dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Maanteeamet
Väljaminev kiriAvalik

Võhma-Kirevere jalgratta- ja jalgtee põhiprojekti kooskõlastamine

Maanteeamet · 4. juuni 2020
Viit
15-2/20/16564-3
Registreeritud
4. juuni 2020
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
15 Taristu ehituse ja -remondi planeerimise ja ehitamise korraldamine
Sari
15-2 Riigiteedega seotud planeeringute ja kaitsevööndis paiknevate ehitistega seotud projektide kooskõlastamise dokumendid
Toimik
15-2/2020
Vastutaja
Herkki Rõõm (MA, Strateegilise planeerimise teenistus, Taristu teenuste osakond)

Failid

  • 📎15-22016564-3 04.06.2020 Väljaminev kiri.bdoc17725 KB

Sisu (failidest)

90 90 70 70 PLAANI TINGMÄRGID: Projekti nimetus Võhma - Kirivere jalg- ja jalgrattatee põhiprojekti koostamine Joonise nimetus Kergliiklustee asendiplaan ja liikluskorraldus KLT 1 PK 0+00 - PK 2+22, KLT 2 PK 0+00 - PK 2+00 Kontrollija Hepta Group Energy OÜ Tellija Mäealuse 2/1 Põhja - Sakala Vallavalitsus 12618 TALLINN Suure - Jaani, Lembitu pst 42 EESTI +372 435 5444 Tel. +372 5179698 [email protected] [email protected] Projektijuht Henri Klemmer Staadium Mõõtkava Projekti nr Projekteerija Marko Toode PP 19-597 Kuupäev 1:500 Joonise nr 26.03.2020 R201 gi jõ Retla PLAANI TINGMÄRGID: Projekti nimetus Võhma - Kirivere jalg- ja jalgrattatee põhiprojekti koostamine Joonise nimetus Kergliiklustee asendiplaan ja liikluskorraldus KLT 2 PK 1+50 - PK 5+50 Kontrollija Hepta Group Energy OÜ Tellija Mäealuse 2/1 Põhja - Sakala Vallavalitsus 12618 TALLINN Suure - Jaani, Lembitu pst 42 EESTI +372 435 5444 Tel. +372 5179698 [email protected] [email protected] Projektijuht Henri Klemmer Staadium Mõõtkava Projekti nr Projekteerija Marko Toode PP 19-597 Kuupäev 1:500 Joonise nr 26.03.2020 R202 70 PLAANI TINGMÄRGID: Projekti nimetus Võhma - Kirivere jalg- ja jalgrattatee põhiprojekti koostamine Joonise nimetus Kergliiklustee asendiplaan ja liikluskorraldus KLT 2 PK 5+00 - PK 8+75 Kontrollija Hepta Group Energy OÜ Tellija Mäealuse 2/1 Põhja - Sakala Vallavalitsus 12618 TALLINN Suure - Jaani, Lembitu pst 42 EESTI +372 435 5444 Tel. +372 5179698 [email protected] [email protected] Projektijuht Henri Klemmer Staadium Mõõtkava Projekti nr Projekteerija Marko Toode PP 19-597 Kuupäev 1:500 Joonise nr 26.03.2020 R203 Arussaare - Mangeni tee 3570007 Arussaa re - Man geni tee 3570007 PLAANI TINGMÄRGID: Projekti nimetus Võhma - Kirivere jalg- ja jalgrattatee põhiprojekti koostamine Joonise nimetus Kergliiklustee asendiplaan ja liikluskorraldus KLT 2 PK 8+75 - PK 12+50 Kontrollija Hepta Group Energy OÜ Tellija Mäealuse 2/1 Põhja - Sakala Vallavalitsus 12618 TALLINN Suure - Jaani, Lembitu pst 42 EESTI +372 435 5444 Tel. +372 5179698 [email protected] [email protected] Projektijuht Henri Klemmer Staadium Mõõtkava Projekti nr Projekteerija Marko Toode PP 19-597 Kuupäev 1:500 Joonise nr 26.03.2020 R204 PLAANI TINGMÄRGID: Projekti nimetus Võhma - Kirivere jalg- ja jalgrattatee põhiprojekti koostamine Joonise nimetus Kergliiklustee asendiplaan ja liikluskorraldus KLT 2 PK 12+250 - PK 16+00 Kontrollija Hepta Group Energy OÜ Tellija Mäealuse 2/1 Põhja - Sakala Vallavalitsus 12618 TALLINN Suure - Jaani, Lembitu pst 42 EESTI +372 435 5444 Tel. +372 5179698 [email protected] [email protected] Projektijuht Henri Klemmer Staadium Mõõtkava Projekti nr Projekteerija Marko Toode PP 19-597 Kuupäev 1:500 Joonise nr 26.03.2020 R205 PLAANI TINGMÄRGID: Projekti nimetus Võhma - Kirivere jalg- ja jalgrattatee põhiprojekti koostamine Joonise nimetus Kergliiklustee asendiplaan ja liikluskorraldus KLT 2 PK 16+00 - PK 19+75 Kontrollija Hepta Group Energy OÜ Tellija Mäealuse 2/1 Põhja - Sakala Vallavalitsus 12618 TALLINN Suure - Jaani, Lembitu pst 42 EESTI +372 435 5444 Tel. +372 5179698 [email protected] [email protected] Projektijuht Henri Klemmer Staadium Mõõtkava Projekti nr Projekteerija Marko Toode PP 19-597 Kuupäev 1:500 Joonise nr 26.03.2020 R206 PLAANI TINGMÄRGID: Projekti nimetus Võhma - Kirivere jalg- ja jalgrattatee põhiprojekti koostamine Joonise nimetus Kergliiklustee asendiplaan ja liikluskorraldus KLT 2 PK 19+50 - PK 23+25 Kontrollija Hepta Group Energy OÜ Tellija Mäealuse 2/1 Põhja - Sakala Vallavalitsus 12618 TALLINN Suure - Jaani, Lembitu pst 42 EESTI +372 435 5444 Tel. +372 5179698 [email protected] [email protected] Projektijuht Henri Klemmer Staadium Mõõtkava Projekti nr Projekteerija Marko Toode PP 19-597 Kuupäev 1:500 Joonise nr 26.03.2020 R207 PLAANI TINGMÄRGID: Projekti nimetus Võhma - Kirivere jalg- ja jalgrattatee põhiprojekti koostamine Joonise nimetus Kergliiklustee asendiplaan ja liikluskorraldus KLT 2 PK 23+00 - PK 26+75 Kontrollija Hepta Group Energy OÜ Tellija Mäealuse 2/1 Põhja - Sakala Vallavalitsus 12618 TALLINN Suure - Jaani, Lembitu pst 42 EESTI +372 435 5444 Tel. +372 5179698 [email protected] [email protected] Projektijuht Henri Klemmer Staadium Mõõtkava Projekti nr Projekteerija Marko Toode PP 19-597 Kuupäev 1:500 Joonise nr 26.03.2020 R208 35700 06 Koksvere töökoja tee 3570006 PLAANI TINGMÄRGID: Projekti nimetus Võhma - Kirivere jalg- ja jalgrattatee põhiprojekti koostamine Joonise nimetus Kergliiklustee asendiplaan ja liikluskorraldus KLT 2 PK 26+50 - PK 30+50 Kontrollija Hepta Group Energy OÜ Tellija Mäealuse 2/1 Põhja - Sakala Vallavalitsus 12618 TALLINN Suure - Jaani, Lembitu pst 42 EESTI +372 435 5444 Tel. +372 5179698 [email protected] [email protected] Projektijuht Henri Klemmer Staadium Mõõtkava Projekti nr Projekteerija Marko Toode PP 19-597 Kuupäev 1:500 Joonise nr 26.03.2020 R209 PLAANI TINGMÄRGID: Projekti nimetus Võhma - Kirivere jalg- ja jalgrattatee põhiprojekti koostamine Joonise nimetus Kergliiklustee asendiplaan ja liikluskorraldus KLT 2 PK 30+50 - PK 34+25 Kontrollija Hepta Group Energy OÜ Tellija Mäealuse 2/1 Põhja - Sakala Vallavalitsus 12618 TALLINN Suure - Jaani, Lembitu pst 42 EESTI +372 435 5444 Tel. +372 5179698 [email protected] [email protected] Projektijuht Henri Klemmer Staadium Mõõtkava Projekti nr Projekteerija Marko Toode PP 19-597 Kuupäev 1:500 Joonise nr 26.03.2020 R210 ala sti Koksvere - Maalasti 3570004 PLAANI TINGMÄRGID: Projekti nimetus Võhma - Kirivere jalg- ja jalgrattatee põhiprojekti koostamine Joonise nimetus Kergliiklustee asendiplaan ja liikluskorraldus KLT 2 PK 34+00 - PK 37+75 Kontrollija Hepta Group Energy OÜ Tellija Mäealuse 2/1 Põhja - Sakala Vallavalitsus 12618 TALLINN Suure - Jaani, Lembitu pst 42 EESTI +372 435 5444 Tel. +372 5179698 [email protected] [email protected] Projektijuht Henri Klemmer Staadium Mõõtkava Projekti nr Projekteerija Marko Toode PP 19-597 Kuupäev 1:500 Joonise nr 26.03.2020 R211 PLAANI TINGMÄRGID: Projekti nimetus Võhma - Kirivere jalg- ja jalgrattatee põhiprojekti koostamine Joonise nimetus Kergliiklustee asendiplaan ja liikluskorraldus KLT 2 PK 37+75 - PK 41+50 Kontrollija Hepta Group Energy OÜ Tellija Mäealuse 2/1 Põhja - Sakala Vallavalitsus 12618 TALLINN Suure - Jaani, Lembitu pst 42 EESTI +372 435 5444 Tel. +372 5179698 [email protected] [email protected] Projektijuht Henri Klemmer Staadium Mõõtkava Projekti nr Projekteerija Marko Toode PP 19-597 Kuupäev 1:500 Joonise nr 26.03.2020 R212 PLAANI TINGMÄRGID: Projekti nimetus Võhma - Kirivere jalg- ja jalgrattatee põhiprojekti koostamine Joonise nimetus Kergliiklustee asendiplaan ja liikluskorraldus KLT 2 PK 41+25 - PK 45+25 Kontrollija Hepta Group Energy OÜ Tellija Mäealuse 2/1 Põhja - Sakala Vallavalitsus 12618 TALLINN Suure - Jaani, Lembitu pst 42 EESTI +372 435 5444 Tel. +372 5179698 [email protected] [email protected] Projektijuht Henri Klemmer Staadium Mõõtkava Projekti nr Projekteerija Marko Toode PP 19-597 Kuupäev 1:500 Joonise nr 26.03.2020 R213 PLAANI TINGMÄRGID: Projekti nimetus Võhma - Kirivere jalg- ja jalgrattatee põhiprojekti koostamine Joonise nimetus Kergliiklustee asendiplaan ja liikluskorraldus KLT 2 PK 45+00 - PK 48+75 Kontrollija Hepta Group Energy OÜ Tellija Mäealuse 2/1 Põhja - Sakala Vallavalitsus 12618 TALLINN Suure - Jaani, Lembitu pst 42 EESTI +372 435 5444 Tel. +372 5179698 [email protected] [email protected] Projektijuht Henri Klemmer Staadium Mõõtkava Projekti nr Projekteerija Marko Toode PP 19-597 Kuupäev 1:500 Joonise nr 26.03.2020 R214 PLAANI TINGMÄRGID: Projekti nimetus Võhma - Kirivere jalg- ja jalgrattatee põhiprojekti koostamine Joonise nimetus Kergliiklustee asendiplaan ja liikluskorraldus KLT 2 PK 48+75 - PK 52+50 Kontrollija Hepta Group Energy OÜ Tellija Mäealuse 2/1 Põhja - Sakala Vallavalitsus 12618 TALLINN Suure - Jaani, Lembitu pst 42 EESTI +372 435 5444 Tel. +372 5179698 [email protected] [email protected] Projektijuht Henri Klemmer Staadium Mõõtkava Projekti nr Projekteerija Marko Toode PP 19-597 Kuupäev 1:500 Joonise nr 26.03.2020 R215 PLAANI TINGMÄRGID: Projekti nimetus Võhma - Kirivere jalg- ja jalgrattatee põhiprojekti koostamine Joonise nimetus Kergliiklustee asendiplaan ja liikluskorraldus KLT 2 PK 52+50 - PK 56+25 Kontrollija Hepta Group Energy OÜ Tellija Mäealuse 2/1 Põhja - Sakala Vallavalitsus 12618 TALLINN Suure - Jaani, Lembitu pst 42 EESTI +372 435 5444 Tel. +372 5179698 [email protected] [email protected] Projektijuht Henri Klemmer Staadium Mõõtkava Projekti nr Projekteerija Marko Toode PP 19-597 Kuupäev 1:500 Joonise nr 26.03.2020 R216 Soomevere - Paaksima tee 3570003 PAAKSIMA PLAANI TINGMÄRGID: Projekti nimetus Võhma - Kirivere jalg- ja jalgrattatee põhiprojekti koostamine Joonise nimetus Kergliiklustee asendiplaan ja liikluskorraldus KLT 2 PK 56+25 - PK 60+00 Kontrollija Hepta Group Energy OÜ Tellija Mäealuse 2/1 Põhja - Sakala Vallavalitsus 12618 TALLINN Suure - Jaani, Lembitu pst 42 EESTI +372 435 5444 Tel. +372 5179698 [email protected] [email protected] Projektijuht Henri Klemmer Staadium Mõõtkava Projekti nr Projekteerija Marko Toode PP 19-597 Kuupäev 1:500 Joonise nr 26.03.2020 R217 PLAANI TINGMÄRGID: Projekti nimetus Võhma - Kirivere jalg- ja jalgrattatee põhiprojekti koostamine Joonise nimetus Kergliiklustee asendiplaan ja liikluskorraldus KLT 2 PK 59+75 - PK 63+50 Kontrollija Hepta Group Energy OÜ Tellija Mäealuse 2/1 Põhja - Sakala Vallavalitsus 12618 TALLINN Suure - Jaani, Lembitu pst 42 EESTI +372 435 5444 Tel. +372 5179698 [email protected] [email protected] Projektijuht Henri Klemmer Staadium Mõõtkava Projekti nr Projekteerija Marko Toode PP 19-597 Kuupäev 1:500 Joonise nr 26.03.2020 R218 PLAANI TINGMÄRGID: Projekti nimetus Võhma - Kirivere jalg- ja jalgrattatee põhiprojekti koostamine Joonise nimetus Kergliiklustee asendiplaan ja liikluskorraldus KLT 2 PK 63+50 - PK 67+25 Kontrollija Hepta Group Energy OÜ Tellija