dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Maanteeamet
Väljaminev kiriAvalik

Kiri

Maanteeamet · 8. juuni 2020
Viit
15-2/20/25063-2
Registreeritud
8. juuni 2020
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Viimsi Vallavalitsus
Saabumis/saatmisviis
EHR
Funktsioon
15 Taristu ehituse ja -remondi planeerimise ja ehitamise korraldamine
Sari
15-2 Riigiteedega seotud planeeringute ja kaitsevööndis paiknevate ehitistega seotud projektide kooskõlastamise dokumendid
Toimik
15-2/2020
Vastutaja
Ave Voolaid (MA, Strateegilise planeerimise teenistus, Taristu teenuste osakond)

Failid

  • 📎15-22025063-2 08.06.2020 Väljaminev kiri.bdoc2005 KB

Sisu (failidest)

Töövõtja: Smart Arch OÜ Peterburi tee 13-5, Tallinn 11411 Harjumaa Telefon: +372 512 6666 e-mail: [email protected] Omanikujärelvalve: MTR - EEO003618 Projekteerimine: MTR - EEP003505 Kesk tee 13 elamu Eelprojekt Harju maakond, Viimsi vald, Haabneeme alevik, Kesk tee 13 E-20-02 Objekti Tellija: Reet Neeme Koostas: Kaspar Kissa Kontrollis: Lembit Andres Tork Saue Mai 2020 SISUKORD SISUKORD ................................................................................................................................................ 1 1.1 Sissejuhatus............................................................................................................................ 4 1.2 Ehitise tööiga.......................................................................................................................... 5 1.3 Üldandmed............................................................................................................................. 5 2 SITUATSIOONISKEEM ...................................................................................................................... 5 3 ASENDIPLAANILINE LAHENDUS ....................................................................................................... 6 3.1 Olemasolev olukord ............................................................................................................... 6 3.2 Plaanilahendus ....................................................................................................................... 6 3.3 Teed, platsid, krundisisene liikluskorraldus ja parkimine ...................................................... 6 3.4 Piirdeaed ja kõrghaljastus ...................................................................................................... 6 4 RADOON .......................................................................................................................................... 6 5 ARHITEKTUURNE OSA...................................................................................................................... 6 5.1 Krundi ja ehitise üldandmed ja tehnilised näitajad ............................................................... 6 5.2 Arhitektuurne üldlahendus .................................................................................................... 7 6 KONSTRUKTIIVNE OSA..................................................................................................................... 7 6.1 Konstruktsioonide üldine iseloomustus .................................................................. 7 6.1.1 Vundamenditaldmikud- ja seinad..................................................................... 7 6.1.2 Põrandad .................................................................................................................... 7 6.1.3 Vahelaed .................................................................................................................... 8 6.1.4 Seinad ......................................................................................................................... 8 6.1.5 Vihmavee süsteem ja veeplekid ....................................................................... 9 6.1.6 Aknad .......................................................................................................................... 9 Kesk tee 13; töö nr E-20-02 Mai 2020 Harju maakond, Viimsi vald, Haabneeme alevik, Kesk tee 13 6.1.7 Uksed........................................................................................................................... 9 7 Hoone sisearhitektuur ................................................................................................................... 10 8 KÜTE JA VENTILATSIOON............................................................................................................... 10 8.1 Küttesüsteemid .................................................................................................................... 10 8.2 Ventilatsioon ........................................................................................................................ 11 9 VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON ............................................................................................. 11 9.1.1 Veevarustuse allikas .................................................................................................... 11 9.1.2 Soojavee süsteem ................................................................................................ 11 9.1.3 Reovee kanalisatsioon ........................................................................................ 11 10 ELEKTER ........................................................................................................................................ 11 11 NÕRKVOOL.................................................................................................................................... 12 12 KESKKONNAKAITSE ....................................................................................................................... 