohustuste
3
täitmiseks.
Notariaalakti tõestaja on osalejatele selgitanud, et haldusakti vaidlustamise tähtaeg on 30
päeva, kuid sellele vaatamata soovivad osalejad käesoleva lepingu tõestamist.
2.2. Õigustatud isiku esindaja kinnitab, et:
2.2.1. Õigustatud isik on üle vaadanud lepingu eseme koosseisu kuuluva maaüksuse ja
kasutusõiguse ala ning on teadlik kasutusõiguse ala suurusest ja piiridest.
2.2.2. Õigustatud isik tegutseb elektrituruseaduse alusel ning on jaotusvõrgu võrguteenuse
(avaliku teenuse) osutaja lepingu esemeks oleva kinnistu teeninduspiirkonnas ja
vastab avaliku teenuse osutajale esitatud nõuetele.
2.2.3. Tema volitused Õigustatud isiku esindajana on kehtivad, neid ei ole tagasi võetud ega
tühistatud, ning ei esine asjaolusid, mis piiraksid või välistaksid tema õigust sõlmida
käesolev leping ja tal on kõik seadustest ja esindatava äriühingu põhikirjast vajalikud
esindatava äriühingu sisesed otsused käesoleva lepingu sõlmimiseks ning ta omab
kõiki õiguseid käesoleva lepingu sõlmimiseks esindatava äriühingu nimel.
2.3. Osalejad kinnitavad, et:
2.3.1. Käesoleva lepingu alusel isikliku kasutusõiguse seadmisega lepingu esemele ei
kahjustata punktis üks kaks kaks (1.2.2) nimetatud isiklike kasutusõigustega
soodustatud isikute huve.
2.3.2. Nad soovivad lisada käesolevale lepingule plaanid, millel on näha kasutusõiguse ala.
2.3.3. Nad ei soovi täiendavate dokumentide muretsemist, notariaalaktile lisamist ega
tehinguga seotud asjaolude täiendavat kontrollimist ja täiendavat nõustamist
notariaalakti tõestaja poolt.
3. ISIKLIKU KASUTUSÕIGUSE SEADMINE
3.1. Omanik ja Õigustatud isik lepivad kokku seada Õigustatud isiku kasuks lepingu
esemele tähtajatu ja tasuta isiklik kasutusõigus elektri maakaabelliini omamiseks
tehnovõrgu ja -rajatise ehitamise ja talumise eesmärgil ning teostada kõiki töid, mis
on vajalikud tehnorajatise ehitamiseks, omamiseks, remontimiseks, hooldamiseks ja
muul viisil ekspluateerimiseks talitluse tagamise eesmärgil.
3.2. Õigustatud isikul on õigus kasutada lepingu eset käesoleva lepingu alusel seatud
isiklikust kasutusõigusest tulenevate õiguste teostamiseks kasutusõiguse alal, milline
on käesoleva lepingu lahutamatuteks lisadeks olevatel plaanidel 1.1 ja 1.2 tähistatud
punase viirutatud alana (edaspidi nimetatud kasutusõiguse ala).
3.3. Omanik ja Õigustatud isik lepivad kokku, et käesoleva lepingu alusel lepingu esemele
seatav isiklik kasutusõigus saab Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri
registriosasse nr 3258550 sisse kandmisel esimese vaba järjekoha.
4. OSAPOOLTE KOKKULEPPED
4.1. Kasutusõiguse ala kasutamisel kohustub Omanik:
4.1.1. mitte takistama Õigustatud isiku ja/või Õigustatud isiku töötajate/volitatud isikute
kasutusõiguse ala tasuta kasutamist tehnovõrgu majandamiseks ning samuti kohustub
mitte takistama kasutusõiguse alale juurdepääsu nii jalgsi kui igat liiki sõidukitega;
4.1.2. teavitama tema teadmisel lepingu esemel tegutsevaid isikuid kasutusõiguse ala
4
olemasolust ja selles kehtivatest piirangutest, samuti järgima nimetatud piiranguid
oma tegevuses;
4.1.3. hoiduma tegevusest, mis halvendaks tehnovõrgu korrashoidu ja/või ohustaks
tehnovõrgu toimimist.
