dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Maanteeamet
Väljaminev kiriAvalik

Viljandimaa Viljandi vald Kolga-Jaani alevik vee- ja kanalisatsioonitorustike tööprojekt

Maanteeamet · 5. juuni 2020
Seotud ettevõtted
OÜ KESKKONNAPROJEKT (adressaat)
Viit
15-2/20/12668-2
Registreeritud
5. juuni 2020
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
OÜ KESKKONNAPROJEKT
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
15 Taristu ehituse ja -remondi planeerimise ja ehitamise korraldamine
Sari
15-2 Riigiteedega seotud planeeringute ja kaitsevööndis paiknevate ehitistega seotud projektide kooskõlastamise dokumendid
Toimik
15-2/2020
Vastutaja
Gunnar Mägi (MA, Strateegilise planeerimise teenistus, Taristu teenuste osakond)

Failid

  • 📎15-22012668-2 05.06.2020 Väljaminev kiri.bdoc11172 KB

Sisu (failidest)

Kolga-Jaani aleviku vee- ja kanalisatsioonitorustikud Tööprojekt. Töö nr. 2126 Aadress: Kolga-Jaani alevik, Viljandi vald, Viljandi maakond 27.03.2020 SISUKORD: 1. ÜLDANDMED ................................................................................................................................................. 2 1.1 Projekteerimistöö piiritlus ..................................................................................................................... 2 1.2 Alusdokumendid .................................................................................................................................... 3 2. VEETORUSTIK................................................................................................................................................. 7 2.1 Olemasolev veevarustus ........................................................................................................................ 7 2.2 Projekteeritud veevarustus .................................................................................................................... 7 2.3 Torustiku materjal ja seadmed .............................................................................................................. 8 2.4 Siibrid, maakraanid, spindlipikendused, kaped ..................................................................................... 8 2.5 Veetorustiku paigaldusnõuded .............................................................................................................. 9 3. ISEVOOLNE REOVEEKANALISATSIOONITORUSTIK ......................................................................................... 9 3.1 Olemasolev ............................................................................................................................................ 9 3.2 Projekteeritud reoveekanalisatsioon ................................................................................................... 10 3.3 Torustikud ja kaevud ........................................................................................................................... 10 3.4 Kanalisatsioonitorustiku paigaldusnõuded ......................................................................................... 10 4. SURVEKANALISATSIOONITORUSTIK ............................................................................................................ 11 4.1 Projekteeritud survekanalisatsioon ..................................................................................................... 11 4.2 Torustiku materjal ja seadmed ............................................................................................................ 11 4.3 Survetorustiku paigaldusnõuded ......................................................................................................... 11 5. REOVEEKANALISATSIOONIPUMPLA ............................................................................................................ 12 5.1 Projekteeritud reoveekanalisatsioonipumplad .................................................................................... 12 5.2 Pumpla korpuse materjalid ................................................................................................................. 12 5.3 Pumpla ankurdamine .......................................................................................................................... 12 5.4 Pumpla luugistik ja soojustus .............................................................................................................. 13 5.5 Pumpla kasutatavad materjalid ja konstruktsioon.............................................................................. 13 5.6 Nõuded pumba valikule ....................................................................................................................... 14 5.7 Pumplate elektrivarustus, juhtimis- ja automaatikaseadmed............................................................. 14 5.8 Pumplate ühendamine elektrivarustussüsteemiga ............................................................................. 14 5.9 Reoveepumplate katsetamine ............................................................................................................. 14 5.10 Nõuded haljastusele, teedele .............................................................................................................. 15 6. VÄLISTORUSTIKE EHITUSTÖÖD .................................................................................................................... 15 6.1 Üldised juhised ja nõuded ehitustööde teostamiseks .......................................................................... 15 6.2 Üldist.................................................................................................................................................... 15 6.3 Elanikkonna ja kinnistuomanike teavitamine ehitustöödest ............................................................... 16 6.4 Geodeetilised märgid........................................................................................................................... 16 6.5 Ehitustööde korraldamine ................................................................................................................... 17 6.6 Olemasolevat veevarustust ja kanalisatsiooni mõjutavad tegevused ................................................. 17 6.7 Ohutuse tagamine ja liikluse korraldamine ......................................................................................... 17 6.8 Kaeviku mõõdud .................................................................................................................................. 18 6.9 Torustiku paigaldus ja kaeviku täide ................................................................................................... 19 6.10 Torustiku soojustamine ....................................................................................................................... 20 6.11 Veetõrje ehituskaevikust ..................................................................................................................... 20 6.12 torustike rajamine kinnisel meetodil ................................................................................................... 20 6.13 Ehitustööde kvaliteet ........................................................................................................................... 21 6.14 Mahajäetavad torustikud ja kaevud ................................................................................................... 21 7. OLEMASOLEVATE JA VAREM VALMISEHITATUD EHITISTE JA RAJATISTEGA ARVESTAMINE ........................ 22 7.1 Täiendavad tingimused SW Energia soojustorustiku kohta ................................................................ 22 7.2 Täiendavad tingimused Telia sidekanalisatsiooni kohta ..................................................................... 23 8. ELA SA SIDEKANALISATSIOON...................................................................................................................... 23 9. KATSETUSED JA TEOSTUSJOONISED ............................................................................................................ 23 9.1 Survetorude katsetamine .................................................................................................................... 23 9.2 Isevoolsete torude katsetamine .......................................................................................................... 23 9.3 Teostusmõõdistamine ......................................................................................................................... 24 10. TEEKATETE JA HALJASTUSE TAASTAMINE ................................................................................................ 24 11. KESKKONNAKAITSEMEETMED JA JÄÄTMEKAVA ...................................................................................... 24 11.1 Jäätmekäitlus....................................................................................................................................... 24 OÜ Keskkonnaprojekt Vastutav spetsialist: Janno Erm 2126_TP_VK-3-01_seletuskiri Lk 1/24 Kolga-Jaani aleviku vee- ja kanalisatsioonitorustikud Tööprojekt. Töö nr. 2126 Aadress: Kolga-Jaani alevik, Viljandi vald, Viljandi maakond 27.03.2020 1. ÜLDANDMED 1.1 Projekteerimistöö piiritlus Käesoleva projektiga on koostatud Kolga-Jaani aleviku vee- ja kanalisatsiooni (VK) välisvõrkude projekteerimise tööprojekt Viljandi mnt, Jaani tn piirkonnas ning W. Reimani tee, Aia tn, Uus tn, Aasa tn ja Põllu tn piirkonnas Põltsamaa Varahalduse OÜ tellimusel. Projekteeritav ala asub Kolga-Jaani alevikus, Viljandi vallas, Viljandi maakonnas. Asukoha skeem Projekteeritav ala hõlmab Kolga-Jaani alevikus järgmisi kinnistuid: • 51 Viljandi-Põltsamaa tee (32801:003:0049) • 51 Viljandi-Põltsamaa tee T1 (32801:004:0313) • 51 Viljandi-Põltsamaa tee T2 (32801:004:0315) • 24134 Päovere tee (32801:004:0063) • 24132 Kolga-Jaani-Oiu tee (32802:001:0051) • Jaani tänav (32801:004:0187) • Aia tänav (32801:004:0183) • Uus tänav (32801:004:0180) • Põllu tänav (32801:004:0181) • Aasa tänav (32801:004:0182) • Heina (32801:001:0400) • Aia tn 1 (32801:004:0082) • Tammemäe (32801:004:1050) • W. Reimani tn 2 (32801:004:0730) • W. Reimani tn 3 (32801:004:0159) • W. Reimani tn 4 (32801:004:0720) • W. Reimani tn 6 (32801:004:1401) • W. Reimani tn 10 (32801:004:0055) OÜ Keskkonnaprojekt Vastutav spetsialist: Janno Erm 2126_TP_VK-3-01_seletuskiri Lk 2/24 Kolga-Jaani aleviku vee- ja kanalisatsioonitorustikud Tööprojekt. Töö nr. 2126 Aadress: Kolga-Jaani alevik, Viljandi vald, Viljandi maakond 27.03.2020 • W. Reimani tn 12 (32801:004:0590) • W. Reimani tn 16 (32801:004:0700) • W. Reimani tn 18 (32801:004:1200) • W. Reimani tn 19 (32801:004:0110) • W. Reimani tn 21 (32801:004:0020) • W. Reimani tn 24 (32801:004:0960) • W. Reimani tn 25 (32801:001:0403) • W. Reimani tn 26 (32801:004:0540) • W. Reimani tn 32 (32801:004:0129) 1.2 Alusdokumendid 1.2.1 Lähtematerjalid  Tellija lähteülesanne.  Maanteeameti poolt väljastatud nõuded ÜVK torustike projekti koostamisele riigiteede nr 51, nr 24134 teemaal ja kaitsevööndis. 18.11.19 nr 15-2/19/48596-2.  Viljandi Vallavalitsuse poolt väljastatud projekteerimistingimused Viljandi vallas Kolga- Jaani alevikus reoveekogumisala vee- ja kanalisatsioonitorustike projekteerimiseks. 11.12.2019 korraldus nr 2-3/1212.  Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutuse poolt väljastatud elektroonilise side alased tehnilised tingimused nr TT947VL 03.01.2020.  Põllumajandusameti poolt väljastatud infokiri 21.11.2019 nr 14.2-1/27044. 1.2.2 Ehitusuuringud  Topo-geodeetilised uurimistööd. Aabenest OÜ, töö nr 19247G, november 2019 1.2.3 Normdokumendid Projekteerimisel ja ehitamisel järgitavate seaduste, määruste, normide ja standardite loetelu:  Majandus- ja kommunikatsiooniministri määrus 17.07.2015 nr.97 Nõuded ehitusprojektile – Riigi Teataja  Ehitusseadustik - Riigi Teataja  Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadus – Riigi Teataja  Jäätmeseadus - Riigi Teataja  Veeseadus – Riigi Teataja  Muinsuskaitseseadus – Riigi Teataja  Majandus ja kommunikatsiooniministri määrus 26.07.2013 nr.49 Ehitusmaterjalidele ja - toodetele esitatavad nõuded ja nende nõuetele vastavuse tõendamise kord – Riigi Teataja  Majandus ja kommunikatsiooniministri määrus 03.08.2015 nr.101 Tee ehitamise kvaliteedi nõuded – Riigi Teataja  Majandus- ja kommunikatsiooniministri määrusele 14.04.2016 nr.34 Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded – Riigi Teataja  Keskkonnaministri määrus 16.12.2005 nr.76 Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaitsevööndi ulatus – Riigi Teataja OÜ Keskkonnaprojekt Vastutav spetsialist: Janno Erm 2126_TP_VK-3-01_seletuskiri Lk 3/24 Kolga-Jaani aleviku vee- ja kanalisatsioonitorustikud Tööprojekt. Töö nr. 2126 Aadress: Kolga-Jaani alevik, Viljandi vald, Viljandi maakond 27.03.2020  Majandus- ja kommunikatsiooniministri määrus 25.06.2015 nr.73 Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded – Riigi Teataja  EVS 843:2016 „Linnatänavad“  EVS 932:2017 „Ehitusprojekt“  EVS 835:2014 „Hoone veevärk“  EVS 846:2013 „Hoone kanalisatsioon“  EVS 848:2013 „Väliskanalisatsioonivõrk“  EVS 921:2014 „Veevarustuse välisvõrk“  EVS 812-6:2012/A1:2013 „Ehitiste tuleohutus. Osa nr.6: Tuletõrjeveevarustus“ Ehitustöödel peab järgima kvaliteedinõudeid, mis tulenevad järgmistest juhendmaterjalidest:  Hoone tehnosüsteemide RYL2002 “Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded. Osa 1“  InfraRYL 2006 „Infrarakentamisen yleiset laaduvaatimukset. Vesihuolto”  RIL 77-2013 “Maa sisse ja vette paigaldatavad plasttorud. Paigaldusjuhend”  MAARYL 2010 “Ehitustööde kvaliteedi üldnõuded. Hoone ehituse pinnasetööd“  EVS-EN 1610:2015 „Äravoolu- ja kanalisatsioonitorustike ehitamine ja katsetamine“ Projekteerimisel on arvestatud tehnoseadmete planeeritavaks kasutuseaks: Kanalisatsiooni- sademevee- ja drenaažikaevud, liivapüüdurid, õlipüüdurid 40 aastat Torustikud 50 aastat Kaitseseadmed ja – ventiilid 10 aastat Planeeritud kasutusiga on määratud juhendi KH 90-40016-et „Planeeritavad kasutusead ja normatiivsed korrashoiuperioodid” alusel, mis põhineb heal ehitus- ja kinnisvarahooldus- tavadel. 