Mäealuse 2/1 Põhja - Sakala Vallavalitsus 12618 TALLINN Suure - Jaani, Lembitu pst 42 EESTI +372 435 5444 Tel. +372 5179698 [email protected] [email protected] Projektijuht Henri Klemmer Staadium Mõõtkava Projekti nr Projekteerija Marko Toode PP 19-597 Kuupäev 1:500 Joonise nr 26.03.2020 R219 PLAANI TINGMÄRGID: Projekti nimetus Võhma - Kirivere jalg- ja jalgrattatee põhiprojekti koostamine Joonise nimetus Kergliiklustee asendiplaan ja liikluskorraldus KLT 2 PK 67+25 - PK 71+14 Kontrollija Hepta Group Energy OÜ Tellija Mäealuse 2/1 Põhja - Sakala Vallavalitsus 12618 TALLINN Suure - Jaani, Lembitu pst 42 EESTI +372 435 5444 Tel. +372 5179698 [email protected] [email protected] Projektijuht Henri Klemmer Staadium Mõõtkava Projekti nr Projekteerija Marko Toode PP 19-597 Kuupäev 1:500 Joonise nr 26.03.2020 R220 PLAANI TINGMÄRGID: Projekti nimetus Võhma - Kirivere jalg- ja jalgrattatee põhiprojekti koostamine Joonise nimetus Võhma kooli tee asendiplaan ja liikluskorraldus PK 0+00- PK 3+50 Kontrollija Hepta Group Energy OÜ Tellija Mäealuse 2/1 Põhja - Sakala Vallavalitsus 12618 TALLINN Suure - Jaani, Lembitu pst 42 EESTI +372 435 5444 Tel. +372 5179698 [email protected] [email protected] Projektijuht Henri Klemmer Staadium Mõõtkava Projekti nr Projekteerija Marko Toode PP 19-597 Kuupäev 1:500 Joonise nr 26.03.2020 R221 PLAANI TINGMÄRGID: Projekti nimetus Võhma - Kirivere jalg- ja jalgrattatee põhiprojekti koostamine Joonise nimetus Võhma kooli tee asendiplaan ja liikluskorraldus PK 1+00 - PK 3+77 Kontrollija Hepta Group Energy OÜ Tellija Mäealuse 2/1 Põhja - Sakala Vallavalitsus 12618 TALLINN Suure - Jaani, Lembitu pst 42 EESTI +372 435 5444 Tel. +372 5179698 [email protected] [email protected] Projektijuht Henri Klemmer Staadium Mõõtkava Projekti nr Projekteerija Marko Toode PP 19-597 Kuupäev 1:500 Joonise nr 26.03.2020 R222 0 2 4 6 8 10 M 1 : 1 00 Projekti nimetus Võhma - Kirivere jalg- ja jalgrattatee põhiprojekti koostamine Joonise nimetus Tüüplõiked: Eraldusriba 10,0m; Kraavidega lahendus; Torupiirde lahendus Projekteerija Hepta Group Energy OÜ Tellija Mäealuse 2/1 Põhja - Sakala Vallavalitsus 12618 TALLINN Suure - Jaani, Lembitu pst EESTI 42 Tel. +372 5179698 +372 435 5444 [email protected] [email protected] Projektijuht Henri Klemmer Staadium Mõõtkava Projekti nr Projekteerija Marko Toode PP 19-597 Kuupäev 1:100 Joonise nr 05.05.2020 R401 Projekti nimetus Võhma - Kirivere jalg- ja jalgrattatee põhiprojekti koostamine Joonise nimetus Ristlõiked: Tugimaantee astmeline laiendus; eraldussaar; bussipeatus; põrkepiirdega lahendus Projekteerija Hepta Group Energy OÜ Tellija Mäealuse 2/1 Põhja - Sakala Vallavalitsus 12618 TALLINN Suure - Jaani, Lembitu pst EESTI 42 Tel. +372 5179698 +372 435 5444 [email protected] [email protected] Projektijuht Henri Klemmer Staadium Mõõtkava Projekti nr Projekteerija Marko Toode PP 19-597 Kuupäev 1:100 Joonise nr 05.05.2020 R402 Projekti nimetus Võhma - Kirivere jalg- ja jalgrattatee põhiprojekti koostamine Joonise nimetus Ristlõigelõige: PK 41+54 - PK 42+37; PK 5+21; PK 64+55 - PK 65+32 Projekteerija Hepta Group Energy OÜ Tellija Mäealuse 2/1 Põhja - Sakala Vallavalitsus 12618 TALLINN Suure - Jaani, Lembitu pst EESTI 42 Tel. +372 5179698 +372 435 5444 [email protected] [email protected] Projektijuht Henri Klemmer Staadium Mõõtkava Projekti nr Projekteerija Marko Toode PP 19-597 Kuupäev 1:100 Joonise nr 05.05.2020 R403 Projekti nimetus Võhma - Kirivere jalg- ja jalgrattatee põhiprojekti koostamine Joonise nimetus Ristlõige: Kraavi põhja kindlustamine; Imbauk Projekteerija Hepta Group Energy OÜ Tellija Mäealuse 2/1 Põhja - Sakala Vallavalitsus 12618 TALLINN Suure - Jaani, Lembitu pst EESTI 42 Tel. +372 5179698 +372 435 5444 [email protected] [email protected] Projektijuht Henri Klemmer Staadium Mõõtkava Projekti nr Projekteerija Marko Toode PP 19-597 Kuupäev 1:100 Joonise nr 05.05.2020 R404 Tellija Põhja – Sakala Vallavalitsus Dokumendi tüüp Seletuskiri Kuupäev 06 . 0 5 .20 20 Võhma - kirivere jalg- ja jalgrattatee Põhiprojekti koostamine Versioon 01 Printimise kuupäev Projektijuht: Henri Klemmer Koostanud: Marko Toode Vastutav isik : Henri Klemmer www.hge.ee Hepta Group Energy OÜ Mäealuse 2/1 12618 Tallinn T +372 51 79 698 SISUKORD TOC \o "1-3" \h \z \u 1. üldosa PAGEREF _Toc39663860 \h 4 1.1. Olemasolev olukord PAGEREF _Toc39663861 \h 4 1.2. Uuringud PAGEREF _Toc39663862 \h 6 1.3. Tehnovõrgud PAGEREF _Toc39663863 \h 7 1.4. Keskkonna objektid PAGEREF _Toc39663864 \h 7 1.5. Arheoloogilised mälestised PAGEREF _Toc39663865 \h 8 1.6. Detailplaneeringud PAGEREF _Toc39663866 \h 8 1.6.1. Vedelsõnniku survetrassi ehitusprojekt. PAGEREF _Toc39663867 \h 8 1.7. Geodeetilised punktid. PAGEREF _Toc39663868 \h 8 1.8. Rajatised. PAGEREF _Toc39663869 \h 8 1.9. Maaomand PAGEREF _Toc39663870 \h 9 1.10. Normid, standardid ja käskkirjad PAGEREF _Toc39663871 \h 10 2. projektlahendus PAGEREF _Toc39663872 \h 12 2.1. Üldandmed PAGEREF _Toc39663873 \h 12 2.2. Plaanilahendus PAGEREF _Toc39663874 \h 12 2.2.1. Asendiplaan PAGEREF _Toc39663875 \h 12 2.2.2. Ristprofiil PAGEREF _Toc39663876 \h 14 2.2.3. Pikiprofiil PAGEREF _Toc39663877 \h 15 2.2.4. Mullatööd PAGEREF _Toc39663878 \h 15 2.2.5. Veeviimarid PAGEREF _Toc39663879 \h 16 2.3. Katend PAGEREF _Toc39663880 \h 18 2.3.1. Mahasõidud PAGEREF _Toc39663881 \h 19 2.3.2. Eraldussaar PAGEREF _Toc39663882 \h 19 2.3.3. Võhma tee PAGEREF _Toc39663883 \h 19 2.3.4. Tugimaantee T38 PAGEREF _Toc39663884 \h 20 2.4. Liikluskorraldus PAGEREF _Toc39663885 \h 21 2.4.1. Liiklusmärgid PAGEREF _Toc39663886 \h 21 2.4.2. Teekattemärgistus . PAGEREF _Toc39663887 \h 22 2.4.3. Tähispostid PAGEREF _Toc39663888 \h 22 2.5. Äärekivid ja liiklussaared PAGEREF _Toc39663889 \h 22 2.6. Teepiirdesüsteemid PAGEREF _Toc39663890 \h 23 2.7. Maastikukujundustööd PAGEREF _Toc39663891 \h 24 2.8. Tehnovõrgud. PAGEREF _Toc39663892 \h 24 2.9. Nähtavuskolmnurk PAGEREF _Toc39663893 \h 24 2.10. Geodeetiline punkt PAGEREF _Toc39663894 \h 24 3. ehitustööde teostamine PAGEREF _Toc39663895 \h 26 3.1. Üldosa PAGEREF _Toc39663896 \h 26 3.2. Ettevalmistustööd PAGEREF _Toc39663897 \h 26 3.3. Mullatööd PAGEREF _Toc39663898 \h 27 3.4. Katendi ehitus PAGEREF _Toc39663899 \h 28 4. Kasutus- ja hooldusjuhend PAGEREF _Toc39663900 \h 30 4.1. Tee omaniku kohustused PAGEREF _Toc39663901 \h 30 4.2. Suvihoole PAGEREF _Toc39663902 \h 30 4.3. Talihoole PAGEREF _Toc39663903 \h 30 4.4. Liikluskorraldusvahendid PAGEREF _Toc39663904 \h 30 5. Kooskõlastuste koondtabel PAGEREF _Toc39663905 \h 31 üldosa Võhma – Kirivere jalg- ja jalgrattatee põhiprojekti on koostanud Hepta Group Energy (edaspidi konsul t ant) Põhja – Sakala Vallavalitsuse tellimusel (edaspidi tellija) . Käesoleva põhip rojekt i ga on projekteeritud 7 340 m pikkune ja 2,5 m laiune jalg- ja jalg ratta tee , mis kulgeb kogu pikkuses paralleelselt Põltsamaa – Võhma tugimaanteega nr 38 km 20,301-27,193 . Lõik algab Esku - Pilistvere - Arussaare kõrvalmaantee nr 14103 ristmik ust ja lõppeb ristumisel Võhma kooli tee ga ( 3570001 ). Töömahtude koosseisus on ka Võhma kooli tee katte uuendamine ning tugimaantee nr 38 õgvendamine ja eraldussaare rajamine. Olemasolev olukord Tugimaantee nr 38 . Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 1 . Tugimaantee nr 38 Liikluskoosseis ja tee klass Tugimaantee nr 38 asub Viljandi maakonnas, Põhja – Sakala vallas ( REF _Ref35295665 \h Joonis 1 ) , mis vastab t eeregistri andmetel V klassi maantee väljaehitamise klassile . 201 9 aasta loe n dusandmete põhjal oli km 20 . 031 - 27.549 aasta keskmine liiklussag edus 998 autot/ööp, millest sõi du-ja pakiautod moodustasid 9 3 %, veoautod ja autobussid 2 % ja autorongid 5 %. Katend ja sõidura da . Kilomeetritel 17,592 - km 21,007 on 2008 aastal teostatud tugimaantee rekonstrueerimine , mille käigus on muuhulgas rajatud uus katend konstruktsiooniga AC 12 surf - 4,0 cm AC 16 base – 5,0 cm Paekivikillustikust fraktsioneeritud alus - 22 cm. Km 21,007 – 27,476 katend on ehitatud aastal 1970 , mille konstruktsioon Teeregistri andmetel on järgmine: MSE 20 – 8,0 cm Purustatud kruusliiv (optimaalse terastikuga) – 20 cm Tugimaantee nr 38 kergliiklusteega külgneval lõigul teeregistri andmetel km 13.281 - 21.007 8 ,0m lai une koos 3,0m laiuste sõiduradade ga ja 1,0 m laiuste kindlustatud teepeenardeg a. Km 21.007 - 27. 549 on katte laius 7,0 m koos 3,0m laiuste sõiduradadega ning 0 , 5 m laiuste kindlustatud teepeenardega . Ristmikud T öömahtude piirides se jääb üks ristumine riigiteega, milleks on kõrvalmaantee nr 14103 ( Esku - Pilistvere – Arussaare) kilomeetril 20, 03 ja viis ristumist kohalikule omavalitusele kuuluvate kohalike teedega. Km 21, 05 , Arusaare – Mangeni tee ristmik (3570007) Km 23,02, Koksvere töökoja tee ristmik (3570006) Km 23,7 2, Koksvere – Maalasti tee ristmik (3570004) Km 25,85, Soomevere – Paaksima tee ristmik (3570003) Km 27,22, Võhma kooli tee ristmik (3570001) Mahasõite on kokku 18 Bussipeatused Projekteeritaval lõigul on neli bussipeatust: Arussaare bussipeatus km 20,15 Udualliku bussipeatus km 21,22 Koskvere bussipeatus km 2 3 , 13 Soomevere bussipeatus k m 2 5,20 Truubid Projekteeritaval lõigul ristub tugimaanteega nr 38 seitse truupi, millest 2 on põllumajanduslikult eesmärgil ning 5 teenindavad ristuvaid ojasi. Truupide seisukorraga käidi tutvumas 21.11.2019, mille käigus hinnati truupide seisukorda visuaalselt vaatlusel. Pildid on esitatud proje kti sisend kaustas Km 22.344. Ristumine 1962 aastal ehitatud 14,0m pikkuse raudbetoonist truubiga d=0,75m, mis on ehitatud põllumajanduslikul otstarbel. Mõlemal pool teed betoonist rahuldatavas seisukorras päised. Truup on kui v ning ristlõikest 10% on täitunud pinnasega. Päised on rahuldavas seisukorras , mõlemalt poolt kaks esimest betoonrõngast on ca 10 cm nihkes, sisse ja väljavool on mätastanud . Km 22.978. Ristumine 1961 aastal ehitatud 12,0m pikkuse raudbetoon ist binokkel truubiga d= 2x 1,0m. Truubis on jooksev vesi , seisukord hea, betoonist päised korras ja läbivajumist ei ole . Km 23.738. Ristumine 1968 aastal ehitatud 15,0m pikkuse raudbetoonist truubiga d=0,75m , mis on ehitatud põllumajanduslikul otstarbel . Truup on kuiv ning ristlõikest 50% on täitunud pinnasega . Truubi päised on betoonist rahuldavas seisukorras . Mõlemalt poolt 2 esimest betoon rõngast ca 10 cm nihkes . Teeregistri andmetel on truubi sees kaabel. Km 24.491. Ristumine 1982 aastal ehitatud 17,0m pikkuse raudbetoonist binokkeltruubiga d=2x1,5m. Truubis on jooksev vesi, päised ja truup heas seisukorras, läbivajumisi ei ole. Truubi põhjas on märgata läbivat kaablit. Km 25.076. Ristumine 1968 aastal ehitatud 12,0m pikkuse raudbetoonist truubiga d=0,75m . Truup i ristlõikest 80% on täitunud pinnasega ning päised on lagunenud ja halvas seisukorras. Km 25.653 . Ristumine 19 68 aastal ehitatud 19,0m pikkuse raudbetoonist truubiga d=1,0m. Truup on kuiv ning ristlõikest 20% on täitunud pinnasega. Läbivajumisi märgata ei ole. Vasakpoolne päis on rahuldavas seisukorras, parempoolne on lagunenud. Km 26.691. Ristumine 1980 aastal ehitatud 12,0m pikkuse raudbetoonist ristküllikulise ristlõikega truubiga 1,0x2,0m. Truup on kuiv ja heas seisukorras, läbivajumisi pole Retla jõe sild/truup Tugimaantee nr 38 ristub km 20,318 2008 aastal ehitatud 3,2m pikkuse ja 19,4m laiuse teraselementidest Retla jõe torusillaga . Silla seisukord on visuaalselt vaatlusel väga hea. Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 2 . Retla jõe torusild Uuringud Topo-geodeetilised uuringud Projekteeritavale alale on lähtuvalt majandus-ja taristuministri 14.04.2016 määrusest nr 34 „ Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistusele esitatavad nõuded“ koostatud topo-geodeetiline aluskaart. Maa-ala on mõõdistatud riigi koordinaatide süsteemis L-EST’97 ja kõrgused on antud EH2000 Mõõdistustöid on tellitud kahelt erinevalt ettevõttelt. Geodeesia 24 OÜ teostas mõõdistustöid 2019 aasta detsembris, millel järgnes kolm täiendavat täpsustavad mõõdistust vahemikus jaanuar – veebruar. Kokku mõõdistati 19,8 ha suurune maa-ala täpsusega M1:500 . Töö number 3393-19 Aamos A tlas OÜ teostas mõõdistustöid 2020 aasta märtsis täiendava maa mõõdistuseks Pärna ( 35701:001:019) ja Ojametsa ( 35701:003:0303 ) kinnistutel . Kokku mõõdistati 0.3 ha suurune maa-ala täpsusega M1:500. Töö nr 059-G-20 Mõõdistamine tugineb Geosoft OÜ GNSS-püsijaamade võrgule. Koordinaadid L-EST ’97 süsteemis, kõrgused EH2000 (Amsterdami) süsteemis. Geoloogilised uuringud Geoloogilisi välitööd viis läbi Geotehnika Inseneribüroo G.I.B OÜ vahemikus 13.01.2020 – 14.01.2020 Välitööde käigus puuriti puurmasinaga teekatendisse ja teepervele 6 puurauku (PA) sügavusega 3,0 meetrit ja 72 kasvupinnase paksuse määramist (KPA) käsipuuriga sügavusega kuni 1,1 m. Puuraugud märgiti maha käsi-GPS seadmega ning mõõterattaga. Puurimistel kasutati agregaati GM 65 GTT südamikpuurimise meetodil tera läbimõõduga Ø112 mm. Puuraugus kirjeldati pinnased visuaalselt, mõõdeti pinnasevee taset. Puuraukude asukohad on toodud digitaalsel kujul puuraukude asendiplaanil ja uuringupunktide kataloogis (lisa 1). Pinnaste kirjeldus on esitatud välipäevikus ja geoloogilistel tulpadel. Puuraukude passifotod on esitatud digitaalselt. Uuringute tegemisel ja aruande koostamisel on juhindatud Maanteeameti peadirektori 15.11.2018 käskkirjaga kinnitatud „Geotehniliste pinnaseuuringute juhendist“. Aruande koostasid Kaarel Grünberg, kontrollis vastutav spetsialist Seppo Rämö. Töö no. 2991. Reljeef ja geoloogiline ehitus Uuritud ala paikneb moreentasandikul, kus maapinna absoluutkõrgused uuritud lõigul muutuvad 47...54 meetri vahel. Aluspõhja moodustab Alamsiluri Raikküla lademe lubjakivi, mida katavad liiv- ja moreenpinnased. Pinnased/materjalid klassifitseeriti vastavalt standardile EVS-EN ISO 14688-1 ja 2. Laboriteimide tulemused on esitatud lisas. Pinnasevesi Uuringute ajal 13.01 – 14.01.2020 vett puuraukudesse ei ilmunud. Sajurikkal perioodil võib savimöllil (kiht 9) ja moreenil (kiht 10) esineda ajutist ülavett. Niiskuspaikkonna tüübid on määratud „Elastsete teekatendite projekteerimise juhendi, Teine versioon“, tabel L1.T1 järgi. Teelõik paikneb kuivas paikkonnas (1. paikkonna tüüp). Geotehnilised tingimused Geotehnilised tingimused kergliiklustee rajamiseks on soodsad. Geoloogilises lõikes esinevad hea kandevõimega liiv- ja moreenpinnased. Savimöll (kiht 9) j a savimöllmoreen (kiht 10) on leondumis- ja külmakerkeohtlikud pinnased, mistõttu tuleb ehitustööde ajal vältida vee kogunemist teekünasse. Tehnovõrgud Projekteeritava tee piirkonda jäävad Elektilevi OÜ-le kuuluvad madalpinge elekti õhuliinid ja keskpinge kaabelliinid nind Telia Eesti AS kuuluvad side rajatised. Keskkonna objektid Planeeritav kergliiklustee ületab Naela oja, Kabala peakraavi, Räpu ja Arusaare jõe ning nende ehituskeeluvööndit. Eesti Looduskaitse Infosüsteemi EELIS andmetel ei jää tööde alale ega selle vahetusse mõjualasse kaitstavaid loodusobjekte ega ole registreeritud kaitsealusete liikide elupaiku. Lähima registreeritud objekt on Koksvere külas teest ca 900 m kaugusel III kaitsekategooria hariliku kärnkonna (Bufo bufo) elupaik (keskkonnaregistri kood KLO9113353). Lähim Natura 2000 võrgustikku kuuluv ala on teest ca 1,3 km kaugusele jääv Pillu loodusala (keskkonnaregistri kood EE0080579). Kaitseala kaitse-eesmärgiks on kaitsta elupaigatüüpe liigirikkad madalsood (7230), rohunditerikkad kuusikud (9050) ning soostuvad ja soolehtmetsad (*9080). Kavandatav tegevus eeldatavalt kaitstavat ala ega selle kaitse-eesmärke ei mõjuta. Arheoloogilised mälestised Tugimaantee nr 38 km 20,7 asub 18 73 aastal ehitatud Arus s aare õigeusu kirik. Kirik asub paremal pool maanteed ja ei avalda projekteeritavale kergliiklusteele mõju Detailplaneeringud Maa Ameti andmetel puuduvad p laneeritava kergliiklusteega külgnevatel aladel kehtivad detailplaneeringud. Vedelsõnniku survetrassi ehitusprojekt. KLT 2 PK 41+ 18 ristub projekteeritava kergliiklusteega 2019 aastal ehitatud vedelsõnniku survetras s. Surve trass on ehitatud de160 polüetüleentorust kõrgusel 49,0m asetsedes 1,6 m sügavusel maapinnast . Geodeetilised punktid. PK 38+94 asub 2,0m kaugusel töömahtude piirist riikliku geodeetilise võrgu tihendusvõrgu punkt nr 2783 (Soomvere 99) . Pinnases ja looduslikus kivis paikneva geodeetilise märgi kaitsevöönd on kolm meetrit märgi keskmest . Rajatised. Retla j õe jaam. Retla jõele on põllumajandusühistu poolt rajatud veevõtukoht ( REF _Ref26907306 \h \* MERGEFORMAT Joonis 3 ) mida kasutatakse põllumajanduslikul otstarbel veemahutite täitmiseks. Olemasolev veevõtujaam on projektiga ettenähtud likvideeri da kuna ristub kergliiklustee trassiga. Omanik uue veevõtujaama tarbeks soovi ei avaldanud. Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 3 . Retla jõe jaam Kaaluhoone Koskvere külas Poki kinnistul ( 35701: 002:0401) asub ehitisregistris registreerimata kaalumajahoone ( REF _Ref26907355 \h Joonis 4 ) , mis on käesoleva projekti raames ette nähud lammutada. Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 4 . Likvideeritav kaalumaja Maaomand Projekteeritav tee ga on seotud kokku 37 erinevat kinnistut, millest 27 kinnistu sihtostarve o n maatulundusmaa, 8 elamumaad, 1 tootmismaa ja 1 ühiskondlike ehitiste maa. Kõik kinnistud on eraomandid välja arvatud Pärna ( 35701:001:0195 ), mis on munitsipaalomandis. Normid, standardid ja käskkirjad Uuringute teostamisel on lähtutud: MKM 14.04.2016 määrus 34 Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded Geotehniliste pinnaseuuringute juhend. Kinnitatud maanteeameti peadirektori käskkirjaga nr 0002, 05.01.2016; Teealase geoloogilise uuringu juhend (eelprojekt) www.mnt.ee –Juhendid ja juhi-sed/Projekteerimisjuhendid. EVS-EN ISO 14688-1:2003 Geotehniline uurimine ja katsetamine. Pinnase identifitseerimine ja liigitamine. Osa 1: Identifitseerimine ja kirjeldamine EVS-EN ISO 14688-2:2004 Geotehniline uurimine ja katsetamine. Pinnase identifitseerimine ja liigitamine. Osa 2: Liigituspõhimõtted EVS 1997-1:2003 Geotehniline projekteerimine. Osa 1 Üldeeskirjad EVS 901-20 Filtratsiooniteguri määramine GOST 5180-84 Voolupiir, rullpiir. Tee, liikluse ja katendi projekteerimisel on lähtutud: Ehitusseadustik (RT I, 05.03.2015, 1); Teede projekteerimise normid (RT I, 07.08.2015,14). Kehtestatud ehitusseadustiku § 99; lõike 4 alusel MKM 10.08.2015 määrusega nr 106; Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded (RTL I, 03.07.2015, 29). Kehtestatud ehitus-seadustiku § 13 lõike 3 alusel MKM 02.07.2015 määrusega nr 82; Liiklusmärgid ja nende kasutamine EVS 613:2001/A1:2008; Teemärgised ja nende kasutamine EVS 614:2008; Riigiteedel terasprofiilist truupide ja sildade projekteerimise ja ehitamise juhis MA 2017-001 Tee-ehitus. Osa 1: Asfaltsegude täitematerjalid EVS 901-1:2009; Tee-ehitus. Osa 2: Bituumensideained EVS 901-2:2016; Tee-ehitus. Osa 3: Asfaldisegud EVS 901-3:2009; Ehitustöödel ja tee-ehituses kasutatava sidumata ja hüdrauliliselt seotud täitematerjalid EVS-EN 13242:2006+A1:2008; Teepiirdesüsteemid EVS-EN 1317; Juhis passiivse ohutuse tagamiseks teedel sõidukipiirdesüsteemide abil 2016. Maanteeameti peadirektori 22.04.2016 käskkiri nr 0093. Riigiteede teekattemärgistuse valiku, paigaldamise, kontrollimise ja eemaldamise juhend. Kinnitatud Maanteeameti peadirektori käskkirjaga 13.05.2016 Elastsete teekatete projekteerimise juhend (2001-52). Muudetud Maanteeameti peadirektori käskkirjaga nr 0005 06.01.2016; Muldkeha ja dreenkihi projekteerimise, ehitamise ja remondi juhis. Kinnitatud maanteeameti peadirektori käskkirjaga nr 0001 05.01.2016; Teetööde tehniliste kirjelduste süsteem: https://www.mnt.ee/et/ametist/juhendid/teetoode-tehnilised-kirjeldused Ehitamisel lähtuda täiendavalt kehtivatest asjakohastest normdokumentidest ning hankedokumentidega kohustuslikuks muudetud juhenditest ja juhistest. projektlahendus Üldandmed Tulen e valt projekti lähteülesandest on ette näh t ud 7 340 m pikkune kergliiklustee: katte laius – 2,5 m põikkalle – ühepoolne, 2% katendi tüüp - asfaltbetoon AC 8surf h=5cm Eral d usriba 5,0 – 10,0m Plaanilahendus Asendiplaan Kergliiklustee Projektlahendusega on ette nähtud uus 7 340 m pikkune jalg- ja jalgrattatee , mis kulgeb paralleelselt tugimaanteega nr 38 kilomeetritel 20 ,03 – 27,26. J alg- ja jalgrattatee algab Esku – Pilistvere – Arusaare kõrvalmaantee (14103) ristmiku st asetsedes paremal pool (põhja pool) maanteed kuni Arussaare bussipeatuseni . Ristumine tugimaanteega on ette nähtud KM 20,18, kust edasi kulgeb kergliiklustee kogu pikkuses vasakul pool (lõuna pool) tugimaanteed kuni ristumiseni Võhma kooli tee ga ( 3570001) . Kuna jalg – ja jalgrattatee on uusehitis ning projekteeritud kahele poole tugi maanteed on projektlahendus koostatud kahe erineva teljega. Mõlema t elje algus eks on valitud PK 0+00 ning piketaazi kasvamine on valitud tugimaantee kilometraaži kasvamise suunas KLT1 – Paremal pool (põhja pool) asuv 2 2 6 m pikkune kergliiklustee algusega Esku – Pilistvere – Arusaare kõrvalmaantee (14103) ristmikust kuni Võhma suunalise Arussaare bussipeatuseni KLT2 – Vasakul pool (lõuna pool) asuv 71 14 pikkune kergliiklustee algusega Põltsamaa suunalisest Arussaare bussipeatusest kuni Võhma tee ristumiseni Eraldusriba laius Eraldusriba laiuse määramisel