12 12.1 Lammutus ja pinnasetööd ................................................................................................... 12 13 TULEOHUTUS ................................................................................................................................ 13 13.1 Üldist .................................................................................................................................... 13 13.2 Tuletõkkesektsioonid ........................................................................................................... 14 13.3 Põlemiskoorumus ................................................................................................................ 14 13.4 Evakuatsioon ........................................................................................................................ 14 13.5 Suitsueemaldus .................................................................................................................... 14 13.6 Kustutusvesi ......................................................................................................................... 14 13.7 Pääsud katusele ................................................................................................................... 14 13.8 Pääsud pööningule ............................................................................................................... 15 13.9 Tulekahju signalisatsioon ..................................................................................................... 15 13.10 Esmased kustutusvahendid ............................................................................................. 15 13.11 Küttesüsteemid................................................................................................................ 15 Kesk tee 13; töö nr E-20-02 Mai 2020 Harju maakond, Viimsi vald, Haabneeme alevik, Kesk tee 13 13.12 Läbiviigud ......................................................................................................................... 16 14 GRAAFILINE OSA ........................................................................................................................... 18 Kesk tee 13; töö nr E-20-02 Mai 2020 Harju maakond, Viimsi vald, Haabneeme alevik, Kesk tee 13 ÜLDOSA 1.1 Sissejuhatus Käesolev eelprojekt on koostatud Harju maakond, Viimsi vald, Haabneeme alevik, Kesk tee 13 elamu ehitamiseks. Projekti koostamise aluseks on kokkulepped omanikuga. Projekt on koostatud vastavalt Majandus- ja taristuministri 17.07.2015. a määrusele nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“. Projekti koostamise aluseks ja ehitamise aluseks on järgmised dokumendid:  Ehitusseadustik  Viimsi Vallavalitsus projekteerimistingimused Üksikelamule 12.02.2020  Tellijapoolne lähteülesanne Standardid ja muud soovituslikud dokumendid:  Eesti Vabariigi Ehitusseadustik  EVS 932:2017 “Ehitusprojekt“  EVS 812-6:2012+A1:2013 – Ehitiste tuleohutus: Tuletõrje veevarustus  „Tuleohutuse seadus“  EVS 812-7:2018 ” Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“  07.04.2017 siseministri määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“  Majandus- ja taristuministri määrus nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“ Kesk tee 13; töö nr E-20-02 Mai 2020 Harju maakond, Viimsi vald, Haabneeme alevik, Kesk tee 13 Hoone projekteerimisel on arvestatud järgmisi tingimusi: 1. Arvestuslik välistemperatuur - 22 °C 2. Lumekoormuse normsuurus maapinnal sk = 1.5 kN/m² 3. Tuulekoormuse baasväärtuseks on tuulekiirus vref =21m/s 4. Heliisolatsiooninõuded sisepiiretele üldjuhul R´w=43dB 5. Uksed või ustekompleks R´w=27 (32)dB 6. Heliisolatsiooninõuded välispiiretele R´w=55dB 7. Hoone tulepüsivusklass TP 3 1.2 Ehitise tööiga Kuna ei ole teisiti kokku lepitud, loetakse planeeritav ehitise tööeaks vähemalt 50 aastat 1.3 Üldandmed Hoone nimetus ja kasutusotstarve: Ühepereelamu Katastri number – 89001:009:0840 Kinnistu suurus – 1210m² Kinnistu sihtotstarve – elamumaa Kinnistu aadress – Harju maakond, Viimsi vald, Haabneeme alevik, Kesk tee 13 2 SITUATSIOONISKEEM Kesk tee 13; töö nr E-20-02 Mai 2020 Harju maakond, Viimsi vald, Haabneeme alevik, Kesk tee 13 3 ASENDIPLAANILINE LAHENDUS 3.1 Olemasolev olukord Kinnistu paikneb aadressil Harju maakond, Viimsi vald, Haabneeme alevik, Kesk tee 13. Ehitisregistri andmetel asub kinnistul suvila: Suvilale on väljastatud lammutusluba: 3.2 Plaanilahendus Planeeritav plaanilahendus on kujutatud asendiplaanil AS-100. 3.3 Teed, platsid, krundisisene liikluskorraldus ja parkimine Pääs krundile paikneb krundi kirdepoolses osas, Kesk teelt. Sõidukite parkimine on näidatud asendiplaanil AS-100. Krundile on planeeritud 2 parkimiskohta. 3.4 Piirdeaed ja kõrghaljastus Antud projekti raames piirdeaeda muuta ei planeerita. Haljastus: Olemasolev kõrghaljastus säilitatakse. 4 RADOON Radooni uuringut eraldi ei tellita. Radooni mõju vähendamiseks paigaldatakse vundamendi tööde käigus radoonitõkke kile, mis peab tagama, et radoon ei pääse hoonesse sisse. Lisaks on elamus kasutusel sundventilatsioon, mis tagab ruumides pideva õhuvahetuse. 5 ARHITEKTUURNE OSA 5.1 Krundi ja ehitise üldandmed ja tehnilised näitajad KRUNDI SUURUS – 1210m² KRUNDI SIHTOTSTARVE - elamumaa HOONE KAVANDATUD ELUIGA - min. 50 aastat HOONETE SISETORUSTIKUD - 20 aastat Kesk tee 13; töö nr E-20-02 Mai 2020 Harju maakond, Viimsi vald, Haabneeme alevik, Kesk tee 13 VÄLISED VEE- JA KANALISATSIOONITORUSTIKUD - 50 aastat PÕHIKORRUSE PÕRANDA ABSOLUUTKÕRGUS - 0,00 = 7,40 EHITISEALUNE PIND – 165,7m2 KORRUSELISUS – 1 ABSOLUUTNE KÕRGUS – 12,9m HOONE KÕRGUS – 5,9m HOONE PIKKUS – 15,4m HOONE LAIUS – 11,7m SULETUD BRUTOPIND – 162,5m2 SULETUD NETOPIND – 139,8m2 KÖETAV PIND –139,8m2 MAHT – 745m3 TULEPÜSIVUSKLASS – TP3 5.2 Arhitektuurne üldlahendus Hoone on ühekordne elamu viilkatusega. Põhikorrusel asuvad elutuba, neli magamistuba, avatud köök, abiruum, pesuruum, leiliruum, WC, koridor ja esik. Sissepääsude kohal varikatus ja maja taga terrass katusealusega. Viimistlusmaterjalina kasutatakse naturaalseid materjale, hoone katuse kattematerjaliks on katusekivi Monier Elegant, värv tumehall, maja viimistletakse vertikaalse puitlaudisega. 