1.2.4 Täiendavad kriteeriumid  Olemasolevate teadmata kõrgusega veetorude sügavuseks maapinnast arvestatakse 1.8 m toru peale.  Olemasolevate teadmata kõrgusega reoveetorude sügavuseks maapinnast arvestatakse 1.5 m toru peale.  Olemasolevate teadmata kõrgusega survekanalisatsioonitorude sügavuseks maapinnast arvestatakse 1.8 m toru peale.  Olemasolevate teadmata kõrgusega soojatorude sügavuseks maapinnast arvestatakse 1,3 m toru/küna alla.  Olemasolevate teadmata kõrgusega side- ja elektrikaablite sügavuseks maapinnast arvestatakse sõiduteede all 1,0 m ja väljaspool sõiduteed 0.7 m kaablite peale.  Olemasolevate teadmata kõrgusega gaasitorustiku sügavuseks maapinnast arvestatakse 10 m toru peale.  Olemasolevate teadmata kõrgusega drenaažitorustiku sügavuseks maapinnast arvestatakse 1,1 m toru peale. OÜ Keskkonnaprojekt Vastutav spetsialist: Janno Erm 2126_TP_VK-3-01_seletuskiri Lk 4/24 Kolga-Jaani aleviku vee- ja kanalisatsioonitorustikud Tööprojekt. Töö nr. 2126 Aadress: Kolga-Jaani alevik, Viljandi vald, Viljandi maakond 27.03.2020 Juhul kui olemasolevad teadmata asukoha ja sügavusega kommunikatsioonid paiknevad teistel asukohtadel ja sügavustel kui projektis näidatud, siis korrigeeritakse vajadusel projektlahendust ehitustööde käigus peale tegeliku sügavuse selgumist Töövõtja kulul. 1.2.5 Muinsuskaitse Projekteeritud kanalisatsioonitorustik asub Kolga-Jaani kiriku mälestiste ühises kaitsevööndis W. Reimani tn 3 kinnistul. Mälestised: Kolga- Jaani kirikuaed, reg nr 14538, vabadussõja mälestussammas, reg nr 27178, Kolga-Jaani kirikuaia piirdemüür, 19. saj, reg nr 14540, Kolga- Jaani kirikuaed, reg nr 13220, Kolga-Jaani kirik, 14.-19. saj, reg nr 14537, Kolga-Jaani kirikuaia kabel, 19. saj, reg nr 14539. Väljavõte Maa-ameti Kultuurimälestiste kaardirakendusest 1.2.6 Maaparandussüsteemid Projekteeritud torustikud jäävad osaliselt olemasolevate maaparandussüsteemide aladele. OÜ Keskkonnaprojekt Vastutav spetsialist: Janno Erm 2126_TP_VK-3-01_seletuskiri Lk 5/24 Kolga-Jaani aleviku vee- ja kanalisatsioonitorustikud Tööprojekt. Töö nr. 2126 Aadress: Kolga-Jaani alevik, Viljandi vald, Viljandi maakond 27.03.2020 Väljavõte Maa-ameti Maaparandussüsteemide kaardirakendusest Kanalisatsioonipumpla RP Heina (Heina kinnistul) on kavandatud Keskuse (Kolga-Jaani) (MS kood 2103000010060/005) maaparandusehitisele, mis on ehitatud 1975. a ja rekonstrueeritud 2014. a. MAK meetme 1.8 raames. Päovere tee ääres (W.Reimani tn) paikneb kavandatud torustik Nurme (MS kood 2103000010060/002) maaparandusehitisel, mis on ehitatud 1967. a. ja piirneb sama maaparandusehitisega Aasa tänaval. Nurme maaparandusehitis on uuendatud 2014. a (MAK meede 1.8). Drenaaži maa-ala maakasutus ei tohi kahjustada drenaaži (MaaParS § 47 lg 6). Gedeetilisel plaanil näidatud olemasolevate drenaažitorustike asukohad on orienteeruvad. Töövõtja peab tagama olemasoleva drenaažisüsteemi toimimise ehitustööde järgselt. Vee- ja kanalisatsioonitorude paigalduse käigus juhuslikult vigastatavad drenaažitorud asendada sama läbimõõduga plattorudega. Pinnas torude all eelnevalt tihendada. 1.2.7 Juhised maantee alas ehitamisel Projektiga kavandatakse tehnovõrkude ehitust teemaal ja teekaitsevööndis järgnevas ulatuses: 1. Riigitee nr 55 Viljandi-Põltsamaa tee:  Paralleelselt maanteega teemaa kinnistul jalgtee all km-l 28,53-28,71 – lahtise kaevemeetodiga  Paralleelselt maanteega teemaa kinnistul jalgtee all km-l 28,71-28,73 – kinnisel meetodil  Ristumisel maanteega km-l 28,53 – kinnisel meetodil  Ristumisel maanteega km-l 28,61 – kinnisel meetodil 2. Riigitee nr 24134 Päovere tee:  Paralleelselt maanteega teemaa kinnistul km-l 0,25-0,30 – lahtise kaevemeetodiga  Paralleelselt maanteega teemaa kinnistul km-l 0,30-0,33 – kinnisel meetodil  Paralleelselt maanteega teemaa kinnistul km-l 0,33-0,57 – lahtise kaevemeetodiga  Paralleelselt maanteega teemaa ääres kaitsevööndis km-l 0,57-0,90 – lahtise kaevemeetodiga  Paralleelselt maanteega teemaa kinnistul km-l 0,90-0,96 – lahtise kaevemeetodiga  Ristumisel maanteega km-l 0,25 – kinnisel meetodil  Ristumisel maanteega km-l 0,39 – kinnisel meetodil  Ristumisel maanteega km-l 0,48 – kinnisel meetodil  Ristumisel maanteega km-l 0,51 – kinnisel meetodil  Ristumisel maanteega km-l 0,52 – kinnisel meetodil OÜ Keskkonnaprojekt Vastutav spetsialist: Janno Erm 2126_TP_VK-3-01_seletuskiri Lk 6/24 Kolga-Jaani aleviku vee- ja kanalisatsioonitorustikud Tööprojekt. Töö nr. 2126 Aadress: Kolga-Jaani alevik, Viljandi vald, Viljandi maakond 27.03.2020  Ristumisel maanteega km-l 0,57 – kinnisel meetodil  Ristumisel maanteega km-l 0,69 – kinnisel meetodil  Ristumisel maanteega km-l 0,74 – kinnisel meetodil  Ristumisel maanteega km-l 0,78 – kinnisel meetodil  Ristumisel maanteega km-l 0,84 – kinnisel meetodil  Ristumisel maanteega km-l 0,87 – kinnisel meetodil  Ristumisel maanteega km-l 0,91 – kinnisel meetodil  Ristumisel maanteega km-l 0,96 – kinnisel meetodil 3. Riigitee nr 24132 Kolga-Jaani - Oiu tee:  Paralleelselt maanteega teemaa kinnistu ääres km-l 0,00 – lahtise kaevemeetodiga Maanteega ristumised on ette nähtud rajada kinnisel meetodil, v.a. stardi/lõpu kaeviku asukohad, vt asendiplaan. Torustike rajamisel riigimaantee teemaal tuleb arvestada järgnevate nõuetega:  Tehnovõrgu omanik peab enne projekti realiseerima asumist esitama Maanteeametile vormikohase taotluse koos projektis kooskõlastatud asukoha-skeemiga teemaale tehnovõrgu ehitamise ja talumise lepingu sõlmimiseks. Sõlmitud leping on aluseks teemaal projektijärgsete tööde teostamiseks vajaliku teehoiuväliste tööde loa väljastamiseks.  Töövõtja peab taotlema Maanteeametilt vahetult enne töödega alustamist teehoiuväliste tööde loa projektijärgsete tööde teostamiseks riigitee teemaal (transpordimaal) ja nõusoleku ehitamiseks tee kaitsevööndis. Loa taotlusele tuleb lisada Maanteeameti liikluskorralduse osakonna poolt kooskõlastatud ehitusaegne liikluskorralduse projekt.  Projekti realiseerimisel tuleb juhinduda ka Majandus- ja taristuministri 13.07.2018 määrusest nr 43 „Nõuded ajutisele liikluskorraldusele“.  Peale tööde lõppu anda Maanteametile üle teostusdokumentatsioon vastavalt Maanteeameti tingimustele. Lisaks eeltoodule järgida Maanteeameti poolt väljastatud projekteerimis- ja ehitustööde nõudeid. Katete taastamisel tuleb arvestada kehtivaid Maanteeameti juhiseid ja nõudeid. Torustike ehitamisel teealal eelistada kitsast toestusega kaevikut ning ehitustöödega asfalteeritud/pinnatud teele võimalusel mitte minna ning teekatet ei tohi kahjustada ehitustööde käigus. 2. VEETORUSTIK 2.1 Olemasolev veevarustus Kolga-Jaani aleviku ühisveevarustussüsteemide omanikuks on Põltsamaa Varahalduse OÜ. Kolga-Jaani aleviku ühisveevarustus baseerub Kolga-Jaani aleviku puurkaev-pumplal, mis on rajatud 1968.a. ning rekonstrueeritud 2012.a. Asula olemasoelvad veetorustiku peamagistraalid on De63, De75, De90 mm läbimõõduga polüetüleentorud. Veetrassi harude otste pool esineb ka De40 ja De50 mm läbimõõduga torustike lõike. Antud torustikud on rajatud 2010-2012 aastatel. Antud projektiga lahendatavatel kinnistutel Viljandi mnt ääres liitumisühendused ühisveevärgitorustikuga puuduvad. W. Reimani tee piirkonnas on varasemalt (~2009 a.) rajatud plasttorudest (De40?) veetorustik Aia tn ristist kuni W. Reimani tn 32 kinnistuni. Torustik asub kinnistute sees ning selle täpne asukoht on teadamata. Antud lõigus pole kõik kinnistud rajatud torustikuga liitunud. Põllu tn ja Aasa tänava olemasoleva veetorustiku seisukorra kohta ka on puudulik informatsioon. Need kinnistud, kes pole liitunud ühisveevärgiga, saavad olme- ja joogivee isiklikest salv- või puurkaevudest. 2.2 Projekteeritud veevarustus Viljandi maanteele jalgtee alla on projekteeritud veetorustik läbimõõduga De40-De50. Ühenduskoht olemasoleva ühisveetorustikuga (De40) on Jaani tänaval. Vee liitumispunktid on projekteeritud kinnistutele Viljandi mnt 7, 9, 11, 13, 13a, 15, 16. Viljandi mnt 8 kinnistu jaoks on liitusmisühendus projekteeritud Viljandi mnt 6 kinnistu kaudu. OÜ Keskkonnaprojekt Vastutav spetsialist: Janno Erm 2126_TP_VK-3-01_seletuskiri Lk 7/24 Kolga-Jaani aleviku vee- ja kanalisatsioonitorustikud Tööprojekt. Töö nr. 2126 Aadress: Kolga-Jaani alevik, Viljandi vald, Viljandi maakond 27.03.2020 W. Reimani, Põllu ja Aasa tänavale on projekteeritud uus ühisveevärgitorustik samasse kaevikusse koos antud töös projekteeritud reoveekanalisatsooniga. Need kinnistud, kes varasemalt juba omasid ühisveevärgitorustikuga ühendust, on ette nähtud projekteeritud torustikega ümber ühedada, kas siis kinnistu piiril või kinnistu peal (kui olemasolev torustik tuleb kinnistule läbi naaber kinnistu). Olemasolev varasemalt kinnistute sisse rajatud veetorustik on projekti realiseerimise järgselt ette nähtud tööst välja jätta. Olemasolevate veetorustike asukoht on orienteeruv, seetõttu selguvad osade kinnistuühenduste ümberühendamise asukohad alles ehitustööde käigus. Kinnistute ühendamiseks veevarustuse magistraaltorustikuga on projekteeritud peatorustikust sadulühendusega veetorustik PE De32 mm koos maakraaniga. Maakraan (koos spindlipikenduse ja kapega) paigaldatakse kinnistu piirist kuni 1,0 m kaugusele. Perspektiivsed veeühenduse otsad lõpetatakse kinnistu piiril otsakorgiga. Torustike paiknemine ja läbimõõdud on näidatud asendiplaanil VK-4-01, veesõlmede skeemid on toodud joonisel VK-7-01. 2.2.1 Projekteeritud läbipesukaev Veetorustiku tupiklõigu lõppu Reimani teel on ette nähtud torustike läbipesuks läbipesukaev (vt. joonis nr VK-7-03). Täpne asukoht vaata asendiplaani joonisel VK-4-01-04. 2.3 Torustiku materjal ja seadmed Veetoru materjaliks on PE100 survetorud PN10/SDR17, mis vastab standardile EVS-EN 12201. Kinnise meetodiga rajatav survetoru peab olema paigaldatud PE kaitsehülssi või olema PE RC materjalist toru PP kaitsekattega, mis omab kvaliteedi sertifikaati PAS1075 Type 3. Maa-alustes ühendustes tohib kasutada ainult plast- ja malmdetaile (kolmikud, ristid). Keelatud on kasutada roostevabast terasest kolmikuid ja liitmikke, samuti on keelatud kasutada ilma plast- või galvaanilise katteta terasest detaile (kaasaarvatud poldid, seibid jne). Maa-alustes ühendustes on keelatud kasutada plastist mehaanilisi koonusliitmike. PE-torud ja nende plastdetailid ühendatakse elekterkeevismuhv või põkk-keevisühendusega. PE torustiku ühendused tempermalmist fassongosadega tuleb teha elekterkeevismuhvidega ühendatavate või põkk–keevitatavate PEH–kaeluste ja terasäärikutega (plastkattega). Kõik malmist detailid (olenemata liigist) peavad olema kaetud korrodeerumist takistava epoksiidvaigust kattega vastavalt standardile DIN 30677. 2.4 Siibrid, maakraanid, spindlipikendused, kaped 2.4.1 Nõuded maakraanidele DN20-DN50:  Kasutada PE-otste ja elektrikeevisühendusega maakraane;  Surveklass vähemalt PN10;  Toodetud vastavalt standarditele EN 1171; EN 1074-1 ja -2;  Hüdrauliliselt testitud vastavalt standardile EN 12266;  Korpuse ja kaane materjal – tempermalm GGG50;  Siibri spindli materjal peab olema roostevaba teras. Pressrullitud keere DIN 103;  Kiilu sees olev juhtmutri materjal peab olema tsingikaokindlast messingust CW602N või CW626N ja kaetud vulkaniseeritud EPDM kummiga;  Spindlitihenditena peab olema kasutatud kolme erinevat tihendit: a) Ülemine NBR kummitihend, mis kaitseb mustuse ja tolmu eest; b) NBR O-ring 2+2 ja polüamiidtihend, mis välistab kontakti roostevaba spindli ja tempermalmist korpuse vahel; c) EPDM kummist mansett ehk survetihend.  Korpus peab olema kaetud epoksiidvärviga 250 µm, vastavalt DIN 30677-2;  Siibri korpusel peab olema vähemalt järgmine informatsioon: a) Tootja nimi või logo; b) Toote number; OÜ Keskkonnaprojekt Vastutav spetsialist: Janno Erm 2126_TP_VK-3-01_seletuskiri Lk 8/24 Kolga-Jaani aleviku vee- ja kanalisatsioonitorustikud Tööprojekt. Töö nr. 2126 Aadress: Kolga-Jaani alevik, Viljandi vald, Viljandi maakond 27.03.2020 c) Nimiläbimõõt DN ja muhvil toru läbimõõt De (mm); d) Surveklass (PN); e) Korpuse materjal.  Korpuse kaane kinnistuspoldid peavad olema roostevaba teras (A2) ja kaetud sulavaha või veekindla korgiga. 