on lähtutud Maanteede projekteerimisnormist ja Maanteeameti tehnilistest tingimustest , mistõttu on eraldusriba laius seotud piirkiirusega tugimaanteel. Km 20 , 03 – 20 , 76 on maanteel kehtestatud piirkiirus 70 km/h millest tulenevalt on eraldusriba laius 7,0m. Km 20 , 76 – 27 , 36 on maanteel kehtestatud piirkiirus 90 km/h millest tulenvalt on eraldusriba laius 10,0m. Lisaks eeltoodule on kaks erandliku kohta, kus on sõltumata p iirkiirusest Maanteeametiga kokkuleppel eraldusriba laiust vähendatud 7,0m peale. KLT 2 PK 41+46 asub Liivoja kinnistu (35701:002:0270) mida ümbritseb eramaal olev kõrghaljastus ja võrkaed. Projektiga on ette nähtud 7,0m – 10,0m laiune eraldusriba, mille realiseerimiseks tuleb nihutada võrkaeda kuni 1,0m elamu suunas. Joonis 100R40 3 KLT 2 PK 65+85 – PK 67+00 asub Kalmeta kinnistut (35701:001:0220), mida piiravad sõidutee poolt erakinnistul kasvavad kase- ja kuusepuud. Projektiga on ette nähtud 7,0 m – 10,0m laiune eraldusriba vältimaks liigset kõrghaljastuse raadamist erakinnistul KLT 1 PK 1 +06 – PK 1+63 asub Saare kinnistu (35701:003:0158), mille hoone on tugimaanteest 8,50 m kaugusel. Kokkuleppel Maanteeametiga on kergliiklustee projekteeritud sõidutee äärde . Täiendavalt on ette nähtud põrkepiire kergliiklejate ohutuks liikumiseks. Tugimaantee nr 38 Jalg- ja jalgrattatee ristub tugimaanteega nr 38 km 20,18 . K ergliiklejate ohutuks ületamiseks on projekteeritud 2,5 m laiune ja 10,0m pikkune äärekividega tõstetud betoonkivisillutisega eraldussaar , mille keskosa on langetatud 2 ,0cm kõrgusele ning tähistatud punast värvi betoonkivisillutisega . Eraldussaare rajamiseks on ette nähtud tugimaantee nr 38 astmeline laiendamine lõuna suunas terve plaanikõveriku (R= 250m) pikkuselt kaasa arvatud Põltsamaa suunaline Arussaare bussipeatus . Astme lise laienduse piirjoon on toodud asendiplaani joonisel R201 ning ristl õikel R40 2 , mille määramisel on välditud sattumist sõiduki rattajälge. Lisaks on ette nähtud minimaalselt 0, 3 m laiune ülekate tugimaanteel asendiplaani joonistel näidatud mahus. PK 201 +74 – PK 202+55 tuleb ülekate teostada kogu Põltsamaa suunalise sõiduraja laiusel t, mille teostamiseks tuleb on ette nähtud 4,0 cm paksune tasandusfreesimine. S õiduradade laiused on valitud vastavalt Riigiteede Liikluskorralduse juhis MA 2018-002 Tabel III1.2a 3,0m. Väikse plaanikõveriku tõttu on rakendatud ka Maanteede projekteerimisjuhise tabel 2.10 toodud sõiduraja laiendamise väärtuseid kõverikul, mille kohaselt on kogu raadiuse pikkuses sõiduraja laius 3,30m. Kindlustatud tee peenrad ja eraldussaare tagasiaste on 0,5m laiusega . Lisaks on projektlahendusega ka ette nähtud teekattemärgistusega tähistatud 90,0 m pikkuse paralleelosa ja 50,0m pikkuse sissesõidu kiiluga 3,0m laiune vasakpöörderada Esku – Pilistvere – Arusaare kõrvalmaanteele nr 1410 3. Kõrvalmaantee nr 14103 Jalg- ja jalgratta tee ristumisel kõrvalmaanteega on ette nähtud olemasoleva ohutussaare pikendamine 3,30 m võrra . Ja olemasoleva 915 ja 9 43 teekattemärgistuse taastamine. Bussipeatus Projektiga on ette nähtud uue Põltsamaa suunalise Arussaare bussipeatuse rajamine. Bussipeatuse mõõtmete aluseks on võetud Maanteeameti bussipeatuse tüüpjoonis. Olemasoleva mahasõidu tõttu on vähendatud sissesõidu kiilu pikkust 5,0m võrra ehk 25,0m ja pikendatud p aralleelosa 5,0 m võrra ehk 35 ,0m . V äljasõidu kiilu pikkus 25,0m. Bussipeatuse laius on 3,0m ning ooteplatvormi mõõtmed 2,0m x 10,0m. Bussi ooteplatvormi sõiduraja poolsesse külge on ette nähtud 10,0cm kõrgune graniitkivi äärekivi. Otsa tuleb lasta alla kahe äärekivi pikkuselt. Bussipeatuse ristlõike on toodud projekti joonisel R402. Mahasõidud ja ristuvad teed Projektlahendusega on ette nähtud kõik jalg-ja jalgrattateega ristuvate teede, mahasõitude ja ristmike asfalteerimine asendiplaanijoonisel näidatud mahus. Kõikide ristumiste parameetrite valimisel on lähtutu olemasolevatest mõõtmetest ning tüüpsete mahasõitude parameetritest. Mahasõitud on valdavalt 3,5 m – 4,0 m laiused koos 1,0m laiuste kindlustamata tugipee nardega ning 6,0 m raadiustega. Mahasõitude asfaltkatted on projekeeritud vähemalt 1,0m pikemalt üle ristuva kergliiklustee. Vertikaalseks kokkuviimiseks olemasoleva kruuskattega teedega on täiendavalt ette nähtud vähemalt 3,0m- 5,0 m pikkune ja 10 cm paksune purustatud kruusast sirbikujulise profiiliga kate segust nr 6 (Tee ehitamise kvaliteedi nõuded 03.08.2015 Lisa 10) Kohalike Vallale kuuluvate teede ristumised on 5,0 – 7,0m laiused koos 1,0m laiuste kindlustamata tugipe enardega ning 12,0m – 15,0m raadiustega. KLT 1 PK 1+46 asub mahasõit on ette nähtud sulgeda. Ligipääs kinnistule toimub läbi KLT 1 PK 1+78 asuva mahasõidu. KLT 2 PK 4+76, PK 5+34, PK 5+72 mahasõidud on 2008 aastal tugimaantee rekonstrueerimis projekti käigus ümber ehitatud ning heas seisukorras. Sellest tulenevalt ei ole ette nähtud nende ümber ehitamine. PK 18+20 on Tellija soovil projekteeritud uus mahasõit teenindamaks põllutöömasinaid. Võhma kooli tee. Projektiga on ette nähtud Võhma kooli tee katte uuendamine kogupikkuses. Võhma kooli tee piketaaži alguseks on valitud ristumine tugimaanteega nr 38. Kohaliku tee projekteeritud laius varieerub vahemikus 4,5m – 2,5m. Olles laiem lõigu alguses ja kitsam lõigu lõpus , kus viimased 50,0m on mõeldud ainult kergliiklejatele liiklemiseks. Tee laiuse varieerumine on tingitud asjaolust, et Tellija soovil on ette nähtud vaid katte uuendamise , mistõttu on lähtutud olemasoleva katte laiusest vältimaks astmelist laiendust . Olemasolevatele mahasõitudele on ette nähtud uus katendi konstruktsioon. Mõõtmete määramisel on lähtutud olemasolevatest parameetritest Puhkekoht PK 50+89, PK 30+03 ja PK 10+80 on Tellijaga kokkuleppel juurde ette nähtud puhkekohad mõõtmetega 3,0m x 1,0m. K õik Puhkekohad ja Aurssaare bussooteplatvorm on varustatud istepingi ja prügikastiga Piirdeaed Liivoja kinnistu (35701:002:0270) KLT 2 PK 41+54 – 42+37 tuleb minimaalselt 7,0m eraldusriba tagamiseks likvideerida olemasolev kinnistut piirav võrkaed. Projektiga on ette nähtud uue 1, 60 m kõrguse tsingitud keeviskõrkpaneelidest võrkaia ehitamine ( REF _Ref35295718 \h Joonis 5 ) . Traadi miinimum läbimõõt 5 mm. Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 5 võrkaia näidis R istprofiil Kergliiklustee Kergliiklustee on 2, 5m laiune koos 0,25m laiuste kindlustamata tugi peenardega ning ühepoolse 2,0 % põikaldega . Jalg- ja jalgrattatee toru piirde korral on kindlustamata tugipeen ra laius 0,5m. Tüüpsed ristprofiilid on esitatud projekti joonistel R401 ja R403 Tugimaantee nr 38 . Tugimaantee ristlõike parameetrite määramisel on lähtutud olemasolevatest mõõtmetest ja Riigiteede liikluskorralduse juhisest, mille kohaselt on ette nähtud 3,0 - 3, 3 m laiused sõidurajad koos 0,5m laiuste kindlustatud tee peenardega . Tugimaanteel põikprofiili ei muudeta. L aiendusel lähtutakse olemasoleva tee põikkaldest antud lõigul mistõttu kalded on vahemikus 1,5 -4,0% tulenevalt olemasolevast viraazikaldest. Tugimaantee ristprofiilid on esitatud projekti joonisel R402 Võhma kooli tee. Võhma kooli tee laius on vahemikus 4,5- 2,5m. Tee põikkalle ühtib olemasolevaga, kus on võimalusel ette nähtud pisemaid parandusi. Tugipeenraid käesolevas töös ei rajata. Põikkalded on vahemikus 2,5 – 1,5% Pikiprofiil Pikiprofiili projekteerimisel on arvestatud maapinna reljeefiga, ristuvate teede muldkeha kõrgusega, katendikonstruktsiooniga, võimaliku lume paksusega (30 cm) ning liigniiskete piirkondadega, millest tulenevalt on pikiprofiil maapinnast valdavalt 0-35 cm kõrgemal. Ristumistel põiksuunaliste kraavidega ja mahasõitudega tõuseb pikiprofiil maapinnast maksimaalselt 1,5m kõrgusele , kraavi põhjast kuni 2,9m. Pikikalded jäävad vahemiku 0,1% – 2,52 %. Kumerad v ertikaalraadiused on vahemikus 500 m – 3 000m ning nõgusad vahemikus 500 m – 5000 m. Mahasõitude pikikallet on võimalusel tehtud laugemaks jäädes vahemiku 0, 7 % - 7, 0% . Tugimaanteel pikiprofiili parandusi ette nähtud ei ole. Mullatööd Muldkeha ehitustööd tuleb teostada vastavalt teetööde tehnilises kirjelduses ptk 3 toodule ning kooskõlas Muldkeha ja dreenkihi projekteerimise, ehitamise ja remondi juhisega, mis on kinnitatud Maanteeameti peadirektori poolt 05.01.2016 käskkirjaga nr 0001. Juhul kui projekteerimise ja ehituse vahelisel perioodil leiavad nimetatud dokumentides aset muutused või need asendatakse uute asjakohaste dokumentidega, tuleb lähtuda sel hetkel kehtivatest dokumentidest. Juurdeveetav materjal tuleb paigaldada ning tihendada mitte üle 0,3 m paksuste kihtidena, tagades seejuures normikohase niiskusrežiimi (kuiva ilma korral täiendavalt niisutades). Projektlahendusega on tugimaantee de ja kohalike teede ristumiste muldkeha ehituseks ette nähtud kruusliiv , mille minimaalne filtratsiooni moodul standardse Proctor teim iga saavutatava maksimaalse tihenduse juures 0,5 m/ööp ja elastsusmoodul 150 Mpa . Kergliiklustee muldkehas on kuni 0,45m sügavuseni teekatte pinnast ette nähtud mõõdukalt ühtlaster i ne keskliiv , mille minimaalne filtratsiooni moodul standardse Proctor teim iga saavutatava maksimaalse tihenduse juures 0,5 m/ööp ja elastsusmoodul 150 Mpa. All pool võib kasutada madalama elastsusmoodilig a mõõdukalt ühtlasterilist peenl iiva 90 MPa filtratsioonimooduliga 0,2 m/ööp. Kõikides muldkehades on l ubatud on kasutada ka teisi ja paremate omadustega täitematerjale juhul, kui on täidetud nõutav filtratsiooni- ja elastsusmoodul. Olemasoleva muldkeha laiendamisel tuleb järgida Muldkeha projekteerimise, ehitamise ja remondi juhises (2014-3) pt 8.7 toodud tingimusi. Katendikihid tuleb ehitada vähemalt 0,5m laiuse astmega. Astmelise laienduse mahud on toodud seletuskirja lisas 6. Tabel 3. Nõlvus Jalg- ja jalgrattatee muldkeha nõlvus on kogu lõigu ulatuses valdavalt projekteeritud kaldele 1:2 vältimaks liigset maa omandamist. Lõikudel, kus on ette nähtud kergliiklejatele mõeldud torupiire, on nõlvust vähendatud 1:1,5-le. Mahasõitude ja tugimaantee nõlvus on projekteeritud kaldele 1:3 Peale mullatööde lõppemist tuleb ehitatud mulde ning kraavide välisnõlvad planeerida ning tihendada. Nõlvad koos minimaalselt 2,0m laiuse ribaga (asendiplaani joonistel „muru“ tingmärk) töömahtude piirist tuleb katta 5-7cm paksuse kasvumulla kihiga ning külvata muruseeme 10-20 g/m2 (muruklass III). Tugimaantee nõlvad, kus on projektiga nähtud ette olemasoleva kinnikasvanud nõlva lahti kaevamine ja n õlvad, kus on suuremad uhtumise võimalused (vaata asendiplaani jooniseid) tuleb kindlustada kookoskiudmatiga. Matid tuleb pai g aldada vastavalt tootjapoolsele paigaldusjuhisele. Paigaldatavad erosioonitõkkematid (kookoskiudmatid) tuleb lõigata 10-20% nõlva pikkusest pikemad. Esmalt tuleb kinnitada matt nõlva ülemisse äärde ankurduskraavi (ankurduskraavi tagasitäite pinnas tuleb tihendada) ning seejärel rullida see ülevalt allapoole. Paralleelsete mattide küljed peavad olema kinnitatud ca 10-20 cm ülekattega. Juhul kui ülevalt alla peab kasutama mitut matti, on vajalik ülekate 20-30 cm (laastkatuse stiilis), pikemad tükid peavad jääma nõlva ülemisse külge. Ülekate peab olema pärituult, arvestades põhilisi tuule suundi. Ülekatte koht peab olema hästi kinnitatud. Erosioonitõkkematid tuleb kinnitada puuvaiadega (ristlõikes min 2x2 cm, pikkus min 30 cm) selliselt, et kogu mati pind toetuks pinnasele. Kinnitamist tuleb alustada nõlva jalamilt liikudes ülespoole. Erosioonitõkkemattide ja geotekstiilide mahud on antud kaetava pinna järgi ning tehnoloogiliste ülekatete mahuga pole seejuures arvestatud . Veeviimarid Kraavid Projekteeritud kergliiklustee ristub kokku nelja 1-4m laiuse jõe/oja ja peakraaviga, kuhu ligiläheduses olevad kergliiklustee ja tugimaantee 38 vahelised pikikraavid suunatud on. KLT 2 PK 1+75 Retla jõgi/Arussaare jõgi KLT 2 PK 28+20 Räpu jõgi KLT 2 PK 43+47 Kab al a peakraav KLT 2 PK 65+56 Naela oja. Töövõtja peab enne kraavi puhastamist välja selgitama võimalikud kraavidega ristuvad tehnovõrgud. Puhastatavad kraavid on näidatud asendiplaani joonistel R201 kuni R222 . Nii kraavide kaevamise kui ka puhastamise mahud on seletuskirja lisas 6. Tabel 3. B inokkeltruupide tõttu on täiendavalt ette nähtud kraavi de allavoolu põhja laiendamine asendiplaani joonistel näidatud mahus . Laiendatud kraav tuleb allavoolu kindlustada vastavalt Maanteeameti tüüpjoonisel R703 toodud pikkustele munakividega betoonalusel II klassi geotekstiilil . Truubi päiste ja sisse-ja väljavoolude kindlustamise mahud sisalduvad truubi ehitamise mahus. Kaebla peakraavi ja Naela oja allavoolu on ette nähtud kraavi puhastamine asendiplaani joonisel toodud mahus. Räpu jõel on kergliiklustee ja tugimaanteevahel ette nähtud kraavi kitsendamine vältimaks kevadise suurvee ajal vee valgumist eraldusribale. Kraavi kitsendamiseks tuleb täitepinnasega tõsta maapinda ca 10,0m pikkusel lõigul projekti vertikaaljoonisel toodud kõrgusteni . Nõlv rajada kaldele 1:2 ning kindlustada munakividega betoonalusel koos II klassi geotekstiiliga (joonis R404) PK 55+05 asub Maa-ameti kaardirakenduse andmetel tugimaanteega d=1,0 truubiga ristuv kraav mis on valdavalt kuiv, kuid täitub kevadise suurvee ajal veega , mis valgub maa-alale laiali. Olemasoleva kraavi puudumisel on kergliiklustee alla ette nähtud truup vältimaks vee kogunemist eraldusribale. Kahte truupi ühendav kraav on 1,0m laiune. Projekteeritud pikik raavide põhjalaius on valdavalt 0,4 m ning kraavi välimise nõlva nõlvus 1:1,5. Pikikalded jäävad vahemiku 0,1- 5, 0 %. Kraavid, mille pikikalle on suurem kui 3,0% tuleb erosiooni eest kaitsmiseks kindlustada (vaata Ristprofiili joonist R40 4 ). Kraavid pikikaldega 3%≤i<5 % on ette nähtud kindlustada 15 cm paksuse killustiku kihiga fr 32/64 NorGeoSpec II profiili geotekstiilil). Üle 5,0% kaldega kraavid tuleb kindlustada munakividega NGS II. Kraavikindlustuse alla paigaldatav NGS II geotekstiil tuleb paigaldada vee voolamise suunas ülekattega min 1,0m . Geotekstiil tuleb paigaldada sirgelt (ilma voltideta) ning koheselt peale paigaldamist fikseerida killustiku või kivikindlustusega. Uute kraavide kaevamise käigus väljakaevatavat materjali võib planeerida tee külgkraavide taha ainult tingimusel, kui see on vajalik tee maa-alale lõpetatud, viimistletud ja esteetilise väljanägemise andmiseks. Seejuures tuleb arvestada, et planeeritav pinnas ei takistaks vee ära voolu külgnevatelt aladelt. Kindlustatavate kraavide korral tuleb kraavide rajamisel arvestada kindlustusmaterjali kihi paksusega ning kraav tuleb rajada projektsest selle võrra sügavamale Truubid KLT 2 PK 4+76, PK 5+72 asuvad olemasolevad mahasõitude alused truubid on ette nähtud säilitada ja puhastada Projekteeritud truubid. Projekteeritud truupide asukohad ja parameetrid on toodud asendiplaani joonistel, pikiprofiilidel ning truupide aruandes seletuskirja lisa 6 tabel 7 Truubid. Joonistel on toodud truupide sisemised läbimõõdud (Di). Truupide ehitamisel tuleb lähtuda Maanteeameti Lõuna regiooni tüüpjoonistest, mis on esitatud projekti koosseisus R702 ja R703 . Lisaks tüüpjoonistele, tuleb kõik truupide sisse- ja väljavoolud kindlustada tardkivist munakividega betoonalusel koos II klassi geotekstiiliga , mille maht sisaldub truupide ehituse mahus. Väljavoolude juures on ette nähtud ka kraavide põhja ja nõlvade kindlustamine killustikuga vastavalt tüüpjoonisele. Peakraavi t ruupide läbilaskevõime. Truupide läbilaskevõimet on kontrollitud 3 % ületustõenäosusega aasta maksimaalsel vooluhulgal. Määratud on vooluveekogude valgala suurus tugimaantee lõikes. Vooluhulkade arvutamisel on Retla ja Räpu jõe ning Kabala peakraavi puhul kasutatud Navesti jõe Aesoo hüdromeetriajaama (valgala 1030 km2) 1928-2009 aastate andmeid (EMHI, arvutused Peeter Ennet). Retla jõe ja Kabala peakraavi ühise sängilõigu hargnemine on maanteest 2,5 km piki jõge ülesvoolu. Jõeharu alguses on truup ja põhivool peaks kulgema piki peakraavi kui truubil on suur voolutakistus – ummistus. Retla jõe maantee truubi kontrollarvutamisel on arvestatud poole Retla jõe vooluhulgaga ja Kabala peakraavi truubil kogu Retla jõe vooluhulgaga maantee lõikes. Naela oja kui väga väikese valgalaga veejuhtme kevadine maksimaalne äravool on arvutatud K. Hommiku valemi alusel. Tulemused truupide lõikes on esitatud allolevas tabelis. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 1 Veevoolu andmed truupide lõikes Truup Valgala km2 Vooluhulk Qa.maks.3% m3/s Surve H m Veepind abs. m Märkused Retla jõgi Maantee Ø2,0 m metall Kergtee 2,15x3,23 m metall 33 4 1,4 1,2 47.50 47,10 Veepinda võib mõjutada jõe sängi seisukord allavoolu. Truubid on osalise täitega 70 % ja 50% Räpu jõgi Maantee 2Ø1,0 m betoon Kergtee 2Ø1,0 m PE 33 4 2 2 1,0 0,9 50.30 50,10 Veepinda võib mõjutada jõe sängi seisukord allavoolu. Truupides on vabavoolne vooluolukord. Kabala peakraav Maantee 2Ø1,5 m betoon Kergtee 2Ø1,5 m PE 30 4 4 1,1 1,1 50.50 48,60 Veepinda võib mõjutada kraavi sängi seisukord allavoolu. Truubid on osalise täitega 80% Naela oja Maantee 2,0x1,5 m bet., kivi Kergtee 2Ø1,0 m PE 3 0,8 0,4 0,6 51.50 51,30 Veepinda võib mõjutada oja sängi seisukord allavoolu. Truubid on osalise täitega 30 % ja 60% Imbauk Kergliiklustee ja tugimaantee vahele PK 6+89 on maapinna reljeefi tõttu ette nähtud imbauk. Imbauk tuleb ehitada vastavalt ristlõike R404 joonisele 2,0 m sügavune põhja mõõtmetega 2,0 x 2 ,0m. Võimaliku kaeviku varisemise ohu korral tuleb ehitajal rakendada täiendavaid ohutusmeetmeid tugiseinte näol. Kaeviku põhi ja välisseinad tuleb katta III klassi geotekstiiliga vältimaks pinnase segunemist killustikuga. Kaevik tuleb kuni 20 cm sügavuseni maapinnast täita killustikuga fr 32/63 ning katta II klassi geotekstiiliga ning tasandada vähemalt 20 cm paksuse kasvupinnasekihiga kuni ümbritseva maapinna kõrguseni. Torusild Ristumisel Retla jõega KLT 2 PK 1+75 on kergliiklustee alla projekteeritud lamedapõhjaline torukaarsild Terastoru peab olema paigaldatud kindlale, ühtlaselt kandvale pinnasele. Kohtades, kus aluskiht on nõrgast materjalist, tuleb see asendada tugevama materjaliga, et vältida toru vajumist. Vajadusel on aluspinnasele ehitamiseks võimalik kasutada ka geosünteete , raudbetoonist plaati või vaiasid. Vee liikumine terastoru ümber (all, peal ja külgedel) peab olema takistatud ning selleks vajalikud abinõud rakendatud. Tulenevalt keskkonnaalaste nõuete täitmisest tuleb torusilla põhi rajada sisse- ja väljavoolu põhja kõrgusest 30 cm madalamale. Torusilla sisse tuleb teostada tagasitäide Retla jõe põhja materjaliga sarnasest materjalist. Toru sisese tagasitäite ja terastoru vahele tuleb paigaldada geotekstiil. Geotekstiil tuleb paigaldada ka ümber torusilla. Kasutatav tagasitäite materjal peab olema kruus, kruusliiv või liiv, mille lõimisetegur Cu ≥ 5, jaotustegur 1 < Cc < 3 ja mahukaal on 18…21 kN/m3. Materjal peab olema heade filtreerivate omadustega ning ei tohi olla nidus (nt. suure savi sisaldusega) Materjal peab olema tihendatud 0,98 standard proctorteimi järgi. Pinnase jaotus torulisillal tuleb teostada vastavalt“ Riigiteedel terasprofiilist truupide ja sildade projekteerimise ja ehitamise juhis“ joonisele nr 16 . Torusilla pealse kergliiklustee pikiprofiili määramisel on arvestatud vähemalt 0,6m paksuse katendi kihiga torusilla välipinnast. Kandevõime tagamiseks on vajalik teraslehe paksus vähemalt 3,0mm terase klassi S355 puhul. Torusild peab vastama vähemalt arvutuslikule eluale 50 aastat. Selle tagamiseks on soovitatav kasutada teraskonstruktioonil järgnevat pinnakatet (Värvimine teostada tehases standardiseeritud tingimustes) Sisepind- kuumtsink 70μm + epoksiidvärvkate 150μm Välispind- kuumtsink 70μm + epoksiidvärvkate 100μm . Torusilla ristlõike parameetrite valikul on lähtutud Tugimaantee nr 38-ga ristuva torusilla mõõtmetest, kuhu on paigaldatud Multiplate MP200 VM profiiliga torusild VM6 2,15x3,23 ( REF _Ref35433145 \h Joonis 6 ) Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 6 torusild VM6 2,15x3,23 Kuna kergliiklustee nõlvust on torupiirdega lõikudel vähendatud kaldele 1:1,5 tuleb torusilla otstesse ette näha täiendav kindlustamine ja jäigastamine, mis tuleb toestada vastavalt tootjapoolsetele juhistele. Katend Jalg- ja jalgrattateele on projekteeritud ühekihiline tihedast asfaltbetoonist kattekiht killustikalusel. Arvestatud on liiv – ja moreen aluspinnastega ning vastavalt „Elastsete teekatendi projekteerimise juhendi, Teine versioon“ juhendile 1. Niiskuspaikkonna tingimusteg a. Kergliiklustee katendi projekteerimisel on arvestatud teehooldustehnikaga. Jalg-ja jalgrattatee katend Asfaltbetoon AC 8 surf 5 cm Paekivikillustik fr 4/63, LA 35 20 cm Mõõdukalt ühtlaseterine keskliiv Kf> 0,5 m/ööp, E>105MPa min 2 0 cm Mõõdukalt ühtlaseterine peen iiv Kf>0,2 m/ööp, E>90MPa (vastavalt pikiprofiilile) Asfaltbetooni jämetäitematerjalidele esitatavad nõuded tuleb valida lähtuvalt Asfaldist katendikihtide ehitamise juhisele (23.12.2015) tabel 1 veerg 2 ( AKÖL 20 900-1500) Paekivikillust u le esitatavad nõuded tuleb valida lähtuvalt Killustikust katendikihtide ehitamise juhisele ( 2016-012 ) tabel 1 veerg 7 AKÖL 20 < 500 . Jalg- ja jalgrattatee peenrad tuleb katta 5-7 cm paksuse kasvumulla kihiga ning külvata muruseeme 10-20 g/m2 (muru klass III). Täitepinnase materjalina võib kasutada ka kõrgema E mooduliga pinnaseid. Mahasõidud