6 KONSTRUKTIIVNE OSA 6.1 Konstruktsioonide üldine iseloomustus 6.1.1 Vundamenditaldmikud- ja seinad Hoonele rajatakse lintvundament. Vundamendi armeerimine, betooniklass ning täpsed mõõtmed kajastuvad põhiprojektis. Vundament eraldatakse maapealsetest konstruktsioonidest hüdroisolatsiooniga nt membraan Bituthene 4000 või analoog. 6.1.2 Põrandad Hoone põrandad rajatakse alt soojustatud pinnasele toetuvate raudbetoonist plaatidena paksusega 100 mm. Põrandasse valatakse küttetorustik. Raudbetoonplaat soojustatakse altpoolt vahtpolüstüreen plaatidega 150 mm. Põrandate alt eemaldatakse kasvupinnase kihid, mis asendatakse mineraalse täitepinnasega. Põrandakihtide alla paigaldatakse minimaalselt 300 mm paksune tihendatud killustik- või kruusaluse kiht (suurim osakeste läbimõõt on 32 mm). Kesk tee 13; töö nr E-20-02 Mai 2020 Harju maakond, Viimsi vald, Haabneeme alevik, Kesk tee 13 Põrandaplaatide rajamisel paigaldada kõik vajalikud kommunikatsioonid enne põrandaplaatide valamist (vesi, elekter, põrandaküte, kanalisatsioon). Täpsustada eriosade projektidega. Põrandate projekteerimisel on arvestatud ja ehitamisel tuleb arvestada asjaoluga, et erinevates ruumides on erinevad viimistlusmaterjalid ning lisanduva tasandusvalu on muutuva paksusega. Pesu- ja märgades ruumides tehakse tasandusvalu ja põhivalu üheaegselt, selleks, et tagada kalded trappidesse. Pesuruumides kalded dušinurgas 1:50 ja muus osas 1:80, Tehnoruumis 1:200. Sõltuvalt töövõtja võimekusest võib tasandusvalu astmed valada ka üheaegselt aluspõrandaga, kuid arvestada tuleb asjaolu, et kergvaheseinad rajatakse pärast betoneerimist. Märgades ruumides tehakse keraamiliste plaatide alla 2x võõp hüdroisolatsioon ülespööretega seintele. Hüdroisolatsiooni rajamisel kasutada tootja poolt ettenähtud tugevduslinte ning töövõtteid. Isolatsiooni betoonalused lihvitakse tasaseks, aluse kalle vastavalt tulevasele põrandapinnale. Isolatsiooni ei tohi paigaldada niiskele alusele. Hüdroisolatsioon tehakse sertifitseeritud hüdroisolatsioonisüsteemi abil vastavalt tootja juhistele. Kui eraldi pole teisiti määratud, tõuseb isolatsioon uste kohal 20 mm põrandapinnast kõrgemale. Künniste ja põrandamaterjali vaheline vuuk, samuti ukselengi alaosa ja lävepaku või põranda vaheline vuuk tihendatakse silikoonvuugimastiksiga. Isolatsioon peab moodustama katkematu isolatsioonipinna. Põrandate viimistlemine on lubatud alles siis, kui on saavutatud selline niiskussisaldus, mis on nõutud põranda viimistlusmaterjalide tootjate poolt konkreetsele materjalile. 6.1.3 Vahelaed Vahelagede rajamisel tuleb järgida RT 84-10916-et nõudeid ja juhiseid. RIL 107-2000 Ehitiste hüdro- ja auruisolatsiooni juhised. Vahelaeks on katusefermid. Paigaldus vastavalt tootja juhistele. Vahelae soojustuseks mineraalvill 500mm. Vahelae siseviimistlusena kasutatakse ühekordset kipsplaati. Kipsplaat pahteldatakse ja värvitakse. Pahteldatud lagede viimistlus lahendatakse sisekujunduse projektiga. Niisketes ruumides kasutada niiskuskindlaid materjale. 6.1.4 Seinad Välisseinte konstruktsioon: - laudis 21mm - tuulutuslatt 22mm - tuuletõkkeplaat 12mm - postid 173+72mm, vahel vill 246mm Kesk tee 13; töö nr E-20-02 Mai 2020 Harju maakond, Viimsi vald, Haabneeme alevik, Kesk tee 13 - aurutõkkekile - kipsplaat (GEK)13mm Siseseinte konstruktsioon: - kipsplaat (GEK)13mm - karkass 66mm, vahel vill 66mm - kipsplaat (GEK)13mm Duširuumis ja vannitoas kasutatakse niiskuskindlaid materjale, kogu sein võõbatakse veetõkkega. Seinad ja põrand kaetakse keraamilisete plaatidega. 6.1.5 Vihmavee süsteem ja veeplekid Katusele langev vihmavesi juhitakse hoonest eemale ja immutatakse omal kinnistul. 6.1.6 Aknad Aknad – Puit-alumiinium aknad, kolmekordne klaaspakett. Akende projekteeritud kasutusiga 50 aastat. Akende kvaliteedi, koostisosade sobivuse ja eluea tagab akende tootja vastavate sertifikaatidega. Kõik sulused ja kinnitid peavad olema korrosioonikindlad. Suluste kinnitused väljanägemiselt ja tehniliselt võimalikult samast materjalist kui vastav sulus. Kõik aknad peavad olema täiesti kasutamiskõlblikud ja täielikult sulustega varustatud. Akende paigaldusvaruks on arvestatud külgedel min 10 mm. Akende erinevad avanemisvõimalused täpsustada enne akende tellimist. 6.1.7 Uksed Uksed – Puituksed. Uste kasutusiga 50a. Puituste kvaliteediklass E. Kõik sulused ja kinnitid peavad olema korrosioonikindlad ja kasutatavad kruvid soonpeaga. Suluste kinnitid välimuselt ja tehniliselt võimalikult samast materjalist kui vastav sulus. Kõik uksed peavad olema täiesti kasutuskõlblikud ja täielikult sulustega varustatud isegi siis, või joonistel jäi mõni vajalik sulus nimetamata. Valmistaja vastutab suluste funktsionaalsuse ja kokkusobivuse eest. Siseuksed tehakse tahveldustega täispuitustena või sileustena. Uste lengi laius valida seina paksusega sama. Siseuksed viimistletakse peitsiga ja kaetakse lakiga või värvitakse. Niiskete Kesk tee 13; töö nr E-20-02 Mai 2020 Harju maakond, Viimsi vald, Haabneeme alevik, Kesk tee 13 ja märgade ruumide uksed teha niiskuskindlad ja pritsmekindla viimistlusega. Nõutud uste tulepüsivus, tolerantsid, helipidavuse ja kulumiskindluse garanteerib tootja. Uste avanemise suunale tuleb paigaldada stopperid selliselt, et uksed ei lõhuks seinte viimistlust. Välisuksed tehakse puidust värvitud ja klaaspaketiga klaasitud puitustena. Uste raamide ja lengide valmistamisel tuleb kasutada kõrgekvaliteetset liimpuitu ja tagada uste stabiilsus pikema aja vältel. Välisuste konstruktsiooni ja koostetehnoloogia määrab uste tootja. Välisuste viimistlus vastavalt joonistele. Uste koostekvaliteedi ja garantii tagab uste tootja. Uste värvimisel kasutada UV-kiirgusele vastupidavaid värve. 