Kolga-Jaani aleviku vee- ja kanalisatsioonitorustikud
Tööprojekt. Töö nr. 2126
Aadress: Kolga-Jaani alevik, Viljandi vald, Viljandi maakond 27.03.2020
SISUKORD:
1. ÜLDANDMED ................................................................................................................................................. 2
1.1 Projekteerimistöö piiritlus ..................................................................................................................... 2
1.2 Alusdokumendid .................................................................................................................................... 3
2. VEETORUSTIK................................................................................................................................................. 7
2.1 Olemasolev veevarustus ........................................................................................................................ 7
2.2 Projekteeritud veevarustus .................................................................................................................... 7
2.3 Torustiku materjal ja seadmed .............................................................................................................. 8
2.4 Siibrid, maakraanid, spindlipikendused, kaped ..................................................................................... 8
2.5 Veetorustiku paigaldusnõuded .............................................................................................................. 9
3. ISEVOOLNE REOVEEKANALISATSIOONITORUSTIK ......................................................................................... 9
3.1 Olemasolev ............................................................................................................................................ 9
3.2 Projekteeritud reoveekanalisatsioon ................................................................................................... 10
3.3 Torustikud ja kaevud ........................................................................................................................... 10
3.4 Kanalisatsioonitorustiku paigaldusnõuded ......................................................................................... 10
4. SURVEKANALISATSIOONITORUSTIK ............................................................................................................ 11
4.1 Projekteeritud survekanalisatsioon ..................................................................................................... 11
4.2 Torustiku materjal ja seadmed ............................................................................................................ 11
4.3 Survetorustiku paigaldusnõuded ......................................................................................................... 11
5. REOVEEKANALISATSIOONIPUMPLA ............................................................................................................ 12
5.1 Projekteeritud reoveekanalisatsioonipumplad .................................................................................... 12
5.2 Pumpla korpuse materjalid ................................................................................................................. 12
5.3 Pumpla ankurdamine .......................................................................................................................... 12
5.4 Pumpla luugistik ja soojustus .............................................................................................................. 13
5.5 Pumpla kasutatavad materjalid ja konstruktsioon.............................................................................. 13
5.6 Nõuded pumba valikule ....................................................................................................................... 14
5.7 Pumplate elektrivarustus, juhtimis- ja automaatikaseadmed............................................................. 14
5.8 Pumplate ühendamine elektrivarustussüsteemiga ............................................................................. 14
5.9 Reoveepumplate katsetamine ............................................................................................................. 14
5.10 Nõuded haljastusele, teedele .............................................................................................................. 15
6. VÄLISTORUSTIKE EHITUSTÖÖD .................................................................................................................... 15
6.1 Üldised juhised ja nõuded ehitustööde teostamiseks .......................................................................... 15
6.2 Üldist.................................................................................................................................................... 15
6.3 Elanikkonna ja kinnistuomanike teavitamine ehitustöödest ............................................................... 16
6.4 Geodeetilised märgid........................................................................................................................... 16
6.5 Ehitustööde korraldamine ................................................................................................................... 17
6.6 Olemasolevat veevarustust ja kanalisatsiooni mõjutavad tegevused ................................................. 17
6.7 Ohutuse tagamine ja liikluse korraldamine ......................................................................................... 17
6.8 Kaeviku mõõdud .................................................................................................................................. 18
6.9 Torustiku paigaldus ja kaeviku täide ................................................................................................... 19
6.10 Torustiku soojustamine ....................................................................................................................... 20
6.11 Veetõrje ehituskaevikust ..................................................................................................................... 20
6.12 torustike rajamine kinnisel meetodil ................................................................................................... 20
6.13 Ehitustööde kvaliteet ........................................................................................................................... 21
6.14 Mahajäetavad torustikud ja kaevud ................................................................................................... 21
7. OLEMASOLEVATE JA VAREM VALMISEHITATUD EHITISTE JA RAJATISTEGA ARVESTAMINE ........................ 22
7.1 Täiendavad tingimused SW Energia soojustorustiku kohta ................................................................ 22
7.2 Täiendavad tingimused Telia sidekanalisatsiooni kohta ..................................................................... 23
8. ELA SA SIDEKANALISATSIOON...................................................................................................................... 23
9. KATSETUSED JA TEOSTUSJOONISED ............................................................................................................ 23
9.1 Survetorude katsetamine .................................................................................................................... 23
9.2 Isevoolsete torude katsetamine .......................................................................................................... 23
9.3 Teostusmõõdistamine ......................................................................................................................... 24
10. TEEKATETE JA HALJASTUSE TAASTAMINE ................................................................................................ 24
11. KESKKONNAKAITSEMEETMED JA JÄÄTMEKAVA ...................................................................................... 24
11.1 Jäätmekäitlus....................................................................................................................................... 24
OÜ Keskkonnaprojekt
Vastutav spetsialist: Janno Erm
2126_TP_VK-3-01_seletuskiri Lk 1/24
Kolga-Jaani aleviku vee- ja kanalisatsioonitorustikud
Tööprojekt. Töö nr. 2126
Aadress: Kolga-Jaani alevik, Viljandi vald, Viljandi maakond 27.03.2020
1. ÜLDANDMED
1.1 Projekteerimistöö piiritlus
Käesoleva projektiga on koostatud Kolga-Jaani aleviku vee- ja kanalisatsiooni (VK) välisvõrkude
projekteerimise tööprojekt Viljandi mnt, Jaani tn piirkonnas ning W. Reimani tee, Aia tn, Uus
tn, Aasa tn ja Põllu tn piirkonnas Põltsamaa Varahalduse OÜ tellimusel.
Projekteeritav ala asub Kolga-Jaani alevikus, Viljandi vallas, Viljandi maakonnas.
Asukoha skeem
Projekteeritav ala hõlmab Kolga-Jaani alevikus järgmisi kinnistuid:
• 51 Viljandi-Põltsamaa tee (32801:003:0049)
• 51 Viljandi-Põltsamaa tee T1 (32801:004:0313)
• 51 Viljandi-Põltsamaa tee T2 (32801:004:0315)
• 24134 Päovere tee (32801:004:0063)
• 24132 Kolga-Jaani-Oiu tee (32802:001:0051)
• Jaani tänav (32801:004:0187)
• Aia tänav (32801:004:0183)
• Uus tänav (32801:004:0180)
• Põllu tänav (32801:004:0181)
• Aasa tänav (32801:004:0182)
• Heina (32801:001:0400)
• Aia tn 1 (32801:004:0082)
• Tammemäe (32801:004:1050)
• W. Reimani tn 2 (32801:004:0730)
• W. Reimani tn 3 (32801:004:0159)
• W. Reimani tn 4 (32801:004:0720)
• W. Reimani tn 6 (32801:004:1401)
• W. Reimani tn 10 (32801:004:0055)
OÜ Keskkonnaprojekt
Vastutav spetsialist: Janno Erm
2126_TP_VK-3-01_seletuskiri Lk 2/24
Kolga-Jaani aleviku vee- ja kanalisatsioonitorustikud
Tööprojekt. Töö nr. 2126
Aadress: Kolga-Jaani alevik, Viljandi vald, Viljandi maakond 27.03.2020
• W. Reimani tn 12 (32801:004:0590)
• W. Reimani tn 16 (32801:004:0700)
• W. Reimani tn 18 (32801:004:1200)
• W. Reimani tn 19 (32801:004:0110)
• W. Reimani tn 21 (32801:004:0020)
• W. Reimani tn 24 (32801:004:0960)
• W. Reimani tn 25 (32801:001:0403)
• W. Reimani tn 26 (32801:004:0540)
• W. Reimani tn 32 (32801:004:0129)
1.2 Alusdokumendid
1.2.1 Lähtematerjalid
Tellija lähteülesanne.
Maanteeameti poolt väljastatud nõuded ÜVK torustike projekti koostamisele riigiteede nr
51, nr 24134 teemaal ja kaitsevööndis. 18.11.19 nr 15-2/19/48596-2.
Viljandi Vallavalitsuse poolt väljastatud projekteerimistingimused Viljandi vallas Kolga-
Jaani alevikus reoveekogumisala vee- ja kanalisatsioonitorustike projekteerimiseks.
11.12.2019 korraldus nr 2-3/1212.
Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutuse poolt väljastatud elektroonilise side alased tehnilised
tingimused nr TT947VL 03.01.2020.
Põllumajandusameti poolt väljastatud infokiri 21.11.2019 nr 14.2-1/27044.
1.2.2 Ehitusuuringud
Topo-geodeetilised uurimistööd. Aabenest OÜ, töö nr 19247G, november 2019
1.2.3 Normdokumendid
Projekteerimisel ja ehitamisel järgitavate seaduste, määruste, normide ja standardite
loetelu:
Majandus- ja kommunikatsiooniministri määrus 17.07.2015 nr.97 Nõuded ehitusprojektile
– Riigi Teataja
Ehitusseadustik - Riigi Teataja
Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadus – Riigi Teataja
Jäätmeseadus - Riigi Teataja
Veeseadus – Riigi Teataja
Muinsuskaitseseadus – Riigi Teataja
Majandus ja kommunikatsiooniministri määrus 26.07.2013 nr.49 Ehitusmaterjalidele ja -
toodetele esitatavad nõuded ja nende nõuetele vastavuse tõendamise kord – Riigi
Teataja
Majandus ja kommunikatsiooniministri määrus 03.08.2015 nr.101 Tee ehitamise
kvaliteedi nõuded – Riigi Teataja
Majandus- ja kommunikatsiooniministri määrusele 14.04.2016 nr.34 Topo-geodeetilisele
uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded – Riigi Teataja
Keskkonnaministri määrus 16.12.2005 nr.76 Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaitsevööndi
ulatus – Riigi Teataja
OÜ Keskkonnaprojekt
Vastutav spetsialist: Janno Erm
2126_TP_VK-3-01_seletuskiri Lk 3/24
Kolga-Jaani aleviku vee- ja kanalisatsioonitorustikud
Tööprojekt. Töö nr. 2126
Aadress: Kolga-Jaani alevik, Viljandi vald, Viljandi maakond 27.03.2020
Majandus- ja kommunikatsiooniministri määrus 25.06.2015 nr.73 Ehitise kaitsevööndi
ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded –
Riigi Teataja
EVS 843:2016 „Linnatänavad“
EVS 932:2017 „Ehitusprojekt“
EVS 835:2014 „Hoone veevärk“
EVS 846:2013 „Hoone kanalisatsioon“
EVS 848:2013 „Väliskanalisatsioonivõrk“
EVS 921:2014 „Veevarustuse välisvõrk“
EVS 812-6:2012/A1:2013 „Ehitiste tuleohutus. Osa nr.6: Tuletõrjeveevarustus“
Ehitustöödel peab järgima kvaliteedinõudeid, mis tulenevad järgmistest juhendmaterjalidest:
Hoone tehnosüsteemide RYL2002 “Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded. Osa 1“
InfraRYL 2006 „Infrarakentamisen yleiset laaduvaatimukset. Vesihuolto”
RIL 77-2013 “Maa sisse ja vette paigaldatavad plasttorud. Paigaldusjuhend”
MAARYL 2010 “Ehitustööde kvaliteedi üldnõuded. Hoone ehituse pinnasetööd“
EVS-EN 1610:2015 „Äravoolu- ja kanalisatsioonitorustike ehitamine ja katsetamine“
Projekteerimisel on arvestatud tehnoseadmete planeeritavaks kasutuseaks:
Kanalisatsiooni- sademevee- ja drenaažikaevud, liivapüüdurid, õlipüüdurid 40 aastat
Torustikud 50 aastat
Kaitseseadmed ja – ventiilid 10 aastat
Planeeritud kasutusiga on määratud juhendi KH 90-40016-et „Planeeritavad kasutusead ja
normatiivsed korrashoiuperioodid” alusel, mis põhineb heal ehitus- ja kinnisvarahooldus-
tavadel.
1.2.4 Täiendavad kriteeriumid
Olemasolevate teadmata kõrgusega veetorude sügavuseks maapinnast arvestatakse 1.8
m toru peale.
Olemasolevate teadmata kõrgusega reoveetorude sügavuseks maapinnast arvestatakse
1.5 m toru peale.
Olemasolevate teadmata kõrgusega survekanalisatsioonitorude sügavuseks maapinnast
arvestatakse 1.8 m toru peale.
Olemasolevate teadmata kõrgusega soojatorude sügavuseks maapinnast arvestatakse 1,3
m toru/küna alla.
Olemasolevate teadmata kõrgusega side- ja elektrikaablite sügavuseks maapinnast
arvestatakse sõiduteede all 1,0 m ja väljaspool sõiduteed 0.7 m kaablite peale.
Olemasolevate teadmata kõrgusega gaasitorustiku sügavuseks maapinnast arvestatakse
10 m toru peale.
Olemasolevate teadmata kõrgusega drenaažitorustiku sügavuseks maapinnast
arvestatakse 1,1 m toru peale.
OÜ Keskkonnaprojekt
Vastutav spetsialist: Janno Erm
2126_TP_VK-3-01_seletuskiri Lk 4/24
Kolga-Jaani aleviku vee- ja kanalisatsioonitorustikud
Tööprojekt. Töö nr. 2126
Aadress: Kolga-Jaani alevik, Viljandi vald, Viljandi maakond 27.03.2020
Juhul kui olemasolevad teadmata asukoha ja sügavusega kommunikatsioonid paiknevad teistel
asukohtadel ja sügavustel kui projektis näidatud, siis korrigeeritakse vajadusel
projektlahendust ehitustööde käigus peale tegeliku sügavuse selgumist Töövõtja kulul.
1.2.5 Muinsuskaitse
Projekteeritud kanalisatsioonitorustik asub Kolga-Jaani kiriku mälestiste ühises kaitsevööndis
W. Reimani tn 3 kinnistul. Mälestised: Kolga- Jaani kirikuaed, reg nr 14538, vabadussõja
mälestussammas, reg nr 27178, Kolga-Jaani kirikuaia piirdemüür, 19. saj, reg nr 14540, Kolga-
Jaani kirikuaed, reg nr 13220, Kolga-Jaani kirik, 14.-19. saj, reg nr 14537, Kolga-Jaani kirikuaia
kabel, 19. saj, reg nr 14539.
Väljavõte Maa-ameti Kultuurimälestiste kaardirakendusest
1.2.6 Maaparandussüsteemid
Projekteeritud torustikud jäävad osaliselt olemasolevate maaparandussüsteemide aladele.
OÜ Keskkonnaprojekt
Vastutav spetsialist: Janno Erm
2126_TP_VK-3-01_seletuskiri Lk 5/24
Kolga-Jaani aleviku vee- ja kanalisatsioonitorustikud
Tööprojekt. Töö nr. 2126
Aadress: Kolga-Jaani alevik, Viljandi vald, Viljandi maakond 27.03.2020
Väljavõte Maa-ameti Maaparandussüsteemide kaardirakendusest
Kanalisatsioonipumpla RP Heina (Heina kinnistul) on kavandatud Keskuse (Kolga-Jaani) (MS
kood 2103000010060/005) maaparandusehitisele, mis on ehitatud 1975. a ja rekonstrueeritud
2014. a. MAK meetme 1.8 raames.
Päovere tee ääres (W.Reimani tn) paikneb kavandatud torustik Nurme (MS kood
2103000010060/002) maaparandusehitisel, mis on ehitatud 1967. a. ja piirneb sama
maaparandusehitisega Aasa tänaval. Nurme maaparandusehitis on uuendatud 2014. a (MAK
meede 1.8).
Drenaaži maa-ala maakasutus ei tohi kahjustada drenaaži (MaaParS § 47 lg 6). Gedeetilisel
plaanil näidatud olemasolevate drenaažitorustike asukohad on orienteeruvad. Töövõtja peab
tagama olemasoleva drenaažisüsteemi toimimise ehitustööde järgselt. Vee- ja
kanalisatsioonitorude paigalduse käigus juhuslikult vigastatavad drenaažitorud asendada sama
läbimõõduga plattorudega. Pinnas torude all eelnevalt tihendada.