Asfaltbetoon AC 1 2 surf 6 cm Paekivikillustik fr 32/63, kiilutud fr 12/16, LA 35 25 cm Mõõdukalt ühtlaseterine keskliiv Kf>0,5 m/ööp, E>105MPa min 20 cm Asfaltbetoon tuleb rajada 100% tardkivikillustiku baasil. Asfaltbetooni jämetäitematerjalidele esitatavad nõuded tuleb valida lähtuvalt Asfaldist katendikihtide ehitamise juhisele (23.12.2015) tabel 1 veerg 2 ( AKÖL 20 900-1500). Paekivikillustule esitatavad nõuded tuleb valida lähtuvalt Killustikust katendikihtide ehitamise juhisele (2016-012) tabel 1 veerg 7 AKÖL 20 < 500 . Mahasõitude tugipe enrad ja kokku viimine olemasoleva kruuskattega tuleb rajada vastavalt 6,0 cm või 10-2 0 cm paksuse kruuskattega segu nr 6 (t ee ehitamise kvaliteedi nõuded (03.08.2015) Lisa 10 ) Kohalike teede ristmikutele tuleb rajada tugimaanteega T38 samaväärne katend Eraldussaar Kergliiklejate ohutumaks tee ületamiseks on tugimaanteele n r 38 ja kõrvalmaanteele nr 1 4103 projekteeritud 10cm kõrguste graniitkivi äärekividega tõstetud betoonkivisillutisega eraldussaared. Eraldussaare keskosa on langetatud 2 ,0cm kõrgusele. Langetamine tuleb teostada ühe äärekivi pikkuselt. Betoonkivisillutis 6 cm Paigaldussegu 3 cm Paekivikillustik fr 32/63, kiilutud fr 12/16 30 cm Kruusliiv kf≥0,5 m/ööp, E>150MPa min 20 cm Äärekivide paigaldamise tõttu lõhutud olemasolev katend tuleb taastada. Projekti mahtudes on arvestatud 60 cm laiuse ribaga. Võhma tee Võhma teel on ette nähtud olemasoleva pinnatud teekatte tasandusfreesimine 1-5cm paksuselt . Ehitustööde teostajal tuleb enne tööde algust koostada freeskaart tulenevalt vertikaalplaneeringu joonistel R521 – R522 toodud vertikaalplaneerimisest. Freesimistööde järgselt teostada vajausel aluse profileerimine ning teha ülekate AC 1 2 surf 5,0cm paksuselt, mis tuleb rajada rajada 100% tardkivikillustiku baasi. Asfaltbetooni jämetäitematerjalidele esitatavad nõuded tuleb valida lähtuvalt Asfaldist katendikihtide ehitamise juhisele (23.12.2015) tabel 1 veerg 2 ( AKÖL 20 900-1200). Tugimaantee T38 Liiklussageduste andmed Põltsamaa – Võhma tugimaantee nr 38 km 17,9 – 27,5 on esitatud REF _Ref35104398 \h Tabel 1 Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 2 Liiklussagedused teeregistri andmetel Aasta Lõik AKÖL SAPA VAAB AR 2019 km 17,920 - 27,549 998 915 27 56 2018 km 20,031 - 27,549 1052 968 28 56 2017 km 17,917 - 27,549 989 858 31 100 2016 km 17,920 - 27,549 888 804 28 56 2015 km 17,929 - 27,549 902 789 27 86 Liiklusprognoos. Liiklusprognoosi tegemiseks on kasutatud baasprognoosi meetodi t, mille tulemusena AKÖL 20 on 1218 a/ööp koormussagedusega 2 45 normtelge enamkoormatud rajal ( REF _Ref35104450 \h REF _Ref35104453 \h Tabel 2 ) . Prognoosi koostamisel on kasutatud Viljandi maakonna tugimaanteede arengutegureid ( REF _Ref35104514 \h Tabel 3 ) Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 3 Liiklus- ja koormussagedused teeregistri 2019 andmetel Aasta SAPA VAAB AR AKÖL Qt 2019 915 27 56 998 11 2020 937 27 57 1021 11 2021 959 28 57 1044 12 2022 982 28 58 1068 12 2023 993 28 58 1080 24 2024 1004 28 58 1091 35 2025 1015 29 59 1103 47 2026 1026 29 59 1114 59 2027 1038 29 59 1126 72 2028 1049 29 60 1138 84 2029 1061 29 60 1150 96 2030 1072 30 60 1162 108 2031 1084 30 61 1174 120 2032 1096 30 61 1187 133 2033 1102 30 61 1192 145 2034 1107 30 61 1198 158 2035 1113 30 61 1204 170 2036 1118 30 61 1209 183 2037 1124 30 61 1215 195 2038 1125 30 61 1216 207 2039 1126 30 61 1217 220 2040 1127 30 61 1218 232 2041 1128 30 61 1219 245 Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 4 Kasutatud arengutegurid Kasutatud arengutegurid Aasta SAPA VAAB AR 2010-2020 1,024 1,014 1,011 2020-2030 1,011 1,006 1,005 2030-2035 1,005 1,001 1,001 2035-2040 1,001 0,999 0,999 Vaadates viimase viie aasta (2015-2019) statistikat ( REF _Ref35104450 \h Tabel 1 ) on märgata 2017 ja 2015 aastal autorongi de sageduses anomaaliat. Sellest tulenevalt on katendi arvutuseks koormussagedus arvutatud kasutades viimase viie aasta kaalutud keskmis i väärtusei d saades koormussageduseks 291 normte lge . Aasta SAPA VAAB AR AKÖL Qt 2019 866 28 70 964 14 2041 1068 31 76 1175 291 Katend Tugimaanteel nr 38 PK 201+00 – 203+10 on ette nähtud maantee astmeline laiendamine asendiplaanil näidatud mahus. Astmelise laienduse piirjoon on toodud asendiplaanil j a ristlõike projekti joonisel R402. Kokku viimiseks olemasoleva katendiga tuleb teostada kulumiskihi ülekate minimaalselt 0,3m laiuselt, kohati kuni 3,0m. Projekteeritud katend: Asfaltbetoon AC 12 surf 70/100 4 cm Asfaltbetoon AC 16 base 70/100 6 cm Paekivikillustik põhi fr 32/63, kiilutud fr 12/16 2 5 cm Kruusliiv k f ≥ 0 , 5 m/ööp, E>15 0 MPa 5 0 cm AC 12 surf tuleb rajada 100% tardkivikillustiku baasi. Asfaltbetooni jämetäitematerjalidele esitatavad nõuded tuleb valida lähtuvalt Asfaldist katendikihtide ehitamise juhisele (23.12.2015) tabel 1 veerg 2 ( AKÖL 20 900 - 1200 ). Paekivi killustik peab vastama killustikust katendikihtide ehitamise juhisele (MA 2016-012) tabel 1 veerg 6 toodud nõuetele (AKÖL 20 500-3000) Kinnistute mahasõitude otsad ja sõidutee ning mahasõitude tugipeenrad rajada sidumata segust nr 6 vastavalt Tee ehitamise kvaliteedi nõuded (03.08.2015) Lisa 10. Liikluskorraldus P rojekteeritavad liikluskorraldusvahendid on toodud liikluskorraldus e joonistel R 201 kuni R 2 2 2 ja mahud seletuskirja Lisa 6 tabel x Liiklusmärgid Tu g imaanteele ja ristuvatele teedele on ette nähtud II suurusgrupi liiklusmärgid , kergliiklusteele 0 suurusgrupi liiklusmärgid ja Võhma teele I suurusgrupi märgid. Põllule viivate või vähekasutavate pinnaseteede mahasõitudele täiendavaid liiklusmärke ette nähtud ei ole. Liiklusmärkide paigaldamise asukohad täpsustada enne paigaldamist objektil Maanteeameti liikluskorralduse osakonna esindajaga. Välitmaks teed ületavate kergliiklejate varjamist tuleb o hutussaarel asuvad liiklusmärgid nr 421 rajada I suurusgrupi märkidena. Liiklusmärkide materjalinõuded Märkide alusena on ette nähtud 1,85 mm paksune alumiiniumalus. Liiklusmärkidel tuleb kasutada II klassi valgust peegeldavat kile. Liiklusmärkide paigaldamine Liiklusmärkide paigalduskõrgus peab olema kooskõlas standardis EVS 613:2001 Liiklusmärgid ja nende kasutamine sätestatuga. Vundamentide ehitamisel peab kasutama EVS-EN 206-1 nõuetele vastavat betooni C35/45XF4KK4. Kasutatava liiklusmärgikile kohta tuleb esitada vastavussertifikaadid. Liiklusmärkide postid ja tarvikud Postiks tohib kasutada kuumtsingitud terastoru. Kõik postid peavad olema kuum-galvaniseeritud terastorud, mille mõõtmed tagavad liikluskorraldusvahendi püsimise EN 12899 kirjeldatud koormuste korral. Kõik avatud ülemise otsaga postid tuleb varustada vastupidavast materjalist kattega, mis takistab vee sissepääsu posti. Kate ei ole vajalik, kui post paigaldatakse vundamendiga, mis tagab vee juhtimise pinnasesse ja kui posti sisemuses ei ole elektriseadmeid. Liiklusmärkide postide külge kinnitamiseks kasutatavad mutrid, poldid, seibid, klambrid ja needid peavad olema liiklusmärgi materjaliga sobivast materjalist, et vältida liiklusmärgi kahjustumist või seisukorra halvenemist elektrolüüsi või erineva soojuspaisumise tagajärjel. Kinnitusvahendid peavad tagama liiklusmärgi kohtkindla püsimise toe küljes. Vundament peab vastu võtma EN 12899-1 kirjeldatud koormused. Liiklusmärgi konstruktsiooni võib paigaldada betoonvundamendile, kui vundament on saavutanud 80 % tugevusest. Teekattemärgistus . Tugimaantee markeeringud ja mahasõi du teekattemärgistus nr 948 tuleb rajada valuplastikust. Projekteeritud teekattemärgistus paigaldada vastavalt standardile „EVS 614:2008 Teemärgised ja nende kasutamine”. Tugimaantee nr 38 PK 199+40 – PK 203+25 tuleb kogu lõigu pikkuses olemasolev teekattemärgistus eemaldada. Uus teekattemärgistus rajada vastavalt asendiplaani joonistele valuplastikust. Töömah tude piiride väliselt tuleb enne Tugimaantee nr 38 töömahtude piire suunal Põltsamaa – Võhma olemasolevat teekattemärgistust likvideerida 200m ulatuses ning asendada 922 (100m) + 914 (100m) , kus 914 katkendjoon on Võhma – Põltsamaa suunalisel lõigul. Tähisposti d Paigaldatava tähisposti asukoht on toodud asendiplaani joonistel . Tähispost i materjal ja püsivusnõuded peavad vastama Riigiteede liikluskorralduse juhise (MA 2018-002) peatükk 8.2 Tähispost tuleb paigaldada vastavalt liikluskorralduse joonistele ja Maanteeameti kehtivatele nõuetele. Äärekivid ja liiklussaared Kergliiklustee ristumisel tugimaanteega nr 38 on kergliiklejate eraldamiseks ette nähtud tõstetud h=10 cm kõrguste graniit kivist äärekividega eraldussaar, mille keskosa tuleb lasta 2,5m laiuselt 2 ,0 cm kõrgusele. Allaviik tuleb teostada ühe äärkivi pikkuselt . Bussipeatus el tuleb sõidutee poolsele küljele paigaldada graniitkivist äärekivid kõrgusega 12 cm. Ooteplatvormi otsad tuleb lasta alla 0 kõrgusele . Bussipeatuse kergliiklustee poolses külje l on ette nähtud betoonäärekivid, kuid tellija nõusolekul võib ka graniitkivi äärekivi kasutada. Kõrvalmaantee pikendatud eraldussaare äärekivid tuleb värvida viimaks kokku olemasoleva olukorraga . Teepiirdesüsteemid Tugimaantee ja jalg- ja jalgrattatee vahele ( PK 200+97 – PK 201+81 ) on projekteeritud W-ristlõikega teraspiire mille kergliiklustee poolsele piirde küljele (PK 201+28 – PK 201+ 81 ) tuleb kinnitada spetsiaalselt kergliiklejate ohutusele mõeldud metallist riba/lint ( REF _Ref35631293 \h Joonis 7 ) . Projektis kasutatavate põrkepiirete ohjeldustase peab olema N2, suurim läbipaine 1,4 m. Projektis on seejuures arvestatud piiretega, mille töölaius on W4. Lubatud on kasutada ka sellest väiksema läbipaindega piirdeid. Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 7 Kergliiklejatele mõeldud metallist ribaga põrkepiirde näidis PK 200+85 tuleb sõidutee piirde algusesse paigaldada terminal toimuvusklassiga P3 ning piirde lõppu 4,0 m pikkune ankurdatud allaviik . PK 202+82 kuni PK 203+40 tuleb nii mahasõidu kui ka tugimaantee teepeenra ehitamisel olemasolev piire likvideerida asendiplaani joonisel näidatud mahus. Pärast tugimaantee laiendamist paigaldada uus N2W4 põrkepiire koos 1,1m kõrguse metallis käsipuuga (jalakäijarinnatis) piirde välisküljel ning pii rde lõppu paigaldada 12,0 m pikkune ankurdatud allavii k. Piirde alguses tuleb mahasõidu ( KLT 2 PK 2+23 ) ehitamiseks olemasolev allaviik ja piire likvideerida ning pärast ehitustööde lõppu asendada N2W4 põrkepiirde ja 4,0m pikkuse allaviiguga mis keerab mahasõidult alla . Maanteeameti nõusoleku korral võib kasutada olemasolevat piiret . P rojekti kululoendis on arvestatud uue piirde mahtudega. Piirete ja üleminekute paigaldamisel peab kasutama konkreetse toote tootja poolt heaks kiidetud lahendusi. Kuna üleminekute pikkused on eri tootjatel erinevad, peab töövõtja arvestama, et projektis toodud piirete mahud erinevad lõplikest tegelikest mahtudest üleminekute pikkuste võrra ning lõplikku piirete ja üleminekute mahtu peab töövõtja arvestama lähtuvalt konkreetsest tootest. Kõikidel sõidutee piiretel peab kokkupõrketugevuse tase (ASI) olema A J alg- ja jalgrattatee piire on kavandatud kohtadesse, kus muldkeha kõrgus on suurem kui 1.5m. Lisaks ristumisel kraavidega sügavuse g a h= ≥1 ,5m on pikendatud piiret 10,0m piki jalg- ja jalgrattateed Jalgteele on ette nähtud kahe horisontaalse toruga tsingitud metalltorust torupiire d=60 mm, mille postid tuleb süvistada muldkehasse ning ümbritseda betoontäidisega. Jalgtee piire peab vastama EVS-EN 1317-2 standardile. Maastikukujundustööd Projektlahendusega on ette nähtud rekultiveerimistööd vastavalt projekti asendiplaani R0201-2 22 joonistel toodud aladele. Tööde mahud on toodud seletuskirja lisas nt 6 tabel 2 Muru rajamisel ehitamine ja töö lähtuda vastavalt „Riigiteede haljastustööde juhis“-le. Kasutada tuleb rajada III klassi muru. Külvipind tuleb tasandada nii, et seal ei oleks lohke ning et mullapind oleks sujuvalt ühendatud ümbritseva maapinna või rajatistega . Tasandatud pind tuleb tihendada rullides nii, et sinna ei jääks käimisel jälgi. III klassi muru külvipinda tuleb järskudel (järsem kui 1:2) ja kõrgetel (>3 m) nõlvadel enne külvi kergelt vaostada kõrgusjoontega samasuunaliste 2-4 cm sügavuste vagudega, umbes 5 cm vaovahedega. Kohaliku kasvupinnase sobivus kasvualuse rajamiseks tuleb teha kindlaks mulla viljakuse ja lõimise analüüsiga enne külvi- või istutustööde algust Kuuseistikud KLT 2 PK 37+97 – PK 38+16 on vasakule poole kergliiklusteed vähemalt 2,0m kaugusele ette nähtud minimaalselt 8 uut 1 50 -200 cm pikkust kuuseisitkut koos mullapalliga , mis tuleb toestada kohe pärast istutamist Väetise valikul tuleks kasutada tavalist kasvuväetist. Haljastaja peab esitama istikute päritolu või talvitumist tõendava dokumendi. Istikud peavad vastama Eesti standardile EVS 778 või olema sellega samaväärsed. Istiku juurepall peab olema läbijuurdunud ega tohi laguneda transportimisel või istutamisel. Istiku oksteta tüvi ei tohi moodustada rohkem kui 2/3 puu kõrgusest. Okaspuu istik peab olema vähemalt 0,6m kõrge. Tehnovõrgud. Tehnovõrkude projekti joonised ja seletuskiri on toodud käesoleva projekti tehnovõrkude kaustas 4_Tehno. Nähtavuskolmnurk Digitaalsel asendiplaani joonistel 100R0201-100R022 2 on näidatud kohalike teede ristmike nähtavuskolmnurgad. Nähtavuskolmnurkade aluseks on võetud perspektiivsele liiklussagedusele vastav tee klass IV ja projektkiirus tasemel hea 8 0 km/h, millest lähtuvalt on sõiduki kaugus sõidutee servast 7,0 m ja nähtavuskaugus põhiteele 260m Geodeetiline punkt PK 38+ 94 asub 2,0m kaugusel töömahtude piirist riikliku geodeetilise võrgu tihendusvõrgu punkt nr 2783 (Soomvere99) , mis tuleb võimalusel säilitada oma asukohas ning kaitsta ehitustööde ajaks. Kui tööde käigus ei ole võimalik nimetatud geodeetilist märki senises asukohas säilitada, tuleb see vastavalt geodeetiliste tööde korra § 9 lõikele 3 teisaldada sobivasse asukohta ning asendada samaväärse geodeetilise märgiga vastavalt õigusaktidega sätestatud korrale Pärast tööde lõp etamist tuleb teostada kontrollmõõtmised Enne geodeetiliste märkide teisaldamist tuleb vastavalt geodeetiliste töödekorra § 10 lõikele 5 esitada geodeetilise töö projekt, mis sisaldab geodeetiliste tööde korra § 4 lõigetes 2 ja 3 kirjeldatud andmeid. Peale tööde lõpetamist teostada geodeetilise märgi kontrollmõõtmised ning vastavalt geodeetiliste tööde korra § 10 lõike 6 kohaselt esit ada teostatud geodeetilise töö aruanne geodeetilise märgi omanikule kinnitamiseks . Projekt tuleb esitada kooskõlastamiseks Maa-ameti geodeesia osakonna juhatajale (Karin Kollo, e-post [email protected] ) . Teisaldamise korral tuleb säilitada senine klass või järk vastavalt õigusaktidega sätetatud korrale. Projekti mahtudes on arvestatud geodeetilise märgi teisaldamisega. ehitustööde teostamine Üldosa Töövõtja peab tööde tegemisel juhinduma projektlahendusest ja teetööde tehniliste kirjelduste 06.12.2016 versioonist, mis on elektrooniliselt kättesaadav järgmiselt aadressilt: https://www.mnt.ee/et/ametist/juhendid/teetoode-tehnilised-kirjeldused ning alljärgnevatest projektipõhistest tehnilistest tingimustest. Kõik tööd peab töövõtja teostama vastavuses heade ehitustavadega ning tegema seda viisil, mis ei kahjusta ümbritsevat sotsiaal- ja looduskeskkonda. Kasutada võib ainult materjale ja tooteid, mille vastavus on tõestatud Teetööde tehnilistes kirjeldustes kirjeldatud protseduuridega. Katsemeetodid ja katsetamise tihedus on määratud Teetööde tehnilistes kirjeldustes. Ehitustehnoloogia ja kvaliteet peab vastama Teetööde tehnilistele kirjeldustele ja asjakohastele normidele ning juhenditele, mis on jõus ehitusperioodil. Töövõtja peab iga üksiku Teetööde tehniliste kirjelduste spetsifikatsiooni kohase töö teostamisel arvestama kõikide tööoperatsioonide ja kulutustega, mis on kirjeldatud vastavas spetsifikatsioonis. Enne kaevetööde algust tehnovõrkude läheduses peab töövõtja välja kutsuma tehnovõrkude valdaja ja saama nendelt kirjalikud juhendid ja load tööde tegemiseks vastava kaabli või torustiku kaitsevööndis. Töövõtja peab koostama ehitusaegse liikluskorralduse skeemi ning kooskõlastama selle Maanteeametiga. Tööde tsoon tuleb tähistada töövõtja poolt vastavalt juhendile Liikluskorralduse nõuded teetöödel (RT I, 15.07.2015, 5) toodule. Ehitustööde ajal tuleb tagada jalakäijate ja liiklusvahendite pidev juurdepääs teeäärsetele maavaldustele. Töövõtja peab arvestama kulutustega ajutiste ümbersõiduteede ehituseks, korrashoiuks ja nende liikluskorraldusvahenditega tähistamiseks. Ettevalmistustööd Töid uuel teemaa-alal võib alustada peale selle alla jäävate katastriüksuste või nende osade võõrandamist Eesti Vabariigi omandisse volitatud asutuse–Maanteeameti poolt. Tööde alustamiseks enne eelpoolnimetatud toimingute lõpetamist on töövõtjal vajalik saada maaomaniku kirjalik luba. Kõik erakinnistutel teostavad ehitustööd tuleb enne ehitustööde algust maaomanikega kooskõlastada. Kooskõlastuse puudumisel ei ole lubatud ehitustöid erakinnistul teostada. Enne ehitustööde algust on töövõtja kohustatud leidma endale sobivad ajutised laoplatsid ning vajadusel sõlmima nende kasutamiseks vajalikud kokkulepped. Vajadusel tuleb ajutiste laoplatside asukohad täpsustada ja/või kooskõlastada täiendavalt tellija või omavalitsusega. Puude langetamine Likvideeritavad üksikpuud, hekid ning raadavate alade piirjooned on näidatud asendiplaani joonist el R201 kuni R2 2 2, mahud on esitatud seletuskirja lisas 6, Tabel 1 ning koondmahud Lisa 7. Raiejäätmed tuleb hakkida, kännud juurida ja vedada ehitusplatsilt ära või freesida. Kännuaugud tuleb täita ja maa-ala planeerida ümbritseva maapinna kõrguseni. Puitmaterjal tuleb töödelda omanikule vastuvõetaval viisil ja ladustada omaniku poolt näidatavale mahalaadimiskohale. Enne puude langetamist tuleb töövõtjal hankida asjakohased load. Puude ja võsa eemaldamisel tekkivad augud tuleb täita ja maa-ala planeerida ümbritseva maapinna kõrguseni. Liikluskorraldusvahendite teisaldamine Olemasolevad liikluskorraldusvahendid (liiklusmärgid, viidad, tähispostid, raamid, konsoolid jne) tuleb demonteerida neid kahjustamata omaniku järelevalvega kooskõlastatud järjekorras ja anda üle tellijale tema poolt näidataval laoplatsil. Asendiplaani joonisel on toodud välja märgid, mis tuleb eemaldada ilma postita ja postiga ning lisaks liiklusmärgid mida tuleb säilitada ja taaskasutada. Vastavad mahud on esitatud selekuskirja lisa 6 tabel 11 „muud mahud“ Mullatööd Mullamahtude jaotus pikettide kaupa on esitatud mullatööde mahtude aruandes seletuskirja Lisa 6 tabelis 3. Kaablite kaevikute kaevamise ning tagasitäite mahud pole arvatud mullatööde koosseisu. Need sisalduvad kaablite paigaldustöödes. Vältimaks ülearuse kasvupinnase koorimist, tuleb ehitusobjektil maha märkida ehitatava sõidutee mulde või kraavi välimise serva ulatus. Enne kaevetööde algust peab ehitaja välja kutsuma tehnovõrkude valdaja ja saama nendelt kirjalikud juhendid ja load tööde tegemiseks vastava kaabli või torustiku kaitsevööndis. Et töid saaks teostada kuivades oludes, peab Töövõtja kõik kaevikud ja kaevekohad hoidma veevabad. Vajadusel peab rajama ajutised äravoolud või voolusängid vete juhtimiseks töövõtja poolt rajatud veekogumis kohtadesse. Kasvupinnase eemaldamine ja sobimatu pinnase kaevamine Geoloogiliste uuringute tulemusena teega külgnevatel aladel 10 - 95 cm paksune orgaanilise ainega segunenud pinnase kiht olles paksem lõigu lõpus , ning õhem lõigu alguses . Projekteeritava mulde laienduste alla jääv kasvupinnas tuleb eemaldada kogu paksuses. Süvendite (sh kooritud kasvupinnase põhi) ja mullete pealispind ning nõlvad tuleb planeerida vastavalt projektis ette antud kalletele. Kasvupinnase mahud on arvutatud 25,0m sammuga . Kihi paksused on interpoleeritud. Muldkeha ehitus Pärast kasvupinnase eemaldamist tuleb küna põhi planeerida 4,0 % põikkaldega külgkraavi või tee põikkalde suunas ja tihendada. Seejärel ehitada muldkeha vastavalt pikiprofiilile. Muldkeha tuleb ehitada karjäärist toodud materjalist vastavalt peatükis REF _Ref36383944 \r \h 2. 