4.2. Kasutusõiguse ala kasutamisel kohustub Õigustatud isik:
4.2.1. teavitama Omanikku tehnovõrgu plaanilistest hooldus- ja remonttöödest vähemalt
kolm (3) päeva enne tööde alustamist; tehnovõrgu avariiremondi korral alustab
Õigustatud isik vajaduse korral viivitamata vajalike töödega, teatades sellest
Omanikule; pärast lepingu esemel teostatud tehnovõrgu ehitus-, hooldus- ja
remonttööde lõpetamist on Õigustatud isik kohustatud taastama lepingu esemel tööde
alustamise hetke heakorra;
4.2.2. lubama lepingu eseme igakordsel omanikul või tema poolt volitatud isikul ilma
täiendavate kooskõlastusteta teostada kasutusõiguse alal järgmisi hooldetöid (sh teha
talihooldetöid): sildade-viaduktide hooldetöid, tee katte ja peenarde remondi ja
hooldetöid, niita, teostada võsaraiet ja muid vajalikke töid;
4.2.3. kasutama kasutusõiguse ala kooskõlas käesoleva lepinguga säästlikult ja
heaperemehelikult ning võtma tarvitusele kõik abinõud, vältimaks Omaniku või
kolmandate isikute vara või õiguste kahjustamist mistahes viisil;
4.2.4. kasutama oma tegevuses loodussäästlikku tehnoloogiat, vältima keskkonna reostamist
ning täitma õigusaktidest tulenevaid nõudeid;
4.2.5. hoidma tehnovõrgu oma vahenditega ja omal kulul korras;
4.2.6. kandma tehnovõrgu kasutamisest tulenevat vastutust kolmandate isikute ees, mis on
Õigustatud isiku tegevuse või tegevusetuse otsene tagajärg.
4.3. Omanik ja Õigustatud isik lepivad kokku, et:
4.3.1. Isikliku kasutusõiguse teostamine on tasuta ja tähtajatu.
4.3.2. Õigustatud isik esitab Omanikule tehnovõrgu- ja rajatise ehitustööde vastuvõtmisel
tööde digitaalsed teostusjoonised ja vastutab teostusjooniste õigsuse ja tegelikule
olukorrale vastavuse eest. Kui selgub, et tehnovõrk ei paikne teostusjoonistel
kirjeldatud asukohas, on Õigustatud isik kohustatud kolmekümne (30) päeva jooksul
oma kuludega tehnovõrgu ümber paigutama Omanikuga kooskõlastatud asukohta.
4.3.3. Õigustatud isik kohustub vähemalt esimesel korral peale paigaldust tulema tee
ehitusobjekti alguses ja tasuta lepingu eseme omaniku esindajale või tema poolt
tellitud tööde teostajale ette näitama tehnorajatise asukoha.
4.3.4. Õigustatud isik võib isiklikust kasutusõigusest tulenevate õiguste ja kohustuste
teostamise samal talitluslikul eesmärgil üle anda kolmandale isikule. Õigustatud isik
kohustub kümne (10) päeva jooksul Omanikku kirjalikult teavitama muudatustest.
4.3.5. Riigivaraga seotud maksud tasub ning kõrvalkulud ja koormised kannab Õigustatud
isik proportsionaalselt kasutusõiguse ala ulatusega.
4.4. Osalejad lepivad kokku ja Õigustatud isik annab Omanikule tagasivõetamatu
nõusoleku tulevikus lepingu eseme koormamiseks servituutidega kolmandate isikute
kasuks ning tehnovõrgu isikliku kasutusõiguse ülekandmiseks lepingu eseme
jagamisel selliselt, et vastav isiklik kasutusõigus jääb koormama vaid seda kinnistut,
kus asub käesoleva lepingu lisadeks olevatel plaanidel näidatud tehnovõrk ja isiklikku
kasutusõigust ei kanta üle kinnistutele, kus käesoleva lepingu lisadeks olevatel
plaanidel näidatud tehnovõrku ei asu.
5
4.5. Omanik ja Õigustatud isik avaldavad, et vastavalt käesoleva lepingu aluseks olevale
käskkirjale jääb kasutusõiguse ala Õigustatud isiku ja Maanteeameti kui riigivara
valitsemiseks volitatud asutuse kaasvaldusesse. Maanteeameti valdus ei ole
kasutusõiguse alal mingil viisil piiratud.
4.6. Notariaalse lepingu sõlmimisega loetakse lõppenuks eelnevalt samal eesmärgil
sõlmitud tehnovõrgu ja -rajatise ehitamise ja talumise võlaõiguslik kokkulepe.