7 Hoone sisearhitektuur Hoone sisekujundust antud projekt ei käsitle. 8 KÜTE JA VENTILATSIOON 8.1 Küttesüsteemid Hoone kütmine on planeeritud maasoojuspumbaga läbi põrandakütte. Soojuspump hakkab asuma abiruumis. Lähtuvalt standardist ei ole soojuspumba puhul tehnoruumis vajaliku paiskpinna arvutus nõutud. Põrandakütte temperatuuri kontroll toimub tehnilisest ruumist. Kütte tehnilisest ruumist on projekteeritud edasine magistraaltorude jagunemine põrandakütte kollektoritesse. Põrandakütte kollektoritest toimub jagunemine põrandakütteringidesse. Põrandakütte ruumidekohane reguleerimine toimub spetsiaalse lokaalse automaatikasüsteemi kaudu. Põrandküte on projekteeritud hapnikutõkkega plasttorust ų20x2. Põrandküte on madalatemperatuuriline küte, kus soojuskandjana kasutatakse vastava paigaldusskeemi kohaselt põrandakonstruktsiooni paigaldatud plasttorudes ringlevat vett. Projekteeritud põrandkütte põrandapindade arvutuslikud maksimaalsed temperatuurid ei ületa standardis " EVS 844:2016 Hoone kütte projekteerimine" toodud väärtusi. Soojuskandja parameetrid põrandkütte süsteemis on 30/35°C. Põrandkütte jaotuskappi paigaldatakse jaotuskollektorid. Kollektor varustatakse elektriajamiga täiturmootoritega. Ruumi temperatuuri reguleerimiseks paigaldatakse ruumi siseseinale ruumitermostaat. Märgadesse ruumidesse paigaldatakse põrandatemperatuuri andurid. Täiendava kütteallikana asub elutoas kamin ühelõõrilise moodulkorstnaga. Kütteseadmed paigaldada vastavalt tootja juhendile. Kütteseadmed ja nende paigaldus peab vastama standardile EVS 812-3:2018 Ehitise tuleohutus Osa 3: Küttesüsteemid. Kesk tee 13; töö nr E-20-02 Mai 2020 Harju maakond, Viimsi vald, Haabneeme alevik, Kesk tee 13 8.2 Ventilatsioon Ventilatsioon lahendatakse soojusvahetiga sundventilatsiooniga. Köögi väljatõmbekanal, mis ei ole rajatud šahti, peab olema tulepüsivusega vähemalt EI 15 ja tuletundlikkusega vähemalt A2-s1,d0. Õhupuhasti ja väljatõmbekanali ühendamiseks võib kasutada painduvaid kanaleid. 9 VEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON Krundile on toimiv vee ja kanalisatsioonileping AS Viimsi Veega. 9.1.1 Veevarustuse allikas AS Viimsi Vesi ühisveetrass. 9.1.2 Soojavee süsteem Hoone soe vesi tuleb maaküttesoojaveeboilerist. Sooja veega varustatakse kõiki san. seadmeid, v.a. klosetipotid, pesumasinad. 9.1.3 Reovee kanalisatsioon AS Viimsi Vesi ühisreovee kanalisatsioon. 10 ELEKTER Elektrisüsteemid ja võrgud projekteeritakse eraldi projektis. Hoones varustatakse elektriga kõik ruumid. Hoone elektrivarustus tagatakse piirkonna alajaamast, kust on rajatud kruntideni maakaabelliin. Krundi piirile on rajatud liitumiskilp. Liitumiskilbist veetakse elektriühendus madalpinge maakaabeliga ja ühendatakse hoone jaotuskilbiga. Maakaabel paigaldada torusse või kõrisse. Kaablikaevikusse paigaldada hoiatuslint. Hoonesisesed kaablid paigaldatakse peamiselt süvistatult seintel ning lagedel. Kaablid paigaldatakse üldiselt paralleelselt ehitise arhitektuursete joontega. Kogu paigaldis ehitatakse kaitsejuhiga (kolla-rohelise isolatsiooniga juht) kaablitega. Harukarpides kasutatakse juhtide ühendamiseks vastavaid ühenduskübaraid või klemme. Lülitite paigalduskõrgus põrandast on kuni 1.0 m. Pistikupesade paigalduskõrguseks on üldiselt 0,3 m, v. a. eriseadmetele (köögis on paigalduskõrgus 1,1 m või vastavalt ühendatava seadme vajadustele). Elamu kõik pistikupesade liinid ühendatakse läbi rikkevoolu-kaitseseadme. Kõik juhtmed, kaablid jms peavad olema PVC isolatsiooni ja kestaga, arvestatud juhi temperatuurile vähemalt 65°C. Valgustite, pistikupesade või teiste jõuseadmete jaotusliinide ehitamiseks kasutatud kaablitel peab olema eraldi maandusjuht (kui seadme isolatsiooni Kesk tee 13; töö nr E-20-02 Mai 2020 Harju maakond, Viimsi vald, Haabneeme alevik, Kesk tee 13 klass ei luba kasutada teist juhistikku). PVC-isolatsiooniga kaablid ja juhtmed peavad olema vähemalt: 1,5-4 mm2 – U0/U=300/500 V; 6-25 mm2 – U0/U=450/750 V isolatsiooniklassiga. Ei tohi kasutada kaableid ja juhtmeid soonte ristlõikega väiksem kui 1,5 mm2. Kõik elektritööd peavad olema kooskõlas Imatra Elektri AS poolt väljastatud võrgulepinguga. 11 NÕRKVOOL Nõrkvool projekteeritakse eraldi projektis. 12 KESKKONNAKAITSE Olmejäätmed ja prügi kogutakse omal krundil asuvasse konteinerisse, asukoht näidatud asendiplaanil, mida tühjendatakse vastavalt omanike poolt sõlmitud lepingutele jäätmefirmaga. Konteiner paigutatakse kõvakattega pinnale. Kokkuleppel pakendiettevõtjaga tuleb kinnistul koguda eraldi ka pakendijäätmeid (klaas-, metall-, plast- ja komposiitpakendeid ning teisi pakendijäätmeid). Tehiskeskkonna projekteerimisel on lähtutud kõikidest normidest ja seadusaktidest. 12.1 Lammutus ja pinnasetööd Ehitus- ja lammutusjäätmete käitlemine toimub vastavalt Viimsi valla jäätmehoolduseeskirjale, vastu võetud 11.03.2014 nr 8. Ehitamise käigus tekkinud ehitusjäätmete nõuetekohase käitlemise tõendamiseks tuleb koos ehitise kasutusloa taotlusega esitada jäätmeõiend, milles on toodud käideldud jäätmete kogus ja jäätmekäitluskoht. Ehitamise käigus tekkivate ehitusjäätmete ära veoks sõlmib ehitaja lepingu jäätmekäitlusettevõttega, kes vastavate konteineritega jäätmed minema veab ja sorteerib. Ehitus- ja olmejäätmete käitlemist käsitletakse vastavalt kohaliku omavalitsuse jäätmehoolduseeskirjadest: jäätmete käitlemisel tuleb lähtuda jäätmeseadusest ja ehitusjäätmete käitlemise juhendist. Ehitusjäätmed kogutakse ehitustööde käigus jooksvalt ja äravedu või taaskasutusse võtmine korraldatakse vastavalt omavalitsuse eeskirjadele ja kehtivale seadusandlusele. Ehitaja sõlmib ehitustööde ajaks ehitusjäätmete äraveoks lepingu vastavat litsentsi omava ettevõttega. Ehitamise käigus prognoositav jäätmekogus ei ületa 10 m3, võimalusel kogutakse ehitusjäätmed liigiti eraldi vastavalt tähistatud kogumismahutitesse. Juhul, kui liigiti kogumiseks puudub jäätmete tekkekohas võimalus või see pole majanduslikult otstarbekas, Kesk tee 13; töö nr E-20-02 Mai 2020 Harju maakond, Viimsi vald, Haabneeme alevik, Kesk tee 13 antakse jäätmed sorteerimiseks ja käitlemiseks üle vastavat jäätmeluba omavale teenusepakkujale. Võimalusel kogutakse liigiti eraldi konteineritesse: 1) puidujäätmed; 2) metallijäätmed; 3) kiletamata paberi ja papijäätmed; 4) mineraalsed jäätmed (kivid, ehituskivid, tellised, krohvisegud jne); 5) raudbetoon ja betoondetailid; 6) plastijäätmed, sealhulgas kilejäätmed; 7) ohtlikud ehitusjäätmed; 8) muud jäätmed. 