2.4.2 Kummikiilsiibrid DN50 – DN600:  Surveklass vähemalt PN10;  Toodetud vastavalt standarditele EN 1171; EN 1074-1 ja -2;  Hüdrauliliselt testitud vastavalt standardile EN 12266;  Korpuse ja kaane materjal – tempermalm GGG40 (EN-GJS-400) või GGG50 (EN-GJS-500);  Äärikute konstruktsioon ja mõõdud vastavalt standardile EN 1092-2 (PN 10);  Mõõtmed peavad vastama standardile EN 558, GR14 (DIN F4);  Siibri spindli materjal peab olema roostevaba teras. Pressrullitud keere DIN 103;  Kiilu sees olev juhtmutri materjal peab olema tsingikaokindlast messingust CW602N või CW626N;  Kiil tempermalmist EN-GJS-400. Kiil peab olema kaetud vulkaniseeritud EPDM kummiga;  Spindlitihenditena peab olema kasutatud kolme erinevat tihendit: a) Ülemine NBR kummitihend, mis kaitseb mustuse ja tolmu eest; b) NBR O-ring 2+2 ja polüamiidtihend, mis välistab kontakti roostevaba spindli ja tempermalmist korpuse vahel; c) EPDM kummist mansett ehk survetihend;  Korpus peab olema kaetud epoksiidvärviga 250 µm, vastavalt DIN 30677-2 ja omama GSK heakskiitu;  Siibrikorpusel peab olema vähemalt järgmine informatsioon: a) Tootja nimi või logo; b) Toote number; c) Nimiläbimõõt DN ja muhvil toru läbimõõt De (mm); d) Surveklass (PN); Siibrite ja maakraanide spindlipikenduste kaped peavad vastavama EN124 klassile D. Siibrite ja maakraanide spindlipikenduste kaped on kandejõuga 400 kN. Kaped peavad olema “ujuva” paigaldusega ja kaetud korrodeerumist takistava värvkattega. 2.5 Veetorustiku paigaldusnõuded Vaata seletuskirja punktid 6, 7, 9 ja 11. Veetorustiku minimaalne rajamissügavus on 1,8m toru peale. Kõik ristumised maanteedega tuleb teostada kinnisel meetodil ning kasutada A-tugevusklassi (standard SFS 5608) plastist kaitsehülssi 750N vastavalt kehtivatele eeskirjadele. Torustiku ristumisel maanteega lähtuda Maanteeameti poolt esitatud tingimustest. Veetorustiku paigaldamisel lahtisel meetodil tuleb torustiku külge kinnita asukoha määramiseks min 2,5mm² ristlõikega isoleeritud vaskkaabel. Kinnisel meetodil tõmmatakse koos veetoruga maasse 4 mm² r/v tross. Pinnasesse jäävad kaabli jätkud peavad olema veetihedad. Kaabli otsad tuua tänaval kape alla. Lahtisel meetodil ehitatava torustiku kohale (30…40 cm toru laest) paigaldada hoiatuslint vastava kommunikatsiooni nimega. 3. ISEVOOLNE REOVEEKANALISATSIOONITORUSTIK 3.1 Olemasolev Kolga-Jaani aleviku ühiskanalisatsioonisüsteemiga on liitunud ja ühendatud ainult korrusmajad, ühiskondlikud hooned ja äripinnad ning mõned üksikud individuaalelamud. Olemasolev OÜ Keskkonnaprojekt Vastutav spetsialist: Janno Erm 2126_TP_VK-3-01_seletuskiri Lk 9/24 Kolga-Jaani aleviku vee- ja kanalisatsioonitorustikud Tööprojekt. Töö nr. 2126 Aadress: Kolga-Jaani alevik, Viljandi vald, Viljandi maakond 27.03.2020 kanalisatsioonisüsteem on rajatud/rekonstrueeritud aastatel 2010-2012. Majapidamistes, kus puudub ühiskanalisatsioon, toimub reovee kogumine kogumismahutitesse. 3.2 Projekteeritud reoveekanalisatsioon Viljandi maantee jalgtee alla (lõigus Viljandi mnt 9 kuni Viljandi mnt 16) on projekteeritud isevoolne reoveekanalisatsioonitorustik De160, et tagada võimalus piirnevatel kinnistutel liituda ühiskanalisatsiooniga. Isevoolselt antud lõiku olemasolevasse kanalisatsioonisüsteemi pole võimalik ühendada, seetõttu on piirkonna madalamasse punkti maantee äärde Heina kinnistu peale projekteeritud reoveepumpla (RP Heina). W.Reimani, Aia, Uus, Põllu ja Aasa tänava piirkonda projekteeritud reoveekanalisatsioonitorustiku De160 eesvooluks on olemasolev Aia tn 1 ja W.Reimani tn 3 kinnistul asuva kanalisatsioonitorustik, mis on projektis ette nähtud osaliselt rekonstrueerida. Projekteeritud torustiku eesvoolukaevust edasi on kanalitorustik varasemalt rekonstrueeritud. Kogu piirkonda pole võimalik isevoolselt lahendada, seettõttu on proejtkeeritud siia lisaks kaks reoveepumplat – üks (RP Põllu) Põllu ja Aasa tänava ristmikule ning teine (RP Reimani) W. Reimani tee lõppu W.Reimani tn 25 kinnistule maantee äärde. Nii Viljandi mnt kui ka W. Reimani tn on riigimaanteed, seega trassi valikul on lähtutud sellest, et torustikud koos kaevudega ei asuks sõiduteel. Kõik projekteeritud torustike ristumised maanteega on ette nähtud rajada kinnisel meetodil ning tuleb paigaldada kaitsehülssi (vastavalt Maanteeameti nõuetele) (vt pikiprofiilid VK-6-01). Kinnistute jaoks rajatakse alates tänavakollektorist kuni kinnistu piirini reoveekanalisatsiooni ühendustorustik läbimõõduga PVC SN8 De160 mm. Uued majaühendused lõppevad kinnistu piiril otsakorgiga. Kui tänava kontrollkaevust kinnistu piirini on ühendustorustiku lõigu pikkus suurem kui 2m, siis on kinnistu piirist kuni 1,0 m kaugusele (kinnistu piirist väljapoole) projekteeritud teleskoopiline kontrolltoru De200/160 mm või De400/315 mm koos malm luugiga 25T/40T. Kanalisatsiooni majaühenduse lang on üldjuhul 10‰ kui pole asendiplaanil märgitud teisiti. Torustike paiknemine ja läbimõõdud on näidatud asendiplaanil VK-4-01-01 kuni VK-4-01-04. 3.3 Torustikud ja kaevud Kõik materjalid peavad omama kolmanda osapoole poolt välja antud sertifikaate. Materjalid peavad olema valitud pikaajaliseks tööks vähemalt 50 aastaks minimaalse hooldusvajaduse juures ning olema hangitud tunnustatud tarnijatelt/tootjatelt. Töövõtja on kohustatud tõendama, et materjalid on nõutava kvaliteediga. Kõik materjalid peavad olema uued ning neid tuleb transportida, ladustada, virnastada ja käidelda vastavalt tootja juhistele ja nõuetele. Enne materjalide paigaldamist tuleb visuaalselt kontrollida nende korrasolekut ning defektsed materjalid ja tooted kasutusest kõrvaldada ja asendada. Torustike materjal Isevoolse kanalisatsioonitoru materjaliks on PVC klassiga SN8, mis vastab standardile EN 1401. Kaevud Kontrollkaevudeks paigaldada teleskooptüüpi PE-kaevud, mis vastavad standardile EVS-EN 13598 nõuetele ja katta malmluukidega tugevusklass D400 või C250 (vastavalt EVS-EN124). Kõik kaevukaante raamid kaevu ümbritsevas teekattes peavad olema reguleeritava kõrgusega („ujuvad”). Reoveekanalisatsiooni kaevupõhjad peavad olema varustatud hüdrauliliselt sobivate voolurennidega. Minimaalne peatorustiku kaevumõõt on De400/315 ning ühendus- ja kinnistutorustikul kontrolltoru De200/160. 3.4 Kanalisatsioonitorustiku paigaldusnõuded Vaata seletuskirja punktid 6, 7, 9 ja 11. Reoveekanalisatsioonitorustiku minimaalne rajamissügavus ilma toru pealse soojustuseta on 1,2m toru peale. OÜ Keskkonnaprojekt Vastutav spetsialist: Janno Erm 2126_TP_VK-3-01_seletuskiri Lk 10/24 Kolga-Jaani aleviku vee- ja kanalisatsioonitorustikud Tööprojekt. Töö nr. 2126 Aadress: Kolga-Jaani alevik, Viljandi vald, Viljandi maakond 27.03.2020 Ehitatava torustiku kohale 30...40cm kõrgusele paigaldada hoiatuslint kommunikatsiooni nimega. 4. SURVEKANALISATSIOONITORUSTIK 4.1 Projekteeritud survekanalisatsioon Käesoleva tööga on projekteeritud survekanalisatsioonitorustik kolmes lõigus: 1) RP Heina reoveepumplast kuni Jaani ja Apteegi tn ristis asuva olemasoleva reoveekanalisatsiooni kaevuni (L=214m). 2) RP Põllu reoveepumplast kuni Aia ja Uus tn ristis asuva projekteeritud isevoolse reoveekanalisatsiooni kaevuni (L=176m). 3) RP Reimani reoveepumplast kuni W.Reimani tn 12 ees asuva projekteeritud isevoolse reoveekanalisatsiooni kaevuni (L=470m). Survekanalisatsiooni lõppu enne ühendamist isevoolsesse kanalisatsiooni on projekteeritud voolurahustuskaev (vt. joonis VK-7-04 - Voolurahustuskaevu tüüpskeem). Projekteeritud survekanalisatsioonitorustiku läbimõõduks on PE De110. Jaani tänaval ja Uus tänaval kasutada osas lõigus survekanalisatsiooni rajamisel kinnist meetodit (suundpuurimine). Kõik projekteeritud torustike ristumised maanteega on ette nähtud rajada kinnisel meetodil ning tuleb paigaldada kaitsehülssi (vastavalt Maanteeameti nõuetele) (vt pikiprofiilid VK-6-01). Torustiku paiknemine on näidatud joonisel VK-4-01-01 kuni VK-4-01-04, survekanalisõlmede skeemid on toodud joonisel VK-7-02. 4.2 Torustiku materjal ja seadmed Survetoru materjaliks on PE-100 survetorusid PN10/SDR17, mis vastab standardile EVS-EN 12201. Kinnise meetodiga rajatav survetoru peab olema paigaldatud kaitsehülssi või olema PE RC materjalist toru PP kaitsekattega, mis omab kvaliteedi sertifikaati PAS1075 Type 3. Maa-alustes ühendustes tohib kasutada ainult plast- ja malmdetaile (kolmikud, ristid). Keelatud on kasutada roostevabast terasest kolmikuid ja liitmikke, samuti on keelatud kasutada ilma plast- või galvaanilise katteta terasest detaile (kaasaarvatud poldid, seibid jne). Maa-alustes ühendustes on keelatud kasutada plastist mehaanilisi koonusliitmike. PE-torud ja nende plastdetailid ühendatakse elekterkeevismuhv või põkk-keevisühendusega. 4.3 Survetorustiku paigaldusnõuded Vaata seletuskirja punktid 6, 7, 9 ja 11. Survetorustiku minimaalne rajamissügavus on 1,8m toru peale. Projekteeritud piirkonna survetorustik rajatakse osaliselt kinnisel meetodil suundpuurimise teel vastavalt asendiplaanil näidatule. Eeldatav stardi-/lõppkaeviku asukoht on näidatud asendiplaanil. Sõltuvalt kasutatavast puurimistehnikast Töövõtja võib muuta stardi- ja lõppkaevikute asukohtasid. Kõik ristumised maanteedega tuleb teha kinnisel meetodil ja kasutada metallist või A- tugevusklassi (standard SFS 5608) plastist kaitsehülssi vastavalt kehtivatele eeskirjadele. Ristumiste rajamisel lähtuda maanteeameti poolt esitatud tingimustest. Lahtisel meetodil ehitatava torustiku kohale (30…40 cm toru laest) paigaldada hoiatuslint vastava kommunikatsiooni nimega. OÜ Keskkonnaprojekt Vastutav spetsialist: Janno Erm 2126_TP_VK-3-01_seletuskiri Lk 11/24 Kolga-Jaani aleviku vee- ja kanalisatsioonitorustikud Tööprojekt. Töö nr. 2126 Aadress: Kolga-Jaani alevik, Viljandi vald, Viljandi maakond 27.03.2020 5. REOVEEKANALISATSIOONIPUMPLA 5.1 Projekteeritud reoveekanalisatsioonipumplad 5.1.1 Üldist Kanalisatsioonipumplad peab olema valmistatud tehases ning tarnitud objektile ühes tükis. Reoveepumpla tööjooniste koostamine on Töövõtja ülesanne, pumplate tööjoonised tuleb kooskõlastada Tellijaga enne pumpla valmistamist. 5.1.2 RP Heina Viljandi mnt äärde Heina kinnistule on projekteeritud reoveepumpla siseläbimõõduga Di1400. Projekteeritud reoveepumpla minimaalseks tõstekõrguseks on 9,5 m ning minimaalseks tootlikkuseks 5 l/s. Tõstekõrguse arvutamisel on arvestatud, et korraga töötab ainult 1 pump. RP Heina pumplasse paigaldada kaks reoveepumpa Q=5 l/s, Hmax=9,5 m. Pumba vaba läbivooluava peab olema vähemalt DN80. 5.1.3 RP Põllu Põllu ja Aasa tn ristmikule on projekteeritud reoveepumpla siseläbimõõduga Di1400. Projekteeritud reoveepumpla minimaalseks tõstekõrguseks on 9 m ning minimaalseks tootlikkuseks 5 l/s. Tõstekõrguse arvutamisel on arvestatud, et korraga töötab ainult 1 pump. RP Põllu pumplasse paigaldada kaks reoveepumpa Q=5 l/s, Hmax=9 m. Pumba vaba läbivooluava peab olema vähemalt DN80. 5.1.4 RP Reimani W.Reimani tn lõppu Reimani tn 25 kinnistu peale maantee äärde on projekteeritud reoveepumpla siseläbimõõduga Di1400. Projekteeritud reoveepumpla minimaalseks tõstekõrguseks on 11 m ning minimaalseks tootlikkuseks 5 l/s. Tõstekõrguse arvutamisel on arvestatud, et korraga töötab ainult 1 pump. RP Liiva pumplasse paigaldada kaks reoveepumpa Q=5 l/s, Hmax=11 m. Pumba vaba läbivooluava peab olema vähemalt DN80. 5.2 Pumpla korpuse materjalid Reoveepumpla korpus peab olema veetihe ning piisava tugevusega pinnasesse paigaldamiseks (rõngasjäikuse klass vähemalt SN6) joonisel näidatud sügavusele. Pumpla korpuse lubatud materjalid on PEHD. Korpus peab olema projekteeritud, valmistatud ja paigaldatud selliselt, et see talub deformeerumata kõiki paigaldamisel ja ekspluateerimisel tekkivaid koormusi (pinnas, pinnasevesi, liikluskoormus maapinnal jne), samuti koormuse ebaühtlust. Pumpla teenidusava külge tuleb paigaldada neli konksu pumba tõstekettide ja kaablite riputamiseks. Õhukeseseinalise pumplakorpuse külge tohib torusid, kaableid jm pumpla sisustust kinnitada ainult tehases paigaldatud kinnituselementide abil. Hilisem mehaaniliste kinnituste (kruvid jne) tegemine ei ole aktsepteeritav. Pumpla plastikust korpus peab omama piisavat rõngasjäikust, et vastu pidada deformatsioonile. Pumpla seina lubatud hälve vertikaalist on 5 mm/m. 5.3 Pumpla ankurdamine Pinnasevee üleslükkejõu neutraliseerimiseks ja tagamaks reoveepumpla kindlat kohalpüsimist tuleb see kinnitada raudbetoonist valmistatud ankurdusplaadi külge. Pumpla plastkorpus tuleb kinnitada raudbetoonist valmistatud ankurdusplaadi külge võrdsete vahedega paigutatud korrosioonikindlate ankurpoltide ja ankurduskingade abil. Pumpla ankurdamine peab toimuma vastavalt tootja soovitustele/ettekirjutusele, vastavalt kasutatavate materjalide iseärasustele ja betoonplaadi gabariitidele. Ankurdusplaadi laius ja pikkus peavad olema vähemalt 600 mm pumpla välisläbimõõdust suuremad (300 mm igast pumpla servast), millest piisab kuni 2000 mm läbimõõduga pumpla ankurdamiseks. OÜ Keskkonnaprojekt Vastutav spetsialist: Janno Erm 2126_TP_VK-3-01_seletuskiri Lk 12/24 Kolga-Jaani aleviku vee- ja kanalisatsioonitorustikud Tööprojekt. Töö nr. 2126 Aadress: Kolga-Jaani alevik, Viljandi vald, Viljandi maakond 27.03.2020 Betooni klass peab olema vähemalt C25/30. Pumpla põhjaplaadi alus peab olema tehtud killustikust (kihi paksus 200-250 mm), aluspind peab olema tihendatud 0,98 tihedustegurini. Kui tegemist on nn tundliku ja ebaühtlase pinnasega, tuleb olla eriti ettevaatlik ja veenduda lõplikult aluspinna ühtluses ja tiheduses. 