1.2.7 Juhised maantee alas ehitamisel
Projektiga kavandatakse tehnovõrkude ehitust teemaal ja teekaitsevööndis järgnevas ulatuses:
1. Riigitee nr 55 Viljandi-Põltsamaa tee:
Paralleelselt maanteega teemaa kinnistul jalgtee all km-l 28,53-28,71 – lahtise
kaevemeetodiga
Paralleelselt maanteega teemaa kinnistul jalgtee all km-l 28,71-28,73 – kinnisel
meetodil
Ristumisel maanteega km-l 28,53 – kinnisel meetodil
Ristumisel maanteega km-l 28,61 – kinnisel meetodil
2. Riigitee nr 24134 Päovere tee:
Paralleelselt maanteega teemaa kinnistul km-l 0,25-0,30 – lahtise kaevemeetodiga
Paralleelselt maanteega teemaa kinnistul km-l 0,30-0,33 – kinnisel meetodil
Paralleelselt maanteega teemaa kinnistul km-l 0,33-0,57 – lahtise kaevemeetodiga
Paralleelselt maanteega teemaa ääres kaitsevööndis km-l 0,57-0,90 – lahtise
kaevemeetodiga
Paralleelselt maanteega teemaa kinnistul km-l 0,90-0,96 – lahtise kaevemeetodiga
Ristumisel maanteega km-l 0,25 – kinnisel meetodil
Ristumisel maanteega km-l 0,39 – kinnisel meetodil
Ristumisel maanteega km-l 0,48 – kinnisel meetodil
Ristumisel maanteega km-l 0,51 – kinnisel meetodil
Ristumisel maanteega km-l 0,52 – kinnisel meetodil
OÜ Keskkonnaprojekt
Vastutav spetsialist: Janno Erm
2126_TP_VK-3-01_seletuskiri Lk 6/24
Kolga-Jaani aleviku vee- ja kanalisatsioonitorustikud
Tööprojekt. Töö nr. 2126
Aadress: Kolga-Jaani alevik, Viljandi vald, Viljandi maakond 27.03.2020
Ristumisel maanteega km-l 0,57 – kinnisel meetodil
Ristumisel maanteega km-l 0,69 – kinnisel meetodil
Ristumisel maanteega km-l 0,74 – kinnisel meetodil
Ristumisel maanteega km-l 0,78 – kinnisel meetodil
Ristumisel maanteega km-l 0,84 – kinnisel meetodil
Ristumisel maanteega km-l 0,87 – kinnisel meetodil
Ristumisel maanteega km-l 0,91 – kinnisel meetodil
Ristumisel maanteega km-l 0,96 – kinnisel meetodil
3. Riigitee nr 24132 Kolga-Jaani - Oiu tee:
Paralleelselt maanteega teemaa kinnistu ääres km-l 0,00 – lahtise kaevemeetodiga
Maanteega ristumised on ette nähtud rajada kinnisel meetodil, v.a. stardi/lõpu kaeviku
asukohad, vt asendiplaan.
Torustike rajamisel riigimaantee teemaal tuleb arvestada järgnevate nõuetega:
Tehnovõrgu omanik peab enne projekti realiseerima asumist esitama Maanteeametile
vormikohase taotluse koos projektis kooskõlastatud asukoha-skeemiga teemaale tehnovõrgu
ehitamise ja talumise lepingu sõlmimiseks. Sõlmitud leping on aluseks teemaal projektijärgsete
tööde teostamiseks vajaliku teehoiuväliste tööde loa väljastamiseks.
Töövõtja peab taotlema Maanteeametilt vahetult enne töödega alustamist teehoiuväliste
tööde loa projektijärgsete tööde teostamiseks riigitee teemaal (transpordimaal) ja nõusoleku
ehitamiseks tee kaitsevööndis. Loa taotlusele tuleb lisada Maanteeameti liikluskorralduse
osakonna poolt kooskõlastatud ehitusaegne liikluskorralduse projekt.
Projekti realiseerimisel tuleb juhinduda ka Majandus- ja taristuministri 13.07.2018 määrusest
nr 43 „Nõuded ajutisele liikluskorraldusele“.
Peale tööde lõppu anda Maanteametile üle teostusdokumentatsioon vastavalt Maanteeameti
tingimustele.
Lisaks eeltoodule järgida Maanteeameti poolt väljastatud projekteerimis- ja ehitustööde
nõudeid.
Katete taastamisel tuleb arvestada kehtivaid Maanteeameti juhiseid ja nõudeid. Torustike
ehitamisel teealal eelistada kitsast toestusega kaevikut ning ehitustöödega
asfalteeritud/pinnatud teele võimalusel mitte minna ning teekatet ei tohi kahjustada
ehitustööde käigus.
2. VEETORUSTIK
2.1 Olemasolev veevarustus
Kolga-Jaani aleviku ühisveevarustussüsteemide omanikuks on Põltsamaa Varahalduse OÜ.
Kolga-Jaani aleviku ühisveevarustus baseerub Kolga-Jaani aleviku puurkaev-pumplal, mis on
rajatud 1968.a. ning rekonstrueeritud 2012.a. Asula olemasoelvad veetorustiku peamagistraalid
on De63, De75, De90 mm läbimõõduga polüetüleentorud. Veetrassi harude otste pool esineb ka
De40 ja De50 mm läbimõõduga torustike lõike. Antud torustikud on rajatud 2010-2012 aastatel.
Antud projektiga lahendatavatel kinnistutel Viljandi mnt ääres liitumisühendused
ühisveevärgitorustikuga puuduvad.
W. Reimani tee piirkonnas on varasemalt (~2009 a.) rajatud plasttorudest (De40?) veetorustik
Aia tn ristist kuni W. Reimani tn 32 kinnistuni. Torustik asub kinnistute sees ning selle täpne
asukoht on teadamata. Antud lõigus pole kõik kinnistud rajatud torustikuga liitunud. Põllu tn ja
Aasa tänava olemasoleva veetorustiku seisukorra kohta ka on puudulik informatsioon.
Need kinnistud, kes pole liitunud ühisveevärgiga, saavad olme- ja joogivee isiklikest salv- või
puurkaevudest.
2.2 Projekteeritud veevarustus
Viljandi maanteele jalgtee alla on projekteeritud veetorustik läbimõõduga De40-De50.
Ühenduskoht olemasoleva ühisveetorustikuga (De40) on Jaani tänaval. Vee liitumispunktid on
projekteeritud kinnistutele Viljandi mnt 7, 9, 11, 13, 13a, 15, 16. Viljandi mnt 8 kinnistu jaoks
on liitusmisühendus projekteeritud Viljandi mnt 6 kinnistu kaudu.
OÜ Keskkonnaprojekt
Vastutav spetsialist: Janno Erm
2126_TP_VK-3-01_seletuskiri Lk 7/24
Kolga-Jaani aleviku vee- ja kanalisatsioonitorustikud
Tööprojekt. Töö nr. 2126
Aadress: Kolga-Jaani alevik, Viljandi vald, Viljandi maakond 27.03.2020
W. Reimani, Põllu ja Aasa tänavale on projekteeritud uus ühisveevärgitorustik samasse
kaevikusse koos antud töös projekteeritud reoveekanalisatsooniga. Need kinnistud, kes
varasemalt juba omasid ühisveevärgitorustikuga ühendust, on ette nähtud projekteeritud
torustikega ümber ühedada, kas siis kinnistu piiril või kinnistu peal (kui olemasolev torustik
tuleb kinnistule läbi naaber kinnistu). Olemasolev varasemalt kinnistute sisse rajatud
veetorustik on projekti realiseerimise järgselt ette nähtud tööst välja jätta.
Olemasolevate veetorustike asukoht on orienteeruv, seetõttu selguvad osade
kinnistuühenduste ümberühendamise asukohad alles ehitustööde käigus.
Kinnistute ühendamiseks veevarustuse magistraaltorustikuga on projekteeritud peatorustikust
sadulühendusega veetorustik PE De32 mm koos maakraaniga. Maakraan (koos spindlipikenduse
ja kapega) paigaldatakse kinnistu piirist kuni 1,0 m kaugusele.
Perspektiivsed veeühenduse otsad lõpetatakse kinnistu piiril otsakorgiga.
Torustike paiknemine ja läbimõõdud on näidatud asendiplaanil VK-4-01, veesõlmede skeemid
on toodud joonisel VK-7-01.
2.2.1 Projekteeritud läbipesukaev
Veetorustiku tupiklõigu lõppu Reimani teel on ette nähtud torustike läbipesuks läbipesukaev
(vt. joonis nr VK-7-03). Täpne asukoht vaata asendiplaani joonisel VK-4-01-04.
2.3 Torustiku materjal ja seadmed
Veetoru materjaliks on PE100 survetorud PN10/SDR17, mis vastab standardile EVS-EN 12201.
Kinnise meetodiga rajatav survetoru peab olema paigaldatud PE kaitsehülssi või olema PE RC
materjalist toru PP kaitsekattega, mis omab kvaliteedi sertifikaati PAS1075 Type 3.
Maa-alustes ühendustes tohib kasutada ainult plast- ja malmdetaile (kolmikud, ristid).
Keelatud on kasutada roostevabast terasest kolmikuid ja liitmikke, samuti on keelatud
kasutada ilma plast- või galvaanilise katteta terasest detaile (kaasaarvatud poldid, seibid jne).
Maa-alustes ühendustes on keelatud kasutada plastist mehaanilisi koonusliitmike.
PE-torud ja nende plastdetailid ühendatakse elekterkeevismuhv või põkk-keevisühendusega.
PE torustiku ühendused tempermalmist fassongosadega tuleb teha elekterkeevismuhvidega
ühendatavate või põkk–keevitatavate PEH–kaeluste ja terasäärikutega (plastkattega).
Kõik malmist detailid (olenemata liigist) peavad olema kaetud korrodeerumist takistava
epoksiidvaigust kattega vastavalt standardile DIN 30677.
2.4 Siibrid, maakraanid, spindlipikendused, kaped
2.4.1 Nõuded maakraanidele DN20-DN50:
Kasutada PE-otste ja elektrikeevisühendusega maakraane;
Surveklass vähemalt PN10;
Toodetud vastavalt standarditele EN 1171; EN 1074-1 ja -2;
Hüdrauliliselt testitud vastavalt standardile EN 12266;
Korpuse ja kaane materjal – tempermalm GGG50;
Siibri spindli materjal peab olema roostevaba teras. Pressrullitud keere DIN 103;
Kiilu sees olev juhtmutri materjal peab olema tsingikaokindlast messingust CW602N või
CW626N ja kaetud vulkaniseeritud EPDM kummiga;
Spindlitihenditena peab olema kasutatud kolme erinevat tihendit:
a) Ülemine NBR kummitihend, mis kaitseb mustuse ja tolmu eest;
b) NBR O-ring 2+2 ja polüamiidtihend, mis välistab kontakti roostevaba spindli ja
tempermalmist korpuse vahel;
c) EPDM kummist mansett ehk survetihend.
Korpus peab olema kaetud epoksiidvärviga 250 µm, vastavalt DIN 30677-2;
Siibri korpusel peab olema vähemalt järgmine informatsioon:
a) Tootja nimi või logo;
b) Toote number;
OÜ Keskkonnaprojekt
Vastutav spetsialist: Janno Erm
2126_TP_VK-3-01_seletuskiri Lk 8/24
Kolga-Jaani aleviku vee- ja kanalisatsioonitorustikud
Tööprojekt. Töö nr. 2126
Aadress: Kolga-Jaani alevik, Viljandi vald, Viljandi maakond 27.03.2020
c) Nimiläbimõõt DN ja muhvil toru läbimõõt De (mm);
d) Surveklass (PN);
e) Korpuse materjal.
Korpuse kaane kinnistuspoldid peavad olema roostevaba teras (A2) ja kaetud sulavaha või
veekindla korgiga.
2.4.2 Kummikiilsiibrid DN50 – DN600:
Surveklass vähemalt PN10;
Toodetud vastavalt standarditele EN 1171; EN 1074-1 ja -2;
Hüdrauliliselt testitud vastavalt standardile EN 12266;
Korpuse ja kaane materjal – tempermalm GGG40 (EN-GJS-400) või GGG50 (EN-GJS-500);
Äärikute konstruktsioon ja mõõdud vastavalt standardile EN 1092-2 (PN 10);
Mõõtmed peavad vastama standardile EN 558, GR14 (DIN F4);
Siibri spindli materjal peab olema roostevaba teras. Pressrullitud keere DIN 103;
Kiilu sees olev juhtmutri materjal peab olema tsingikaokindlast messingust CW602N või
CW626N;
Kiil tempermalmist EN-GJS-400. Kiil peab olema kaetud vulkaniseeritud EPDM kummiga;
Spindlitihenditena peab olema kasutatud kolme erinevat tihendit:
a) Ülemine NBR kummitihend, mis kaitseb mustuse ja tolmu eest;
b) NBR O-ring 2+2 ja polüamiidtihend, mis välistab kontakti roostevaba spindli ja
tempermalmist korpuse vahel;
c) EPDM kummist mansett ehk survetihend;
Korpus peab olema kaetud epoksiidvärviga 250 µm, vastavalt DIN 30677-2 ja omama GSK
heakskiitu;
Siibrikorpusel peab olema vähemalt järgmine informatsioon:
a) Tootja nimi või logo;
b) Toote number;
c) Nimiläbimõõt DN ja muhvil toru läbimõõt De (mm);
d) Surveklass (PN);
Siibrite ja maakraanide spindlipikenduste kaped peavad vastavama EN124 klassile D. Siibrite ja
maakraanide spindlipikenduste kaped on kandejõuga 400 kN.
Kaped peavad olema “ujuva” paigaldusega ja kaetud korrodeerumist takistava värvkattega.
2.5 Veetorustiku paigaldusnõuded
Vaata seletuskirja punktid 6, 7, 9 ja 11.
Veetorustiku minimaalne rajamissügavus on 1,8m toru peale.
Kõik ristumised maanteedega tuleb teostada kinnisel meetodil ning kasutada A-tugevusklassi
(standard SFS 5608) plastist kaitsehülssi 750N vastavalt kehtivatele eeskirjadele.
Torustiku ristumisel maanteega lähtuda Maanteeameti poolt esitatud tingimustest.
Veetorustiku paigaldamisel lahtisel meetodil tuleb torustiku külge kinnita asukoha määramiseks
min 2,5mm² ristlõikega isoleeritud vaskkaabel. Kinnisel meetodil tõmmatakse koos veetoruga
maasse 4 mm² r/v tross. Pinnasesse jäävad kaabli jätkud peavad olema veetihedad. Kaabli
otsad tuua tänaval kape alla.
Lahtisel meetodil ehitatava torustiku kohale (30…40 cm toru laest) paigaldada hoiatuslint
vastava kommunikatsiooni nimega.
3. ISEVOOLNE REOVEEKANALISATSIOONITORUSTIK
3.1 Olemasolev
Kolga-Jaani aleviku ühiskanalisatsioonisüsteemiga on liitunud ja ühendatud ainult korrusmajad,
ühiskondlikud hooned ja äripinnad ning mõned üksikud individuaalelamud. Olemasolev
OÜ Keskkonnaprojekt
Vastutav spetsialist: Janno Erm
2126_TP_VK-3-01_seletuskiri Lk 9/24
Kolga-Jaani aleviku vee- ja kanalisatsioonitorustikud
Tööprojekt. Töö nr. 2126
Aadress: Kolga-Jaani alevik, Viljandi vald, Viljandi maakond 27.03.2020
kanalisatsioonisüsteem on rajatud/rekonstrueeritud aastatel 2010-2012. Majapidamistes, kus
puudub ühiskanalisatsioon, toimub reovee kogumine kogumismahutitesse.
3.2 Projekteeritud reoveekanalisatsioon
Viljandi maantee jalgtee alla (lõigus Viljandi mnt 9 kuni Viljandi mnt 16) on projekteeritud
isevoolne reoveekanalisatsioonitorustik De160, et tagada võimalus piirnevatel kinnistutel
liituda ühiskanalisatsiooniga. Isevoolselt antud lõiku olemasolevasse kanalisatsioonisüsteemi
pole võimalik ühendada, seetõttu on piirkonna madalamasse punkti maantee äärde Heina
kinnistu peale projekteeritud reoveepumpla (RP Heina).
W.Reimani, Aia, Uus, Põllu ja Aasa tänava piirkonda projekteeritud
reoveekanalisatsioonitorustiku De160 eesvooluks on olemasolev Aia tn 1 ja W.Reimani tn 3
kinnistul asuva kanalisatsioonitorustik, mis on projektis ette nähtud osaliselt rekonstrueerida.
Projekteeritud torustiku eesvoolukaevust edasi on kanalitorustik varasemalt rekonstrueeritud.
Kogu piirkonda pole võimalik isevoolselt lahendada, seettõttu on proejtkeeritud siia lisaks kaks
reoveepumplat – üks (RP Põllu) Põllu ja Aasa tänava ristmikule ning teine (RP Reimani) W.
Reimani tee lõppu W.Reimani tn 25 kinnistule maantee äärde.
Nii Viljandi mnt kui ka W. Reimani tn on riigimaanteed, seega trassi valikul on lähtutud sellest,
et torustikud koos kaevudega ei asuks sõiduteel. Kõik projekteeritud torustike ristumised
maanteega on ette nähtud rajada kinnisel meetodil ning tuleb paigaldada kaitsehülssi
(vastavalt Maanteeameti nõuetele) (vt pikiprofiilid VK-6-01).
Kinnistute jaoks rajatakse alates tänavakollektorist kuni kinnistu piirini reoveekanalisatsiooni
ühendustorustik läbimõõduga PVC SN8 De160 mm. Uued majaühendused lõppevad kinnistu piiril
otsakorgiga. Kui tänava kontrollkaevust kinnistu piirini on ühendustorustiku lõigu pikkus suurem
kui 2m, siis on kinnistu piirist kuni 1,0 m kaugusele (kinnistu piirist väljapoole) projekteeritud
teleskoopiline kontrolltoru De200/160 mm või De400/315 mm koos malm luugiga 25T/40T.