Notariaalakti tõestaja on osalejatele selgitanud, et punktis neli neli (4.4) toodud kokkulepe ei
asenda lepingu eseme jagamisel asjaõigusseaduse § 54 kohaseid kokkuleppeid ja
kinnistusraamatu seaduse § 34 lõike 6 kohaselt peab kinnistamisavalduses olema väljendatud
soov kande tegemiseks, märgitud registriosa number, milles taotletakse kande tegemist ja
taotletava asjaõiguse sisu. Seetõttu tuleb vastavad nõusolekud isikliku kasutusõiguse
kustutamiseks kinnistult, millel kasutusõiguse ala ei asu, anda isikliku kasutusõiguse alusel
Õigustatud isikul ka lepingu eseme jagamisel.
5. ISIKLIKU KASUTUSÕIGUSE LÕPETAMINE
5.1. Isikliku kasutusõiguse võib lõpetada Omaniku ja Õigustatud isiku vahelise
notariaalselt tõestatud kokkuleppega või muudel seaduses sätestatud alustel.
5.2. Isikliku kasutusõiguse lõpetamise korral kohustuvad Omanik ja Õigustatud isik
kolmekümne (30) päeva jooksul, arvates teiselt poolelt vastava nõude saamisest
leppima kokku vastava notariaalse kokkuleppe sõlmimises isikliku kasutusõiguse
lõpetamise kohta, mille alusel tehakse kanne kinnistusraamatusse isikliku
kasutusõiguse kustutamise kohta, ning tegema kõiki muid seaduses ettenähtud
toiminguid, mis on vajalikud isikliku kasutusõiguse kustutamiseks kinnistusregistrist.
5.3. Õigustatud isik kohustub Omaniku nõudmisel likvideerima kahe (2) kuu jooksul
kasutamiseks antud lepingu eseme osalt tehnovõrgu ja -rajatise ning taastama
likvideerimisele eelnenud olukorra, kui talituslikult on ära langenud lepingu eseme
kasutamise vajadus, teavitades kirjalikult Omanikku.
6. ASJAÕIGUSLEPING JA KINNISTAMISAVALDUS
6.1. Omanik ja Õigustatud isik on lepingu eseme isikliku kasutusõigusega
koormamises kokku leppinud. Omanik lubab ja Õigustatud isik avaldab soovi
kanda Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr
3258550 kolmandasse jakku esimesele vabale järjekohale asjaõigusseaduse §
1581 järgne tasuta ja tähtajatu elektri maakaabelliini isiklik kasutusõigus
Elektrilevi OÜ, registrikood 11050857, kasuks vastavalt 03.06.2020.a. sõlmitud
lepingu punktidele kolm (3), neli üks (4.1) kuni neli kolm (4.3), viis (5) ning
lepingu lisadeks olevatele plaanidele 1.1 ja 1.2.
7. NOTARIAALAKTI TÕESTAJA POOLT ANTUD SELGITUSED
7.1. Vastavalt asjaõigusseaduse § 54 lg 1 võib kinnisasju ühendada üheks kinnisasjaks või
ühte kinnisasja jagada mitmeks kinnisasjaks ainult omaniku soovil. (2) Kinnisasjade
ühendamisel jäävad kinnistusraamatusse kantud õigused kehtima. Juhul kui õiguste
endisel kujul kehtimajäämine ei ole võimalik, jäävad kinnistusraamatusse kantud
õigused kehtima vastavalt kinnisasja omaniku ja puudutatud isikute notariaalselt
6
tõestatud kokkuleppele. (3) Kinnisasjade ühendamise korral laienevad ühendatud
kinnisasju koormanud asjaõigused kogu tekkinud kinnisasjale. (4) Kinnisasja
jagamise korral jääb kinnistusraamatusse kantud õigus, mille esemeks on kinnisasi
tervikuna, koormama kõiki jagamise tulemusel tekkinud kinnisasju. (5)
Kinnistusraamatusse kantud õigus, mille esemeks oli jagatava kinnisasja osa, jääb
koormama vastavat jagamise tulemusel tekkinud kinnisasja.
7.2. Vastavalt asjaõigusseaduse § 225 koormab isiklik kasutusõigus kinnisasja selliselt, et
isik, kelle kasuks see on seatud, on õigustatud kinnisasja teatud viisil kasutama või
teostama kinnisasja suhtes teatud õigust, mis oma sisult vastab mõnele
reaalservituudile. Isikliku kasutusõiguse ulatus määratakse kahtluse korral vastavalt
õigustatud isiku vajadustele.