5.4 Pumpla luugistik ja soojustus Pumplal kasutatav luuk peab võimaldama pumpla vaba teenindamise ja tagama suurima pumplas kasutatava, ühes tükis konstruktsiooni teisaldamise. Luuk ei tohi avatud asendis takistada redeli ja pumba juhtsiinide kasutamist. Pumpla korpus tuleb soojustada minimaalselt 1000 mm sügavuseni loetuna maapinnast. Soojustusmaterjal peab olema täielikult kaetud veekindla kattega. Kasutatava soojustusmaterjali soojusjuhtivustegur peab olema 0,035 W/(m*K) ja paksus minimaalselt 50 mm. 5.5 Pumpla kasutatavad materjalid ja konstruktsioon Hooldusplatvorm: Pumplatesse, tuleb valmistada roostevabast terasest (min AISI 316) restvahepõrand. Vahepõrandas peavad iga pumba kohal olema maapinnalt tõsteketiga avatavad ja avatud asendis fikseeritavad restluugid. Pumba tõstekett peab olema roostevabast terasest AISI 316. Vahepõrand peab olema piisava kandevõimega ning võimaldama torustiku armatuuri ja pumpade hooldustööde tegemist. Teenindusredel: Reoveepumplatesse tuleb paigaldada teenindusredel. Redel peab võimaldama teenindava personali ohutu sissepääsu pumplasse. Redel peab olema ülaosas kinnitatud vahetult pumpla luugi alla ning ulatuma kuni pumpla põhjani. Vahepõranda olemasolul peab redel olema kinnitatud pumpla vahepõranda raami külge. Redeli kinnitused ja konstruktsioon peavad tagama redeli piisava tugevuse ja jäikuse. Redeli toru minimaalne läbimõõt 33,7 mm, astmed sammuga h=300 mm nelikanttorust 30×30 mm. Redeli konstruktsioon peab lähtuma tööohutuse seisukohtadest. Astmete pind peab olema karestatud (libisemiskindlus peab olema saavutatud redelipulga kuju ja pinnatöötlusega, mitte pealekleebitud karedapinnaliste ribadega vms). Redel ei tohi takistada pumpade väljatõstmist ja paigaldamist maapinnalt. Redel tuleb valmistada roostevabast terasest AISI 316. Pumba juhtsiinid: Iga pumplasse paigaldatud reoveepumba jaoks peab olema kaks juhtvarrast. Pumba juhtvardad peavad olema valmistatud roostevabast terasest (min AISI 316) ja juhtvarraste kinnitus peab ulatuma vahetult pumpla luugi alla. Juhtsiinid peavad olema nii jäigad, et olenemata selle pikkusest ei tohi pump pealt maha tulla. Survetorustik: Pumpla survetorustik peab olema valmistatud PE plasttorudest või roostevabast terasest (AISI 316). Roostevabast terasest sõlmed tuleb valmistada tehases. Roostevabast terasest keevisõmblused peab puhastama seest ja väljastpoolt korrosiooniproduktidest. Pumpla torustiku sisediameeter peab olema suurem, kui pumba vaba läbivooluava. Õhutustorud: Iga uus pumpla peab olema varustatud mehhaanilise ventilatsiooniga. Torude otsad peavad paiknema 700 mm kõrgusel maapinnast ja olema kaitstud sademete eest ning suletud putukavõrguga. Torud peavad olema vandaalikindlad: piisava seinapaksusega ja tugevalt kinnitatud pumpla konstruktsiooni külge. Juhtmete kaitsetorud tuleb ehitada veekindlatest torudest PVC muhvtorudest. Torudesse ei tohi sattuda vett. Siseneva torustiku sulgemine: Reovee pealevool pumplasse peab olema suletav väljaspool pumplat kaevus paikneva nugasiibriga (peab olema kergesti vahetatav, st kaev peab olema piisava suurusega) või pumplas paikneva nugasiibriga, mille spindli pikendus on toodud läbi pumpla korpuse maapinnale. Kaevus paikneva siibri pikendus peab olema toodud kaevukaane alla. Liiklusalal paikneva pumpla korral peab siiber paiknema eraldi kaevus. Tõstekett: Tõstekett peab olema roostevabast terasest (AISI 316) silmaga 6x18 mm (kontrollida ketti purunemisele lähtudes pumba kaalust). Siibrid ja tagasilöögiklapid: Iga pumba survetorule tuleb paigaldada tagasilöögiklapp ja siiber. Poltliited peavad olema happekindlast roostevabast terasest (AISI 316). Tagasilöögiklapid peavad olema kuulklapid, sulgarmatuuriks kummikiilsiibrid. Pumpade survetorustiku liitumine OÜ Keskkonnaprojekt Vastutav spetsialist: Janno Erm 2126_TP_VK-3-01_seletuskiri Lk 13/24 Kolga-Jaani aleviku vee- ja kanalisatsioonitorustikud Tööprojekt. Töö nr. 2126 Aadress: Kolga-Jaani alevik, Viljandi vald, Viljandi maakond 27.03.2020 pumplast väljuva survetorustikuga peab olema lahendatud hüdrauliliselt sobival moel (120º nurga all). Käsipuud: Käsipuud peavad olema valmistatud roostevaba terasest, AISI 316. Konstruktsioon peab lähtuma ohutuse seisukohtadest. Survekustutusplaat: Survekustutusplaat peab tagama, et pumplasse suubuv reovesi ei langeks pumpade, siibrite jms armatuuri peale ning olema valmistatud PE materjalist. Tõsteaasad: Plastkorpusega pumpla konstruktsioon peab sisaldama pumpla teisaldamiseks vajalikke tõsteaasasid, mille materjaliks on PE. Nivooandur: Pumpla nivooandur tuleb paigaldada kaitsehülssi, mille läbimõõt peab olema vähemalt De63 mm. 5.6 Nõuded pumba valikule Pumplasse paigaldada kaks reoveepumpa. Korraga töötab üks pump, seega peab olema tagatud projektis nõutav vooluhulk ja tõstekõrgus ühe pumba poolt. Pump valitakse vastavalt lähteandmetele ja pumpla tüübile. Kasutatavad pumbad peavad olema 3-faasilised 380V 50Hz. Selleks, et ühtlustada Tellija poolt kasutatavaid seadmeid ja vähendada eritüübiliste tagavaraosade vajadust, on lubatud kasutada järgmiste tootjate pumpasid – Flygt, Grundfos, ABS. Pumbad peavad olema ette nähtud reovee pumpamiseks. Pumba vaba läbivooluava peab olema vähemalt 80 mm. Reoveepumpadele esitatavad nõuded: • paigaldatavad pumbad peavad olema vastavalt Tellija soovile eesmärgiga vähendada vajalike tagavaraosade nomenklatuuri Tellija laos ning lihtsustada pumplate hooldust kusjuures kõik käesoleva projekti käigus paigaldatavad pumbad peavad olema sama tootja poolt. Paigaldatava pumba Tootja tuleb täiendavalt kooskõlastada Inseneri ja Tellijaga. • pumbad peavad taluma töökeskkonda kuni 40 °C; • pumbad peavad normaalses töörežiimis taluma vähemalt 15 sisse-väljalülitust tunnis; • töövõtja poolt paigaldatavate pumpade hooldus- ja remondiesindus peab asuma Eesti Vabariigi territooriumil; • asenduspumpade tarneaeg ei tohi ületada 72 tundi. 5.7 Pumplate elektrivarustus, juhtimis- ja automaatikaseadmed Pumpla tarnida koos Põltsamaa Varahalduse OÜ tingimustele vastavate elektri- ja automaatikaseadmetega. Reoveepumpla automaatikaosa peab võimaldama pumplat juhtida ja jälgida SCADA süsteemist. Pumplate elektri- ja automaatikaosa lahendatakse eraldi projektiga. 5.8 Pumplate ühendamine elektrivarustussüsteemiga Töövõtja taotleb elektrivõrguettevõttest liitumistingimused ning korraldab kõik vajalikud toimingud kuni liitumislepingute sõlmimiseni. Liitumislepingud sõlmitakse Töövõtja poolt. Liitumislepingus toodud liitumise maksumuse tasub elektrivõrguettevõttele Töövõtja. 5.9 Reoveepumplate katsetamine Enne vee laskmist pumplasse: • kontrollida pumpla korpuse võimalikke deformatsioone; • kontrollida, kas pumpla juhtimisahelad, sh. ka häiresignalisatsioon töötavad; • teostada pumpade pöörlemissuuna kontroll, järgides selleks pumbavalmistaja poolt etteantud instruktsioone; • teostada üleüldine pumpla komplektsuse ja elementide kinnituse kontroll: - erilist tähelepanu tuleb pöörata pumba kaabli õigele kinnitusele tõsteketi(trossi) külge; - kõigi vee alla jäävate seadmete ja kinnituste kontrollile. OÜ Keskkonnaprojekt Vastutav spetsialist: Janno Erm 2126_TP_VK-3-01_seletuskiri Lk 14/24 Kolga-Jaani aleviku vee- ja kanalisatsioonitorustikud Tööprojekt. Töö nr. 2126 Aadress: Kolga-Jaani alevik, Viljandi vald, Viljandi maakond 27.03.2020 Peale vee sisselaskmist tuleb teostada pumplate testimine ekspluatatsiooni olukorras. Selle eesmärk on Töövõtja poolt tõestada, et pumpla parameetrid (vooluhulk, tõstekõrgus ja pumba võime pumbata reovett) vastavad projekteeritule. Töö vastuvõtmisel viiakse läbi proovipumpamine. Kui mõõdetud tootlikus erineb tööprojektis määratud tootlikusest üle 10%, on Inseneril õigus nõuda uusi seadmeid. 5.10 Nõuded haljastusele, teedele Pumpla ümbruse teenindusplats rajada killustikkkattega. Ühendus olemasoleva teega rajada killustikkkattega. Pumpla teenindusplatsi ümbruses taastada olemasolev olukord – vajadusel planeerida maapind pumpla teenindusplatsi ümber ja lisada haljastus. 6. VÄLISTORUSTIKE EHITUSTÖÖD 6.1 Üldised juhised ja nõuded ehitustööde teostamiseks Töövõtjal tuleb tööde teostamisel kasutada kvalifitseeritud tööjõudu ja esmalt põhjalikult tutvuda koostatud projektdokumentatsiooniga. Töövõtja on kohustatud teavitama teist osapoolt omal algatusel viivitamatult avastatud vigadest, puudustest ja riskiteguritest ning nende abinõudest, millega saab Hanget edendada ja paremate tulemuste saavutamist soodustada. Ehitustööde käigus avastatud projekti ebatäpsused ei anna töövõtjale õigust lisaraha küsimiseks. Enne materjalide tellimist tuleb üle kontrollida ja veenduda materjalide (kaevud, pumplad jne) õigsuses ja sobivuses. Hilisemaid pretensioone ei võeta arvesse. 6.2 Üldist Veevarustuse ja kanalisatsiooni välisvõrkude ehitustööd sisaldavad kõiki süsteemi rajamisega seotud toiminguid, materjalide tarnimist ja ehitustöid alates mahamärkimisest kuni teostusmõõdistuse ja kontrolltoiminguteni. Tagasitäite tegemisel on töövõtupiiriks taastatava/ rajatava katendi konstruktsiooni alumine pind. Selles ülevalpool olev katendi konstruktsioon kuulub taastamistööde mahu hulka, mis kuulub samuti Töövõtja tööülesannete hulka. Tellijale tuleb üle anda töökorras toimivad süsteemid. Vastavalt VÕS § 218 ja 642 lõige 2.1 Tellija võib nõuda Töövõtjalt kahe aasta jooksul ilmsiks tulnud ehitusvead kõrvaldada Töövõtja omal kulul. Paigaldatavate seadmete minimaalne garantiiaeg peab olema vähemalt 6 kuud kui ei ole teist kokkulepet. Tööde tegemisel tuleb lähtuda järgmistest dokumentidest:  EVS-EN 1610:2015 „Äravoolu- ja kanalisatsioonitorustike ehitamine ja katsetamine“  RIL 77-2013 „Maa sisse ja vette paigaldatavad plasttorud“  RIL 194-1992 „Putkikaivanto-ohje“  InfraRYL 2006 „Infrarakentamisen yleiset laatuvaatimukset“  Torutootjate paigaldusjuhised  Tootjate paigaldusjuhised  Majandus ja kommunikatsiooniministri määrus 03.08.2015 nr.101 “Tee ehitamise kvaliteedi nõuded” (RT I, 08.04.2016, 4) – Riigi Teataja Töövõtja on kohustatud:  enne ehitustööde alustamist fikseerima ehituseelse olukorra fotodel ning skeemidel. Fotosid tuleb teha piisaval hulgal, et anda ülevaade kogu ehitusala ja seda ümbritsevate rajatiste, haljastuse jne olukorrast.  dokumenteerima ehitustööd (ehitustööde päevik, kaetud tööde aktid, töökoosolekute protokollid, teostusjoonised, katsetuste protokollid, toodete vastavussertifikaadid) OÜ Keskkonnaprojekt Vastutav spetsialist: Janno Erm 2126_TP_VK-3-01_seletuskiri Lk 15/24 Kolga-Jaani aleviku vee- ja kanalisatsioonitorustikud Tööprojekt. Töö nr. 2126 Aadress: Kolga-Jaani alevik, Viljandi vald, Viljandi maakond 27.03.2020  enne kaevetöödega alustamist vajalike kaevelubade hankimine ja trassivaldajate teavitamine  enne kaevetöödega alustamist erakinnistute peal tuleb kooskõlastada tööde aeg kinnistu omanikuga.  olemasolevate torustikega ümberühendamise asukohad kinnistutel täpsustada ehitustööde ajal koostöös kinnistu omaniku ja kohaliku vee-ettevõttega.  jälgida ja täita projekti kooskõlastustes toodud nõudeid, mille kohta leiab informatsiooni kooskõlastuste koondtabelist  jäätmete valdajana tagama nõuetekohase jäätmekäitluse  ehitustöödel peab järgima kõiki nõudeid, mis on esitatud Vabariigi Valitsuse määruses 08.12.1999 nr.377 “Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses“ - Riigi Teataja  tööde piirkond tähistama vastavalt kehtivale korrale 6.3 Elanikkonna ja kinnistuomanike teavitamine ehitustöödest Tarbijate teavitamine teenuse katkestamisest teostatakse Tellija poolt määrataval moel Töövõtja poolt ja kulul. Üldjuhul peab tavatarbijate teavitamine seisnema kirjalike teadete panemises postkastidesse, avalike hoonete jne teadetetahvlile vms nähtavale kohale. Teede, tänavate ja kõnniteede sulgemisel peab Töövõtja teavitama sellest kõiki asjaosalisi, ametkondi, Inseneri ja Tellija esindajat. Kindlasti tuleb informeerida Päästeametit ja kiirabi ning kohaliku omavalitsuse vastutavat töötajat. Enne sulgemist tuleb koostada ajutine liiklusskeem koos alternatiivsete lahenduste äranäitamisega ja ajakavaga ning kinnitada see asjassepuutuvates ametkondades ja esitada Tellijale. Vastav info tuleb edastada vähemalt kord nädalas Tellija poolt määratavetele isikutele kohalikus omavalitsuses info avaldamiseks kohaliku omavalitsuse veebilehel. Kinnistuomanikke, kelle ligipääsu kinnistule ehitustööd takistavad, peab Töövõtja ligipääsu takistamiseks teavitama vähemalt üks nädal ette. Töövõtja peab kinnistuomanikega läbi rääkima ning lahendama probleemid, mida ligipääsu takistamine võib tekitada seoses parkimisega, postiveoga, prügiveoga jms. 6.4 Geodeetilised märgid Töövõtja peab tähistama (mahamärkima) tööde alustamisel kõik geodeetilised märgid (reeperid, polügonomeetria märgid jm) tööpiirkonnas. Geodeetilise märgi kaitsevöönd on geodeetilist märki ümbritsev maa-ala, millel geodeetilise märgi kaitseks kitsendatakse tegevust. Projekti töötsooni ja selle lähedusse Kolga-Jaani alevikus Reimani tänava ääres jääb kokku 2 geodeetilist märki nr 204 (G PA ID 209420) ja nr 205 (GPA ID 209419). Nimetatud geodeetiliste märkide kaitsevöönd on 3 meetrit märgi tsentrist. Ruumiandmete seaduse (edaspidi RAS) § 25 sätestab, et geodeetilise märgi kaitsevöönd on geodeetilist märki ümbritsev ala, kus geodeetilise märgi kaitse ja kasutamise vajadusest tulenevalt kitsendatakse inimtegevust. RAS § 26 lõige 1 sätestab üheselt, et geodeetilise märgi kaitsevööndis on ilma geodeetilise märgi omaniku loata keelatud igasugune tegevus, mis võib kahjustada geodeetilist märki ja selle tähistust, mh löökmehhanismidega töötamine, pinnase tihendamine või tasandamine, transpordivahenditele ja mehhanismidele läbisõidukohtade rajamine ning künni või mullatööde tegemine. Geodeetilise punkti kaitseks, tuleb