13 TULEOHUTUS 13.1 Üldist Vastavalt siseministri määrusele nr 17 07.04.2017 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“ kuulub elamu tuleohutusklassi TP3 ja kasutusviisi I. Hoone on 1korruseline. - TP-3 klassi kuuluva ühekorruselise ehitise välisseina konstruktsioon võib vastata klassile D-s2,d2, - TP-3 klassi ehituses paiknevate ruumide siseseinte ja põrandate ja lagede pinnakihile esitatavad nõuded tuletundlikkusele: Projekti tuleohutuseosa koostamiseks aluseks olevad õigusaktid:  Tuleohutuse seadus  Majandus- ja taristuministri määrus nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“  Siseministri määrus nr 17 07.04.2017 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“  EVS 812-3:2018– Ehitiste tuleohutus: Küttesüsteemid  EVS 812-6:2012+A1:2013 – Ehitiste tuleohutus: Tuletõrje veevarustus  EVS 812-2:2014/AC:2018 - Ehitiste tuleohutus. Osa 2: Ventilatsioonisüsteemid  EVS 812-7:2018 ” Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded” Tuletundlikus Kesk tee 13; töö nr E-20-02 Mai 2020 Harju maakond, Viimsi vald, Haabneeme alevik, Kesk tee 13  Siseseinte: Seinad ja laed üdiselt D-s2,d2  Põrandad üldiselt– nõudeid ei esitata  Välisseina välispinnale ja õhutuspilu välispinnale D-s2,d2  Õhutuspilu sisepinnale-nõudeid ei esitata  Katusekatetele BROOF(t2)  Terrassipõranda konstruktsioonile D-s2 13.2 Tuletõkkesektsioonid Hoone kuulub ühte tuletõkke sektsiooni. 13.3 Põlemiskoorumus Vastavalt siseministri määrusele nr 17 07.04.2017 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“ kuulub olemasolev hoone tuleohutusklassi TP3 ja kasutusviis I (eramu), mille alusel on hoones tervikuna põlemiskoormus alla 600 MJ/m². 13.4 Evakuatsioon I kasutusviisiga hoones ei või väljumistee pikkus üldjuhul olla suurem kui 30 m. Antud hoones ei ületata nõutud evakuatsioonitee pikkust. Hoones viibivate inimeste arvu ei piirata. Hädaväljapääs on hoonest lahendatud avatavate akende kaudu. 13.5 Suitsueemaldus Suitsueemaldus hoonest on ette nähtud läbi avatavate akende. Igas ruumis on vähemalt üks avatav aken. Lisaks akendele toimub suitsueemaldus ka läbi välisuste. Aknad peavad olema lihtsalt avatavad. 13.6 Kustutusvesi Hoonesse ei ole planeeritud sisemist tulekustutust. Ehitise väliskustutusvee normvooluhulk on 10 l/s 3 tunni jooksul. Alus: EVS 812-6:2012+A1:2013 Lähim tuletõrjevee hüdrant asub projekteeritavast hoonest 6 m kaugusel, Kesk tee ja Rohuneeme tee ristmikul. 13.7 Pääsud katusele Hoone katusele pääseb teiseldatava redeliga. Korstna teenindamiseks paigaldatakse kohtkindel käigutee ja kohtkindel redel katusele. Kesk tee 13; töö nr E-20-02 Mai 2020 Harju maakond, Viimsi vald, Haabneeme alevik, Kesk tee 13 13.8 Pääsud pööningule Pääsuks pööningule paigaldatakse koridori pööninguluuk 600x800 kolmeosalise redeliga. 13.9 Tulekahju signalisatsioon Hoone ruumides on vähemalt üks autonoomne tulekahju signalisatsiooniandur ja üks vingugaasiandur. 13.10 Esmased kustutusvahendid Esmaste tulekustutusvahenditena paigaldatakse esikusse vähemalt üks 6 kg pulberkustuti. Kõik projekti järgi paigaldatavad tulekustutid peavad vastama Eesti standardile EVS-EN 3 “Kantavad tulekustutid” nõuetele ja omama vastavustunnistust. Kasutatakse ABC klassi pulberkustuteid tulekustutusaine massiga 6 kg. Sobivad A-, B- ja C-klassi tulekahjude kustutamiseks. 13.11 Küttesüsteemid Hoone kütmine on planeeritud maasoojuspumbaga. Hoonele on planeeritud moodulkorsten 1 lõõriga kamina kütmiseks. Moodulkorsten ja kamin paigaldatakse vastavalt tootja paigaldusjuhendile järgides EVS 812-3:2018. Ehitatav kamin ja moodulkorsten asuvad elutoas. Kamina võimsuseks on arvestatud 2,4 – 7,5 kW. Kaminaks on planeeritud valmiskamin ASCIM II (Haas & Sohn), paigaldus vastavalt tootja juhistele. Kamin on köetav halupuudega. Ühe küttekorra halupuid hoitakse kamina kõrval. Kamina ette paigaldatakse mittepõlev põrandakate (nt klaas, plekk vms) .Uksega kolde puhul (EVS 812-3:2018): mittepõlev põrandakate peab ukseavast ulatuma 100 mm kummalegi poole, arvestades ukseava servast; mittepõlev põrandakate peab ukseavast ulatuma 400 mm eemale, arvestades kolde esiservast. Kamin ühendatakse korstna suitsulõõriga kütteseadme üla- ja/või allosas ühenduslõõride abil. Kütteseade ja suitsulõõr müüritakse kokku allosas asuvas ühenduses kahe müüritisekihi võrra kõrgemal. Kuna kütteseade ja suitsulõõr võivad omavahel erinevalt liikuda, tagatakse ülaühenduse tihedus metalltoruga, mille külge võib kinnitada ka kütteseadme suitsusiibri. Ühendustoru ja müüritise vahelise soojuspaisumise võimaldamiseks jäetakse nende vahele 5 mm kuni 10 mm laiune pilu, mis tihendatakse tulekindla isolatsioonimaterjaliga, kasutustemperatuuriga min 1000° C. (EVS 812-3:2018). Kamina ees peab olema vähemalt 1 m ja tahmaluukide ees 0,6 m vaba ruumi. Tahmaluugi alumine serv peab põlevmaterjalist põrandast jääma vähemalt 50 mm kõrgemale. (EVS 812- 3:2018) Kütteseadme paigaldus ehitisse toimub vastavalt tootja etteantud juhistele. Kesk tee 13; töö nr E-20-02 Mai 2020 Harju maakond, Viimsi vald, Haabneeme alevik, Kesk tee 13 Müüritud kütteseadme ohutu ehituse ja paigalduse tagab kutseline pottsepp. (EVS 812- 3:2018) Korsten on ühelõõriline moodulkorsten temperatuuriklassiga T600. (EVS 812-3:2018). 