7.3. Vastavalt asjaõigusseaduse § 226 võib isikliku kasutusõiguse kinnisasja omaniku
nõusolekul teisele isikule üle anda, muutmata seejuures isikliku kasutusõiguse kestust.
Isikliku kasutusõiguse omandaja ja esialgne omaja vastutavad kinnisasja omaniku ees
isiklikust kasutusõigusest tekkivate kohustuste täitmise eest solidaarselt. Kui isikliku
kasutusõiguse esemeks on tehnovõrk või -rajatis, ei ole isikliku kasutusõiguse
üleandmiseks või koormamiseks kinnisasja omaniku nõusolek vajalik.
7.4. Vastavalt asjaõigusseaduse § 179 kui reaalservituuti teostatakse teenival kinnisasjal
mingi ehitise või seadeldise abil, on valitseva kinnisasja omanik kohustatud selle
rajama ja korras hoidma ning servituudi lõppemisel selle teeniva kinnisasja omaniku
nõudel omal kulul ära vedama, kui seaduses või servituudi seadmise tehinguga ei ole
sätestatud teisiti. Valitseva kinnisasja omanikul on õigus servituudi kasutamiseks
vajalike ehitus- ja korrastustööde tegemiseks kasutada teenivat kinnisasja.
7.5. Vastavalt asjaõigusseaduse § 158 ei ole teisele isikule kuuluval kinnisasjal paiknev
tehnovõrk või -rajatis (kütte-, veevarustus- või kanalisatsioonitorustik,
telekommunikatsiooni- või elektrivõrk, nõrkvoolu-, küttegaasi- või elektripaigaldis
või surveseadmestik ja nende teenindamiseks vajalik ehitis) kinnisasja oluline osa.
7.6. Vastavalt asjaõigusseaduse § 158 lg 4 kui tehnovõrgu või -rajatise ehitamise või
hooldamisega kaasneb kahju tekkimine kinnisasjale, on tehnovõrgu või -rajatise
omanik kohustatud kahju tagajärjed kõrvaldama või kinnisasja omanikule tekkinud
kahju hüvitama. Kahjuks käesoleva sätte mõistes ei peeta talumiskohustuse
tekkimisest tingitud kinnisasja väärtuse vähenemist.
7.7. Vastavalt asjaõigusseaduse § 158 lg 5 võib kinnisasja omanik nõuda tehnovõrgu või -
rajatise omanikult tehnovõrgu või -rajatise ümberpaigutamist temale kuuluval
kinnisasjal, kui see on tehniliselt võimalik ja kinnisasja omanik hüvitab tehnovõrgu
või -rajatise ümberpaigutamisega seotud kulud.
7.8. Vastavalt asjaõigusseaduse § 1581 lg 1 on kinnisasja omanik kohustatud taluma oma
kinnisasjal tehnovõrku või -rajatist ja lubama selle ehitamist kinnisasjale, kui
tehnovõrk või -rajatis on vajalik avalikes huvides ja puudub muu tehniliselt ning
majanduslikult otstarbekam võimalus tehnovõrguga või -rajatisega liituda sooviva
isiku tarbimiskoha ühendamiseks tehnovõrguga või -rajatisega või tehnovõrgu või -
rajatise arendamiseks. Kui universaalteenuse osutamise leping lõpeb, siis ei lõpe
talumiskohustus juhul, kui vastava tehnorajatise kaudu kõikidele isikutele pakutavat
teenust üldistel alustel edasi osutatakse. Käesolevas lõikes sätestatud talumiskohustus
tekib kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduses sätestatud korras sundvalduse
seadmisega. (11) Tehnovõrk või -rajatis on ehitatud avalikes huvides, kui selle kaudu
osutatakse avalikku teenust ja see kuulub isikule, kellele laieneb elektrituruseaduse §
65 lõikes 1 sätestatud kohustus või kes on vee-ettevõtja ühisveevärgi ja -
7
kanalisatsiooni seaduse tähenduses või võrguettevõtja kaugkütteseaduse või
maagaasiseaduse tähenduses või vastavas piirkonnas tegutsev võrguettevõtja
kaugkütteseaduse tähenduses. Tehnovõrk või -rajatis on ehitatud avalikes huvides ka
siis, kui selle kaudu osutatakse üldkasutatavat elektroonilise side teenust
elektroonilise side seaduse tähenduses. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud
talumiskohustust ei ole isikul juhul, kui tehnovõrgust või -rajatisest tulenev kitsendus
kinnisasja omanikule on oluliselt suurem kui avalik huvi tehnovõrgu või -rajatise
vastu või tehnovõrguga liituda soovija huvi tehnovõrguga liitumise vastu ja on olemas
võimalus ehitada tehnovõrk või -rajatis nii, et teise kinnisasja omanik ei satu
samaväärsesse või halvemasse olukorda.