2 .4 toodud nõuetele. Lubatud on kasutada teisi täitematerjale samade või paremate filtratsiooni ja elastsusmooduli omadustega. Muldkeha pealispind tuleb planeerida ja tihendada tabelis 5 esitatud tihendusteguriteni. Tabel 5 . Muldkeha pinnaste vähimad tihendustegurid K t Muldkeha kiht Kihi sügavus h teekatte pinnast, m Tihendusteguri Kt väärtused Asfaltkate Kruuskate Ülakiht (aktiivtsoon) H<Hk+0,4 Hk+0,4≤h<1,5 1 0,98 0,98 0,95 Uue muldkeha ehitamisel tuleb paigaldatav materjal tihendada mitte üle 30 cm paksuste kihtidena, tagades seejuures normikohase niiskusrežiimi (kuiva ilma korral täiendavalt niisutades). Tugimaantee nr 38 laiendamisel tuleb olemasoleva mulde nõlv kaevata astmeliseks. Astmelise laienduse kaevejoon on toodud projekti asendiplaani joonistel, millest alates tuleb rajada katendikonstruktsioonijärgne killustiku kiht. Muldkeha laiendamise ja astmete kaevamisemaht on arvestatud projektlahenduse ja geodeetilise mõõdistuse andmete põhjal. Töövõtja peab astmete rajamise täpse vajaduse hindama objektil koostöös tellija ja järelevalvega. Olemasoleva muldkeha ning väljakaevatav pinnas on liigitatud ehituseks sobimatuks pinnaseks. Kraavide kaevamine ja puhastamine Kraavide kaevamise mahud on toodud seletuskirja lisas 6. tabel 3 mullatööd.Juhul, kui kraavi sügavus ei ulatu sügavamale kasvupinnase paksusest, on kraavi kaevamise maht arvestatud kasvupinnase eemaldamise mahus. Külgkraavide kaevamisel tuleb arvestada kindlustusmaterjali kihi paksusega ning kaevata kraav projektsest selle võrra sügavamale. Projektis ette nähtud lõikudel tuleb paigaldada vastav kraavi põhja kindlustus. Kraavikindlustuse alla paigaldatav NGS II geotekstiil tuleb paigaldada vee voolamise suunas ülekattega min 1,0m . Geotekstiil tuleb paigaldada sirgelt (ilma voltideta) ning koheselt peale paigaldamist fikseerida killustiku või kivikindlustusega. Kraavi põhja kindlustamise mahud on toodud seletuskirja lisas nr 6 tabel 4 Kindlustamine. Kraavide kaevamisel tuleb arvestada olemasolevate kaablitega ja teiste maa-aluste kommunikatsioonidega. Peale mullatööde lõppemist tuleb ehitatud mulde (süvendi) ning kraavide välisnõlvad planeerida ning tihendada. Projektis on arvestatud, et kõik nõlvad, jalg- ja jalgrattatee peenrad koos 2,0m laiuse ribaga nõlva või kraavi välisservast tuleb katta 5-7 cm paksuse kasvumulla kihiga ning külvata muruseeme 10-20 g/m2 (muru klass III). Planeerimisega seonduvad mahud on toodud projekti seletuskirja lisas 6 tabelis 2 Planeerimine. Kraavide puhastamine Asendiplaanil näidatud puhastatavad kraavid tuleb puhastada vastavalt asendiplaanil toodud mahtudele tagades vähemalt 0,1% pikikalde , mille tarbeks tuleb kraavide ja põhjast ja nõlvadelt eemaldada kõik takistused, võsa, sete ja vajadusel kaevata kraavi sügavamaks (tähistatud sinise tingmärgiga). Ehitaja peab tagama vete äravoolu puhastatavates kraavides, puhastades vajadusel pikemalt, kui projektis näidatud. Kraavide puhastamise maht on toodud seletuskirja lisas 6 tabel 3 Mullatööd. Katendi ehitus Katendi konstruktsioonid, kihtide paksused ning mahtude jaotus pikettide kaupa on esitatud katendi mahtude aruandes Lisa 6 tabelis 5. Katend. Tugimaantee laiendus tuleb ehitada astmeliselt. Asendiplaani joonisel on toodud astmelise laienduse piirjoon, kust peab algama AC 1 6 base kiht. Äärekivid, sillutised ja liiklussaared Projekteeritud äärekivid on toodud asendiplaani joonisel R201 ning töömahtude aruandes lisa 6, tabel 5. Katend. Enne asfaltkatte kihtide paigaldamist tuleb selleks ettenähtud kohtadesse paigaldada vastavat tüüpi äärekivid. Paigaldusviis peab tagama äärekivide püsivuse, selleks peab olema rajatud betoonalus (C15/20) kogu pikkuses, nn pätsikeste kasutamine pole lubatud. Graniit kivi sõiduteepoolne külg peab 1/3 äärekivi kõrgusest olema kaetud betoonseguga, tagumine pool 2/3 äärekivi kõrgusest. Kleebitavate äärekivide kasutamine ei ole lubatud. Teekattemärgistus Tugimaantee nr 38 PK 199+40 – PK 203+25 tuleb kogu lõigu pikkuses olemasolev teekattemärgistus eemaldada. Uus teekattemärgistus rajada vastavalt asendiplaani joonistele valuplastikust. Teekattemärgistuse mahud on toodud seletuskirja lisas 5 „koondmahud“ Vedelsõnniku survetrass KLT 2 PK 41+ 18 ristub kergliiklusteega 1,6m sügavusel vedelsõnniku survetrass , mille kohal on kergliiklustee ehitamiseks ette nähtud 0,5m paksuse kasvupinnase koorimine ja uue muldkeha rajamine. Liiklusmärgid KLT 2 PK 10+23, PK 28,74, PK 35+71, PK 57+11 ja PK 65+36 tuleb olemasolevad liiklusmärgid nr 221 säilitada ja tõsta uuele postile. Olemasolev post tuleb likvideerida. KLT PK 57+13 tuleb olemasolev viit nr 644 säilitada ning tõsta ümber asendiplaani joonisel näidatud asukohta Ümbertõstetavad liiklusmärgid on näidatud Asendiplaani joonistel R201-R222. Kasutus- ja hooldusjuhend Tee ja tee kaitsevööndi üldine kasutamise ja kaitsmise kord on määratud Teede- ja sideministri 1999.a määrusega nr 59. Hooldusmasinatena kasutada väiketraktorite või väikeveokite baasil ehitatud hooldustehnikat. Tee omaniku kohustused Seisundinõuetega määratletakse tee seisund, mis võimaldab ohutult liigelda «Liiklusseaduse» (RT I 2001, 3, 6; 2002, 92, 531) alusel kehtestatud liikluseeskirja ning tee ja tee kaitsevööndi kasutamise ja kaitsmise nõudeid täites. Seisundinõuete täitmine on kohustuslik kõigile avalikult kasutatavate teede omanikele. Teemaal asuvate rajatiste ja tehnovõrkude seisundinõuete täitmise eest vastutab nende omanik. Suvihoole Hooldus teostada vastavalt teede seisundinõuetele. Lisaks jälgida eritingimusi, mis on tingitud projekti iseloomust: Teostada perioodilist haljastuse hooldus. Teostada kord aastas (kevadel) kontroll truupide ja truubikindlustuste seisukorra hindamiseks. Avastatud puudused likvideerida; Teostada kord aastas (kevadel) kontroll kraavide põhja kindlustuste seisukorra hindamiseks. Avastatud puudused likvideerida; Talihoole Hooldus teostada vastavalt teede seisundinõuetele Lisaks jälgida eritingimusi, mis on tingitud projekti iseloomust: Talihoolduse korraldamisel tuleb arvestada äärekiviga tõstetud eraldusaare ja bussiooteplatvormiga ja paigaldada sahkamistähised; Talihoolduses on soovitatav kasutada libeduse kõrvaldamiseks peeneteralist graniitliiva. kloriidide kasutus ei ole keelatud, kuna asfaltbetoon on valmistatud graniitkivikillustiku alusel. Lumesulamis perioodil tuleb vähemalt 25 m vahedega lükata lahti ühendus jalg- ja jalgrattatee ja kraavi vahel et vältida lumesulamisvee kogunemist jalg- ja jalgrattateele. Liikluskorraldusvahendid Liiklusmärgid peavad olema puhtad, loetavad ja reflekteeruvad 30 m kauguselt, 95% märgi pinnast peab olema vigastusteta. Juhul kui nimetatud tingimused ei ole tagatud, tuleb märgid korrastada või välja vahetada. Värviga teekattemärgistus tuleb uuendada kord aastas. Kooskõlastuste koondtabel Asutus Kooskõlastaja Kooskõlastuse nr Kuupäev Märkused Projekteerija kommentaar Originaali asukoht Põllumajandusamet Maanteeamet Elektilevi OÜ Telia Eesti AS Maa-amet Keskkonnaamet Teie 06.05.2020 e-kiri [email protected] Meie 04.06.2020 nr 15-2/20/16564-3 Võhma-Kirevere jalgratta- ja jalgtee põhiprojekti kooskõlastamine Olete esitanud Maanteeametile kooskõlastamiseks Viljandi maakonnas Põhja-Sakala vallas riigitee nr 38 Põltsamaa-Võhma km 20,301-27,193 kaitsevööndiga kattuvale maa-alale ning osaliselt riigitee alusele maale projekteeritud Võhma-Kirevere jalgratta- ja jalgtee (edaspidi JJT) ehituse põhiprojekti (edaspidi projekt). Projektiga kavandatud JJT, ristumiskohad, teeületuskoht, truubid ja veeviimarid paiknevad osaliselt riigitee alusel maaüksusel. Teeületuskoht riigitee km 20,188 on projekteeritud ohutussaarega, selle tõttu on riigimaanteel laiendused mõlemale poole. Laiendatud ja uuendatud kattega lõigu pikkus on 130 m. Projekti koostamisel on arvestatud Maanteeameti 11.07.2019 kirjas nr 15-2/19/28274-2 esitatud projekti koostamise nõuetega. Võttes aluseks ehitusseadustiku EhS § 70 lg 3 ja § 99 lg 3 Maanteeamet kooskõlastab peaprojekteerija Hepta Group Energy OÜ koostatud töö nr 19-597 „Võhma-Kirevere jalg- ja jalgrattatee põhiprojekt“ ja annab nõusoleku riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest kõrvalekaldumiseks. Käesolevale kirjale on lisatud kooskõlastatud projekti asendiplaanid (11 tk), lõiked (4 tk), tiitelleht ja seletuskiri (lisad). Projekti realiseerimisel tuleb arvestada järgnevate nõuetega. 1. Esitada taotlus Maanteeameti teemaa osakonnale riigitee aluse maa kasutamiseks andmiseks või võõrandamiseks: 1.1. kasutamiseks andmise korral palume täita taotluse blankett „Riigivara kasutamiseks andmise taotlus“ (www.mnt.ee/et/ametist/blanketid); 1.2. võõrandamise juhul arvestada, et riigitee aluse maa võõrandamine JJT ehituse eesmärgil on riigivara valitseja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kaudu Vabariigi Valitsuse pädevuses vastavalt riigivaraseadusele (edaspidi RVS). 2. Maanteeamet sõlmib kohaliku omavalitsusega riigitee osa ümberehitamiseks ristumiskoha ehitamise lepingu, mille alusel huvitatud isik kohustub riigitee osa ümberehitust teostama vastavalt Maanteeameti poolt kooskõlastatud JJT projektile ning tagama selle nõuetekohase ehituse ja hilisema garantii teostatud töödele. 3. Kohalik omavalitsus (töö tellija) peab tagama riigiteedel kavandatud ehitustöödele ja materjalidele 5 aastase garantii. Garantii hõlmab mistahes defekte või puudusi, mis on riigiteel tekkinud projekteeritud rajatiste ehitamise tagajärjel. Töö tellija peab tagama puuduste likvideerimise omal kulul Maanteeameti poolse nõude esitamise järgselt. 4. Riigitee osadele, kuhu jääb ehitusloakohustuslikke tegevusi, mis ei ole kaetud kasutusõiguse Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee / [email protected], 620 1200 (kliendiinfo) / [email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused) lepinguga, tuleb taotleda Maanteeametilt ehitusluba. Muudel juhtudel väljastab JJT ehitamiseks tee ehitusloa kohalik omavalitsus EhS § 39 lg 1 ja § 101 lg 1 alusel (palume kaasata Maanteeamet ehitusloa menetlusse). Ehitusloa saab väljastada peale kasutusõiguse ja/või võõrandamise lepingute sõlmimist. 5. 30 päeva enne ehitustööde algust tuleb esitada Maanteeametile EhS § 43 lg 2 kohane ehitamise alustamise teatis. Koos ehitamise alustamise teatisega esitada: 5.1. garantiikiri; 5.2. omanikujärelevalve teostaja andmed; 5.3. ehitusaegse liikluskorralduse projekt vastavalt majandus-ja taristuministri 13.07.2018 määrusele nr 43 „Nõuded ajutisele liikluskorraldusele“. 6. Maanteeamet vastab ehitusteatisele, kooskõlastab omanikujärelevalve teostaja ja ehitusaegse liikluskorralduse projekti ning edastab Maanteeametit esindava kontaktisiku andmed. 7. Projektiga kavandatud ehitustegevus riigitee alusel maal peab olema kaetud omanikujärelevalve lepinguga. 8. Maanteeametile esitada enne objekti vastuvõtmist riigitee ümberehituse täitedokumentatsioon (kasutatud materjalide sertifikaadid, kaetud tööde aktid, tehnovõrkude teostusjoonised, jms). Maanteeameti kontaktisik kutsuda objekti vastuvõtukomisjoni. 9. Kõik taotlused/dokumendid esitada elektrooniliselt [email protected]. Maanteeamet ei võta kohustusi JJT ehitamiseks, omanikujärelevalve teostamiseks ja hooldamiseks. Juhime tähelepanu, et Maanteeamet ei ole teostanud põhiprojektidele ekspertiisi ja ei vastuta projekti võimalike puuduste eest riigitee alusel maal ja kaitsevööndis. Soovitame huvitatud isikul tellida põhiprojekti ekspertiis vastavalt majandus- ja taristuministri 08.06.2015 määrusele nr 62 „Nõuded ehitusprojekti ekspertiisile“. Käesolev kiri on projekti lahutamatu osa, mis kehtib 2 aastat allkirjastamise kuupäevast. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Marek Lind juhtivspetsialist taristu teenuste osakond Lisa: Kooskõlastatud Võhma-Kirevere JJT projektlahendus (asendiplaanid 11 tk; lõiked 4 tk, tiitelleht ja seletuskiri) Herkki Rõõm 5219446 [email protected] 2 (2)
Allikas: Maanteeamet dokumendiregister →