Kanalisatsiooni majaühenduse lang on üldjuhul 10‰ kui pole asendiplaanil märgitud teisiti.
Torustike paiknemine ja läbimõõdud on näidatud asendiplaanil VK-4-01-01 kuni VK-4-01-04.
3.3 Torustikud ja kaevud
Kõik materjalid peavad omama kolmanda osapoole poolt välja antud sertifikaate. Materjalid
peavad olema valitud pikaajaliseks tööks vähemalt 50 aastaks minimaalse hooldusvajaduse
juures ning olema hangitud tunnustatud tarnijatelt/tootjatelt. Töövõtja on kohustatud
tõendama, et materjalid on nõutava kvaliteediga.
Kõik materjalid peavad olema uued ning neid tuleb transportida, ladustada, virnastada ja
käidelda vastavalt tootja juhistele ja nõuetele. Enne materjalide paigaldamist tuleb visuaalselt
kontrollida nende korrasolekut ning defektsed materjalid ja tooted kasutusest kõrvaldada ja
asendada.
Torustike materjal
Isevoolse kanalisatsioonitoru materjaliks on PVC klassiga SN8, mis vastab standardile EN 1401.
Kaevud
Kontrollkaevudeks paigaldada teleskooptüüpi PE-kaevud, mis vastavad standardile EVS-EN
13598 nõuetele ja katta malmluukidega tugevusklass D400 või C250 (vastavalt EVS-EN124). Kõik
kaevukaante raamid kaevu ümbritsevas teekattes peavad olema reguleeritava kõrgusega
(„ujuvad”). Reoveekanalisatsiooni kaevupõhjad peavad olema varustatud hüdrauliliselt
sobivate voolurennidega.
Minimaalne peatorustiku kaevumõõt on De400/315 ning ühendus- ja kinnistutorustikul
kontrolltoru De200/160.
3.4 Kanalisatsioonitorustiku paigaldusnõuded
Vaata seletuskirja punktid 6, 7, 9 ja 11.
Reoveekanalisatsioonitorustiku minimaalne rajamissügavus ilma toru pealse soojustuseta on
1,2m toru peale.
OÜ Keskkonnaprojekt
Vastutav spetsialist: Janno Erm
2126_TP_VK-3-01_seletuskiri Lk 10/24
Kolga-Jaani aleviku vee- ja kanalisatsioonitorustikud
Tööprojekt. Töö nr. 2126
Aadress: Kolga-Jaani alevik, Viljandi vald, Viljandi maakond 27.03.2020
Ehitatava torustiku kohale 30...40cm kõrgusele paigaldada hoiatuslint kommunikatsiooni
nimega.
4. SURVEKANALISATSIOONITORUSTIK
4.1 Projekteeritud survekanalisatsioon
Käesoleva tööga on projekteeritud survekanalisatsioonitorustik kolmes lõigus:
1) RP Heina reoveepumplast kuni Jaani ja Apteegi tn ristis asuva olemasoleva
reoveekanalisatsiooni kaevuni (L=214m).
2) RP Põllu reoveepumplast kuni Aia ja Uus tn ristis asuva projekteeritud isevoolse
reoveekanalisatsiooni kaevuni (L=176m).
3) RP Reimani reoveepumplast kuni W.Reimani tn 12 ees asuva projekteeritud isevoolse
reoveekanalisatsiooni kaevuni (L=470m).
Survekanalisatsiooni lõppu enne ühendamist isevoolsesse kanalisatsiooni on projekteeritud
voolurahustuskaev (vt. joonis VK-7-04 - Voolurahustuskaevu tüüpskeem). Projekteeritud
survekanalisatsioonitorustiku läbimõõduks on PE De110.
Jaani tänaval ja Uus tänaval kasutada osas lõigus survekanalisatsiooni rajamisel kinnist
meetodit (suundpuurimine).
Kõik projekteeritud torustike ristumised maanteega on ette nähtud rajada kinnisel meetodil
ning tuleb paigaldada kaitsehülssi (vastavalt Maanteeameti nõuetele) (vt pikiprofiilid VK-6-01).
Torustiku paiknemine on näidatud joonisel VK-4-01-01 kuni VK-4-01-04, survekanalisõlmede
skeemid on toodud joonisel VK-7-02.
4.2 Torustiku materjal ja seadmed
Survetoru materjaliks on PE-100 survetorusid PN10/SDR17, mis vastab standardile EVS-EN
12201.
Kinnise meetodiga rajatav survetoru peab olema paigaldatud kaitsehülssi või olema PE RC
materjalist toru PP kaitsekattega, mis omab kvaliteedi sertifikaati PAS1075 Type 3.
Maa-alustes ühendustes tohib kasutada ainult plast- ja malmdetaile (kolmikud, ristid).
Keelatud on kasutada roostevabast terasest kolmikuid ja liitmikke, samuti on keelatud
kasutada ilma plast- või galvaanilise katteta terasest detaile (kaasaarvatud poldid, seibid jne).
Maa-alustes ühendustes on keelatud kasutada plastist mehaanilisi koonusliitmike.
PE-torud ja nende plastdetailid ühendatakse elekterkeevismuhv või põkk-keevisühendusega.
4.3 Survetorustiku paigaldusnõuded
Vaata seletuskirja punktid 6, 7, 9 ja 11.
Survetorustiku minimaalne rajamissügavus on 1,8m toru peale.
Projekteeritud piirkonna survetorustik rajatakse osaliselt kinnisel meetodil suundpuurimise teel
vastavalt asendiplaanil näidatule. Eeldatav stardi-/lõppkaeviku asukoht on näidatud
asendiplaanil. Sõltuvalt kasutatavast puurimistehnikast Töövõtja võib muuta stardi- ja
lõppkaevikute asukohtasid.
Kõik ristumised maanteedega tuleb teha kinnisel meetodil ja kasutada metallist või A-
tugevusklassi (standard SFS 5608) plastist kaitsehülssi vastavalt kehtivatele eeskirjadele.
Ristumiste rajamisel lähtuda maanteeameti poolt esitatud tingimustest.
Lahtisel meetodil ehitatava torustiku kohale (30…40 cm toru laest) paigaldada hoiatuslint
vastava kommunikatsiooni nimega.
OÜ Keskkonnaprojekt
Vastutav spetsialist: Janno Erm
2126_TP_VK-3-01_seletuskiri Lk 11/24
Kolga-Jaani aleviku vee- ja kanalisatsioonitorustikud
Tööprojekt. Töö nr. 2126
Aadress: Kolga-Jaani alevik, Viljandi vald, Viljandi maakond 27.03.2020
5. REOVEEKANALISATSIOONIPUMPLA
5.1 Projekteeritud reoveekanalisatsioonipumplad
5.1.1 Üldist
Kanalisatsioonipumplad peab olema valmistatud tehases ning tarnitud objektile ühes tükis.
Reoveepumpla tööjooniste koostamine on Töövõtja ülesanne, pumplate tööjoonised tuleb
kooskõlastada Tellijaga enne pumpla valmistamist.
5.1.2 RP Heina
Viljandi mnt äärde Heina kinnistule on projekteeritud reoveepumpla siseläbimõõduga Di1400.
Projekteeritud reoveepumpla minimaalseks tõstekõrguseks on 9,5 m ning minimaalseks
tootlikkuseks 5 l/s. Tõstekõrguse arvutamisel on arvestatud, et korraga töötab ainult 1 pump.
RP Heina pumplasse paigaldada kaks reoveepumpa Q=5 l/s, Hmax=9,5 m. Pumba vaba
läbivooluava peab olema vähemalt DN80.
5.1.3 RP Põllu
Põllu ja Aasa tn ristmikule on projekteeritud reoveepumpla siseläbimõõduga Di1400.
Projekteeritud reoveepumpla minimaalseks tõstekõrguseks on 9 m ning minimaalseks
tootlikkuseks 5 l/s. Tõstekõrguse arvutamisel on arvestatud, et korraga töötab ainult 1 pump.
RP Põllu pumplasse paigaldada kaks reoveepumpa Q=5 l/s, Hmax=9 m. Pumba vaba läbivooluava
peab olema vähemalt DN80.
5.1.4 RP Reimani
W.Reimani tn lõppu Reimani tn 25 kinnistu peale maantee äärde on projekteeritud
reoveepumpla siseläbimõõduga Di1400. Projekteeritud reoveepumpla minimaalseks
tõstekõrguseks on 11 m ning minimaalseks tootlikkuseks 5 l/s. Tõstekõrguse arvutamisel on
arvestatud, et korraga töötab ainult 1 pump.
RP Liiva pumplasse paigaldada kaks reoveepumpa Q=5 l/s, Hmax=11 m. Pumba vaba läbivooluava
peab olema vähemalt DN80.
5.2 Pumpla korpuse materjalid
Reoveepumpla korpus peab olema veetihe ning piisava tugevusega pinnasesse paigaldamiseks
(rõngasjäikuse klass vähemalt SN6) joonisel näidatud sügavusele. Pumpla korpuse lubatud
materjalid on PEHD.
Korpus peab olema projekteeritud, valmistatud ja paigaldatud selliselt, et see talub
deformeerumata kõiki paigaldamisel ja ekspluateerimisel tekkivaid koormusi (pinnas,
pinnasevesi, liikluskoormus maapinnal jne), samuti koormuse ebaühtlust.
Pumpla teenidusava külge tuleb paigaldada neli konksu pumba tõstekettide ja kaablite
riputamiseks. Õhukeseseinalise pumplakorpuse külge tohib torusid, kaableid jm pumpla
sisustust kinnitada ainult tehases paigaldatud kinnituselementide abil. Hilisem mehaaniliste
kinnituste (kruvid jne) tegemine ei ole aktsepteeritav.
Pumpla plastikust korpus peab omama piisavat rõngasjäikust, et vastu pidada deformatsioonile.
Pumpla seina lubatud hälve vertikaalist on 5 mm/m.
5.3 Pumpla ankurdamine
Pinnasevee üleslükkejõu neutraliseerimiseks ja tagamaks reoveepumpla kindlat kohalpüsimist
tuleb see kinnitada raudbetoonist valmistatud ankurdusplaadi külge. Pumpla plastkorpus tuleb
kinnitada raudbetoonist valmistatud ankurdusplaadi külge võrdsete vahedega paigutatud
korrosioonikindlate ankurpoltide ja ankurduskingade abil.
Pumpla ankurdamine peab toimuma vastavalt tootja soovitustele/ettekirjutusele, vastavalt
kasutatavate materjalide iseärasustele ja betoonplaadi gabariitidele.
Ankurdusplaadi laius ja pikkus peavad olema vähemalt 600 mm pumpla välisläbimõõdust
suuremad (300 mm igast pumpla servast), millest piisab kuni 2000 mm läbimõõduga pumpla
ankurdamiseks.
OÜ Keskkonnaprojekt
Vastutav spetsialist: Janno Erm
2126_TP_VK-3-01_seletuskiri Lk 12/24
Kolga-Jaani aleviku vee- ja kanalisatsioonitorustikud
Tööprojekt. Töö nr. 2126
Aadress: Kolga-Jaani alevik, Viljandi vald, Viljandi maakond 27.03.2020
Betooni klass peab olema vähemalt C25/30. Pumpla põhjaplaadi alus peab olema tehtud
killustikust (kihi paksus 200-250 mm), aluspind peab olema tihendatud 0,98 tihedustegurini. Kui
tegemist on nn tundliku ja ebaühtlase pinnasega, tuleb olla eriti ettevaatlik ja veenduda
lõplikult aluspinna ühtluses ja tiheduses.
5.4 Pumpla luugistik ja soojustus
Pumplal kasutatav luuk peab võimaldama pumpla vaba teenindamise ja tagama suurima
pumplas kasutatava, ühes tükis konstruktsiooni teisaldamise. Luuk ei tohi avatud asendis
takistada redeli ja pumba juhtsiinide kasutamist.
Pumpla korpus tuleb soojustada minimaalselt 1000 mm sügavuseni loetuna maapinnast.
Soojustusmaterjal peab olema täielikult kaetud veekindla kattega. Kasutatava
soojustusmaterjali soojusjuhtivustegur peab olema 0,035 W/(m*K) ja paksus minimaalselt 50
mm.
5.5 Pumpla kasutatavad materjalid ja konstruktsioon
Hooldusplatvorm: Pumplatesse, tuleb valmistada roostevabast terasest (min AISI 316)
restvahepõrand. Vahepõrandas peavad iga pumba kohal olema maapinnalt tõsteketiga avatavad
ja avatud asendis fikseeritavad restluugid. Pumba tõstekett peab olema roostevabast terasest
AISI 316. Vahepõrand peab olema piisava kandevõimega ning võimaldama torustiku armatuuri
ja pumpade hooldustööde tegemist.
Teenindusredel: Reoveepumplatesse tuleb paigaldada teenindusredel. Redel peab võimaldama
teenindava personali ohutu sissepääsu pumplasse. Redel peab olema ülaosas kinnitatud
vahetult pumpla luugi alla ning ulatuma kuni pumpla põhjani. Vahepõranda olemasolul peab
redel olema kinnitatud pumpla vahepõranda raami külge. Redeli kinnitused ja konstruktsioon
peavad tagama redeli piisava tugevuse ja jäikuse. Redeli toru minimaalne läbimõõt 33,7 mm,
astmed sammuga h=300 mm nelikanttorust 30×30 mm. Redeli konstruktsioon peab lähtuma
tööohutuse seisukohtadest. Astmete pind peab olema karestatud (libisemiskindlus peab olema
saavutatud redelipulga kuju ja pinnatöötlusega, mitte pealekleebitud karedapinnaliste
ribadega vms). Redel ei tohi takistada pumpade väljatõstmist ja paigaldamist maapinnalt.
Redel tuleb valmistada roostevabast terasest AISI 316.
Pumba juhtsiinid: Iga pumplasse paigaldatud reoveepumba jaoks peab olema kaks juhtvarrast.
Pumba juhtvardad peavad olema valmistatud roostevabast terasest (min AISI 316) ja
juhtvarraste kinnitus peab ulatuma vahetult pumpla luugi alla. Juhtsiinid peavad olema nii
jäigad, et olenemata selle pikkusest ei tohi pump pealt maha tulla.
Survetorustik: Pumpla survetorustik peab olema valmistatud PE plasttorudest või roostevabast
terasest (AISI 316). Roostevabast terasest sõlmed tuleb valmistada tehases. Roostevabast
terasest keevisõmblused peab puhastama seest ja väljastpoolt korrosiooniproduktidest.
Pumpla torustiku sisediameeter peab olema suurem, kui pumba vaba läbivooluava.
Õhutustorud: Iga uus pumpla peab olema varustatud mehhaanilise ventilatsiooniga. Torude
otsad peavad paiknema 700 mm kõrgusel maapinnast ja olema kaitstud sademete eest ning
suletud putukavõrguga. Torud peavad olema vandaalikindlad: piisava seinapaksusega ja
tugevalt kinnitatud pumpla konstruktsiooni külge.
Juhtmete kaitsetorud tuleb ehitada veekindlatest torudest PVC muhvtorudest. Torudesse ei
tohi sattuda vett.
Siseneva torustiku sulgemine: Reovee pealevool pumplasse peab olema suletav väljaspool
pumplat kaevus paikneva nugasiibriga (peab olema kergesti vahetatav, st kaev peab olema
piisava suurusega) või pumplas paikneva nugasiibriga, mille spindli pikendus on toodud läbi
pumpla korpuse maapinnale. Kaevus paikneva siibri pikendus peab olema toodud kaevukaane
alla. Liiklusalal paikneva pumpla korral peab siiber paiknema eraldi kaevus.
Tõstekett: Tõstekett peab olema roostevabast terasest (AISI 316) silmaga 6x18 mm (kontrollida
ketti purunemisele lähtudes pumba kaalust).
Siibrid ja tagasilöögiklapid: Iga pumba survetorule tuleb paigaldada tagasilöögiklapp ja siiber.
Poltliited peavad olema happekindlast roostevabast terasest (AISI 316). Tagasilöögiklapid
peavad olema kuulklapid, sulgarmatuuriks kummikiilsiibrid. Pumpade survetorustiku liitumine
OÜ Keskkonnaprojekt
Vastutav spetsialist: Janno Erm
2126_TP_VK-3-01_seletuskiri Lk 13/24
Kolga-Jaani aleviku vee- ja kanalisatsioonitorustikud
Tööprojekt. Töö nr. 2126
Aadress: Kolga-Jaani alevik, Viljandi vald, Viljandi maakond 27.03.2020
pumplast väljuva survetorustikuga peab olema lahendatud hüdrauliliselt sobival moel (120º
nurga all).
Käsipuud: Käsipuud peavad olema valmistatud roostevaba terasest, AISI 316. Konstruktsioon
peab lähtuma ohutuse seisukohtadest.