7.9. Vastavalt asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 154 lg 1 kui tehnovõrgu või -
rajatise talumise kohustus tuleneb käesoleva seaduse § 15² 1. või 2. lõikest ning
kinnisasja omaniku ja tehnovõrgu või -rajatise omaniku vahel ei ole kehtivat lepingut
tehnovõrgu või -rajatise talumise kohustuse eest makstava tasu suuruse kohta, on
kinnisasja omanikul õigus nõuda tasu tehnovõrgu või -rajatise talumise eest (edaspidi
talumistasu) käesoleva seaduse §-des 155 ja 156 sätestatud suuruses ja korras.
7.10. Vastavalt asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 155 lg 1 on talumistasu suurus
aastas 7,5 protsenti maa maksustamishinnast korrutatuna kitsenduse ruumilise ja
sisulise ulatuse koefitsientidega. (2) Kitsenduse ruumilise ulatuse koefitsient on
kitsenduse pindala suhe katastriüksuse pindalasse. Kitsenduse pindala eeldatakse
olevat võrdne kitsendust põhjustava tehnovõrgu rajatise kaitsevööndi pindalaga. Kui
tehnovõrgu rajatise kaitsevööndisse jääb rohkem kui 90 protsenti koormatud
katastriüksuse pindalast, siis eeldatakse, et kitsenduse pindala võrdub katastriüksuse
pindalaga. (3) Kitsenduse sisulise ulatuse eelduslikud koefitsiendid on sätestatud
käesoleva seaduse lisas. Kui katastriüksusel on mitu sihtotstarvet, siis kohaldatakse
kõige suurema osakaaluga sihtotstarbe koefitsienti. Kui sihtotstarvete osakaal on
võrdne, siis kohaldatakse sihtotstarbe koefitsienti, mis on kõige suurem. (4) Lisaks
käesoleva paragrahvi 1. lõikes sätestatud suurusega tasule on kinnisasja omanikul
õigus nõuda talumistasuna selliste kantud kulude hüvitamist, mille kandmine on
koormatud kinnisasja omaniku jaoks vältimatu ja mille suurus on rohkem kui üks
kolmandik talumistasust. (5) Kui tehnovõrgu rajatis paikneb hoones, on talumistasu
suurus vastava hooneosa kasutamise harilik tasu. (6) Talumistasu ei ole õigus nõuda:
1) riigil kinnisasja omanikuna; 2) tehnovõrgu rajatise selle osa talumise eest, mis on
vajalik ainult samal kinnisasjal teenuse tarbimiseks. (7) Talumistasu ei maksta, kui
selle suurus ühe kinnisasja kohta on alla ühe euro. (8) Maa maksustamishinna suuruse
arvutamisel lähtutakse Maa-ameti andmetest.
7.11. Vastavalt ehitusseadustiku § 77 lg 1 on elektripaigaldise kaitsevöönd iseseisvaks
ehitiseks olevat ja elektrituruseaduse tähenduses elektripaigaldist ümbritsev maa-ala,
kus kinnisasja kasutamist on piiratud elektripaigaldise ohutuse ja kaitse tagamiseks.
elektripaigaldist, kui see on iseseisev ehitis, ümbritsev maa-ala, õhuruum või
veekogu, kus ohutuse tagamise vajadusest lähtudes kehtivad kasutuspiirangud.
7.12. Vastavalt ehitusseadustiku § 77 lg 2 on elektripaigaldise kaitsevööndis keelatud
ladustada jäätmeid, materjale ja aineid, teha mis tahes mäe-, laadimis-, süvendus-,
lõhkamis- ja maaparandustöid, teha tuld, istutada ning langetada puid; ankurdada
veesõidukit, liikuda heidetud ankru, kettide, logide, traalide ja võrkudega, paigaldada
veesõidukite liiklustähiseid ja poisid ning varuda jääd – veekaabelliinina rajatud
elektripaigaldise kaitsevööndis; sõita masinate ja mehhanismidega, mille üldkõrgus
maapinnast koos veosega või ilma selleta on üle 4,5 meetri – õhuliinide
8
kaitsevööndis; ehitada traattarasid, rajada loomade joogikohti ja korraldada
massiüritusi – kõrgepingepaigaldise õhuliinide kaitsevööndis; töötada
löökmehhanismidega, tasandada pinnast, teha mullatöid sügavamal kui 0,3 meetrit,
küntaval maal sügavamal kui 0,45 meetrit, ning ladustada ja teisaldada raskusi – õhu-
ja maakaabelliinide kaitsevööndites.