tööde teostamise ajaks paigutada punkti ümber betoonist kaevurõngas läbimõõduga 1,5 m, kõrgus 0,9m. Rõngale paigaldada metallist kaan. Kaevurõngas eemaldada punkti ümbert tööde viimases etapis. Kui töid tehakse kaitsevööndis on vaja peale tööde lõpetamist teostada kontrollmõõtmised. Geodeetiliste tööde tegemisel tuleb juhinduda keskkonnaministri 28.06.2013 määrusest nr 50 „Geodeetiliste tööde tegemise ja geodeetilise märgi tähistamise kord, geodeetilise märgi kaitsevööndi ulatus ning kaitsevööndis tegutsemiseks loa taotlemise kord“ (edaspidi „geodeetiliste tööde kord“). OÜ Keskkonnaprojekt Vastutav spetsialist: Janno Erm 2126_TP_VK-3-01_seletuskiri Lk 16/24 Kolga-Jaani aleviku vee- ja kanalisatsioonitorustikud Tööprojekt. Töö nr. 2126 Aadress: Kolga-Jaani alevik, Viljandi vald, Viljandi maakond 27.03.2020 Geodeetilised märgid tuleb võimalusel säilitada oma asukohas ning kaitsta ehitustööde ajaks. Kui tööde käigus ei ole võimalik nimetatud geodeetilisi märke senises asukohas säilitada, tuleb need vastavalt geodeetiliste tööde korra § 9 lõikele 3 teisaldada sobivasse asukohta ning asendada samaväärsete geodeetiliste märkidega. Enne geodeetiliste märkide teisaldamist tuleb vastavalt geodeetiliste tööde korra § 10 lõikele 5 esitada geodeetilise töö projekt, mis sisaldab geodeetiliste tööde korra § 4 lõigetes 2 ja 3 kirjeldatud andmeid. Projekt tuleb esitada kooskõlastamiseks Maa-ameti geodeesia osakonna juhatajale (Karin Kollo, e-post [email protected]). Geodeetilise märgi teisaldamisel ning sellega seonduvatel ehitus-, mõõtmis- ja arvutustööde tegemisel tuleb juhinduda „Kohalike geodeetiliste võrkude rajamise ja rekonstrueerimise juhendist“. (https://geoportaal.maaamet.ee/docs/Geodeesia/Kohaliku-geodeetilise-vorgu- rajamise-ja-rekonstrueerimise-juhend.pdf?t=20180511112316). RAS § 35 lõike 1 kohaselt võib geodeetilise märgi kontrollmõõtmisi ja teisaldamise töid teostada isik, kellel on geodeedi kutse, mis vastab vähemalt kutseseadusega sätestatud kvalifikatsiooniraamistiku 7. tasemele kõrgema geodeesia valdkonnas. Geodeetiliste tööde korra § 10 lõike 6 kohaselt tuleb teostatud geodeetiliste tööde aruanne pärast teisaldamistööde lõppu esitada geodeetilise märgi omanikule kinnitamiseks. Aruandes esitatakse geodeetilise märgi teisaldamiseks teostatud mõõtmis- ja arvutustööd ning geodeetiliste märkide pikaajalist säilivust kindlustavad meetmed. Aruande palume esitada Maa-ameti geodeesia osakonna juhatajale (Karin Kollo, e-post [email protected]) viie tööpäeva jooksul peale geodeetiliste märkide teisaldamistööde lõpetamist. Kõik geodeetiliste märkide (reeperite, polügonomeetria märkide jm) ümbertõstmisega ja kaitsmisega seotud kulud tasub Töövõtja. 6.5 Ehitustööde korraldamine Erinevate tööliikide ajalisel planeerimisel tuleb arvestada tiheasustusalal kehtivate piirangutega mürale, tolmule jms. Torustiku ehituskaeviku kaevamine, torude paigaldamine ning tagasitäitmine kooritud pinnani peab toimuma samal päeval, jättes iga päeva lõppedes avatuks 3 – 5 m pikkuse kaevikulõigu. Avatud kaevik tuleb piirata aedadega (lint ei ole kaeviku piire). Veetõrjetöödega peab olema välditud vee kogunemine kaevikusse. Täitmata kaevikus peavad paigaldatud torud olema kaitstud vigastuste eest (kivide kukkumine jms). Ehitustööde käigus tuleb likvideeritavate puude raie teostada vastavalt kohaliku omavalitsuse korrale. Kui ehitustöid teostatakse puule lähemal, kui 2 m, siis tuleb kohale kutsuda kohaliku omavalitsuse haljastusspetsialist ja järgida tema poolt ette antud juhiseid. 6.6 Olemasolevat veevarustust ja kanalisatsiooni mõjutavad tegevused Olemasolevaid torustikke haldab Põltsamaa Varahalduse OÜ. Tööde planeerimisel tuleb arvestada, et olemasolevad torustikud tuleb säilitada töötavatena kuni neid asendavate uute torustike töölerakendamiseni. Kui see mingil põhjusel ei osutu võimalikuks, tuleb nende funktsiooni täitmine tagada muude meetmetega (reovee äravedu, ümberpumpamine, rajada ajutine veevarustustorustik jms). Kasutatavad meetmed peavad saama Inseneri nõusoleku. Kõik vee- ja kanalisatsiooniteenuse katkestamise taotlused tuleb Töövõtjal esitada Tellijale vähemalt seitse päeva enne teenuse katkestamise vajadust. Siibrite avamisi ja sulgemisi teostab ainult Tellija või tema poolt volitatud isik (see õigus võidakse volitada ka Töövõtjale), v.a. avariilised sulgemised suurema kahju ärahoidmiseks. Tarbijate teavitamine teenuse katkestamisest teostatakse Tellija poolt määrataval moel Töövõtja poolt ja kulul. Üldjuhul peab tavatarbijate teavitamine seisnema kirjalike teadete panemises üksikelamute ja ridamajade postkastidesse ning kortermajade, avalike hoonete jne teadetetahvlile vms nähtavale kohale. Tarbijate teavitamine peab toimuma vähemalt kaks ööpäeva enne teenuse katkestamise algust. 6.7 Ohutuse tagamine ja liikluse korraldamine Tööpiirkonna ohutus ja liikluskorraldus peab vastama majandus ja kommunikatsiooniministri 13.07.2015.a määrusele nr 90 ”Liikluskorralduse nõuded teetöödel”. OÜ Keskkonnaprojekt Vastutav spetsialist: Janno Erm 2126_TP_VK-3-01_seletuskiri Lk 17/24 Kolga-Jaani aleviku vee- ja kanalisatsioonitorustikud Tööprojekt. Töö nr. 2126 Aadress: Kolga-Jaani alevik, Viljandi vald, Viljandi maakond 27.03.2020 Ehitustöödega mõjutatav piirkond peab kogu tööperioodi vältel olema tähistatud ja vastavalt vajadusele ka valgustatud nii, et tööde teostamine ei ohustaks piirkonda läbivate või seal töid teostavate inimeste elu ja tervist ning vara. Tänavate sulgemine osaliselt või täielikult sõidukite liikluseks on võimalik ainult vastavalt omavalitsuspiirkonnas kehtivale korrale ja ehitusaegsele liiklusskeemile. Töövõtja peab arvestama kõigi projekti teostamiseks vajalike liikluse sulgemisest, ümbersuunamisest ja endise liiklusolukorra taastamisest (näit. olemasolevate liiklusmärkide eemaldamine, ajutiste liiklusmärkide paigaldamine, jne) tulenevate kulutustega. Töövõtja vastutab ajutiste tähiste, piirete ja liiklusmärkide säilimise ning nende puudumisest tekkinud kahjude hüvitamise eest. Ajutiselt mitte kasutusel olevad ehitusmasinad ning kasutamisjärge ootavad materjalid tuleb paigaldada nii, et nad ei häiriks liiklust ning ei takistaks ligipääsu hoonetele ning muudele objektidele (näit. alajaamad jne). Töid tuleb korraldada selliselt, et tööpäeva lõpuks ei jääks avatuks mitte enam kui 10 m teega paralleelselt kulgevat kaevikut (va riigiteel ja tee kaitsevööndis). Riigitee piiridesse ja tee kaitsevööndisse ei tohi jätta lahtiseid kaevikuid peale tööpäeva lõppu. Teega risti olevad ja kõnniteedel olevad kaevikud tuleb ööseks täita, v.a juhul, kui on olemas vastav luba. Ehitusmaterjale, seadmeid jne ei tohi pärast tööaega jätta tänavale väljapoole piirdega eraldatud ala, samuti ei tohi neid paigutada sellisel viisil või sellisesse kohta, mis mõjutaks liiklusohutust (s.h. piiraks vaba nägemisulatust ristmikel, kaasarvatud tänavale väljasõidud), ilma sobivate liiklusekorralduslike meetmeteta. Töövõtja vastutab, et tema poolt teostatud tööd, materjalid ja seadmed oleksid kogu projekti elluviimise perioodil kaitstud vandalismi, varguse ja tahtliku kahjustamise eest. Kõik ehitusplatsi osadena defineeritavad alad (s.h. avatud kaevikud, ladustusalad, ehitusmasinate seisuplatsid jne) peavad olema varustatud piiretega, mis muudavad võimatuks kolmandate isikute juhusliku või teadmatusest tuleneva sattumise ehitusplatsile. Piireteks loetakse vähemalt 1000mm kõrgusega stabiilset ja katkematut metallaeda, mis talub tuulekoormust ning lisaks sellele täiendavat koormust 0,5 kN/m piki piirde ülaserva. Muid piiramismeetodeid (kilelindid, üksikud postid jne) võib kasutada vaid tähelepanujuhtimiseks, nt ladustusalade tähistamiseks, liiklusvoolu ümbersuunamiseks jne. Ajutised piirded peavad jääma kohale seni, kuni Tööd on piisavalt lõpetatud selleks, et võtta ala ohutult avalikku kasutusse. Kaevikute piirdeid ei tohi eemaldada enne, kui kaevik on täidetud kuni maapinna tasemeni. Liiklusaladel kasutatavad piirded peavad olema varustatud vastavate liikluskorraldusvahenditega (kaitsetõkete, ohutusiltide, ohutusmärkide (koonuste), vilkuvate oranžide tulede, öiste tulede, jms). Kõik hoiatavad sildid on eesti keelsed ning vastavad kohalike organite poolt esitatud nõuetele. 6.8 Kaeviku mõõdud Kaevikud peavad olema kavandatud ja kaevandatud viisil, mis tagaks torustike nõuetekohase ja ohutu paigaldamise. Kaeviku telgjoon ja pealtlaius tuleb maha märkida ja protokollida. Vajadusel tuleb kohale seada ajutised reeperid asukohtadele, kus neid tõenäoliselt ei rikuta. Torude kaeviku minimaalne laius on 1,2 m põhjast lahtise kaevikuga ja 1m toestatud kaevikuga. Kaevikute põhi tuleb projekteeritud rajatiste põhja kõrgusmärgist teha madalam nii, et oleks võimalik ettenähtud aluskihtide tegemine. Kaevikul võivad olla laiendused kaevude/ sõlmede kohal. Kaevikute seinad peavad olema vähemalt 200mm kaugusel torustiku või kaevu seinast, et saaks teostada nõuetekohaselt tihendamist. Kaevikute kalded teostatakse vastavalt tüüpilise torustiku ristlõike detailjoonisele. Kaevikute seinad võivad olla kaldega ülalpool põhjaveekihi taset ja vertikaalselt toestatud külgedega allpool põhjaveekihi taset. Töövõtja määrab kindlaks tingimused ehitusplatsil. Ehituskaeviku toestamine tuleb töövõtjal määrata vastavalt vajadusele tööohutusnõudeid järgides. Üldjuhul rakendatakse kaevikute seinte vertikaaltoestamist siis, kui alumine tasapind on allpool põhjaveekihi taset või kui kaeviku seinte kallete kaevetööde teostamiseks pole OÜ Keskkonnaprojekt Vastutav spetsialist: Janno Erm 2126_TP_VK-3-01_seletuskiri Lk 18/24 Kolga-Jaani aleviku vee- ja kanalisatsioonitorustikud Tööprojekt. Töö nr. 2126 Aadress: Kolga-Jaani alevik, Viljandi vald, Viljandi maakond 27.03.2020 piisavalt ruumi. Ehituskaeviku toestamisel on ettenähtud kasutada tehases valmistatud tugikilpe ja vahetugesid. Konkreetses kaeviku ristlõikes kasutatavate kilpide ja tugede parameetrite valikul tuleb lähtuda EVS-EN 1997-1:2005/AC:2009 juhistest. Kaevik tuleb toestada kahepoolse sulundseinaga juhul kui kaevik on sügavam kui 3,5 m. Kõik kulud, mis on seotud kaevikute toestamisega, on Töövõtja kanda. Piki Maanteemaad projekteeritud torustikud tuleb rajada toestatud kaevikuga. Pikemate torustike paigaldamiseks peab olema ehituskaevik rajatud minimaalselt sellises pikkuses, et kaevikusse saaks paigaldada vähemalt kaks toru +3m (orienteeruvalt 15m). Lühemate lõikude kaupa rajamisel kannatab üldjuhul tööde kvaliteet. Lühemate torustike puhul minimaalne kaeviku pikkus võrdne kaevude vahekaugusega. Ehitamisel külmal ajal tuleb vältida kaeviku põhja ja seinte jäätumist tehes tööd optimaalse kiirusega ja vajaduse korral kasutada soojustamist. Kaevikud tuleb varustada sobivate redelitega nii, et tööline ei peaks redelini jõudmiseks liikuma üle 10 meetri. Kui tööd katkestatakse kogu kaeviku või teatud osa ulatuses ja kaevik jääb avatuks kümneks (10) või rohkemaks tööpäevaks, siis täidab Töövõtja kaeviku või selle osa ja rajab ajutise teekatte omal kulul, kui Insener sellise korralduse annab. Kui väljakaevatud materjal on ajutiselt ladustatud murukattele või selle servale, siis pärast tööde lõpetamist tuleb taastada antud murukatte esialgne olukord. 6.9 Torustiku paigaldus ja kaeviku täide Torustiku aluskiht tuleb valmistada ette vastavalt RIL77 ja EVS-EN 1610:2015 nõuetele. Arvestada täiendavalt tootja nõudeid. Kaevikute algtäite tegemiseks kasutatakse liiva. Materjal peab olema homogeenne, puhas, ühtlane ja suurim osakeste fraktsioon võib olla 20 mm ning osakesi, mis on väiksemad kui 0,02 mm peab olema vähem kui 10%. Materjal ei tohi sisaldada orgaanilisi ja kahjulikke aineid ning savi või liivsavi (kas eraldi või kokku) rohkem kui 15% materjali kaalust. Kaeviku põhi täidetakse tasandatud liiva/killustiku kihiga, mille paksus on vähemalt 200 mm. Toru alusmaterjal, kas väljakaevatud või muu täitepinnas, on teraline materjal, mille terade suurus on vahemikus 0 - 16 mm. Kui toru paigaldatakse väikese kandevõimega pinnasesse (märg pinnas, savi, liivsavi, turvas ja muud orgaanilised pinnased jne) või suure pinnasevee pealevooluga tingimustes, siis tuleb killustik ümbritseda geotekstiiliga. Geotekstiili kasutamise vajaduse otsustab Insener. Enne torustike paigaldamist peab kontrollima torustike ja kaevude tehnilist seisukorda, vajaduse korral tuleb torud puhastada. Torud paigaldada kaeviku põhja nii, et nad toetuksid kogu ulatuses aluskihile. Aluspinnasesse tehakse muhvide / äärikute kohal süvised. Torude paigaldamise katkestamisel tuleb ka nende otsad sulgeda korgiga ja asukoht nähtavalt märgistada. Ehituse ajal kaitsta kaevusid ja paigaldatud soojustust mehhanismide poolt tekitavate vigastuste eest. Tagasitäite tegemisel asetatakse materjal samaaegselt enam-vähem samale kõrgusele mõlemale poole toru, kaevu, alustuge, tugisammast või silda. Toru ja kaev peavad säilitama oma esialgse asukoha ja kalde. Kaeviku täitmine külgedelt toimub ettevaatlikult ja mitte paksema kui 150 mm täitekihiga. Iga kiht tihendatakse eraldi käsitsi kuni kuivtihedusaste saavutatud proctorteimi käigus (n. test 12 BS 1377st) on vähemalt 98% maksimumtihendusest, kui toru asub olemasoleva tee all. Kui toru ei asu liikluspiirkonnas ja lepingus määratud uute teede all, siis peab tihendusaste olema vähemalt 90%. Tihendusastme testimine toimub Inseneri poolt määratud kohtades ja keskmiselt 150 – 250 m tagant. Ülejäänud tagasitäide kuni maapinnani asetakse kaevikusse 300 mm kihtidena ja tihendatakse. Torude puhul, mille välisläbimõõt on  200 mm ei rakendata tugevat tihendamist kuni 300 mm kõrguseni toru ülaservast. DN200st suuremate torude puhul on see kõrgus 500 mm. Liikluspiirkondades ei tohi tagasitäitekihi paksus olla suurem kui 200 mm. Töövõtja säilitab tasanduskihi säilimise määratud tasapinnal ja tagab, et tagasitäidetud pinnas oleks rahuldavas olukorras kogu projekti elluviimise perioodil. Vajumise korral pärast tagasitäite tegemist täidetakse kaevik sama klassi materjaliga ja hoitakse täide nõutud kõrgusel. Kui vajumine võib osutuda ohtlikuks inimestele, rajatistele või sõidukitele, siis OÜ Keskkonnaprojekt Vastutav spetsialist: Janno Erm 2126_TP_VK-3-01_seletuskiri Lk 19/24 Kolga-Jaani aleviku vee- ja kanalisatsioonitorustikud Tööprojekt. Töö nr. 2126 Aadress: Kolga-Jaani alevik, Viljandi vald, Viljandi maakond 27.03.2020 tehakse taastäitmine samal päeval, kui vajumist märgati või kui sellest informeeriti Töövõtjat. Kui vajumine toimub suures ulatuses ja viitab kehvale tihendamise kvaliteedile, siis kaevab Töövõtja kaeviku lahti vajaliku sügavuseni ja tihendab kaeviku uuesti vastavalt nõutud standarditele. Tihendustestid tehakse vastavalt Inseneri poolt antud juhistele. Ehituskaeviku tüüpristlõiked vt. joonis VK-5-01. 