Survekustutusplaat: Survekustutusplaat peab tagama, et pumplasse suubuv reovesi ei langeks
pumpade, siibrite jms armatuuri peale ning olema valmistatud PE materjalist.
Tõsteaasad: Plastkorpusega pumpla konstruktsioon peab sisaldama pumpla teisaldamiseks
vajalikke tõsteaasasid, mille materjaliks on PE.
Nivooandur: Pumpla nivooandur tuleb paigaldada kaitsehülssi, mille läbimõõt peab olema
vähemalt De63 mm.
5.6 Nõuded pumba valikule
Pumplasse paigaldada kaks reoveepumpa. Korraga töötab üks pump, seega peab olema tagatud
projektis nõutav vooluhulk ja tõstekõrgus ühe pumba poolt. Pump valitakse vastavalt
lähteandmetele ja pumpla tüübile. Kasutatavad pumbad peavad olema 3-faasilised 380V 50Hz.
Selleks, et ühtlustada Tellija poolt kasutatavaid seadmeid ja vähendada eritüübiliste
tagavaraosade vajadust, on lubatud kasutada järgmiste tootjate pumpasid – Flygt, Grundfos,
ABS. Pumbad peavad olema ette nähtud reovee pumpamiseks. Pumba vaba läbivooluava peab
olema vähemalt 80 mm.
Reoveepumpadele esitatavad nõuded:
• paigaldatavad pumbad peavad olema vastavalt Tellija soovile eesmärgiga vähendada vajalike
tagavaraosade nomenklatuuri Tellija laos ning lihtsustada pumplate hooldust kusjuures kõik
käesoleva projekti käigus paigaldatavad pumbad peavad olema sama tootja poolt. Paigaldatava
pumba Tootja tuleb täiendavalt kooskõlastada Inseneri ja Tellijaga.
• pumbad peavad taluma töökeskkonda kuni 40 °C;
• pumbad peavad normaalses töörežiimis taluma vähemalt 15 sisse-väljalülitust tunnis;
• töövõtja poolt paigaldatavate pumpade hooldus- ja remondiesindus peab asuma Eesti
Vabariigi territooriumil;
• asenduspumpade tarneaeg ei tohi ületada 72 tundi.
5.7 Pumplate elektrivarustus, juhtimis- ja automaatikaseadmed
Pumpla tarnida koos Põltsamaa Varahalduse OÜ tingimustele vastavate elektri- ja
automaatikaseadmetega. Reoveepumpla automaatikaosa peab võimaldama pumplat juhtida ja
jälgida SCADA süsteemist.
Pumplate elektri- ja automaatikaosa lahendatakse eraldi projektiga.
5.8 Pumplate ühendamine elektrivarustussüsteemiga
Töövõtja taotleb elektrivõrguettevõttest liitumistingimused ning korraldab kõik vajalikud
toimingud kuni liitumislepingute sõlmimiseni. Liitumislepingud sõlmitakse Töövõtja poolt.
Liitumislepingus toodud liitumise maksumuse tasub elektrivõrguettevõttele Töövõtja.
5.9 Reoveepumplate katsetamine
Enne vee laskmist pumplasse:
• kontrollida pumpla korpuse võimalikke deformatsioone;
• kontrollida, kas pumpla juhtimisahelad, sh. ka häiresignalisatsioon töötavad;
• teostada pumpade pöörlemissuuna kontroll, järgides selleks pumbavalmistaja poolt etteantud
instruktsioone;
• teostada üleüldine pumpla komplektsuse ja elementide kinnituse kontroll:
- erilist tähelepanu tuleb pöörata pumba kaabli õigele kinnitusele tõsteketi(trossi)
külge;
- kõigi vee alla jäävate seadmete ja kinnituste kontrollile.
OÜ Keskkonnaprojekt
Vastutav spetsialist: Janno Erm
2126_TP_VK-3-01_seletuskiri Lk 14/24
Kolga-Jaani aleviku vee- ja kanalisatsioonitorustikud
Tööprojekt. Töö nr. 2126
Aadress: Kolga-Jaani alevik, Viljandi vald, Viljandi maakond 27.03.2020
Peale vee sisselaskmist tuleb teostada pumplate testimine ekspluatatsiooni olukorras. Selle
eesmärk on Töövõtja poolt tõestada, et pumpla parameetrid (vooluhulk, tõstekõrgus ja pumba
võime pumbata reovett) vastavad projekteeritule.
Töö vastuvõtmisel viiakse läbi proovipumpamine. Kui mõõdetud tootlikus erineb tööprojektis
määratud tootlikusest üle 10%, on Inseneril õigus nõuda uusi seadmeid.
5.10 Nõuded haljastusele, teedele
Pumpla ümbruse teenindusplats rajada killustikkkattega. Ühendus olemasoleva teega rajada
killustikkkattega. Pumpla teenindusplatsi ümbruses taastada olemasolev olukord – vajadusel
planeerida maapind pumpla teenindusplatsi ümber ja lisada haljastus.
6. VÄLISTORUSTIKE EHITUSTÖÖD
6.1 Üldised juhised ja nõuded ehitustööde teostamiseks
Töövõtjal tuleb tööde teostamisel kasutada kvalifitseeritud tööjõudu ja esmalt põhjalikult
tutvuda koostatud projektdokumentatsiooniga.
Töövõtja on kohustatud teavitama teist osapoolt omal algatusel viivitamatult avastatud
vigadest, puudustest ja riskiteguritest ning nende abinõudest, millega saab Hanget edendada ja
paremate tulemuste saavutamist soodustada.
Ehitustööde käigus avastatud projekti ebatäpsused ei anna töövõtjale õigust lisaraha
küsimiseks.
Enne materjalide tellimist tuleb üle kontrollida ja veenduda materjalide (kaevud, pumplad
jne) õigsuses ja sobivuses. Hilisemaid pretensioone ei võeta arvesse.
6.2 Üldist
Veevarustuse ja kanalisatsiooni välisvõrkude ehitustööd sisaldavad kõiki süsteemi rajamisega
seotud toiminguid, materjalide tarnimist ja ehitustöid alates mahamärkimisest kuni
teostusmõõdistuse ja kontrolltoiminguteni. Tagasitäite tegemisel on töövõtupiiriks taastatava/
rajatava katendi konstruktsiooni alumine pind. Selles ülevalpool olev katendi konstruktsioon
kuulub taastamistööde mahu hulka, mis kuulub samuti Töövõtja tööülesannete hulka.
Tellijale tuleb üle anda töökorras toimivad süsteemid. Vastavalt VÕS § 218 ja 642 lõige 2.1
Tellija võib nõuda Töövõtjalt kahe aasta jooksul ilmsiks tulnud ehitusvead kõrvaldada Töövõtja
omal kulul.
Paigaldatavate seadmete minimaalne garantiiaeg peab olema vähemalt 6 kuud kui ei ole teist
kokkulepet.
Tööde tegemisel tuleb lähtuda järgmistest dokumentidest:
EVS-EN 1610:2015 „Äravoolu- ja kanalisatsioonitorustike ehitamine ja katsetamine“
RIL 77-2013 „Maa sisse ja vette paigaldatavad plasttorud“
RIL 194-1992 „Putkikaivanto-ohje“
InfraRYL 2006 „Infrarakentamisen yleiset laatuvaatimukset“
Torutootjate paigaldusjuhised
Tootjate paigaldusjuhised
Majandus ja kommunikatsiooniministri määrus 03.08.2015 nr.101 “Tee ehitamise kvaliteedi
nõuded” (RT I, 08.04.2016, 4) – Riigi Teataja
Töövõtja on kohustatud:
enne ehitustööde alustamist fikseerima ehituseelse olukorra fotodel ning skeemidel. Fotosid
tuleb teha piisaval hulgal, et anda ülevaade kogu ehitusala ja seda ümbritsevate rajatiste,
haljastuse jne olukorrast.
dokumenteerima ehitustööd (ehitustööde päevik, kaetud tööde aktid, töökoosolekute
protokollid, teostusjoonised, katsetuste protokollid, toodete vastavussertifikaadid)
OÜ Keskkonnaprojekt
Vastutav spetsialist: Janno Erm
2126_TP_VK-3-01_seletuskiri Lk 15/24
Kolga-Jaani aleviku vee- ja kanalisatsioonitorustikud
Tööprojekt. Töö nr. 2126
Aadress: Kolga-Jaani alevik, Viljandi vald, Viljandi maakond 27.03.2020
enne kaevetöödega alustamist vajalike kaevelubade hankimine ja trassivaldajate
teavitamine
enne kaevetöödega alustamist erakinnistute peal tuleb kooskõlastada tööde aeg kinnistu
omanikuga.
olemasolevate torustikega ümberühendamise asukohad kinnistutel täpsustada ehitustööde
ajal koostöös kinnistu omaniku ja kohaliku vee-ettevõttega.
jälgida ja täita projekti kooskõlastustes toodud nõudeid, mille kohta leiab informatsiooni
kooskõlastuste koondtabelist
jäätmete valdajana tagama nõuetekohase jäätmekäitluse
ehitustöödel peab järgima kõiki nõudeid, mis on esitatud Vabariigi Valitsuse määruses
08.12.1999 nr.377 “Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses“ - Riigi Teataja
tööde piirkond tähistama vastavalt kehtivale korrale
6.3 Elanikkonna ja kinnistuomanike teavitamine ehitustöödest
Tarbijate teavitamine teenuse katkestamisest teostatakse Tellija poolt määrataval moel
Töövõtja poolt ja kulul. Üldjuhul peab tavatarbijate teavitamine seisnema kirjalike teadete
panemises postkastidesse, avalike hoonete jne teadetetahvlile vms nähtavale kohale.
Teede, tänavate ja kõnniteede sulgemisel peab Töövõtja teavitama sellest kõiki asjaosalisi,
ametkondi, Inseneri ja Tellija esindajat. Kindlasti tuleb informeerida Päästeametit ja kiirabi
ning kohaliku omavalitsuse vastutavat töötajat. Enne sulgemist tuleb koostada ajutine
liiklusskeem koos alternatiivsete lahenduste äranäitamisega ja ajakavaga ning kinnitada see
asjassepuutuvates ametkondades ja esitada Tellijale.
Vastav info tuleb edastada vähemalt kord nädalas Tellija poolt määratavetele isikutele
kohalikus omavalitsuses info avaldamiseks kohaliku omavalitsuse veebilehel.
Kinnistuomanikke, kelle ligipääsu kinnistule ehitustööd takistavad, peab Töövõtja ligipääsu
takistamiseks teavitama vähemalt üks nädal ette. Töövõtja peab kinnistuomanikega läbi
rääkima ning lahendama probleemid, mida ligipääsu takistamine võib tekitada seoses
parkimisega, postiveoga, prügiveoga jms.
6.4 Geodeetilised märgid
Töövõtja peab tähistama (mahamärkima) tööde alustamisel kõik geodeetilised märgid
(reeperid, polügonomeetria märgid jm) tööpiirkonnas.
Geodeetilise märgi kaitsevöönd on geodeetilist märki ümbritsev maa-ala, millel geodeetilise
märgi kaitseks kitsendatakse tegevust.
Projekti töötsooni ja selle lähedusse Kolga-Jaani alevikus Reimani tänava ääres jääb kokku 2
geodeetilist märki nr 204 (G PA ID 209420) ja nr 205 (GPA ID 209419). Nimetatud geodeetiliste
märkide kaitsevöönd on 3 meetrit märgi tsentrist. Ruumiandmete seaduse (edaspidi RAS) § 25
sätestab, et geodeetilise märgi kaitsevöönd on geodeetilist märki ümbritsev ala, kus
geodeetilise märgi kaitse ja kasutamise vajadusest tulenevalt kitsendatakse inimtegevust. RAS
§ 26 lõige 1 sätestab üheselt, et geodeetilise märgi kaitsevööndis on ilma geodeetilise märgi
omaniku loata keelatud igasugune tegevus, mis võib kahjustada geodeetilist märki ja selle
tähistust, mh löökmehhanismidega töötamine, pinnase tihendamine või tasandamine,
transpordivahenditele ja mehhanismidele läbisõidukohtade rajamine ning künni või mullatööde
tegemine.
Geodeetilise punkti kaitseks, tuleb tööde teostamise ajaks paigutada punkti ümber betoonist
kaevurõngas läbimõõduga 1,5 m, kõrgus 0,9m. Rõngale paigaldada metallist kaan. Kaevurõngas
eemaldada punkti ümbert tööde viimases etapis.
Kui töid tehakse kaitsevööndis on vaja peale tööde lõpetamist teostada kontrollmõõtmised.
Geodeetiliste tööde tegemisel tuleb juhinduda keskkonnaministri 28.06.2013 määrusest nr 50
„Geodeetiliste tööde tegemise ja geodeetilise märgi tähistamise kord, geodeetilise märgi
kaitsevööndi ulatus ning kaitsevööndis tegutsemiseks loa taotlemise kord“ (edaspidi
„geodeetiliste tööde kord“).
OÜ Keskkonnaprojekt
Vastutav spetsialist: Janno Erm
2126_TP_VK-3-01_seletuskiri Lk 16/24
Kolga-Jaani aleviku vee- ja kanalisatsioonitorustikud
Tööprojekt. Töö nr. 2126
Aadress: Kolga-Jaani alevik, Viljandi vald, Viljandi maakond 27.03.2020
Geodeetilised märgid tuleb võimalusel säilitada oma asukohas ning kaitsta ehitustööde ajaks.
Kui tööde käigus ei ole võimalik nimetatud geodeetilisi märke senises asukohas säilitada, tuleb
need vastavalt geodeetiliste tööde korra § 9 lõikele 3 teisaldada sobivasse asukohta ning
asendada samaväärsete geodeetiliste märkidega.
Enne geodeetiliste märkide teisaldamist tuleb vastavalt geodeetiliste tööde korra § 10 lõikele 5
esitada geodeetilise töö projekt, mis sisaldab geodeetiliste tööde korra § 4 lõigetes 2 ja 3
kirjeldatud andmeid. Projekt tuleb esitada kooskõlastamiseks Maa-ameti geodeesia osakonna
juhatajale (Karin Kollo, e-post
[email protected]).
Geodeetilise märgi teisaldamisel ning sellega seonduvatel ehitus-, mõõtmis- ja arvutustööde
tegemisel tuleb juhinduda „Kohalike geodeetiliste võrkude rajamise ja rekonstrueerimise
juhendist“. (https://geoportaal.maaamet.ee/docs/Geodeesia/Kohaliku-geodeetilise-vorgu-
rajamise-ja-rekonstrueerimise-juhend.pdf?t=20180511112316).
RAS § 35 lõike 1 kohaselt võib geodeetilise märgi kontrollmõõtmisi ja teisaldamise töid
teostada isik, kellel on geodeedi kutse, mis vastab vähemalt kutseseadusega sätestatud
kvalifikatsiooniraamistiku 7. tasemele kõrgema geodeesia valdkonnas.
Geodeetiliste tööde korra § 10 lõike 6 kohaselt tuleb teostatud geodeetiliste tööde aruanne
pärast teisaldamistööde lõppu esitada geodeetilise märgi omanikule kinnitamiseks. Aruandes
esitatakse geodeetilise märgi teisaldamiseks teostatud mõõtmis- ja arvutustööd ning
geodeetiliste märkide pikaajalist säilivust kindlustavad meetmed. Aruande palume esitada
Maa-ameti geodeesia osakonna juhatajale (Karin Kollo, e-post
[email protected]) viie
tööpäeva jooksul peale geodeetiliste märkide teisaldamistööde lõpetamist.
Kõik geodeetiliste märkide (reeperite, polügonomeetria märkide jm) ümbertõstmisega ja
kaitsmisega seotud kulud tasub Töövõtja.
6.5 Ehitustööde korraldamine
Erinevate tööliikide ajalisel planeerimisel tuleb arvestada tiheasustusalal kehtivate
piirangutega mürale, tolmule jms.
Torustiku ehituskaeviku kaevamine, torude paigaldamine ning tagasitäitmine kooritud pinnani
peab toimuma samal päeval, jättes iga päeva lõppedes avatuks 3 – 5 m pikkuse kaevikulõigu.
Avatud kaevik tuleb piirata aedadega (lint ei ole kaeviku piire). Veetõrjetöödega peab olema
välditud vee kogunemine kaevikusse. Täitmata kaevikus peavad paigaldatud torud olema
kaitstud vigastuste eest (kivide kukkumine jms).
Ehitustööde käigus tuleb likvideeritavate puude raie teostada vastavalt kohaliku omavalitsuse
korrale. Kui ehitustöid teostatakse puule lähemal, kui 2 m, siis tuleb kohale kutsuda kohaliku
omavalitsuse haljastusspetsialist ja järgida tema poolt ette antud juhiseid.