7.13. Vastavalt majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määrusega nr 73 kehtestatud ehitise
kaitsevööndi ulatuse, kaitsevööndis tegutsemise korra ja kaitsevööndi tähistusele
esitatavatele nõuetele § 10 lg 3 on maakaabelliini kaitsevööndi ulatus piki kaablit
kulgev ala, mida mõlemalt poolt piiravad liini äärmistest kaablitest 1 meetri kaugusel
paiknevad mõttelised vertikaaltasandid.
7.14. Reaalservituudiga juba koormatud kinnisasja võib uue reaalservituudiga koormata
ainult siis, kui see ei kahjusta varem seatud servituuti.
7.15. Vastavalt muinsuskaitseseaduse § 37 lg 1 lisatakse mälestise, muinsuskaitsealal asuva
ehitise või nende kaitsevööndi piiresse jääva kinnisasja võõrandamise lepingusse või
asjaõigusega koormamise lepingusse viide kaitse kehtestamise õigusaktile.
8. ORIGINAAL JA ÄRAKIRJADE VÄLJASTAMINE
8.1. Notariaalakt on koostatud ja alla kirjutatud ühes originaaleksemplaris, mis säilib
notariaalakti tõestaja büroos.
8.2. Notariaalakti tõestaja väljastab notariaalakti kinnitatud ärakirja osalejate soovil
paberkandjal või digitaalselt. Pärast notariaalakti tõestamist luuakse tehinguosalistele
riigiportaalis www.eesti.ee juurdepääsuõigus notariaalakti digitaalsele ärakirjale.
Juurdepääsuõigus luuakse tehinguosalisest juriidilisele või füüsilisele isikule, mitte
tema esindajale. Nimetatud ärakirja valmistamise eest notari tasu ei võeta.
8.3. Osalejad paluvad notariaalakti tõestajal esitada käesoleva lepingu ühe kinnitatud
ärakirja kinnistusosakonnale. Notariaalakti tõestaja esitab ärakirja
kinnistusosakonnale kolme (3) tööpäeva jooksul.
9. LEPINGU SÕLMIMISEGA SEOTUD KULUD
9.1. Lepingu sõlmimisega seotud kulud tasub Õigustatud isik.
9.2. Õigustatud isik tasub notari tasu notaribüroos sularahas või maksekaardiga või kolme
(3) tööpäeva jooksul arvates lepingu sõlmimisest ülekandega notari arvelduskontole.
Notaril on õigus notariaaltoimingu tegemiseks esitatud ning tagastamisele kuuluvaid
dokumente notari tasu tasumiseni kinni pidada.
9.3. Õigustatud isik tasub riigilõivu kolme (3) tööpäeva jooksul arvates lepingu
sõlmimisest Rahandusministeeriumi kontole ja esitab riigilõivu tasumist tõendava
nõuetekohase maksedokumendi notarile kinnistusosakonnale edastamiseks.
Notariaalakt on osalejatele notariaalakti tõestaja poolt ette loetud, antud enne heakskiitmist
osalejatele läbivaatamiseks ning seejärel osalejate poolt heaks kiidetud ja notariaalakti
tõestaja juuresolekul omakäeliselt alla kirjutatud. Notariaalaktile lisatud plaanid esitati
osalejatele tutvumiseks, need kiideti osalejate poolt heaks ning allkirjastati notariaalakti
tõestaja juuresolekul omakäeliselt.
9
Notari tasu isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu tõestamisel 38,30
eurot (tehinguväärtus 639,00 eurot: notari tasu seaduse § 3, 5 lg 1, 10, 12, 23 p 2). Käibemaks
7,66 eurot. Kokku 45,96 eurot.
Eelnimetatutele lisandub ärakirjade valmistamise ja kinnitamise tasu.
Riigilõiv lepingu esemele isikliku kasutusõiguse kinnistamisel 4,00 eurot (tehinguväärtus
130,00 eurot: riigilõivuseadus § 77 lg 1, 356 lg 7, 354).
_____________________________________________________________
ees- ja perekonnanimi allkiri
_____________________________________________________________
ees- ja perekonnanimi allkiri
10