13.12 Läbiviigud Kesk tee 13; töö nr E-20-02 Mai 2020 Harju maakond, Viimsi vald, Haabneeme alevik, Kesk tee 13 Kesk tee 13; töö nr E-20-02 Mai 2020 Harju maakond, Viimsi vald, Haabneeme alevik, Kesk tee 13 14 GRAAFILINE OSA JOONISE NIMETUS TÄHIS - Asendiplaan AS-100 - Vundamendiplaan A-100 - Põhikorruse plaan ja Lõige A-101 - Katuse plaan A-102 - Vaated A-103 - Avatäited A-104 LISA 1 - Riigilõivu maksmise maksekorraldus - Pildid naaberkinnistu elamutest Kesk tee 13; töö nr E-20-02 Mai 2020 Harju maakond, Viimsi vald, Haabneeme alevik, Kesk tee 13 5 ,3 Kanalisatsiooni liitumispunkt 2 K11111 VK2 6 6,72 Veevarustuse liitumispunkt 4 K21 3 5 1 2 PK E 10, ± K21 7 57 8 ,37 15 ELAMU E TEHNILISED NÄITAJAD KRUNDI PIND 1210m² ELAMU EHITISEALUNE PIND 184m² KORRUSELISUS 1 ELAMU KÕRGUS 5,9 m ELAMU KOORDINAADID ELAMU PIKKUS 15,4 m ELAMU LAIUS 11,7 m X Y SULETUD BRUTOPIND 162,5 m² SULETUD NETOPIND 139,8 m² KÖETAV PIND 139,8 m² MAHT 424 m3 TP3 TINGMÄRGID krundipiir projekteeritav elektriõhuliin V1.1 V1.1 projekteeritav veetorustik K1.1 K1.1 projekteeritav kanalisatsioonitorustik K21 K21 projekteeritav drenaažitorustik projekteeritav sidekaabel pääs krundile olemasolev puurkaev E ± projekteeritav elamu maaküttetorustiku ala 420m² PK prügikonteiner Tehnovõrgu valdaja Kooskõlastuse Kooskõlastuse Kooskõlastaja Märkused kuupäev number Imatra Elekter AS 17.12.2019 7199 Ants Heinsaar AS KH Energia- 23.12.2019 Tõnu Roosna Konsult Telia Eesti AS 30.12.2019 33244500 Tiina Ojamaa AS Viimsi Vesi 06.12.2019 6661 Jüri Mäevere Saatja: <[email protected]> Saadetud: 26.05.2020 11:23 Adressaat: <[email protected]> Teema: Teade Ehitisregistrist - Ehitusloa taotlus nr 2011271/05055, menetlus nr 215468 Väline kooskõlastamine tähtaeg 05.06.2020 Maanteeamet palun teostage Ehitusloa taotlus Väline kooskõlastamine. Ülesande täitmiseks sisenege Ehitisregistrisse ja avage menetlus nr 215468 Menetluse nr 215468 Menetlusse võtmise kp 23.05.2020 Ülesande saaja Maanteeamet Ülesande määramise kp 26.05.2020 Ülesande tähtaeg 05.06.2020 Pädev asutus Viimsi Vallavalitsus Menetleja PIRET KIRJANEN Menetleja e-kirja aadress [email protected] Menetleja tel Ehitise aadress Harju maakond, Viimsi vald, Haabneeme alevik, Kesk tee 13 Dokumendi nr 2011271/05055 Dokumendi kp 14.05.2020 Taotleja/teataja EDUARD ONUFREITŠUK Ehitisregistri kood 221337190, 221337188, 221337187, 121330027 Ehitise nimetus Drenaažitorustik, Kanalisatsioonitorustik, Veetorustik, Elamu NB! Tegemist on automaatteavitusega. Sisuliste küsimuste korral palun pöördu kohaliku omavalitsuse menetleja (enamasti ehitusspetsialist) poole. Ehitisregistri kasutamise tehnilistes küsimustes aitab Sind klienditugi aadressil [email protected]. Töö nr.20047 Elamu – Kesk tee 13, Haabneeme alevik, Viimsi vald, Harju maakond Välisveevarustus ja -kanalisatsioon. Tööprojekt. 6.05.2020 SISUKORD EHITUSPROJEKTI KIRJELDUS ......................................................................................................................................... 4 1 ÜLDANDMED ....................................................................................................................................................... 4 1.1 PROJEKTEERIMISTÖÖ PIIRITLUS ......................................................................................................................... 4 1.2 ALUSDOKUMENDID ............................................................................................................................................. 4 1.2.1 LÄHTEANDMED ................................................................................................................................................... 4 1.2.2 EHITUSUURINGUD ............................................................................................................................................... 5 1.2.3 NORMDOKUMENDID............................................................................................................................................ 5 2 OLEMASOLEV...................................................................................................................................................... 5 3 VEEVARUSTUS .................................................................................................................................................... 5 3.1 VEEVARUSTUSE ÜLDPÕHIMÕTTED ..................................................................................................................... 5 3.2 PROJEKTEERITUD VEEVARUSTUS ....................................................................................................................... 5 3.3 VEEVARUSTUSE ARVUTUSLIKUD VOOLUHULGAD ............................................................................................... 6 3.4 VEEALLIKAS ........................................................................................................................................................ 6 3.5 VEEMÕÕDUSÕLM ................................................................................................................................................ 6 3.6 TULETÕRJEVEEVARUSTUS.................................................................................................................................. 6 3.7 TORUSTIKE MATERJAL ....................................................................................................................................... 6 3.8 ARMATUUR ......................................................................................................................................................... 7 4 KANALISATSIOON ............................................................................................................................................... 