6.6 Olemasolevat veevarustust ja kanalisatsiooni mõjutavad tegevused
Olemasolevaid torustikke haldab Põltsamaa Varahalduse OÜ. Tööde planeerimisel tuleb
arvestada, et olemasolevad torustikud tuleb säilitada töötavatena kuni neid asendavate uute
torustike töölerakendamiseni. Kui see mingil põhjusel ei osutu võimalikuks, tuleb nende
funktsiooni täitmine tagada muude meetmetega (reovee äravedu, ümberpumpamine, rajada
ajutine veevarustustorustik jms). Kasutatavad meetmed peavad saama Inseneri nõusoleku.
Kõik vee- ja kanalisatsiooniteenuse katkestamise taotlused tuleb Töövõtjal esitada Tellijale
vähemalt seitse päeva enne teenuse katkestamise vajadust. Siibrite avamisi ja sulgemisi
teostab ainult Tellija või tema poolt volitatud isik (see õigus võidakse volitada ka Töövõtjale),
v.a. avariilised sulgemised suurema kahju ärahoidmiseks. Tarbijate teavitamine teenuse
katkestamisest teostatakse Tellija poolt määrataval moel Töövõtja poolt ja kulul. Üldjuhul
peab tavatarbijate teavitamine seisnema kirjalike teadete panemises üksikelamute ja
ridamajade postkastidesse ning kortermajade, avalike hoonete jne teadetetahvlile vms
nähtavale kohale. Tarbijate teavitamine peab toimuma vähemalt kaks ööpäeva enne teenuse
katkestamise algust.
6.7 Ohutuse tagamine ja liikluse korraldamine
Tööpiirkonna ohutus ja liikluskorraldus peab vastama majandus ja kommunikatsiooniministri
13.07.2015.a määrusele nr 90 ”Liikluskorralduse nõuded teetöödel”.
OÜ Keskkonnaprojekt
Vastutav spetsialist: Janno Erm
2126_TP_VK-3-01_seletuskiri Lk 17/24
Kolga-Jaani aleviku vee- ja kanalisatsioonitorustikud
Tööprojekt. Töö nr. 2126
Aadress: Kolga-Jaani alevik, Viljandi vald, Viljandi maakond 27.03.2020
Ehitustöödega mõjutatav piirkond peab kogu tööperioodi vältel olema tähistatud ja vastavalt
vajadusele ka valgustatud nii, et tööde teostamine ei ohustaks piirkonda läbivate või seal töid
teostavate inimeste elu ja tervist ning vara.
Tänavate sulgemine osaliselt või täielikult sõidukite liikluseks on võimalik ainult vastavalt
omavalitsuspiirkonnas kehtivale korrale ja ehitusaegsele liiklusskeemile.
Töövõtja peab arvestama kõigi projekti teostamiseks vajalike liikluse sulgemisest,
ümbersuunamisest ja endise liiklusolukorra taastamisest (näit. olemasolevate liiklusmärkide
eemaldamine, ajutiste liiklusmärkide paigaldamine, jne) tulenevate kulutustega.
Töövõtja vastutab ajutiste tähiste, piirete ja liiklusmärkide säilimise ning nende puudumisest
tekkinud kahjude hüvitamise eest.
Ajutiselt mitte kasutusel olevad ehitusmasinad ning kasutamisjärge ootavad materjalid tuleb
paigaldada nii, et nad ei häiriks liiklust ning ei takistaks ligipääsu hoonetele ning muudele
objektidele (näit. alajaamad jne).
Töid tuleb korraldada selliselt, et tööpäeva lõpuks ei jääks avatuks mitte enam kui 10 m teega
paralleelselt kulgevat kaevikut (va riigiteel ja tee kaitsevööndis). Riigitee piiridesse ja tee
kaitsevööndisse ei tohi jätta lahtiseid kaevikuid peale tööpäeva lõppu. Teega risti olevad ja
kõnniteedel olevad kaevikud tuleb ööseks täita, v.a juhul, kui on olemas vastav luba.
Ehitusmaterjale, seadmeid jne ei tohi pärast tööaega jätta tänavale väljapoole piirdega
eraldatud ala, samuti ei tohi neid paigutada sellisel viisil või sellisesse kohta, mis mõjutaks
liiklusohutust (s.h. piiraks vaba nägemisulatust ristmikel, kaasarvatud tänavale väljasõidud),
ilma sobivate liiklusekorralduslike meetmeteta. Töövõtja vastutab, et tema poolt teostatud
tööd, materjalid ja seadmed oleksid kogu projekti elluviimise perioodil kaitstud vandalismi,
varguse ja tahtliku kahjustamise eest.
Kõik ehitusplatsi osadena defineeritavad alad (s.h. avatud kaevikud, ladustusalad,
ehitusmasinate seisuplatsid jne) peavad olema varustatud piiretega, mis muudavad võimatuks
kolmandate isikute juhusliku või teadmatusest tuleneva sattumise ehitusplatsile. Piireteks
loetakse vähemalt 1000mm kõrgusega stabiilset ja katkematut metallaeda, mis talub
tuulekoormust ning lisaks sellele täiendavat koormust 0,5 kN/m piki piirde ülaserva. Muid
piiramismeetodeid (kilelindid, üksikud postid jne) võib kasutada vaid tähelepanujuhtimiseks, nt
ladustusalade tähistamiseks, liiklusvoolu ümbersuunamiseks jne. Ajutised piirded peavad jääma
kohale seni, kuni Tööd on piisavalt lõpetatud selleks, et võtta ala ohutult avalikku kasutusse.
Kaevikute piirdeid ei tohi eemaldada enne, kui kaevik on täidetud kuni maapinna tasemeni.
Liiklusaladel kasutatavad piirded peavad olema varustatud vastavate
liikluskorraldusvahenditega (kaitsetõkete, ohutusiltide, ohutusmärkide (koonuste), vilkuvate
oranžide tulede, öiste tulede, jms). Kõik hoiatavad sildid on eesti keelsed ning vastavad
kohalike organite poolt esitatud nõuetele.
6.8 Kaeviku mõõdud
Kaevikud peavad olema kavandatud ja kaevandatud viisil, mis tagaks torustike nõuetekohase ja
ohutu paigaldamise.
Kaeviku telgjoon ja pealtlaius tuleb maha märkida ja protokollida. Vajadusel tuleb kohale
seada ajutised reeperid asukohtadele, kus neid tõenäoliselt ei rikuta.
Torude kaeviku minimaalne laius on 1,2 m põhjast lahtise kaevikuga ja 1m toestatud
kaevikuga. Kaevikute põhi tuleb projekteeritud rajatiste põhja kõrgusmärgist teha madalam
nii, et oleks võimalik ettenähtud aluskihtide tegemine. Kaevikul võivad olla laiendused
kaevude/ sõlmede kohal.
Kaevikute seinad peavad olema vähemalt 200mm kaugusel torustiku või kaevu seinast, et saaks
teostada nõuetekohaselt tihendamist. Kaevikute kalded teostatakse vastavalt tüüpilise
torustiku ristlõike detailjoonisele. Kaevikute seinad võivad olla kaldega ülalpool põhjaveekihi
taset ja vertikaalselt toestatud külgedega allpool põhjaveekihi taset. Töövõtja määrab kindlaks
tingimused ehitusplatsil.
Ehituskaeviku toestamine tuleb töövõtjal määrata vastavalt vajadusele tööohutusnõudeid
järgides. Üldjuhul rakendatakse kaevikute seinte vertikaaltoestamist siis, kui alumine tasapind
on allpool põhjaveekihi taset või kui kaeviku seinte kallete kaevetööde teostamiseks pole
OÜ Keskkonnaprojekt
Vastutav spetsialist: Janno Erm
2126_TP_VK-3-01_seletuskiri Lk 18/24
Kolga-Jaani aleviku vee- ja kanalisatsioonitorustikud
Tööprojekt. Töö nr. 2126
Aadress: Kolga-Jaani alevik, Viljandi vald, Viljandi maakond 27.03.2020
piisavalt ruumi. Ehituskaeviku toestamisel on ettenähtud kasutada tehases valmistatud
tugikilpe ja vahetugesid. Konkreetses kaeviku ristlõikes kasutatavate kilpide ja tugede
parameetrite valikul tuleb lähtuda EVS-EN 1997-1:2005/AC:2009 juhistest. Kaevik tuleb
toestada kahepoolse sulundseinaga juhul kui kaevik on sügavam kui 3,5 m. Kõik kulud, mis on
seotud kaevikute toestamisega, on Töövõtja kanda.
Piki Maanteemaad projekteeritud torustikud tuleb rajada toestatud kaevikuga.
Pikemate torustike paigaldamiseks peab olema ehituskaevik rajatud minimaalselt sellises
pikkuses, et kaevikusse saaks paigaldada vähemalt kaks toru +3m (orienteeruvalt 15m).
Lühemate lõikude kaupa rajamisel kannatab üldjuhul tööde kvaliteet. Lühemate torustike
puhul minimaalne kaeviku pikkus võrdne kaevude vahekaugusega. Ehitamisel külmal ajal tuleb
vältida kaeviku põhja ja seinte jäätumist tehes tööd optimaalse kiirusega ja vajaduse korral
kasutada soojustamist. Kaevikud tuleb varustada sobivate redelitega nii, et tööline ei peaks
redelini jõudmiseks liikuma üle 10 meetri.
Kui tööd katkestatakse kogu kaeviku või teatud osa ulatuses ja kaevik jääb avatuks kümneks
(10) või rohkemaks tööpäevaks, siis täidab Töövõtja kaeviku või selle osa ja rajab ajutise
teekatte omal kulul, kui Insener sellise korralduse annab.
Kui väljakaevatud materjal on ajutiselt ladustatud murukattele või selle servale, siis pärast
tööde lõpetamist tuleb taastada antud murukatte esialgne olukord.
6.9 Torustiku paigaldus ja kaeviku täide
Torustiku aluskiht tuleb valmistada ette vastavalt RIL77 ja EVS-EN 1610:2015 nõuetele.
Arvestada täiendavalt tootja nõudeid.
Kaevikute algtäite tegemiseks kasutatakse liiva. Materjal peab olema homogeenne, puhas,
ühtlane ja suurim osakeste fraktsioon võib olla 20 mm ning osakesi, mis on väiksemad kui 0,02
mm peab olema vähem kui 10%. Materjal ei tohi sisaldada orgaanilisi ja kahjulikke aineid ning
savi või liivsavi (kas eraldi või kokku) rohkem kui 15% materjali kaalust.
Kaeviku põhi täidetakse tasandatud liiva/killustiku kihiga, mille paksus on vähemalt 200 mm.
Toru alusmaterjal, kas väljakaevatud või muu täitepinnas, on teraline materjal, mille terade
suurus on vahemikus 0 - 16 mm. Kui toru paigaldatakse väikese kandevõimega pinnasesse (märg
pinnas, savi, liivsavi, turvas ja muud orgaanilised pinnased jne) või suure pinnasevee
pealevooluga tingimustes, siis tuleb killustik ümbritseda geotekstiiliga. Geotekstiili kasutamise
vajaduse otsustab Insener.
Enne torustike paigaldamist peab kontrollima torustike ja kaevude tehnilist seisukorda,
vajaduse korral tuleb torud puhastada. Torud paigaldada kaeviku põhja nii, et nad toetuksid
kogu ulatuses aluskihile. Aluspinnasesse tehakse muhvide / äärikute kohal süvised. Torude
paigaldamise katkestamisel tuleb ka nende otsad sulgeda korgiga ja asukoht nähtavalt
märgistada. Ehituse ajal kaitsta kaevusid ja paigaldatud soojustust mehhanismide poolt
tekitavate vigastuste eest.
Tagasitäite tegemisel asetatakse materjal samaaegselt enam-vähem samale kõrgusele
mõlemale poole toru, kaevu, alustuge, tugisammast või silda. Toru ja kaev peavad säilitama
oma esialgse asukoha ja kalde. Kaeviku täitmine külgedelt toimub ettevaatlikult ja mitte
paksema kui 150 mm täitekihiga. Iga kiht tihendatakse eraldi käsitsi kuni kuivtihedusaste
saavutatud proctorteimi käigus (n. test 12 BS 1377st) on vähemalt 98% maksimumtihendusest,
kui toru asub olemasoleva tee all. Kui toru ei asu liikluspiirkonnas ja lepingus määratud uute
teede all, siis peab tihendusaste olema vähemalt 90%. Tihendusastme testimine toimub
Inseneri poolt määratud kohtades ja keskmiselt 150 – 250 m tagant.
Ülejäänud tagasitäide kuni maapinnani asetakse kaevikusse 300 mm kihtidena ja tihendatakse.
Torude puhul, mille välisläbimõõt on 200 mm ei rakendata tugevat tihendamist kuni 300 mm
kõrguseni toru ülaservast. DN200st suuremate torude puhul on see kõrgus 500 mm.
Liikluspiirkondades ei tohi tagasitäitekihi paksus olla suurem kui 200 mm.
Töövõtja säilitab tasanduskihi säilimise määratud tasapinnal ja tagab, et tagasitäidetud pinnas
oleks rahuldavas olukorras kogu projekti elluviimise perioodil. Vajumise korral pärast
tagasitäite tegemist täidetakse kaevik sama klassi materjaliga ja hoitakse täide nõutud
kõrgusel. Kui vajumine võib osutuda ohtlikuks inimestele, rajatistele või sõidukitele, siis
OÜ Keskkonnaprojekt
Vastutav spetsialist: Janno Erm
2126_TP_VK-3-01_seletuskiri Lk 19/24
Kolga-Jaani aleviku vee- ja kanalisatsioonitorustikud
Tööprojekt. Töö nr. 2126
Aadress: Kolga-Jaani alevik, Viljandi vald, Viljandi maakond 27.03.2020
tehakse taastäitmine samal päeval, kui vajumist märgati või kui sellest informeeriti Töövõtjat.
Kui vajumine toimub suures ulatuses ja viitab kehvale tihendamise kvaliteedile, siis kaevab
Töövõtja kaeviku lahti vajaliku sügavuseni ja tihendab kaeviku uuesti vastavalt nõutud
standarditele. Tihendustestid tehakse vastavalt Inseneri poolt antud juhistele.
Ehituskaeviku tüüpristlõiked vt. joonis VK-5-01.
6.10 Torustiku soojustamine
Kui projekteeritud torustikul ei ole võimalik täita minimaalse rajamissügavuse nõudeid, siis
tuleb torustik soojustada.
Projekteeritud veetorustikud ja survekanalitorustikud, mis paigaldatakse maapinnale lähemale
kui 1,8 m ja kanalisatsioonitorustikud, mis paigaldatakse maapinnale lähemale kui 1,2 m
mõõdetuna toru pealispinnast, tuleb soojustada.
Torustiku ristumisel olemasoleva truubiga tuleb paigaldada soojustus kui projekteeritud
torustiku ja truubi puhasvahe on väiksem kui 1,2m.
Soojustamisel kasutada vahtpolüstüroolist soojustusplaate paksusega 100 mm, mis asetada
torust kuni 0,3 m kõrgusele. Kasutada tuleb soojustusmaterjali, mis on ettenähtud pinnasesse
paigutamiseks, survetugevus liiklusalal min 400 kN/m² ning väljaspool liiklusala 300 kN/m²,
maksimaalne soojusjuhtivustegur 0,04 W/mK. Isolatsioonitööd tuleb teha vastavalt standardile
EVS 860.
6.11 Veetõrje ehituskaevikust
Ehitusaegne pinnasevee kaevikust eemaldamise lahendus peab garanteerima selle, et
ühiskanalisatsiooni ei satuks liiva ja setteid.
Kaevik tuleb torustiku paigaldamise ajal hoida kuiv pumpamise või nõelfiltrite abil.
Keelatud on pumpamine kaevatud tööpinnale, piirnevale maapinnale või ehitistesse. Keelatud
on ilma vastava loata alaliste kuivatuskraavide süsteemi kasutamine, Kaevikust väljapumbatava
vee juhtimine reovee- või sademevee kanalisatsioonisüsteemi (s.h. kraavidesse) on lubatav
ainult vastava kommunikatsiooni valdaja kirjalikul loal ja tema poolt määratud tingimustel ning
ulatuses. Kaevikust väljapumbatava vee juhtimisel kanalisatsiooni tuleb vett pinnaseosakeste
nendesse süsteemidesse sattumise vältimiseks eelnevalt settemahutis setitada.
Juhul, kui eelnevat nõuet eiratakse, settemahuti on ebapiisava suurusega või seda ei
tühjendata settest piisava sagedusega ning sademevee kanalisatsioonisüsteemi satub
pinnaseosakesi sisaldavat vett, peab Töövõtja omal kulul täies ulatuses puhastama
kanalisatsioonisüsteemi, kuhu pinnast kandus. Puhastamisel lõhutud või muul moel rikutud
reovee- või sademevee kanalisatsioonisüsteemi elemendid (s.h. truubid, kraavipõhjad jne)
taastab Töövõtja omal kulul.
Vee väljapumpamisel kraavidesse, haljasaladele jne peab Töövõtja vältima vee sattumist
kinnistutele, teedele jne, samuti kraavide ülekoormamisest tekkivaid üleujutusi. Nõude
eiramisest tekkivad kahjud kompenseerib ning üleujutuse tagajärjed kõrvaldab Töövõtja.