6.10 Torustiku soojustamine Kui projekteeritud torustikul ei ole võimalik täita minimaalse rajamissügavuse nõudeid, siis tuleb torustik soojustada. Projekteeritud veetorustikud ja survekanalitorustikud, mis paigaldatakse maapinnale lähemale kui 1,8 m ja kanalisatsioonitorustikud, mis paigaldatakse maapinnale lähemale kui 1,2 m mõõdetuna toru pealispinnast, tuleb soojustada. Torustiku ristumisel olemasoleva truubiga tuleb paigaldada soojustus kui projekteeritud torustiku ja truubi puhasvahe on väiksem kui 1,2m. Soojustamisel kasutada vahtpolüstüroolist soojustusplaate paksusega 100 mm, mis asetada torust kuni 0,3 m kõrgusele. Kasutada tuleb soojustusmaterjali, mis on ettenähtud pinnasesse paigutamiseks, survetugevus liiklusalal min 400 kN/m² ning väljaspool liiklusala 300 kN/m², maksimaalne soojusjuhtivustegur 0,04 W/mK. Isolatsioonitööd tuleb teha vastavalt standardile EVS 860. 6.11 Veetõrje ehituskaevikust Ehitusaegne pinnasevee kaevikust eemaldamise lahendus peab garanteerima selle, et ühiskanalisatsiooni ei satuks liiva ja setteid. Kaevik tuleb torustiku paigaldamise ajal hoida kuiv pumpamise või nõelfiltrite abil. Keelatud on pumpamine kaevatud tööpinnale, piirnevale maapinnale või ehitistesse. Keelatud on ilma vastava loata alaliste kuivatuskraavide süsteemi kasutamine, Kaevikust väljapumbatava vee juhtimine reovee- või sademevee kanalisatsioonisüsteemi (s.h. kraavidesse) on lubatav ainult vastava kommunikatsiooni valdaja kirjalikul loal ja tema poolt määratud tingimustel ning ulatuses. Kaevikust väljapumbatava vee juhtimisel kanalisatsiooni tuleb vett pinnaseosakeste nendesse süsteemidesse sattumise vältimiseks eelnevalt settemahutis setitada. Juhul, kui eelnevat nõuet eiratakse, settemahuti on ebapiisava suurusega või seda ei tühjendata settest piisava sagedusega ning sademevee kanalisatsioonisüsteemi satub pinnaseosakesi sisaldavat vett, peab Töövõtja omal kulul täies ulatuses puhastama kanalisatsioonisüsteemi, kuhu pinnast kandus. Puhastamisel lõhutud või muul moel rikutud reovee- või sademevee kanalisatsioonisüsteemi elemendid (s.h. truubid, kraavipõhjad jne) taastab Töövõtja omal kulul. Vee väljapumpamisel kraavidesse, haljasaladele jne peab Töövõtja vältima vee sattumist kinnistutele, teedele jne, samuti kraavide ülekoormamisest tekkivaid üleujutusi. Nõude eiramisest tekkivad kahjud kompenseerib ning üleujutuse tagajärjed kõrvaldab Töövõtja. Pumpamise koht tuleb kommunikatsiooni valdajaga (kohalik omavalistus või kohalik vee- ettevõte) kooskõlastada. 6.12 torustike rajamine kinnisel meetodil Juhul, kui kinnisel meetodil paigaldatakse uus toru pinnasesse, peab Töövõtja Insenerile tutvustama vahendeid ja meetodeid, millega tagatakse toru paigaldustäpsuse vastavus käesolevas seletuskirjas toodud nõuetele. Toru plaanilist asukohta ja sügavust määravate toimingute tegemine (varraste pinnasesse puurimine vms) peab toimuma Inseneri järelevalve all ja Töövõtja peab selle käigus tehtavad mõõtmised dokumenteerima ning esitama Insenerile heakskiitmiseks. Inseneril on õigus nõuda kinnisel meetodil rajatud torustikele täiendavate kontrolltoimingute ja katsetuste teostamist või katsetamist rangematel tingimustel (nt survetorustiku survekatse läbiviimist suurema katsesurvega). OÜ Keskkonnaprojekt Vastutav spetsialist: Janno Erm 2126_TP_VK-3-01_seletuskiri Lk 20/24 Kolga-Jaani aleviku vee- ja kanalisatsioonitorustikud Tööprojekt. Töö nr. 2126 Aadress: Kolga-Jaani alevik, Viljandi vald, Viljandi maakond 27.03.2020 6.13 Ehitustööde kvaliteet Ehitustööd peavad olema tehtud RIL-77 ja EN 1610 järgi arvestades täiendavalt tootjate paigaldusjuhendeid. 6.13.1 Lubatud tööde paigaldustolerantsid, kui ei ole teisi kokkuleppeid:  Kanalisatsioonitorude projekteeritud kalde korral > 0,5% lubatud kaevudevaheline kalde viga 0,15% ja tasemetolerants ± 50mm  Kanalisatsioonitorude projekteeritud kalde korral 0,3 ÷ 0,5% lubatud kaevudevaheline kalde viga 0,1% ja tasemetolerants ± 30mm  Kanalisatsioonitorude projekteeritud kalde korral <0,3% lubatud kaevudevaheline kalde viga 0,1% ja tasemetolerants ± 20mm  Kanalisatsioonikaevude vaheline kalle peab olema alati > 0%  Kaevude, siibrite, hüdrantide paigaldustolerants plaanis ±200mm  Isevoolne kanalisatsioonitorustik peab kaevust kaevu kulgema sirgelt, lubatud kõrvalekalle horisontaaltasapinnal 1/300 kaevuvahe kohta  Veetoru projekteeritud punkti kõrgusmärk ±100mm  Kanalisatsiooni kaevukaaned peavad jääma betoonkivi pinnast 0 ÷ 5mm madalamal, asfaltpinnast 3 ÷ 10mm madalamal ning pinnaskattega alal 50 ÷ 100mm allpool maapinda  Veetoru maakraanide kaped ja kanalisatsiooni kaevukaaned peavad jääma riigiteemaa haljasalal 200 mm allpool maapinda ning asfaltkattega mahasõitudel asfaldiga samasse tasapinda ja mitte rattajälge. Seejuures tuleb järgida MKM määruse 3.08.2015 nr.101 lisas nr.2 esitatud nõudeid.  Kaevud tuleb paigaldada vertikaalsesse asendisse ja nende paigaldushälve ei tohi olla suurem kui 10mm/1m. Kõik kaevud, mis ei rahulda neid tingimusi, tuleb paigaldada uuesti. Torude paigaldustöid võib teha üksnes kogenud personal, kelle tööoskusi (kutsetunnistus, väljaõppetunnistus jne.) tuleb Insenerile tema nõudmisel tõestada. 6.14 Mahajäetavad torustikud ja kaevud Torustiku rajamisel ja rekonstrueerimisel kasutusest välja jäävad torustikud ja kaevud tuleb likvideerida. Projekteeritud torustikuga samas asukohas paiknevad likvideeritavad torustikud tuleb välja kaevata. Projekteeritud torustikust sügavamal ja/või teises plaanilised asukohas paiknevad kasutusest välja jäävad torustikud tuleb otstest sulgeda betooniga. Likvideeritavatel betoonkaevudel tuleb eemaldada ülemine rõngas (rake) koos selle peale jäävate kaevukonstruktsioonidega. Demonteeritavad kaevud võetakse lahti kuni 1.0 m sügavuseni ning kaevud täidetakse ja tihendadakse vastvalt lõpptäitele kehtivatele nõuetele. Plastkaevu likvideerimisel tuleb eemaldada kaevu lagi, täita kaev puistematerjaliga ning see viimane siis tihendada. Sissevoolud mahajäetavatest kaevudest olemasolevatesse torustikesse betoneeritakse kinni, et vältida pinnase sattumist torusse. Kaev tuleb täita sobiva pinnasega ja pinnakate tuleb taastada ümbritsevaga samaväärselt. Säilivas kaevus tuleb likvideeritav toruühendus veetihedalt tamponeerida/sulgeda. Kasutusest välja jäävatel veetorustiku sõlmedel tuleb eemaldada kõik sõlme elemendid (sulgarmatuur vms) sulgeda sõlme ühendatud kasutusest välja jäävate torustike otsad betooniga ning juhul, kui sõlm paikneb kaevus, toimida sarnaselt eelnevale. Veetorustiku likvideerimine peab alati toimuma vahetult peatorust hargnemise juures. Likvideerimise tulemusena ei tohi tupikuna töösse jääda vana torustikku. Keelatud on veetorustikku või veeühendust likvideerida siibri või maakraani sulgemise ja spindli eemaldamisega. Sadulühenduse korral tuleb vana sadul eemaldada, ning asendada OÜ Keskkonnaprojekt Vastutav spetsialist: Janno Erm 2126_TP_VK-3-01_seletuskiri Lk 21/24 Kolga-Jaani aleviku vee- ja kanalisatsioonitorustikud Tööprojekt. Töö nr. 2126 Aadress: Kolga-Jaani alevik, Viljandi vald, Viljandi maakond 27.03.2020 remondimuhviga. Peatorul paikneva kolmiku või äärikühenduse korral tuleb likvideeritavale hargnemisele paigaldada pimeäärik. Põltsamaa Varahalduse OÜ-le kuuluvatel torustikel tagastada malmist kaevuluuk, demonteeritavad sulgseadmed jms Põltsamaa Varahalduse OÜ-le. 7. OLEMASOLEVATE JA VAREM VALMISEHITATUD EHITISTE JA RAJATISTEGA ARVESTAMINE Enne töödega alustamist tuleb töövõtjal koostöös võrguvaldajatega rajatiste asukohad täpsustada ja tähistada. Kohati ei ole olemasolevate maa-aluste rajatiste täpne asukoht ja mõõt teada ning Töövõtja peab arvestama sellest tulenevate lisakulutustega. Projekteeritud torustike ühendamisel olemasolevatega tuleb olemasolevate mõõdud ja asukohad täpsustada tööde käigus. Olemasolevate hoonete/rajatiste läheduses ehitamisel tuleb valida sobiv tehnoloogia ja tehnika, mis neid ei kahjustaks. Vigastuste tekkimisel tuleb sellest viivitamatult teatada ja viga võimalikult lühikese aja jooksul likvideerida. Töövõtjal on kohustus need kulud kanda. Ehitustööde tegemisel liinirajatiste kaitsetsoonis tuleb täita Majandus- ja kommunikatsiooniministri määruse 25.06.2015 nr. 73 nõudeid. Side liinirajatise kaitsetsooni ulatus on 1m mõlemale poole sideehitisest või sideehitise välisseinast sideehitisega paralleelse mõttelise jooneni. Töötamine liinirajatise kaitsetsoonis on lubatud ainult võrguvaldaja kirjaliku tööloa alusel. Enne kaevamistööd täpsustada looduses olemasolevate siderajatiste asukohad kasutades kaabliotsijat. Mehhanismide kasutamine kaitsetsoonis on keelatud. Lahtikaevatud sidetrass tuleb kaitsta vigastuste eest ja turvata parimal võimalikul viisil. Töötamine raske tehnikaga sidekaevude peal ja nendest üle sõita on keelatud. Lahtikaevatud sideehitise säilimise tagamiseks ette näha kaablite täiendav mehhaaniline kaitsmine ja toestamine (nt. paigaldatakse kaablid ajutiselt laudkasti, kasutatakse kaablikanali karprauast toestust, riputamiseks koormarihmasid vms). Tugikonstruktsioonide ehitamine lahtikaevatud kaablikanalisatsiooni säilimise tagamiseks teostatakse viisil, mis tagab side maakaablite, kaablikanalisatsiooni jms sidesideehitiste säilimise ja funktsionaalsuse. Ebastabiilse pinnase ja sügavate kaevikute toestamiseks näha ette standardsete toestuskilpide, sulundseinte, terastugede kasutamine koos raketispaneelidega vms. Vt. joonis VK-5-02-01 – Sidekanalisatsiooni, side- ja elektrikaablite kaitsmise ja toestamise skeem proj. torustikuga ristumisel. Vt. joonis VK-5-02-02 – Sidekanalisatsiooni, side- ja elektrikaablite kaitsmise ja toestamise skeem proj. torustikuga paralleelsel kulgemisel. Kui tööde teostamise käigus selgub, et rajatavat ehitist ei ole võimalik ehitada ilma Telia Eesti AS sideehitisi teisaldamata, siis tuleb võtta täiendavad tehnilised tingimused asendusehitiste projekteerimiseks. Juhul kui olemasolevad, kuid teadmata asukohaga ja sügavusega sideehitised paiknevad teistel asukohtadel ja sügavustel, siis korrigeeritakse vajadusel projektlahendust ehitustööde käigus peale tegeliku sügavuse ja asukoha selgumist Töövõtja kulul. Elektrikaablite kaitsetsooni ulatus on 1m mõlemale poole arvestades äärmisest kaablist. Enne kaevamistöödega alustamist täpsustada looduses olemasolevate kaablite asukohad kasutades kaabliotsijat. Töötamine kaablite kaitsetsoonis on lubatud ainult võrguvaldaja kirjaliku tööloa alusel. Mehhanismide kasutamine elektrikaablite kaitsetsoonis on keelatud. Kaeviku kaevamisel nähtavale tulevad elektrikaablid kaitsta kahepoolsete kaitsetorudega PVC De110. 7.1 Täiendavad tingimused SW Energia soojustorustiku kohta Kaugkütte kaitsetsooni ulatus torudel DN >200 on 3m ja ristumisel teiste tehnovõrkudega vahekaugus soojustorustiku isolatsioonist lahtisel meetodil 0,3m ja kinnisel meetodil 1m. Enne kaevetöödega alustamist täpsustada koos võrguvaldajaga kaugkütte torustiku asukoht. Kaitsetsoonis võib töid teha ainult võrguvaldaja kirjaliku tööloa alusel. Enne ristumiskoha kinni katmist kutsuda objektile SW Energia esindaja Oliver Kärblane 555 09 110 või Janek Sarv 52 54 536. Kui viimast nõuet ei täideta kuulub ristumiskoht lahti kaevamisele. OÜ Keskkonnaprojekt Vastutav spetsialist: Janno Erm 2126_TP_VK-3-01_seletuskiri Lk 22/24 Kolga-Jaani aleviku vee- ja kanalisatsioonitorustikud Tööprojekt. Töö nr. 2126 Aadress: Kolga-Jaani alevik, Viljandi vald, Viljandi maakond 27.03.2020 7.2 Täiendavad tingimused Telia sidekanalisatsiooni kohta Tööpiirkonnas on tegemist ASBO sidetorutrassiga. Kõik ristumised ja paralleelkulgemised tuleb enne lõplikku pinnase taastamist kontrollida torude läbitavust surfimise teel Telia järelevalve juuresolekul. Vastav töö tuleb tellida Connecto Eesti AS-ilt kontakt tel: 5105453. Töötamisel kaablikaevude vahetus läheduses tagada kaevude korrasoleku säilimine. Kaevu vigastamise korral tuleb kaablikaev asendada uuega. Kaevetööde käigus sidekommunikatsioonide lõhkumisega seotud kulud kannab tööde teostaja (Töövõtja). 