7 4.1 KANALISATSIOONI ÜLDPÕHIMÕTTED .................................................................................................................. 7 4.2 PROJEKTEERITUD KANALISATSIOON .................................................................................................................. 7 4.3 KANALISATSIOONI ARVUTUSLIK VOOLUHULK ..................................................................................................... 8 4.4 KANALISATSIOONI EELVOOL ............................................................................................................................... 8 4.5 TORUSTIKUD JA MATERJALID............................................................................................................................. 8 4.6 PUMPLA JA KOHTPUHASTID ............................................................................................................................... 8 4.7 KAEVUD .............................................................................................................................................................. 8 5 SADEMEVEE KANALISATSIOON ........................................................................................................................... 8 5.1 OLEMASOLEV OLUKORD ..................................................................................................................................... 8 5.2 PROJEKTEERITUD SADEMEVEEKANALISATSIOON ............................................................................................... 9 5.3 ARVUTUSÄRAVOOL ............................................................................................................................................. 9 5.4 TORUSTIKE MATERJAL ....................................................................................................................................... 9 5.5 EELVOOL ............................................................................................................................................................. 9 5.6 KAEVUD .............................................................................................................................................................. 9 6 PAIGALDUSNÕUDED ........................................................................................................................................... 9 6.1 TORUSTIKE JA KAEVUDE PAIGALDUS ............................................................................................................... 10 6.2 KAEVIK .............................................................................................................................................................. 10 6.3 TASANDUSKIHT ................................................................................................................................................ 11 6.4 TORUSTIKE PAIGALDUS JA KAEVIKU TÄIDE ...................................................................................................... 12 6.5 KÜLMUMISKAITSE, SOOJUSISOLATSIOON ........................................................................................................ 13 6.6 TORUSTIKE TOESTUS ........................................................................................................................................ 13 7 LIKVIDEERITAVAD RAJATISED ........................................................................................................................... 13 8 KESKKONNAKAITSE .......................................................................................................................................... 13 9 KVALITEEDI- JA KONTROLLINÕUDED EHITAJALE .............................................................................................. 14 9.1 ÜLDNÕUDED ..................................................................................................................................................... 14 9.2 HÜDRAULILISED KATSETUSED .......................................................................................................................... 14 10 PÕHIMATERJALIDE LOETELU ............................................................................................................................ 16 JOONISTE NIMISTU ....................................................................................................................................................... 17 Vastutav spetsialist: Evelin Anto 2 / 17 20047_TP_VK-3-01_seletuskiri.docx Töö nr.20047 Elamu – Kesk tee 13, Haabneeme alevik, Viimsi vald, Harju maakond Välisveevarustus ja -kanalisatsioon. Tööprojekt. 6.05.2020 Lisad Lisa 1. AS Viimsi Vesi tehnilised tingimused Vastutav spetsialist: Evelin Anto 3 / 17 20047_TP_VK-3-01_seletuskiri.docx Töö nr.20047 Elamu – Kesk tee 13, Haabneeme alevik, Viimsi vald, Harju maakond Välisveevarustus ja -kanalisatsioon. Tööprojekt. 6.05.2020 EHITUSPROJEKTI KIRJELDUS 1 ÜLDANDMED 1.1 PROJEKTEERIMISTÖÖ PIIRITLUS Käesoleva projektiga lahendatakse uue hoone välisveevarustus ja -kanalisatsioon tööprojekti mahus. Elamu asub aadressil Kesk tee 13, Haabneeme alevik, Viimsi vald, Harjumaa. 1.2 ALUSDOKUMENDID 1.2.1 LÄHTEANDMED VK-süsteemide kavandamisel on arvestatud järgmisi lähteandmeid: - Hoone asukoht: Kesk tee 13, Haabneeme alevik, Viimsi vald, Harju maakond - Arhitektuursed joonised(Smart Arch OÜ) - AS Viimsi Vesi tehnilised tingimused nr. 14.04.20/5914 - Projekteerimise lähteülesanne. Vastutav spetsialist: Evelin Anto 4 / 17 20047_TP_VK-3-01_seletuskiri.docx Töö nr.20047 Elamu – Kesk tee 13, Haabneeme alevik, Viimsi vald, Harju maakond Välisveevarustus ja -kanalisatsioon. Tööprojekt. 