Pumpamise koht tuleb kommunikatsiooni valdajaga (kohalik omavalistus või kohalik vee-
ettevõte) kooskõlastada.
6.12 torustike rajamine kinnisel meetodil
Juhul, kui kinnisel meetodil paigaldatakse uus toru pinnasesse, peab Töövõtja Insenerile
tutvustama vahendeid ja meetodeid, millega tagatakse toru paigaldustäpsuse vastavus
käesolevas seletuskirjas toodud nõuetele. Toru plaanilist asukohta ja sügavust määravate
toimingute tegemine (varraste pinnasesse puurimine vms) peab toimuma Inseneri järelevalve
all ja Töövõtja peab selle käigus tehtavad mõõtmised dokumenteerima ning esitama Insenerile
heakskiitmiseks.
Inseneril on õigus nõuda kinnisel meetodil rajatud torustikele täiendavate kontrolltoimingute
ja katsetuste teostamist või katsetamist rangematel tingimustel (nt survetorustiku survekatse
läbiviimist suurema katsesurvega).
OÜ Keskkonnaprojekt
Vastutav spetsialist: Janno Erm
2126_TP_VK-3-01_seletuskiri Lk 20/24
Kolga-Jaani aleviku vee- ja kanalisatsioonitorustikud
Tööprojekt. Töö nr. 2126
Aadress: Kolga-Jaani alevik, Viljandi vald, Viljandi maakond 27.03.2020
6.13 Ehitustööde kvaliteet
Ehitustööd peavad olema tehtud RIL-77 ja EN 1610 järgi arvestades täiendavalt tootjate
paigaldusjuhendeid.
6.13.1 Lubatud tööde paigaldustolerantsid, kui ei ole teisi kokkuleppeid:
Kanalisatsioonitorude projekteeritud kalde korral > 0,5% lubatud kaevudevaheline kalde
viga 0,15% ja tasemetolerants ± 50mm
Kanalisatsioonitorude projekteeritud kalde korral 0,3 ÷ 0,5% lubatud kaevudevaheline kalde
viga 0,1% ja tasemetolerants ± 30mm
Kanalisatsioonitorude projekteeritud kalde korral <0,3% lubatud kaevudevaheline kalde viga
0,1% ja tasemetolerants ± 20mm
Kanalisatsioonikaevude vaheline kalle peab olema alati > 0%
Kaevude, siibrite, hüdrantide paigaldustolerants plaanis ±200mm
Isevoolne kanalisatsioonitorustik peab kaevust kaevu kulgema sirgelt, lubatud kõrvalekalle
horisontaaltasapinnal 1/300 kaevuvahe kohta
Veetoru projekteeritud punkti kõrgusmärk ±100mm
Kanalisatsiooni kaevukaaned peavad jääma betoonkivi pinnast 0 ÷ 5mm madalamal,
asfaltpinnast 3 ÷ 10mm madalamal ning pinnaskattega alal 50 ÷ 100mm allpool maapinda
Veetoru maakraanide kaped ja kanalisatsiooni kaevukaaned peavad jääma riigiteemaa
haljasalal 200 mm allpool maapinda ning asfaltkattega mahasõitudel asfaldiga samasse
tasapinda ja mitte rattajälge. Seejuures tuleb järgida MKM määruse 3.08.2015 nr.101 lisas
nr.2 esitatud nõudeid.
Kaevud tuleb paigaldada vertikaalsesse asendisse ja nende paigaldushälve ei tohi olla
suurem kui 10mm/1m. Kõik kaevud, mis ei rahulda neid tingimusi, tuleb paigaldada uuesti.
Torude paigaldustöid võib teha üksnes kogenud personal, kelle tööoskusi (kutsetunnistus,
väljaõppetunnistus jne.) tuleb Insenerile tema nõudmisel tõestada.
6.14 Mahajäetavad torustikud ja kaevud
Torustiku rajamisel ja rekonstrueerimisel kasutusest välja jäävad torustikud ja kaevud tuleb
likvideerida.
Projekteeritud torustikuga samas asukohas paiknevad likvideeritavad torustikud tuleb välja
kaevata. Projekteeritud torustikust sügavamal ja/või teises plaanilised asukohas paiknevad
kasutusest välja jäävad torustikud tuleb otstest sulgeda betooniga.
Likvideeritavatel betoonkaevudel tuleb eemaldada ülemine rõngas (rake) koos selle peale
jäävate kaevukonstruktsioonidega.
Demonteeritavad kaevud võetakse lahti kuni 1.0 m sügavuseni ning kaevud täidetakse ja
tihendadakse vastvalt lõpptäitele kehtivatele nõuetele.
Plastkaevu likvideerimisel tuleb eemaldada kaevu lagi, täita kaev puistematerjaliga ning see
viimane siis tihendada.
Sissevoolud mahajäetavatest kaevudest olemasolevatesse torustikesse betoneeritakse kinni, et
vältida pinnase sattumist torusse.
Kaev tuleb täita sobiva pinnasega ja pinnakate tuleb taastada ümbritsevaga samaväärselt.
Säilivas kaevus tuleb likvideeritav toruühendus veetihedalt tamponeerida/sulgeda.
Kasutusest välja jäävatel veetorustiku sõlmedel tuleb eemaldada kõik sõlme elemendid
(sulgarmatuur vms) sulgeda sõlme ühendatud kasutusest välja jäävate torustike otsad
betooniga ning juhul, kui sõlm paikneb kaevus, toimida sarnaselt eelnevale.
Veetorustiku likvideerimine peab alati toimuma vahetult peatorust hargnemise juures.
Likvideerimise tulemusena ei tohi tupikuna töösse jääda vana torustikku. Keelatud on
veetorustikku või veeühendust likvideerida siibri või maakraani sulgemise ja spindli
eemaldamisega. Sadulühenduse korral tuleb vana sadul eemaldada, ning asendada
OÜ Keskkonnaprojekt
Vastutav spetsialist: Janno Erm
2126_TP_VK-3-01_seletuskiri Lk 21/24
Kolga-Jaani aleviku vee- ja kanalisatsioonitorustikud
Tööprojekt. Töö nr. 2126
Aadress: Kolga-Jaani alevik, Viljandi vald, Viljandi maakond 27.03.2020
remondimuhviga. Peatorul paikneva kolmiku või äärikühenduse korral tuleb likvideeritavale
hargnemisele paigaldada pimeäärik.
Põltsamaa Varahalduse OÜ-le kuuluvatel torustikel tagastada malmist kaevuluuk,
demonteeritavad sulgseadmed jms Põltsamaa Varahalduse OÜ-le.
7. OLEMASOLEVATE JA VAREM VALMISEHITATUD EHITISTE JA RAJATISTEGA ARVESTAMINE
Enne töödega alustamist tuleb töövõtjal koostöös võrguvaldajatega rajatiste asukohad
täpsustada ja tähistada. Kohati ei ole olemasolevate maa-aluste rajatiste täpne asukoht ja
mõõt teada ning Töövõtja peab arvestama sellest tulenevate lisakulutustega. Projekteeritud
torustike ühendamisel olemasolevatega tuleb olemasolevate mõõdud ja asukohad täpsustada
tööde käigus. Olemasolevate hoonete/rajatiste läheduses ehitamisel tuleb valida sobiv
tehnoloogia ja tehnika, mis neid ei kahjustaks. Vigastuste tekkimisel tuleb sellest viivitamatult
teatada ja viga võimalikult lühikese aja jooksul likvideerida. Töövõtjal on kohustus need kulud
kanda.
Ehitustööde tegemisel liinirajatiste kaitsetsoonis tuleb täita Majandus- ja
kommunikatsiooniministri määruse 25.06.2015 nr. 73 nõudeid.
Side liinirajatise kaitsetsooni ulatus on 1m mõlemale poole sideehitisest või sideehitise
välisseinast sideehitisega paralleelse mõttelise jooneni. Töötamine liinirajatise kaitsetsoonis on
lubatud ainult võrguvaldaja kirjaliku tööloa alusel. Enne kaevamistööd täpsustada looduses
olemasolevate siderajatiste asukohad kasutades kaabliotsijat. Mehhanismide kasutamine
kaitsetsoonis on keelatud. Lahtikaevatud sidetrass tuleb kaitsta vigastuste eest ja turvata
parimal võimalikul viisil. Töötamine raske tehnikaga sidekaevude peal ja nendest üle sõita on
keelatud.
Lahtikaevatud sideehitise säilimise tagamiseks ette näha kaablite täiendav mehhaaniline
kaitsmine ja toestamine (nt. paigaldatakse kaablid ajutiselt laudkasti, kasutatakse kaablikanali
karprauast toestust, riputamiseks koormarihmasid vms). Tugikonstruktsioonide ehitamine
lahtikaevatud kaablikanalisatsiooni säilimise tagamiseks teostatakse viisil, mis tagab side
maakaablite, kaablikanalisatsiooni jms sidesideehitiste säilimise ja funktsionaalsuse.
Ebastabiilse pinnase ja sügavate kaevikute toestamiseks näha ette standardsete toestuskilpide,
sulundseinte, terastugede kasutamine koos raketispaneelidega vms.
Vt. joonis VK-5-02-01 – Sidekanalisatsiooni, side- ja elektrikaablite kaitsmise ja toestamise
skeem proj. torustikuga ristumisel.
Vt. joonis VK-5-02-02 – Sidekanalisatsiooni, side- ja elektrikaablite kaitsmise ja toestamise
skeem proj. torustikuga paralleelsel kulgemisel.
Kui tööde teostamise käigus selgub, et rajatavat ehitist ei ole võimalik ehitada ilma Telia Eesti
AS sideehitisi teisaldamata, siis tuleb võtta täiendavad tehnilised tingimused asendusehitiste
projekteerimiseks. Juhul kui olemasolevad, kuid teadmata asukohaga ja sügavusega
sideehitised paiknevad teistel asukohtadel ja sügavustel, siis korrigeeritakse vajadusel
projektlahendust ehitustööde käigus peale tegeliku sügavuse ja asukoha selgumist Töövõtja
kulul.
Elektrikaablite kaitsetsooni ulatus on 1m mõlemale poole arvestades äärmisest kaablist. Enne
kaevamistöödega alustamist täpsustada looduses olemasolevate kaablite asukohad kasutades
kaabliotsijat. Töötamine kaablite kaitsetsoonis on lubatud ainult võrguvaldaja kirjaliku tööloa
alusel. Mehhanismide kasutamine elektrikaablite kaitsetsoonis on keelatud. Kaeviku kaevamisel
nähtavale tulevad elektrikaablid kaitsta kahepoolsete kaitsetorudega PVC De110.
7.1 Täiendavad tingimused SW Energia soojustorustiku kohta
Kaugkütte kaitsetsooni ulatus torudel DN >200 on 3m ja ristumisel teiste tehnovõrkudega
vahekaugus soojustorustiku isolatsioonist lahtisel meetodil 0,3m ja kinnisel meetodil 1m. Enne
kaevetöödega alustamist täpsustada koos võrguvaldajaga kaugkütte torustiku asukoht.
Kaitsetsoonis võib töid teha ainult võrguvaldaja kirjaliku tööloa alusel. Enne ristumiskoha kinni
katmist kutsuda objektile SW Energia esindaja Oliver Kärblane 555 09 110 või Janek Sarv 52 54
536. Kui viimast nõuet ei täideta kuulub ristumiskoht lahti kaevamisele.
OÜ Keskkonnaprojekt
Vastutav spetsialist: Janno Erm
2126_TP_VK-3-01_seletuskiri Lk 22/24
Kolga-Jaani aleviku vee- ja kanalisatsioonitorustikud
Tööprojekt. Töö nr. 2126
Aadress: Kolga-Jaani alevik, Viljandi vald, Viljandi maakond 27.03.2020
7.2 Täiendavad tingimused Telia sidekanalisatsiooni kohta
Tööpiirkonnas on tegemist ASBO sidetorutrassiga. Kõik ristumised ja paralleelkulgemised tuleb
enne lõplikku pinnase taastamist kontrollida torude läbitavust surfimise teel Telia järelevalve
juuresolekul. Vastav töö tuleb tellida Connecto Eesti AS-ilt kontakt tel: 5105453. Töötamisel
kaablikaevude vahetus läheduses tagada kaevude korrasoleku säilimine. Kaevu vigastamise
korral tuleb kaablikaev asendada uuega. Kaevetööde käigus sidekommunikatsioonide
lõhkumisega seotud kulud kannab tööde teostaja (Töövõtja).
8. ELA SA SIDEKANALISATSIOON
Viljandi mnt ja W. Reimani tn ääres on olemasolev ELA SA sidekanalisatsiooni multitoru.
Projekti raames on ette nähtud osaliselt ümber tõsta olemasolev ELASA multitoru. Juhul, kui
uues asukohas on multitoru pikkus sama, mis enne ümbertõstmist, siis on võimalik ELA SA
multitoru ilma katkestuseta ümberpaigaldada. Multitoru lühenemise korral on võimalik
sügavusega „mängida“ ja ülejääv pinnasesse panna.
Tööd teostada nii, et sidekanalisatsioonitoru ei puruneks, vajadusel kaevata kaevik pikemalt
lahti.
ELA SA võrgu kaitsevööndis ehitustööd tuleb teostada koostöös võrguvaldajaga. Hiljemalt 3
tööpäeva enne kaevetööde alustamist eelnimetatud kaitsevööndis tuleb vormistada kirjalik
tegutsemisluba
9. KATSETUSED JA TEOSTUSJOONISED
Kõik riiklike ja kohalike õigusaktidega nõutud katsetused, kontrolltoimingud ja
inspekteerimised tuleb viia läbi Töövõtja kulul Inseneri osavõtul. Katsetustest tuleb piisavalt
vara ette teatada. Kui katsetused ebaõnnestusid tuleb Töövõtja kulul need uuesti teha.
Kui Insener nõuab täiendavaid katsetusi ja kontrolltoiminguid, mida ei ole nõutud
seadusandluses, kannab katsetustega seotud kulutused Töövõtja ainult sel juhul, kui
kontrolltoimingute tulemusena ilmneb objekti mittevastavus kehtestatud nõuetele. Sellisel
juhul on ka taaskatsetamine kuni nõutavate tulemuste saavutamiseni Töövõtja kohustus ja
toimub tema kulul.
9.1 Survetorude katsetamine
Survetorude katsetamine teha vastavalt standardi EVS 921:2014 p 9.10 ja kohaliku vee-
ettevõtte ettekirjutistele.
Survetorustike (sh kõik kinnistuühendused ja ümberühendatud olemasolevad
kinnistuühendused) survekatse tehakse kõikidele survetorustikele pärast torustike ehituse või
mõne lõigu ehituse lõppu. Korraga testitava torustiku pikkus ei tohi olla üle 500 meetri
(erandina võib seda nõuet eirata juhul, kui torustikul ei ole vahepealset sulgarmatuuri).
Survekatse on ettenähtud teostada rõhukao meetodil. Proovirõhkuks on 1,5 kordne torustiku
töörõhk, kuid mitte alla 10 baar (PN10 torustiku puhul). Katsetused tuleb läbi viia veepumba
(kompressori) ja survemahuti või mõne muu seadme abil, millega saab survet tõsta ja hoida
nõutud tasemel. Manomeeter peab olema katsetuse täpsusele vastav jaotustäpsusega ja mitte
suurema maksimumnäiduga kui 20 baari. Manomeeter peab olema taadeldud ja skaala peab
olema vähima jaotusega 0,1 baari. Inseneril on õigus kinnisel meetodil
rajatud/rekonstrueeritud torustike survekatse läbiviimisel kohaldada rangemaid nõudeid,
näiteks kõrgemat katserõhku. Katse ebaõnnestumisel tuleb katsetuse protseduuri korrata seni,
kuni katsetingimused on täidetud. Juhul kui ei õnnestu katsetingimusi täita tuleb torustik välja
vahetada. Kõik katsetused tuleb protokollida ja allkirjastada nii Töövõtja kui Inseneri poolt.
Kõik kulud torustike katsetamisel kannab Töövõtja.
9.2 Isevoolsete torude katsetamine
Pärast torude paigaldamist ja torude ühendamist ning kaevude tihendamist teostab Töövõtja
igale kaevudevahelisele torulõigule videouuringu. Videouuringute tegemisest tuleb ette
teatada ja Töövõtja on kohustatud võimaldama Inseneri kohaloleku. Lõplik videouuring tuleb
teha läbipestud torudes, kus vee voolamist videouuringu ajal ei toimu. Videouuringu kohta
peetakse päevikut. Videokaamerad peavad olema varustatud kaldemõõtjaga ning tarkvaraga,
OÜ Keskkonnaprojekt
Vastutav spetsialist: Janno Erm
2126_TP_VK-3-01_seletuskiri Lk 23/24
Kolga-Jaani aleviku vee- ja kanalisatsioonitorustikud
Tööprojekt. Töö nr. 2126
Aadress: Kolga-Jaani alevik, Viljandi vald, Viljandi maakond 27.03.2020
mis võimaldab mõõtetulemuste põhjal koostada iga torulõigu kohta kallete graafiku. Kallete
mõõtja peab olema Tootja nõuetekohaselt kalibreeritud.