8. ELA SA SIDEKANALISATSIOON Viljandi mnt ja W. Reimani tn ääres on olemasolev ELA SA sidekanalisatsiooni multitoru. Projekti raames on ette nähtud osaliselt ümber tõsta olemasolev ELASA multitoru. Juhul, kui uues asukohas on multitoru pikkus sama, mis enne ümbertõstmist, siis on võimalik ELA SA multitoru ilma katkestuseta ümberpaigaldada. Multitoru lühenemise korral on võimalik sügavusega „mängida“ ja ülejääv pinnasesse panna. Tööd teostada nii, et sidekanalisatsioonitoru ei puruneks, vajadusel kaevata kaevik pikemalt lahti. ELA SA võrgu kaitsevööndis ehitustööd tuleb teostada koostöös võrguvaldajaga. Hiljemalt 3 tööpäeva enne kaevetööde alustamist eelnimetatud kaitsevööndis tuleb vormistada kirjalik tegutsemisluba 9. KATSETUSED JA TEOSTUSJOONISED Kõik riiklike ja kohalike õigusaktidega nõutud katsetused, kontrolltoimingud ja inspekteerimised tuleb viia läbi Töövõtja kulul Inseneri osavõtul. Katsetustest tuleb piisavalt vara ette teatada. Kui katsetused ebaõnnestusid tuleb Töövõtja kulul need uuesti teha. Kui Insener nõuab täiendavaid katsetusi ja kontrolltoiminguid, mida ei ole nõutud seadusandluses, kannab katsetustega seotud kulutused Töövõtja ainult sel juhul, kui kontrolltoimingute tulemusena ilmneb objekti mittevastavus kehtestatud nõuetele. Sellisel juhul on ka taaskatsetamine kuni nõutavate tulemuste saavutamiseni Töövõtja kohustus ja toimub tema kulul. 9.1 Survetorude katsetamine Survetorude katsetamine teha vastavalt standardi EVS 921:2014 p 9.10 ja kohaliku vee- ettevõtte ettekirjutistele. Survetorustike (sh kõik kinnistuühendused ja ümberühendatud olemasolevad kinnistuühendused) survekatse tehakse kõikidele survetorustikele pärast torustike ehituse või mõne lõigu ehituse lõppu. Korraga testitava torustiku pikkus ei tohi olla üle 500 meetri (erandina võib seda nõuet eirata juhul, kui torustikul ei ole vahepealset sulgarmatuuri). Survekatse on ettenähtud teostada rõhukao meetodil. Proovirõhkuks on 1,5 kordne torustiku töörõhk, kuid mitte alla 10 baar (PN10 torustiku puhul). Katsetused tuleb läbi viia veepumba (kompressori) ja survemahuti või mõne muu seadme abil, millega saab survet tõsta ja hoida nõutud tasemel. Manomeeter peab olema katsetuse täpsusele vastav jaotustäpsusega ja mitte suurema maksimumnäiduga kui 20 baari. Manomeeter peab olema taadeldud ja skaala peab olema vähima jaotusega 0,1 baari. Inseneril on õigus kinnisel meetodil rajatud/rekonstrueeritud torustike survekatse läbiviimisel kohaldada rangemaid nõudeid, näiteks kõrgemat katserõhku. Katse ebaõnnestumisel tuleb katsetuse protseduuri korrata seni, kuni katsetingimused on täidetud. Juhul kui ei õnnestu katsetingimusi täita tuleb torustik välja vahetada. Kõik katsetused tuleb protokollida ja allkirjastada nii Töövõtja kui Inseneri poolt. Kõik kulud torustike katsetamisel kannab Töövõtja. 9.2 Isevoolsete torude katsetamine Pärast torude paigaldamist ja torude ühendamist ning kaevude tihendamist teostab Töövõtja igale kaevudevahelisele torulõigule videouuringu. Videouuringute tegemisest tuleb ette teatada ja Töövõtja on kohustatud võimaldama Inseneri kohaloleku. Lõplik videouuring tuleb teha läbipestud torudes, kus vee voolamist videouuringu ajal ei toimu. Videouuringu kohta peetakse päevikut. Videokaamerad peavad olema varustatud kaldemõõtjaga ning tarkvaraga, OÜ Keskkonnaprojekt Vastutav spetsialist: Janno Erm 2126_TP_VK-3-01_seletuskiri Lk 23/24 Kolga-Jaani aleviku vee- ja kanalisatsioonitorustikud Tööprojekt. Töö nr. 2126 Aadress: Kolga-Jaani alevik, Viljandi vald, Viljandi maakond 27.03.2020 mis võimaldab mõõtetulemuste põhjal koostada iga torulõigu kohta kallete graafiku. Kallete mõõtja peab olema Tootja nõuetekohaselt kalibreeritud. Kaameravaatlus teha vastavalt standardile EN 13508-2 ja EVEL-i poolt välja antud „Kanalisatsioonitorustiku videovaatluse tõlgendamise juhendile“. Isevoolsete torustike ja kaevude veepidavuse katsed viia läbi vastavalt EVS-EN1610-le kasutades vett. Täite vastavust saab kontrollida tihenduse ja/või toru deformatsiooni kontrolliga. 9.3 Teostusmõõdistamine Teostusmõõdistused, joonistel esitatavad andmed ja torustike kujutamine plaanil peavad vastama Majandus- ja kommunikatsiooniministri määrusele 14.04.2016 nr.34 „Topo- geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded“. 10. TEEKATETE JA HALJASTUSE TAASTAMINE Katete taastamise kohta on koostatud eraldi seletuskiri. Vt. 2126_TP_TL-3-01_Seletuskiri. Katete taastamise mahud vt. 2126_TP_TL-8-01_Mahtude-loetelu. Katete taastamise asendiplaan vt. 2126_TP_TL-4-01 kuni TL-4-04 _Kattetaastus. Katete taastamise ristlõiked vt. 2126_TP_TL-6-01 kuni TL-6-03 _Kattetaastuse-loiked. 11. KESKKONNAKAITSEMEETMED JA JÄÄTMEKAVA Keskkonnakaitse alaste õigusaktid loetletud seletuskirja peatükis 1.2.3. Keskkonnakaitse eest ehitusplatsil ja sellega vahetult piirnevatel aladel vastutab Ehituse Töövõtja vastavalt Eesti Vabariigis kehtivaile seadustele ja nõuetele. Ehitusjäätmete käitlemise eest vastutab jäätmete valdaja kelleks on Töövõtja kui ei ole teisiti kokku lepitud. Kaevetööde tegemisel juhinduda:  Kaevetöö tegemisel säilitatavate puude läheduses, kus võib olla tegemist kergesti variseva pinnasega, rajatakse tugiseinad, mis väldivad juurestiku kahjustumist pinnase nihkumise tagajärjel.  Kaevetööga seotud alal piiratakse üksikpuud või puude ja põõsaste grupid piki juurestiku kaitseala piiri ajutise piirdeaiaga.  Kaevetöö tegemisel juurestiku kaitsealal paigaldatakse puudele tüvekaitsed ning kaevetöö tehakse kas käsitsi või kinnisel viisil sügavamal kui 1m.  Tehnovõrkude paigaldamist segavate üle 4cm läbimõõduga puujuurte läbilõikamine tuleb otsustada koha järgi. Peenemad juured lõigatakse läbi sirgelt terava lõikevahendiga.  Kuivaperioodil kastetakse kahjustatud juurtega puid ning paljastunud juured kaetakse kuivamise vältimiseks.  Liiklemise või materjalide ladustamise vajadusel juurestiku kaitsealal kaetakse maapind viisil, mis välistab pinnase tihenemise.  Kaevetööd segavate puude raie ning okste kärpimine on lubatud vaid Viljandi Vallavalitsuse keskkonnaspetsialisti poolt väljastatud kirjaliku loa alusel. 11.1 Jäätmekäitlus Ehituse käigus tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale korrale. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning anda üle ohtlike jäätmete käitlemise litsentsi omavatele ettevõtetele. Jäätmete käitlemisel tuleb jälgida Viljandi valla jäätmehoolduseeskirja. Ehitusjäätmete käitlemise eest vastutab jäätmete valdaja kelleks on Töövõtja kui ei ole teisiti kokku lepitud. Jäätmete äravedajal on nõutav jäätmeluba. Torustike ja kaevude likvideerimisel juhinduda täiendavalt kohaliku vee-ettevõtte nõuetest. OÜ Keskkonnaprojekt Vastutav spetsialist: Janno Erm 2126_TP_VK-3-01_seletuskiri Lk 24/24 Kolga-Jaani aleviku vee- ja kanalisatsioonitorustikud Tööprojekt. Töö nr. 2126 Aadress: Kolga-Jaani alevik, Viljandi vald, Viljandi maakond 27.03.2020 Kui torustik jääb avatud kaevikusse, siis see eemaldada ja utiliseerida. Ehitustööde lõpetamisel vormistada Keskkonnaameti jäätmehoolduse osakonnas jäätmeõiend, mis lisada ehitise ülevaatusdokumentidele. Koostas ja kontrollis: /allkirjastatud digitaalselt/ Janno Erm Vastutav spetsialist OÜ Keskkonnaprojekt Vastutav spetsialist: Janno Erm 2126_TP_VK-3-01_seletuskiri Lk 25/24 ol.olev asfaltbetoon ol.olev killustikalus min 0.3 ol.olev dreenkiht min 0.3 min 0.3 soojustusplaat, h=10cm; 0.3 0.3 0.3 0.3 0.20 0.20* De De min 0.4 min 0.4 De De De min 1.2 l.1 min 0.4 min 0.4 min 0.2* 0,1-0,2m min 1.2 min 0.2* min 0.2* H proj. torud toru alus - tasanduskiht - liiv / killustik 4/16; h=20cm*; Kt=0,95 De proj. toru 0.3 0.3 0.3 0.3 0.3 0.3 0.3 0.3 0.20* 0.20 0.20 0.20 De De De min 0.4 De min 0.4 De De De De min 0.4 min 0.4 De min 1.0 min 0.4 min 0.4 min 0.4 min 0.4 min 0.4 min 0.4 min 1.0 min 1.2 min 1.0 min 0.2* min 0.2* min 1.2 min 0.2* min 0.2* proj. toru proj. toru proj. toru proj. toru proj. toru Muudatuse nr Projekteerija Vastutav spetsialist Selgitus Projekteerija Kolga-Jaani aleviku vee- ja kanalisatsioonitorustikud Joonise nimetus olla minimaalselt 0,2m (RIL77-2013). A: Ringtee 12, 50105 Tartu 05.02.2020 T: +372 7305 060 Joonise digiaadress E: [email protected] MTR reg nr EP10769210-0001 Vastutav spetsialist Allkiri Objekti aadress Projekti staadium /allkirjastatud ehitustingimustest. Janno Erm digitaalselt/ Kolga-Jaani alevik, Viljandi vald TP 2126 Projekteeris Allkiri Joonise number /allkirjastatud Revo Dobozi digitaalselt/ VK-5-01 Muudatuse nr Projekteerija Vastutav spetsialist Selgitus Projekteerija Kolga-Jaani aleviku vee- ja kanalisatsioonitorustikud Joonise nimetus A: Ringtee 12, 50105 Tartu Sidekanalisatsiooni, side- ja elektri- 05.02.2020 T: +372 7305 060 kaablite kaitsmise ja toestamise skeem Joonise digiaadress E: [email protected] MTR reg nr EP10769210-0001 proj. torustikuga ristumisel Vastutav spetsialist Allkiri Objekti aadress Projekti staadium /allkirjastatud Janno Erm digitaalselt/ Kolga-Jaani alevik, Viljandi vald TP 2126 Projekteeris Allkiri Joonise number /allkirjastatud Revo Dobozi digitaalselt/ VK-5-02-01 Muudatuse nr Projekteerija Vastutav spetsialist Selgitus Projekteerija Kolga-Jaani aleviku vee- ja kanalisatsioonitorustikud Joonise nimetus A: Ringtee 12, 50105 Tartu Sidekanalisatsiooni, side- ja elektrikaablite 05.02.2020 T: +372 7305 060 kaitsmise ja toestamise skeem proj. Joonise digiaadress E: [email protected] MTR reg nr EP10769210-0001 torustikuga paralleelsel kulgemisel Vastutav spetsialist Allkiri Objekti aadress Projekti staadium /allkirjastatud Janno Erm digitaalselt/ Kolga-Jaani alevik, Viljandi vald TP 2126 Projekteeris Allkiri Joonise number /allkirjastatud Revo Dobozi digitaalselt/ VK-5-02-02 V-1 Viljandi mnt ja Jaani tn V-2 V-6; V-7 V-9 V-12 V-75 V-53 V-54 Elekterkeevis otsakork De32 PE De50 PE De50 PE De40 V-51; V-52 PE De32 PE De40 Elekterkeeviskolmik De50 PE De50 Elekterkeevismuhv De32 Elekterkeevismuhv Elekterkeevis siirdmik PE otstega maakraan DN25 koos De32 De50-32 spindlipikenduse ja kapega Elekterkeeviskolmik De50 PE De32 PE De32 Elekterkeevis-sadul De63-32 Elekterkeeviskolmik De40 Elekterkeeviskolmik De40 Elekterkeevismuhv De32 Elekterkeevis Elekterkeevis siirdmik Elekterkeevismuhv De32 Elekterkeevis siirdmik Elekterkeevismuhv De63 siirdmik De50-32 De40-32 Elekterkeevismuhv PE De32 koos spinlipikenduse ja kapega De40-32 Elekterkeevis siirdmik PE otstega maakraan DN50 koos Elekterkeevismuhv De32 Elekterkeevismuhv De32 Elekterkeevismuhv De32 De32 De50-32 PE otstega maakraan DN25 koos spindlipikenduse ja kapega PE otstega maakraan DN25 koos PE otstega maakraan DN25 koos PE otstega maakraan DN25 koos Liitmik olemasoleva spindlipikenduse ja kapega spindlipikenduse ja kapega Elekterkeeviskolmik De50 spindlipikenduse ja kapega PE De75 PE De75 Elekterkeevismuhv De63 spindlipikenduse ja kapega Elekterkeevismuhv De32 Elekterkeevismuhv De32 Elekterkeevismuhv De32 Elekterkeevismuhv De32 PE siirdmik De75-63 PE De32 Elekterkeevis otsakork De32 Elekterkeevis otsakork De32 Elekterkeevis otsakork De32 V-16 V-77 PE otstega maakraan DN25 koos spindlipikenduse ja kapega Elekterkeevis kolmik De75 Elekterkeevismuhv De75 PE siirdmik De75-63 V-5 V-8 V-13 V-55 PE kaelus De75 Elekterkeevismuhv De63 V-11 V-10 Elekterkeevis siirdmik Elekterkeeviskolmik De50 Elekterkeevis siirdmik Elekterkeevis siirdmik PE De50 PE De50 PE otstega maakraan DN50 koos PE De40 De40-32 De50-32 Elekterkeevismuhv De75 spindlipikenduse ja kapega Elekterkeevismuhv De50 PE De50 De50-40 PE De40 PE De40 PE De32 PE De40 PE De40 PE De32 V-56 Elekterkeevismuhv De63 Elekterkeeviskolmik De50 Elekterkeeviskolmik De50 Elekterkeevismuhv PE De50 Elekterkeevismuhv De32 Elekterkeevis siirdmik PE De40 PE De50 Elekterkeeviskolmik De50 Elekterkeeviskolmik De40 De32 PE otstega maakraan DN25 koos De50-32 Elekterkeevis siirdmik Elekterkeevis siirdmik Elekterkeevis siirdmik spindlipikenduse ja kapega De50-32 De50-32 De40-32 Elekterkeevismuhv De32 Elekterkeevismuhv De32 PE otstega maakraan DN25 koos PE otstega maakraan DN25 koos Elekterkeevismuhv Elekterkeevismuhv De50 PE otstega maakraan DN25 koos De40 PE otstega maakraan DN40 koos Elekterkeevismuhv De32 Elekterkeevis otsakork De32 spindlipikenduse ja kapega spindlipikenduse ja kapega spindlipikenduse ja kapega spindlipikenduse ja kapega PE otstega maakraan DN25 koos Elekterkeevismuhv De32 Elekterkeevismuhv De32 Elekterkeevismuhv De32 PE otstega maakraan DN32 koos spindlipikenduse ja kapega spindlipikenduse ja kapega Elekterkeevis siirdmik Elekterkeevismuhv De32 Elekterkeevis otsakork De32 Liitmik olemasoleva Liitmik olemasoleva De50-40 Elekterkeevis otsakork De32 V-17 W. Reimani tn V-18 V-21 V-24 V-27 V-58; V-59; V-60; V-38; V-42 V-61; V-63; V-65; V-36 PE De63 PE De63 PE De63 V-48 Elekterkeevismuhv De63 V-67; V-68; V-69; V-74 PE De50 PE De50 Elekterkeevis siirdmik Elekterkeevis-sadul De63-32 De63-50 Elekterkeevis otsakork De32 Elekterkeeviskolmik De63 PE De63 Elekterkeevismuhv De32 Elekterkeevismuhv De32 Elekterkeevismuhv De32 PE De32 Elekterkeeviskolmik De50 PE De50 PE otstega maakraan DN25 koos PE De32 PE De63 PE De63 PE De63 PE otstega maakraan DN25 koos Elekterkeevis siirdmik spindlipikenduse ja kapega spindlipikenduse ja kapega Elekterkeevismuhv De32 De50-32 Elekterkeevis siirdmik Elekterkeevismuhv De32 Elekterkeevis-sadul De63-40 PE otstega maakraan DN25 koos Liitmik olemasoleva Elekterkeevismuhv