Kaameravaatlus teha vastavalt standardile EN 13508-2 ja EVEL-i poolt välja antud
„Kanalisatsioonitorustiku videovaatluse tõlgendamise juhendile“.
Isevoolsete torustike ja kaevude veepidavuse katsed viia läbi vastavalt EVS-EN1610-le
kasutades vett.
Täite vastavust saab kontrollida tihenduse ja/või toru deformatsiooni kontrolliga.
9.3 Teostusmõõdistamine
Teostusmõõdistused, joonistel esitatavad andmed ja torustike kujutamine plaanil peavad
vastama Majandus- ja kommunikatsiooniministri määrusele 14.04.2016 nr.34 „Topo-
geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded“.
10. TEEKATETE JA HALJASTUSE TAASTAMINE
Katete taastamise kohta on koostatud eraldi seletuskiri. Vt. 2126_TP_TL-3-01_Seletuskiri.
Katete taastamise mahud vt. 2126_TP_TL-8-01_Mahtude-loetelu.
Katete taastamise asendiplaan vt. 2126_TP_TL-4-01 kuni TL-4-04 _Kattetaastus.
Katete taastamise ristlõiked vt. 2126_TP_TL-6-01 kuni TL-6-03 _Kattetaastuse-loiked.
11. KESKKONNAKAITSEMEETMED JA JÄÄTMEKAVA
Keskkonnakaitse alaste õigusaktid loetletud seletuskirja peatükis 1.2.3.
Keskkonnakaitse eest ehitusplatsil ja sellega vahetult piirnevatel aladel vastutab Ehituse
Töövõtja vastavalt Eesti Vabariigis kehtivaile seadustele ja nõuetele. Ehitusjäätmete
käitlemise eest vastutab jäätmete valdaja kelleks on Töövõtja kui ei ole teisiti kokku lepitud.
Kaevetööde tegemisel juhinduda:
Kaevetöö tegemisel säilitatavate puude läheduses, kus võib olla tegemist kergesti variseva
pinnasega, rajatakse tugiseinad, mis väldivad juurestiku kahjustumist pinnase nihkumise
tagajärjel.
Kaevetööga seotud alal piiratakse üksikpuud või puude ja põõsaste grupid piki juurestiku
kaitseala piiri ajutise piirdeaiaga.
Kaevetöö tegemisel juurestiku kaitsealal paigaldatakse puudele tüvekaitsed ning kaevetöö
tehakse kas käsitsi või kinnisel viisil sügavamal kui 1m.
Tehnovõrkude paigaldamist segavate üle 4cm läbimõõduga puujuurte läbilõikamine tuleb
otsustada koha järgi. Peenemad juured lõigatakse läbi sirgelt terava lõikevahendiga.
Kuivaperioodil kastetakse kahjustatud juurtega puid ning paljastunud juured kaetakse
kuivamise vältimiseks.
Liiklemise või materjalide ladustamise vajadusel juurestiku kaitsealal kaetakse maapind
viisil, mis välistab pinnase tihenemise.
Kaevetööd segavate puude raie ning okste kärpimine on lubatud vaid Viljandi Vallavalitsuse
keskkonnaspetsialisti poolt väljastatud kirjaliku loa alusel.
11.1 Jäätmekäitlus
Ehituse käigus tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale korrale. Ohtlikud jäätmed
tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning anda üle ohtlike jäätmete käitlemise litsentsi
omavatele ettevõtetele. Jäätmete käitlemisel tuleb jälgida Viljandi valla
jäätmehoolduseeskirja. Ehitusjäätmete käitlemise eest vastutab jäätmete valdaja kelleks on
Töövõtja kui ei ole teisiti kokku lepitud. Jäätmete äravedajal on nõutav jäätmeluba.
Torustike ja kaevude likvideerimisel juhinduda täiendavalt kohaliku vee-ettevõtte nõuetest.
OÜ Keskkonnaprojekt
Vastutav spetsialist: Janno Erm
2126_TP_VK-3-01_seletuskiri Lk 24/24
Kolga-Jaani aleviku vee- ja kanalisatsioonitorustikud
Tööprojekt. Töö nr. 2126
Aadress: Kolga-Jaani alevik, Viljandi vald, Viljandi maakond 27.03.2020
Kui torustik jääb avatud kaevikusse, siis see eemaldada ja utiliseerida. Ehitustööde lõpetamisel
vormistada Keskkonnaameti jäätmehoolduse osakonnas jäätmeõiend, mis lisada ehitise
ülevaatusdokumentidele.
Koostas ja kontrollis:
/allkirjastatud digitaalselt/
Janno Erm
Vastutav spetsialist
OÜ Keskkonnaprojekt
Vastutav spetsialist: Janno Erm
2126_TP_VK-3-01_seletuskiri Lk 25/24
ol.olev asfaltbetoon
ol.olev killustikalus
min 0.3 ol.olev dreenkiht
min 0.3
min 0.3
soojustusplaat, h=10cm;
0.3
0.3
0.3
0.3
0.20
0.20* De De
min 0.4 min 0.4
De De De min 1.2
l.1
min 0.4 min 0.4 min 0.2*
0,1-0,2m
min 1.2
min 0.2* min 0.2*
H
proj. torud
toru alus - tasanduskiht - liiv / killustik 4/16; h=20cm*; Kt=0,95
De
proj. toru
0.3
0.3
0.3
0.3
0.3
0.3
0.3
0.3
0.20*
0.20 0.20
0.20
De De De min 0.4 De min 0.4
De De De De
min 0.4 min 0.4 De
min 1.0 min 0.4 min 0.4 min 0.4 min 0.4
min 0.4 min 0.4 min 1.0
min 1.2 min 1.0
min 0.2* min 0.2* min 1.2
min 0.2* min 0.2*
proj. toru
proj. toru proj. toru proj. toru proj. toru
Muudatuse nr Projekteerija Vastutav spetsialist Selgitus
Projekteerija
Kolga-Jaani aleviku vee- ja
kanalisatsioonitorustikud
Joonise nimetus
olla minimaalselt 0,2m (RIL77-2013). A: Ringtee 12, 50105 Tartu 05.02.2020
T: +372 7305 060
Joonise digiaadress
E:
[email protected]
MTR reg nr EP10769210-0001
Vastutav spetsialist Allkiri Objekti aadress Projekti staadium
/allkirjastatud
ehitustingimustest. Janno Erm digitaalselt/ Kolga-Jaani alevik, Viljandi vald TP 2126
Projekteeris Allkiri Joonise number
/allkirjastatud
Revo Dobozi digitaalselt/ VK-5-01
Muudatuse nr Projekteerija Vastutav spetsialist Selgitus
Projekteerija
Kolga-Jaani aleviku vee- ja
kanalisatsioonitorustikud
Joonise nimetus
A: Ringtee 12, 50105 Tartu Sidekanalisatsiooni, side- ja elektri- 05.02.2020
T: +372 7305 060 kaablite kaitsmise ja toestamise skeem Joonise digiaadress
E:
[email protected]
MTR reg nr EP10769210-0001 proj. torustikuga ristumisel
Vastutav spetsialist Allkiri Objekti aadress Projekti staadium
/allkirjastatud
Janno Erm digitaalselt/ Kolga-Jaani alevik, Viljandi vald TP 2126
Projekteeris Allkiri Joonise number
/allkirjastatud
Revo Dobozi digitaalselt/ VK-5-02-01
Muudatuse nr Projekteerija Vastutav spetsialist Selgitus
Projekteerija
Kolga-Jaani aleviku vee- ja
kanalisatsioonitorustikud
Joonise nimetus
A: Ringtee 12, 50105 Tartu Sidekanalisatsiooni, side- ja elektrikaablite 05.02.2020
T: +372 7305 060 kaitsmise ja toestamise skeem proj. Joonise digiaadress
E:
[email protected]
MTR reg nr EP10769210-0001 torustikuga paralleelsel kulgemisel
Vastutav spetsialist Allkiri Objekti aadress Projekti staadium
/allkirjastatud
Janno Erm digitaalselt/ Kolga-Jaani alevik, Viljandi vald TP 2126
Projekteeris Allkiri Joonise number
/allkirjastatud
Revo Dobozi digitaalselt/ VK-5-02-02
V-1 Viljandi mnt ja Jaani tn V-2 V-6; V-7 V-9 V-12 V-75 V-53
V-54
Elekterkeevis
otsakork De32 PE De50 PE De50 PE De40
V-51; V-52
PE De32 PE De40
Elekterkeeviskolmik De50 PE De50
Elekterkeevismuhv De32 Elekterkeevismuhv Elekterkeevis siirdmik
PE otstega maakraan DN25 koos De32 De50-32
spindlipikenduse ja kapega Elekterkeeviskolmik De50
PE De32 PE De32 Elekterkeevis-sadul De63-32
Elekterkeeviskolmik De40 Elekterkeeviskolmik De40
Elekterkeevismuhv De32 Elekterkeevis Elekterkeevis siirdmik Elekterkeevismuhv De32
Elekterkeevis siirdmik Elekterkeevismuhv De63
siirdmik De50-32
De40-32 Elekterkeevismuhv PE De32 koos spinlipikenduse ja kapega
De40-32 Elekterkeevis siirdmik PE otstega maakraan DN50 koos
Elekterkeevismuhv De32 Elekterkeevismuhv De32 Elekterkeevismuhv De32 De32
De50-32 PE otstega maakraan DN25 koos spindlipikenduse ja kapega
PE otstega maakraan DN25 koos PE otstega maakraan DN25 koos PE otstega maakraan DN25 koos Liitmik olemasoleva
spindlipikenduse ja kapega spindlipikenduse ja kapega Elekterkeeviskolmik De50 spindlipikenduse ja kapega PE De75 PE De75 Elekterkeevismuhv De63
spindlipikenduse ja kapega
Elekterkeevismuhv De32 Elekterkeevismuhv De32 Elekterkeevismuhv De32 Elekterkeevismuhv De32 PE siirdmik De75-63
PE De32 Elekterkeevis otsakork De32 Elekterkeevis otsakork De32 Elekterkeevis otsakork De32 V-16 V-77
PE otstega maakraan DN25 koos
spindlipikenduse ja kapega
Elekterkeevis kolmik De75
Elekterkeevismuhv De75 PE siirdmik De75-63
V-5 V-8 V-13 V-55 PE kaelus De75 Elekterkeevismuhv De63
V-11 V-10 Elekterkeevis siirdmik
Elekterkeeviskolmik De50
Elekterkeevis siirdmik
Elekterkeevis siirdmik PE De50 PE De50 PE otstega maakraan DN50 koos
PE De40 De40-32 De50-32 Elekterkeevismuhv De75 spindlipikenduse ja kapega
Elekterkeevismuhv De50 PE De50
De50-40
PE De40 PE De40
PE De32
PE De40 PE De40 PE De32 V-56 Elekterkeevismuhv De63
Elekterkeeviskolmik De50
Elekterkeeviskolmik De50 Elekterkeevismuhv PE De50
Elekterkeevismuhv De32 Elekterkeevis siirdmik
PE De40 PE De50 Elekterkeeviskolmik De50 Elekterkeeviskolmik De40 De32
PE otstega maakraan DN25 koos De50-32
Elekterkeevis siirdmik Elekterkeevis siirdmik Elekterkeevis siirdmik
spindlipikenduse ja kapega De50-32
De50-32 De40-32 Elekterkeevismuhv De32
Elekterkeevismuhv De32 PE otstega maakraan DN25 koos PE otstega maakraan DN25 koos
Elekterkeevismuhv Elekterkeevismuhv De50 PE otstega maakraan DN25 koos
De40 PE otstega maakraan DN40 koos Elekterkeevismuhv De32 Elekterkeevis otsakork De32 spindlipikenduse ja kapega spindlipikenduse ja kapega
spindlipikenduse ja kapega
spindlipikenduse ja kapega PE otstega maakraan DN25 koos Elekterkeevismuhv De32 Elekterkeevismuhv De32 Elekterkeevismuhv De32
PE otstega maakraan DN32 koos
spindlipikenduse ja kapega
spindlipikenduse ja kapega Elekterkeevis siirdmik
Elekterkeevismuhv De32 Elekterkeevis otsakork De32 Liitmik olemasoleva Liitmik olemasoleva
De50-40
Elekterkeevis otsakork De32
V-17 W. Reimani tn V-18 V-21 V-24 V-27 V-58; V-59; V-60; V-38; V-42
V-61; V-63; V-65; V-36
PE De63
PE De63 PE De63
V-48
Elekterkeevismuhv De63
V-67; V-68; V-69; V-74 PE De50 PE De50
Elekterkeevis siirdmik
Elekterkeevis-sadul De63-32 De63-50 Elekterkeevis otsakork De32
Elekterkeeviskolmik De63 PE De63 Elekterkeevismuhv De32 Elekterkeevismuhv De32
Elekterkeevismuhv De32 PE De32 Elekterkeeviskolmik De50 PE De50
PE otstega maakraan DN25 koos PE De32 PE De63 PE De63 PE De63 PE otstega maakraan DN25 koos
Elekterkeevis siirdmik
spindlipikenduse ja kapega spindlipikenduse ja kapega
Elekterkeevismuhv De32 De50-32
Elekterkeevis siirdmik
Elekterkeevismuhv De32 Elekterkeevis-sadul De63-40 PE otstega maakraan DN25 koos Liitmik olemasoleva
Elekterkeevismuhv De32 De50-32
Elekterkeevis otsakork De32 Elekterkeevis siirdmik spindlipikenduse ja kapega PE otstega maakraan DN50 koos
De63-32
Elekterkeevismuhv De40 V-25; V-35 Elekterkeevismuhv De32 PE otstega maakraan DN25 koos spindlipikenduse ja kapega PE De50
V-49. L
(detailid vt. joonis VK-7-03)
PE otstega maakraan DN32 koos spindlipikenduse ja kapega
Elekterkeevismuhv De63
V-19 V-20
spindlipikenduse ja kapega
Elekterkeevismuhv De40
Liitmik olemasoleva V-32 Elekterkeevismuhv De32
Elekterkeevis siirdmik
De63-50
PE De63 PE De63
PE De63 Elekterkeeviskolmik De50
PE De63 Elekterkeevis siirdmik
Elekterkeeviskolmik De63 Elekterkeevis-sadul De63-32 De50-32
V-23; V-29; V-30; Elekterkeevis siirdmik
De63-32
Elekterkeevismuhv De32
V-39; V-40; V-41; V-46 V-45 Elekterkeevismuhv De32
PE otstega maakraan DN25 koos
V-31; V-33; V-34
Elekterkeevismuhv
De63 PE otstega maakraan DN25 koos V-28 spindlipikenduse ja kapega
Elekterkeevismuhv De90 spindlipikenduse ja kapega Elekterkeevismuhv De32 Elekterkeevismuhv De32 Muudatuse nr Projekteerija Vastutav spetsialist Selgitus
PE otstega maakraan DN25 koos
Elekterkeevismuhv De32 PE De50 Elekterkeevis otsakork De32
PE kaelus De90 spindlipikenduse ja kapega PE De50 PE De50
Projekteerija
PE De63 PE De63 Elekterkeevismuhv De32
Kolga-Jaani aleviku vee- ja
Elekterkeevis otsakork De32 Elekterkeeviskolmik De50
Elekterkeevismuhv De90 kanalisatsioonitorustikud
Elekterkeevis-sadul De63-32 Elekterkeevis siirdmik
koos spinlipikenduse ja kapega
PE De63 Elekterkeevismuhv De32 V-26 PE otstega maakraan DN50 koos
spindlipikenduse ja kapega
De50-32
Joonise nimetus
Elekterkeevismuhv De63
PE De63 Elekterkeevismuhv De32
Elekterkeeviskolmik Elekterkeevismuhv De32
Elekterkeeviskolmik De63 A: Ringtee 12, 51013 Tartu 05.02.2020
PE otstega maakraan DN25 koos
Elekterkeevismuhv De63 De90 T: +372 7305 060
PE otstega maakraan DN25 koos PE De63 PE De63 spindlipikenduse ja kapega Joonise digiaadress
E:
[email protected]
PE otstega maakraan DN50 koos spindlipikenduse ja kapega Elekterkeevismuhv De32 MTR reg nr EP10769210-0001
spindlipikenduse ja kapega Elekterkeevismuhv De32
Elekterkeevis otsakork De32 Kontrollis Allkiri Objekti aadress Projekti staadium
Elekterkeevismuhv De63 Elekterkeevismuhv De63
Elekterkeevis siirdmik
De90-63 PE otstega maakraan DN50 koos
Janno Erm Kolga-Jaani alevik, Viljandi vald TP 2126
spindlipikenduse ja kapega Projekteeris Allkiri Joonise number
Revo Dobozi VK-7-01
Betoonist äärekividel kasutada graniitkillustiku baasil sõidutee ääres kasutamiseks toodetud äärekive,
mis on vastupidavad teede talihoolduses kasutatavatele tehnoloogiatele. Betoonist äärekivid peavad
vastama Eesti standardi EVS-EN 1340:2003 „Betoonist äärekivid“ nõuetele:
paindetugevus - klass 1
kulumiskindluse klass 3
Vastupidavus külma ja jäätumisvastaste soolade mõjule - klass 3, kivide keskmine massikadu
külmakindluse katsel ei tohi ületada 0,2kg/m2 ja katse üksiktulemuse massikadu ei tohi üle-
tada 0,5 kg/m2.
ISIKLIKU KASUTUSÕIGUSEGA ALA PLAAN 51 Viljandi-Põltsamaa tee T1
Kolga-Jaani alevik, Viljandi vald, Viljandi maakond
Registriosa: 13523050
Katastritunnus: 32801:004:0313
M 1:500
X
V1
X
KS1_
1
V1_1 1
K1_
V11
K
V11
K
V11
1
KS1_
K
V1_1 1
K1_
V1K1
V1K1
V1K1
_1
V1_1 1
K1_
KS1
V1K1
V1K1
V1K1
V1K1
1
KS
V11
K
1
KS1
V1
K
1
KS1
V1
K
1
KS
V11
K
1
KSV1
K1
1
1 VK1
KS
1 V11
KS K
V11
K
V1
_1 1
KS
V1
K1 K1
_1 V1 1
_1 KS
V1
K1
0
R1
Vastavalt projektile nr 2126 (OÜ Keskkonnaprojekt)
TINGMÄRGID:
Rajatise tehnilised andmed:
Kasutusõiguse ala: 31 m² Katastriüksuse piir
Torustiku pikkus kaitsevööndi ulatuses: V1 Projekteeritud veetorustik
Veetorustik: 9 m K1 Projekteeritud kanalisatioonitorustik
KS1 Projekteeritud survekanalisatioonitorustik
Kanalisatsioonitorustik: 9 m
Survekanalisatsioonitorustik: 3 m
Isikliku kasutusõigusega ala
Koostas: Revo Dobozi
ISIKLIKU KASUTUSÕIGUSEGA ALA PLAAN 51 Viljandi-Põltsamaa tee T2
Kolga-Jaani alevik, Viljandi vald, Viljandi maakond
Registriosa: 13591550
Katastritunnus: 32801:004:0315
M 1:500
X
KSV11
X
1
V1_
X
KS1V1
1
V1_
1
V1_
X
1
V1_
X
V1
V1 K1
X
V1 K1
K1
V11
1
K
KS1_
V1_1 1
V11
K1_
K
V11
K
V11
K
V11
1
KS1_
K
V1_1 1
K1_
V1K1
V1K1
V1K1
1
V1_1 1
KS1_
K1_
V1K1
V1K1
V1K1
V1
K1
1
KS
V11
K
1
KS
V11
K
1
KS1
V1
K
1
KS
V11
K
1
KSV1
K1
1
1 VK1
KS
1 V11
KS K
V11
K
V1
_1 1
KS
V1
K1 K1
_1 V1 1
_1 KS
V1
K1
0
Vastavalt projektile nr 2126 (OÜ Keskkonnaprojekt)
R1
TINGMÄRGID:
Rajatise tehnilised andmed:
Kasutusõiguse ala: 523 m² Katastriüksuse piir
Torustiku pikkus kaitsevööndi ulatuses: V1 Projekteeritud veetorustik
Veetorustik: 205 m K1 Projekteeritud kanalisatioonitorustik
KS1 Projekteeritud survekanalisatioonitorustik
Kanalisatsioonitorustik: 178 m
Survekanalisatsioonitorustik: 79 m
Isikliku kasutusõigusega ala
Koostas: Revo Dobozi
ISIKLIKU KASUTUSÕIGUSEGA ALA PLAAN 51 Viljandi-Põltsamaa tee
Kolga-Jaani alevik, Viljandi vald, Viljandi maakond
Registriosa: 13351750
Katastritunnus: 32801:003:0049
M 1:500
X
KSV11
X
X
KSV11
X
1
V1_
X
V1
1
V1_
KS1
1
V1_
X
1
V1_
X
V1
V1 K1
X
V1 K1
K1
V11
1
K
KS1_
V1_1 1
V11
K1_
K
V11
K
V11
K
V11
1
KS1_
K
V1_1 1
K1_
V1K1
V1K1
V1K1
1
V1_1 1
KS1_
K1_
V1K1
V1K1
V1K1
V1K1
1
KS
V11
K
1
KS1
V1
K
1
KS1
V1
K
1
KS
V11
K
1
KSV1
K1
1
1 VK1
KS
1 V11
KS K
V11
K
V1
_1 1
KS
V1
K1 K1
_1 V1 1
_1 KS
V1
K1
0
R1
TINGMÄRGID:
Vastavalt projektile nr 2126 (OÜ Keskkonnaprojekt) Rajatise tehnilised andmed:
Kasutusõiguse ala: 85 m² Katastriüksuse piir
Torustiku pikkus kaitsevööndi ulatuses: V1 Projekteeritud veetorustik
Veetorustik: 15 m K1 Projekteeritud kanalisatioonitorustik
KS1 Projekteeritud survekanalisatioonitorustik
Kanalisatsioonitorustik: 15 m
Survekanalisatsioonitorustik: 8 m
Isikliku kasutusõigusega ala
Koostas: Revo Dobozi
ISIKLIKU KASUTUSÕIGUSEGA ALA PLAAN
24132 Kolga-Jaani - Oiu tee
Kaavere küla, Viljandi vald, Viljandi maakond
Registriosa: 10735750
Katastritunnus: 32802:001:0051
M 1:250
_1 1
V1K1_
_1 1
V1K1_
Vastavalt projektile nr 2126 (OÜ Keskkonnaprojekt)
TINGMÄRGID:
Rajatise tehnilised andmed:
Katastriüksuse piir
V1 Projekteeritud veetorustik Kasutusõiguse ala: 3 m²
K1 Projekteeritud kanalisatioonitorustik Torustiku pikkus kasutusõiguse alas:
Veetorustik: 1 m
Kanalisatsioonitorustik: 1 m
Isikliku kasutusõigusega ala
Koostas: Revo Dobozi
ISIKLIKU KASUTUSÕIGUSEGA ALA PLAAN 24134 Päovere tee
Kolga-Jaani alevik, Viljandi vald, Viljandi maakond
Registriosa: 10264850
Katastritunnus: 32801:004:0063
M 1:1000
X
X
V1
X
K1
K1
X
X
X
X
X
K1
V1
X
X
K1
X
X
K1
V1
X
X
X X X X X X X X X
K1
K1
X
V1
X
V11
K1
K1_1
X
V1_1
V11
V1
X
V11
V1_1
K1_1
V11
K1_1
V1_1
X
V11
K1 V1 V1
K1
X
K1 V1
K1 V1 V1
K1 K1 V1
K1
V1_1
K1_1
V1_1
V1_1 KS1
V1_1
X
V1_1 V1 V1 KS1 KS1
V1_1 K1 V1 V1 K1 V1 V1 KS1
K1 K1 V1 K1 K1 V1 KS1 KS1
K1 V1 K1 V1 KS1
V1_1
K1 V1 K1 V1
K1_1
K1 V1 K1 V1
V1_1
V11 K1 V1 V1 K1
K1_1
K1
V1_1
K1 V1
K1 V1
K1_1
K1 V1
KS1_1
K1 V1
K1 V1
K1 V1 V1
K1 K1 V1 V1 KS1 KS1
V11
V1 V1 KS1 KS1 KS1
V1 KS1
V1 K1 V1 V1 KS1 KS1
V1_1
K1 V1
V11
K1 V1 KS1
K1_1
K1 V1 KS1 KS1
K1 K1 V1 V1 KS1
K1 V1 KS1
V11
K1 V1 KS1 KS1
K1 V1
V11
K1 V1 KS1 KS1
K1 K1 V1 V1
K1
V11
K1
X
V11
X
X
V11
V11
V11
X
X
X
V11
X
X
X
X
V11
X
X
X
X
X
V11
X
X
X
X
X
V11
X
X
V11
X
V1 KS1 KS1
K1 V1 V1 KS1
K1 V1 KS1 KS1
K1 K1 V1 V1 KS1
K1 V1 KS1 KS1
K1 K1 V1 V1
K1 KS1 KS1
K1 V1
K1 V1
K1
KS1
V1
K1
KS1
V1 KS1 R10
K1 V1 KS1 KS1
K1 V1 V1
K1 K1 KS1
V1 V1 KS1 KS1
K1
V1_1
K1_1
K1 V1 V1 KS1
K1 K1 V1 KS1 KS1
K1 V1 V1 KS1
K1 K1 V1 KS1
K1 V1 KS1 KS1 1 K1
K1 V1 KS1 KSV1
V1_1
K1_1
K1 V1 V1 KS1
K1 K1 V1 KS1
V1 KS1 1 K1
V1
K1 K1 V1 KS1 KSV1
K1 V1 KS1
K1 V1 KS1
KS1V1 K1
V1_1
K1 KS1
K1_1
V1
K1
K1 V1 KS1
V1_1
KS1
K1_1
K1 K1 V1
K1 V1 K1
K1
V1
V1_1
K1_1
V1_1
K1_1
V1_1
K1_1
K1 K1
V1 V1 K1
V1_1
K1
K1_1
V1 V1 K1 K1 K1
V1 V1 V1
K1_1
V1_1
V1_1
K1_1
V1_1
K1_1
K1_1
V1_1
V11
K1_1
V1_1
K1_1
V1_1
V11
V11
X
V11
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X X X X X X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X
X X X X X X X
Vastavalt projektile nr 2126 (OÜ Keskkonnaprojekt)
TINGMÄRGID:
Rajatise tehnilised andmed:
Kasutusõiguse ala: 1370 m² Katastriüksuse piir
Torustiku pikkus kaitsevööndi ulatuses: V1 Projekteeritud veetorustik
Veetorustik: 531 m K1 Projekteeritud kanalisatioonitorustik
KS1 Projekteeritud survekanalisatioonitorustik
Kanalisatsioonitorustik: 476 m
Survekanalisatsioonitorustik: 134 m
Isikliku kasutusõigusega ala
Koostas: Revo Dobozi
OÜ KESKKONNAPROJEKT Teie 11.03.2020
[email protected]
Ringtee 12 Meie 05.06.2020 nr 15-2/20/12668-2
51013, Tartu
Torustike projekti kooskõlastamine
riigiteede nr 51; 24132 ja 24134
kaitsevööndis ja maaüksuste piires
Kooskõlastamiseks esitatud projektis on ette nähtud vee- ja kanalisatsioonitrasside paigaldamine
riigitee maaüksuste piires ja tee kaitsevööndis:
Ristumised riigiteega nr 51 Viljandi-Põltsamaa km 28,53; 28,61 kinniselt kaitsetorus; km
28,53-28,71 (lahtisel meetodil) ja km 28,71-28,73 tehnovõrgu kulgemine (suundpuurimise
meetodil) tee kaitsevööndis riigile kuuluval 51 Viljandi-Põltsamaa tee T2 maaüksusel
katastritunnusega 32801:004:0315 (jalgratta- ja jalgtee).
Ristumised riigiteega nr 24134 Päovere tee km 0,25; 0,39; 0,48; 0,51; 0,52; 0,57; 0,69; 0,74;
0,78; 0,84; 0,87; 0,91; 0,96; km 0,25-0,30 (lahtisel meetodil); km 0,30-0,33 (kinnisel meetodil);
km 0,33-0,57 (lahtisel meetodil) ja km 0,90-0,96 tehnovõrgu kulgemine (lahtisel meetodil)
teemaal; km 0,57-0,90 tehnovõrgu kulgemine tee kaitsevööndis.
Riigiteel nr 24132 Kolga-Jaani – Oiu km 0,00 tehnovõrk tee kaitsevööndis.
Projekti koostamisel on arvestatud Maanteeameti 18.11.2019 kirjaga nr 15-2/19/48596-2 edastatud
nõuetega.
Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) § 19, § 24, § 70, § 71, § 92 lg 6 ja lg 10, § 97, § 99 lg 3 ning
Maanteeameti põhimääruse, kooskõlastame Keskkonnaprojekt OÜ töö nr 2126 „Kolga-Jaani
aleviku vee- ja kanalisatsioonitorustikud“ Kolga-Jaani alevik, Viljandi vald, Viljandi maakond.
Projekti realiseerimisel tuleb arvestada järgneva informatsiooni ja nõuetega:
1. Riigiteel nr 51 km 28,079-35,809 teostati pindamise töid 2019. a. Tööle kehtib garantii.
2. Riigiteel nr 24134 km 0,289-3,040 teostati pindamise töid 2018. a. Tööle kehtib garantii.
3. Maanteeamet on eelnevalt kooskõlastanud: Leonhard Weiss Energy AS töö nr IL4676
„Põltsamaa - Leie 15kV fiidri rekonstrueerimine Kolga-Jaani vallas, Kolga-Jaani alevikus,
Viljandimaal“
4. Taastatud teekonstruktsioonidele tuleb tehnovõrgu omanikul anda 5-aastane garantii.
Garantii hõlmab mistahes defekte, vigu või muid (varjatud) puudusi, mis on tekkinud
seoses Tehnovõrgu rajamisega. Tehnovõrgu omanik kohustub likvideerima või tagama
nimetatud defektide, vigade või muude (varjatud) puuduste likvideerimise omal kulul
Maanteeameti poolt esitatud nõudes määratud tähtaja jooksul.
5. Tehnovõrgu omanikul tuleb sõlmida Maanteeametiga kokkulepe riigitee maaüksusele
kasutusõiguse saamiseks. Taotlus tuleb esitada Maanteeameti teemaa osakonda
(
[email protected]). Kokkuleppe taotluse vorm asub www.mnt.ee – blanketid – Riigimaa
kasutusõiguse taotlemine – Taotlus teemaale tehnovõrgu ja -rajatise ehitamiseks ja
talumiseks vajaliku isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu sõlmimiseks. Sõlmitud
kokkulepe on aluseks liiklusvälise tegevuse loa väljastamiseks.
Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee /
[email protected], 620 1200 (kliendiinfo) /
[email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused)
6. Enne riigitee maaüksusel ehitustööde alustamist tuleb huvitatud isikul:
6.1. koostada liikluskorralduse projekt vastavalt liiklusseaduse § 71 lõike 4 alusel kehtestatud
Majandus- ja taristuministri 13.07.2018 määrusele nr 43 Nõuded ajutisele
liikluskorraldusele ning kooskõlastada see Maanteeametiga e-posti aadressil
[email protected].
6.2. saada Maanteeametilt liiklusseaduse § 72 lg 3 kohane liiklusvälise tegevuse luba. Vastav
taotlus (https://www.mnt.ee/et/ametist/blanketid) palume saata e-posti aadressil
[email protected]. Taotlusele lisada kooskõlastuskiri ja ehitusaegse liikluskorralduse
projekt.
7. Riigitee ja selle rajatiste kahjustamine on keelatud; ehitustehnikaga manööverdamine riigiteel
ja riigitee mulde nõlvadel ei ole lubatud. Materjalide veod korraldada olemasolevate
juurdepääsuteede kaudu.
8. Tööpäeva lõppedes ei ole lubatud jätta riigitee maaüksusele ega tee lähialale lahtiseid
kaevikuid. Materjalide ladustamine sõiduteele või selle vahetusse lähedusse on keelatud.
9. Riigitee maa tuleb peale tööde lõppu korrastada. Haljastus taastada kasvupinnase ja
murukülviga vastavalt „Teetööde tehniliste kirjelduste“ peatükk nr 9
„Maastikukujundustööd“ kvaliteedinõuetele.
10. Ehitatav tehnovõrk peab vastama ehitusseadustikust tulenevatele normidele ja ei tohi ehitamise
ajal ega kasutusele võtu järgselt seada takistusi liiklusele, teehoiutöödele või sademe- ja
pinnasevete ärajuhtimisele riigitee konstruktsioonidelt ning tee kaitsevööndist.
11. Tööde lõpetamisel tuleb Maanteeametile esitada digitaalsed teostusjoonised 3D kujul .pdf
ja .dwg (.dgn) formaadis.
12. Kooskõlastatud projekti muutmisel riigitee piirides ja/või kaitsevööndis tuleb projektlahendus
Maanteeametiga uuesti kooskõlastada. Samuti tuleb Maanteeametiga kooskõlastada
põhiprojekti täpsustavad tööprojekti osad, mis muudavad või täpsustavad teemaal tehtavaid
töid.
Kooskõlastus kehtib 2 aastat väljaandmise kuupäevast.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Tiit Harjak
juhtivspetsialist
taristu teenuste osakond
Lisad: Projekti 2126 materjalid
Gunnar Mägi
5184315
[email protected]
2 (2)