De32 De50-32 Elekterkeevis otsakork De32 Elekterkeevis siirdmik spindlipikenduse ja kapega PE otstega maakraan DN50 koos De63-32 Elekterkeevismuhv De40 V-25; V-35 Elekterkeevismuhv De32 PE otstega maakraan DN25 koos spindlipikenduse ja kapega PE De50 V-49. L (detailid vt. joonis VK-7-03) PE otstega maakraan DN32 koos spindlipikenduse ja kapega Elekterkeevismuhv De63 V-19 V-20 spindlipikenduse ja kapega Elekterkeevismuhv De40 Liitmik olemasoleva V-32 Elekterkeevismuhv De32 Elekterkeevis siirdmik De63-50 PE De63 PE De63 PE De63 Elekterkeeviskolmik De50 PE De63 Elekterkeevis siirdmik Elekterkeeviskolmik De63 Elekterkeevis-sadul De63-32 De50-32 V-23; V-29; V-30; Elekterkeevis siirdmik De63-32 Elekterkeevismuhv De32 V-39; V-40; V-41; V-46 V-45 Elekterkeevismuhv De32 PE otstega maakraan DN25 koos V-31; V-33; V-34 Elekterkeevismuhv De63 PE otstega maakraan DN25 koos V-28 spindlipikenduse ja kapega Elekterkeevismuhv De90 spindlipikenduse ja kapega Elekterkeevismuhv De32 Elekterkeevismuhv De32 Muudatuse nr Projekteerija Vastutav spetsialist Selgitus PE otstega maakraan DN25 koos Elekterkeevismuhv De32 PE De50 Elekterkeevis otsakork De32 PE kaelus De90 spindlipikenduse ja kapega PE De50 PE De50 Projekteerija PE De63 PE De63 Elekterkeevismuhv De32 Kolga-Jaani aleviku vee- ja Elekterkeevis otsakork De32 Elekterkeeviskolmik De50 Elekterkeevismuhv De90 kanalisatsioonitorustikud Elekterkeevis-sadul De63-32 Elekterkeevis siirdmik koos spinlipikenduse ja kapega PE De63 Elekterkeevismuhv De32 V-26 PE otstega maakraan DN50 koos spindlipikenduse ja kapega De50-32 Joonise nimetus Elekterkeevismuhv De63 PE De63 Elekterkeevismuhv De32 Elekterkeeviskolmik Elekterkeevismuhv De32 Elekterkeeviskolmik De63 A: Ringtee 12, 51013 Tartu 05.02.2020 PE otstega maakraan DN25 koos Elekterkeevismuhv De63 De90 T: +372 7305 060 PE otstega maakraan DN25 koos PE De63 PE De63 spindlipikenduse ja kapega Joonise digiaadress E: [email protected] PE otstega maakraan DN50 koos spindlipikenduse ja kapega Elekterkeevismuhv De32 MTR reg nr EP10769210-0001 spindlipikenduse ja kapega Elekterkeevismuhv De32 Elekterkeevis otsakork De32 Kontrollis Allkiri Objekti aadress Projekti staadium Elekterkeevismuhv De63 Elekterkeevismuhv De63 Elekterkeevis siirdmik De90-63 PE otstega maakraan DN50 koos Janno Erm Kolga-Jaani alevik, Viljandi vald TP 2126 spindlipikenduse ja kapega Projekteeris Allkiri Joonise number Revo Dobozi VK-7-01            Betoonist äärekividel kasutada graniitkillustiku baasil sõidutee ääres kasutamiseks toodetud äärekive, mis on vastupidavad teede talihoolduses kasutatavatele tehnoloogiatele. Betoonist äärekivid peavad vastama Eesti standardi EVS-EN 1340:2003 „Betoonist äärekivid“ nõuetele:  paindetugevus - klass 1  kulumiskindluse klass 3  Vastupidavus külma ja jäätumisvastaste soolade mõjule - klass 3, kivide keskmine massikadu külmakindluse katsel ei tohi ületada 0,2kg/m2 ja katse üksiktulemuse massikadu ei tohi üle- tada 0,5 kg/m2. ISIKLIKU KASUTUSÕIGUSEGA ALA PLAAN 51 Viljandi-Põltsamaa tee T1 Kolga-Jaani alevik, Viljandi vald, Viljandi maakond Registriosa: 13523050 Katastritunnus: 32801:004:0313 M 1:500 X V1 X KS1_ 1 V1_1 1 K1_ V11 K V11 K V11 1 KS1_ K V1_1 1 K1_ V1K1 V1K1 V1K1 _1 V1_1 1 K1_ KS1 V1K1 V1K1 V1K1 V1K1 1 KS V11 K 1 KS1 V1 K 1 KS1 V1 K 1 KS V11 K 1 KSV1 K1 1 1 VK1 KS 1 V11 KS K V11 K V1 _1 1 KS V1 K1 K1 _1 V1 1 _1 KS V1 K1 0 R1 Vastavalt projektile nr 2126 (OÜ Keskkonnaprojekt) TINGMÄRGID: Rajatise tehnilised andmed: Kasutusõiguse ala: 31 m² Katastriüksuse piir Torustiku pikkus kaitsevööndi ulatuses: V1 Projekteeritud veetorustik Veetorustik: 9 m K1 Projekteeritud kanalisatioonitorustik KS1 Projekteeritud survekanalisatioonitorustik Kanalisatsioonitorustik: 9 m Survekanalisatsioonitorustik: 3 m Isikliku kasutusõigusega ala Koostas: Revo Dobozi ISIKLIKU KASUTUSÕIGUSEGA ALA PLAAN 51 Viljandi-Põltsamaa tee T2 Kolga-Jaani alevik, Viljandi vald, Viljandi maakond Registriosa: 13591550 Katastritunnus: 32801:004:0315 M 1:500 X KSV11 X 1 V1_ X KS1V1 1 V1_ 1 V1_ X 1 V1_ X V1 V1 K1 X V1 K1 K1 V11 1 K KS1_ V1_1 1 V11 K1_ K V11 K V11 K V11 1 KS1_ K V1_1 1 K1_ V1K1 V1K1 V1K1 1 V1_1 1 KS1_ K1_ V1K1 V1K1 V1K1 V1 K1 1 KS V11 K 1 KS V11 K 1 KS1 V1 K 1 KS V11 K 1 KSV1 K1 1 1 VK1 KS 1 V11 KS K V11 K V1 _1 1 KS V1 K1 K1 _1 V1 1 _1 KS V1 K1 0 Vastavalt projektile nr 2126 (OÜ Keskkonnaprojekt) R1 TINGMÄRGID: Rajatise tehnilised andmed: Kasutusõiguse ala: 523 m² Katastriüksuse piir Torustiku pikkus kaitsevööndi ulatuses: V1 Projekteeritud veetorustik Veetorustik: 205 m K1 Projekteeritud kanalisatioonitorustik KS1 Projekteeritud survekanalisatioonitorustik Kanalisatsioonitorustik: 178 m Survekanalisatsioonitorustik: 79 m Isikliku kasutusõigusega ala Koostas: Revo Dobozi ISIKLIKU KASUTUSÕIGUSEGA ALA PLAAN 51 Viljandi-Põltsamaa tee Kolga-Jaani alevik, Viljandi vald, Viljandi maakond Registriosa: 13351750 Katastritunnus: 32801:003:0049 M 1:500 X KSV11 X X KSV11 X 1 V1_ X V1 1 V1_ KS1 1 V1_ X 1 V1_ X V1 V1 K1 X V1 K1 K1 V11 1 K KS1_ V1_1 1 V11 K1_ K V11 K V11 K V11 1 KS1_ K V1_1 1 K1_ V1K1 V1K1 V1K1 1 V1_1 1 KS1_ K1_ V1K1 V1K1 V1K1 V1K1 1 KS V11 K 1 KS1 V1 K 1 KS1 V1 K 1 KS V11 K 1 KSV1 K1 1 1 VK1 KS 1 V11 KS K V11 K V1 _1 1 KS V1 K1 K1 _1 V1 1 _1 KS V1 K1 0 R1 TINGMÄRGID: Vastavalt projektile nr 2126 (OÜ Keskkonnaprojekt) Rajatise tehnilised andmed: Kasutusõiguse ala: 85 m² Katastriüksuse piir Torustiku pikkus kaitsevööndi ulatuses: V1 Projekteeritud veetorustik Veetorustik: 15 m K1 Projekteeritud kanalisatioonitorustik KS1 Projekteeritud survekanalisatioonitorustik Kanalisatsioonitorustik: 15 m Survekanalisatsioonitorustik: 8 m Isikliku kasutusõigusega ala Koostas: Revo Dobozi ISIKLIKU KASUTUSÕIGUSEGA ALA PLAAN 24132 Kolga-Jaani - Oiu tee Kaavere küla, Viljandi vald, Viljandi maakond Registriosa: 10735750 Katastritunnus: 32802:001:0051 M 1:250 _1 1 V1K1_ _1 1 V1K1_ Vastavalt projektile nr 2126 (OÜ Keskkonnaprojekt) TINGMÄRGID: Rajatise tehnilised andmed: Katastriüksuse piir V1 Projekteeritud veetorustik Kasutusõiguse ala: 3 m² K1 Projekteeritud kanalisatioonitorustik Torustiku pikkus kasutusõiguse alas: Veetorustik: 1 m Kanalisatsioonitorustik: 1 m Isikliku kasutusõigusega ala Koostas: Revo Dobozi ISIKLIKU KASUTUSÕIGUSEGA ALA PLAAN 24134 Päovere tee Kolga-Jaani alevik, Viljandi vald, Viljandi maakond Registriosa: 10264850 Katastritunnus: 32801:004:0063 M 1:1000 X X V1 X K1 K1 X X X X X K1 V1 X X K1 X X K1 V1 X X X X X X X X X X X K1 K1 X V1 X V11 K1 K1_1 X V1_1 V11 V1 X V11 V1_1 K1_1 V11 K1_1 V1_1 X V11 K1 V1 V1 K1 X K1 V1 K1 V1 V1 K1 K1 V1 K1 V1_1 K1_1 V1_1 V1_1 KS1 V1_1 X V1_1 V1 V1 KS1 KS1 V1_1 K1 V1 V1 K1 V1 V1 KS1 K1 K1 V1 K1 K1 V1 KS1 KS1 K1 V1 K1 V1 KS1 V1_1 K1 V1 K1 V1 K1_1 K1 V1 K1 V1 V1_1 V11 K1 V1 V1 K1 K1_1 K1 V1_1 K1 V1 K1 V1 K1_1 K1 V1 KS1_1 K1 V1 K1 V1 K1 V1 V1 K1 K1 V1 V1 KS1 KS1 V11 V1 V1 KS1 KS1 KS1 V1 KS1 V1 K1 V1 V1 KS1 KS1 V1_1 K1 V1 V11 K1 V1 KS1 K1_1 K1 V1 KS1 KS1 K1 K1 V1 V1 KS1 K1 V1 KS1 V11 K1 V1 KS1 KS1 K1 V1 V11 K1 V1 KS1 KS1 K1 K1 V1 V1 K1 V11 K1 X V11 X X V11 V11 V11 X X X V11 X X X X V11 X X X X X V11 X X X X X V11 X X V11 X V1 KS1 KS1 K1 V1 V1 KS1 K1 V1 KS1 KS1 K1 K1 V1 V1 KS1 K1 V1 KS1 KS1 K1 K1 V1 V1 K1 KS1 KS1 K1 V1 K1 V1 K1 KS1 V1 K1 KS1 V1 KS1 R10 K1 V1 KS1 KS1 K1 V1 V1 K1 K1 KS1 V1 V1 KS1 KS1 K1 V1_1 K1_1 K1 V1 V1 KS1 K1 K1 V1 KS1 KS1 K1 V1 V1 KS1 K1 K1 V1 KS1 K1 V1 KS1 KS1 1 K1 K1 V1 KS1 KSV1 V1_1 K1_1 K1 V1 V1 KS1 K1 K1 V1 KS1 V1 KS1 1 K1 V1 K1 K1 V1 KS1 KSV1 K1 V1 KS1 K1 V1 KS1 KS1V1 K1 V1_1 K1 KS1 K1_1 V1 K1 K1 V1 KS1 V1_1 KS1 K1_1 K1 K1 V1 K1 V1 K1 K1 V1 V1_1 K1_1 V1_1 K1_1 V1_1 K1_1 K1 K1 V1 V1 K1 V1_1 K1 K1_1 V1 V1 K1 K1 K1 V1 V1 V1 K1_1 V1_1 V1_1 K1_1 V1_1 K1_1 K1_1 V1_1 V11 K1_1 V1_1 K1_1 V1_1 V11 V11 X V11 X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X X Vastavalt projektile nr 2126 (OÜ Keskkonnaprojekt) TINGMÄRGID: Rajatise tehnilised andmed: Kasutusõiguse ala: 1370 m² Katastriüksuse piir Torustiku pikkus kaitsevööndi ulatuses: V1 Projekteeritud veetorustik Veetorustik: 531 m K1 Projekteeritud kanalisatioonitorustik KS1 Projekteeritud survekanalisatioonitorustik Kanalisatsioonitorustik: 476 m Survekanalisatsioonitorustik: 134 m Isikliku kasutusõigusega ala Koostas: Revo Dobozi OÜ KESKKONNAPROJEKT Teie 11.03.2020 [email protected] Ringtee 12 Meie 05.06.2020 nr 15-2/20/12668-2 51013, Tartu Torustike projekti kooskõlastamine riigiteede nr 51; 24132 ja 24134 kaitsevööndis ja maaüksuste piires Kooskõlastamiseks esitatud projektis on ette nähtud vee- ja kanalisatsioonitrasside paigaldamine riigitee maaüksuste piires ja tee kaitsevööndis: Ristumised riigiteega nr 51 Viljandi-Põltsamaa km 28,53; 28,61 kinniselt kaitsetorus; km 28,53-28,71 (lahtisel meetodil) ja km 28,71-28,73 tehnovõrgu kulgemine (suundpuurimise meetodil) tee kaitsevööndis riigile kuuluval 51 Viljandi-Põltsamaa tee T2 maaüksusel katastritunnusega 32801:004:0315 (jalgratta- ja jalgtee). Ristumised riigiteega nr 24134 Päovere tee km 0,25; 0,39; 0,48; 0,51; 0,52; 0,57; 0,69; 0,74; 0,78; 0,84; 0,87; 0,91; 0,96; km 0,25-0,30 (lahtisel meetodil); km 0,30-0,33 (kinnisel meetodil); km 0,33-0,57 (lahtisel meetodil) ja km 0,90-0,96 tehnovõrgu kulgemine (lahtisel meetodil) teemaal; km 0,57-0,90 tehnovõrgu kulgemine tee kaitsevööndis. Riigiteel nr 24132 Kolga-Jaani – Oiu km 0,00 tehnovõrk tee kaitsevööndis. Projekti koostamisel on arvestatud Maanteeameti 18.11.2019 kirjaga nr 15-2/19/48596-2 edastatud nõuetega. Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) § 19, § 24, § 70, § 71, § 92 lg 6 ja lg 10, § 97, § 99 lg 3 ning Maanteeameti põhimääruse, kooskõlastame Keskkonnaprojekt OÜ töö nr 2126 „Kolga-Jaani aleviku vee- ja kanalisatsioonitorustikud“ Kolga-Jaani alevik, Viljandi vald, Viljandi maakond. Projekti realiseerimisel tuleb arvestada järgneva informatsiooni ja nõuetega: 1. Riigiteel nr 51 km 28,079-35,809 teostati pindamise töid 2019. a. Tööle kehtib garantii. 2. Riigiteel nr 24134 km 0,289-3,040 teostati pindamise töid 2018. a. Tööle kehtib garantii. 3. Maanteeamet on eelnevalt kooskõlastanud: Leonhard Weiss Energy AS töö nr IL4676 „Põltsamaa - Leie 15kV fiidri rekonstrueerimine Kolga-Jaani vallas, Kolga-Jaani alevikus, Viljandimaal“ 4. Taastatud teekonstruktsioonidele tuleb tehnovõrgu omanikul anda 5-aastane garantii. Garantii hõlmab mistahes defekte, vigu või muid (varjatud) puudusi, mis on tekkinud seoses Tehnovõrgu rajamisega. Tehnovõrgu omanik kohustub likvideerima või tagama nimetatud defektide, vigade või muude (varjatud) puuduste likvideerimise omal kulul Maanteeameti poolt esitatud nõudes määratud tähtaja jooksul. 5. Tehnovõrgu omanikul tuleb sõlmida Maanteeametiga kokkulepe riigitee maaüksusele kasutusõiguse saamiseks. Taotlus tuleb esitada Maanteeameti teemaa osakonda ([email protected]). Kokkuleppe taotluse vorm asub www.mnt.ee – blanketid – Riigimaa kasutusõiguse taotlemine – Taotlus teemaale tehnovõrgu ja -rajatise ehitamiseks ja talumiseks vajaliku isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu sõlmimiseks. Sõlmitud kokkulepe on aluseks liiklusvälise tegevuse loa väljastamiseks. Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee / [email protected], 620 1200 (kliendiinfo) / [email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused) 6. Enne riigitee maaüksusel ehitustööde alustamist tuleb huvitatud isikul: 6.1. koostada liikluskorralduse projekt vastavalt liiklusseaduse § 71 lõike 4 alusel kehtestatud Majandus- ja taristuministri 13.07.2018 määrusele nr 43 Nõuded ajutisele liikluskorraldusele ning kooskõlastada see Maanteeametiga e-posti aadressil [email protected]. 6.2. saada Maanteeametilt liiklusseaduse § 72 lg 3 kohane liiklusvälise tegevuse luba. Vastav taotlus (https://www.mnt.ee/et/ametist/blanketid) palume saata e-posti aadressil [email protected]. Taotlusele lisada kooskõlastuskiri ja ehitusaegse liikluskorralduse projekt. 7. Riigitee ja selle rajatiste kahjustamine on keelatud; ehitustehnikaga manööverdamine riigiteel ja riigitee mulde nõlvadel ei ole lubatud. Materjalide veod korraldada olemasolevate juurdepääsuteede kaudu. 8. Tööpäeva lõppedes ei ole lubatud jätta riigitee maaüksusele ega tee lähialale lahtiseid kaevikuid. Materjalide ladustamine sõiduteele või selle vahetusse lähedusse on keelatud. 9. Riigitee maa tuleb peale tööde lõppu korrastada. Haljastus taastada kasvupinnase ja murukülviga vastavalt „Teetööde tehniliste kirjelduste“ peatükk nr 9 „Maastikukujundustööd“ kvaliteedinõuetele. 10. Ehitatav tehnovõrk peab vastama ehitusseadustikust tulenevatele normidele ja ei tohi ehitamise ajal ega kasutusele võtu järgselt seada takistusi liiklusele, teehoiutöödele või sademe- ja pinnasevete ärajuhtimisele riigitee konstruktsioonidelt ning tee kaitsevööndist. 11. Tööde lõpetamisel tuleb Maanteeametile esitada digitaalsed teostusjoonised 3D kujul .pdf ja .dwg (.dgn) formaadis. 12. Kooskõlastatud projekti muutmisel riigitee piirides ja/või kaitsevööndis tuleb projektlahendus Maanteeametiga uuesti kooskõlastada. Samuti tuleb Maanteeametiga kooskõlastada põhiprojekti täpsustavad tööprojekti osad, mis muudavad või täpsustavad teemaal tehtavaid töid. Kooskõlastus kehtib 2 aastat väljaandmise kuupäevast. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tiit Harjak juhtivspetsialist taristu teenuste osakond Lisad: Projekti 2126 materjalid Gunnar Mägi 5184315 [email protected] 2 (2)
Allikas: Maanteeamet dokumendiregister →