6.05.2020 1.2.2 EHITUSUURINGUD Ehitusgeodeetilised uuringud: Radiaan OÜ, Kesk tee 13, Haabneeme alevik, Viimsi vald geodeetilise uurimistöö aruanne, töö nr 461G19 1.2.3 NORMDOKUMENDID VK-süsteemide kavandamisel aluseks võetud peamised teineteist täiendavad dokumendid:  EVS 932:2017 Ehitusprojekt  EVS 835-2014 Hoone veevärk  EVS 846-2013 Hoone kanalisatsioon  EVS 848:2013 Väliskanalisatsioonivõrk  EVS 921:2014 Veevarustuse välisvõrk  EVS 843:2016 Linnatänavad  EVS 812-6:2012+A1+A2 Ehitiste tuleohutus (Osa 6: Tuletõrje veevarustus)  EVS-EN 1610:2015 Äravoolu- ja kanalisatsioonitorustike ehitamine ja katsetamine  Kehtivad seadused ja määrused 2 OLEMASOLEV Uus ehitis. Kinnistul paikneva olemasolevad vee- ja kanalisatsioonitorustikud, sidekaablid ning magalpinge õhuliinid. 3 VEEVARUSTUS 3.1 VEEVARUSTUSE ÜLDPÕHIMÕTTED Ühisveevärk peab olema ehitatud nii, et kõik tarbijad saaksid vajalikus koguses ja vajaliku rõhu juures kvaliteetse joogivee. Torud peavad olema vastupidavad vajalikule rõhule ühisveevärgis, korrosioonikindlad, kerge paigaldatavusega, keemiliselt püsivad veekeskkonnas. Hoone sisevõrku suunatav majandus-joogivesi peab kvaliteedilt vastama joogiveele esitatavatele nõuetele. Need on määratud 31.07.2001.a. sotsiaalministri määrusega nr.82 „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid“. 3.2 PROJEKTEERITUD VEEVARUSTUS Kinnistul on olemasolev veevarustuse liitumispunkt Rohuneeme tee De63 ühisveetorustikult. Kinnistu ühendustorustik on projekteeritud läbimõõduga De32 mm PE PN16 torustikust. Liitumispunktiks on olemasolev maakraan DN25 kinnistu piirist tänava poole. Veetorustik paigaldada 1,8m sügavusele maapinnast. Torustikud, mille lagi jääb maapinnale lähemale kui 1,8 m tuleb soojustada. Vastutav spetsialist: Evelin Anto 5 / 17 20047_TP_VK-3-01_seletuskiri.docx Töö nr.20047 Elamu – Kesk tee 13, Haabneeme alevik, Viimsi vald, Harju maakond Välisveevarustus ja -kanalisatsioon. Tööprojekt. 6.05.2020 3.3 VEEVARUSTUSE ARVUTUSLIKUD VOOLUHULGAD Eramu on mõeldud 3 inimesele. Ööpäevane keskmine veetarbimine ühe inimese kohta on võetud 143 l/d. Qd : 0,4 m3/d - ööpäevane vooluhulk 3 Qhm: 0,2 m /h - maksimaalne tunnine Qa: 0,52 l/s - arvutusvooluhulk 3.4 VEEALLIKAS Hoone majandus-joogiveega varustamine lahendatakse Rohuneeme tee De63 ühisveetorustikult. Kinnistule on ette nähtud üks veesisend De32 PE100, PN16. Vastavalt AS Viimsi Vesi tehnilised tingimused nr. 14.04.20/5914 on garanteeritud vabarõhk liitumispunktis on 200 kPa. 3.5 VEEMÕÕDUSÕLM Veemõõdusõlm on projekteeritud hoone 1.korrusel asuvasse abiruumi. Veearvesti paigaldada seinale veearvesti kanduriga. Veearvesti kandur maandatakse. Veemõõtja valitakse lähtudes maksimaalsest veetarbimisest (DN15). Veearvestid tuleb paigaldada horisontaalasendisse. Enne ja pärast veearvestit on nõutav sulgur, veearvesti ette võib panna vaid täisavaga sulguri. Veearvestitaguse sulguri taga peab olema tagasilöögiklapp (kui klapp ei ole arvesti sisse ehitatud). Arvestile peab eelnema vähemalt viie arvesti tingläbimõõdu pikkune ning järgnema kolme läbimõõdu pikkune sirge horisontaalne torulõik, mille sisse võib arvata ka täisavaga sulgurid. Veemõõdusõlmes peab arvestitaguse sulguri taga olema kraan, mille kaudu saab vajadusel süsteemi tühjaks lasta, võtta veeproove või arvestit kontrollida. Enne veearvestit paigaldada mudaeraldaja. 3.6 TULETÕRJEVEEVARUSTUS Vajalik väline tuletõrjevee vooluhulk välistulekustutuseks on 10 l/s, arvestuslik tulekahju kestvus on 3h. Lähim tuletõrjehüdrant paikneb Rohuneeme tee ja Kesk tee ristmikul. 3.7 TORUSTIKE MATERJAL Projekteeritud veetorustik tuleb rajada PE 100 survetorudest, läbimõõduga De32x3,0 SDR11, PN16. PE survetorud peavad vastama standardi EN12201 nõuetele. Torustiku ühendusteks piki trassi ja sõlmedes kasutatakse põkk- või muhvkeevitust. Keevisliitmike surveklass peab olema vähemalt võrdne torude surveklassiga. Käänakud paigaldatakse elektrikeevispoognatega või PEH poognatega kas põkk-või elekterkeevismuhvide abil. Väiksemate toruläbimõõtude puhul võib väiksemad käänakud (pöördenurk alla 30°) tekitada torustikku sujuvalt painutades, kusjuures minimaalne pöörderaadius R=50 x De. Kõik torustike rajamiseks kasutatavad materjalid peavad olema uued. Defektsed materjalid ja tooted tuleb ehitusplatsilt eemaldada. Vastutav spetsialist: Evelin Anto 6 / 17 20047_TP_VK-3-01_seletuskiri.docx Töö nr.20047 Elamu – Kesk tee 13, Haabneeme alevik, Viimsi vald, Harju maakond Välisveevarustus ja -kanalisatsioon. Tööprojekt. 6.05.2020 3.8 ARMATUUR Käesolevas projektis ei ole ette nähtud. 4 KANALISATSIOON 4.1 KANALISATSIOONI ÜLDPÕHIMÕTTED Kanalisatsioonivõrk peab olema ehitatud selliselt, et ei tekitataks ohtu tervisele, ebameeldivat lõhna, kanalisatsioonivee üleujutusi, müra ega muud kahju keskkonnale. Rajatud kanalisatsioonivõrk peab olema kestev ja töökindel. Kanalisatsioonivõrku on keelatud juhtida vett, mis sisaldab ohtlikke aineid vastavalt õigusaktides kehtestatud nõuetele ohtlike ainete kohta ühiskanalisatsiooni juhitavas vees. Üldised tehnilised nõuded:  rajatiste konstruktsioon ja materjal peavad taluma väliskoormuse mõju, materjal peab olema korrosioonikindel;  torustik ei tohi ummistuda;  kanalisatsiooniuputuste risk peab olema viidud miinimumini;  kanalisatsioonivõrgu rajatised ei tohi ohustada keskkonda, läheduses paiknevaid hooneid ega rajatisi;  torustikud ja kollektorid peavad olema veetihedad;  rajatiste kavandatud eluiga ja püsivus peavad olema tagatud;  kanalisatsioonivõrk peab olema hooldatav 4.2 PROJEKTEERITUD KANALISATSIOON Piirkonna kanalisatsioonisüsteem on lahkvoolne. Kinnistul on olemasolev kanalisatsiooni liitumispunkt Rohuneeme teel. Torustikud on projekteeritud läbimõõduga De160 mm PVC. Liitumispunktiks on olemasolev kaev DN200/160 kinnistu piirist tänava pool. Torustik paigaldatakse vastavalt asendiplaanile. Isevoolse kanalisatsioonitorustiku paigaldussügavus on vähem kui 1,20 m maapinnast toru peale, seega tuleb kanalisatsioonitorustik kogu ulatuses soojustada. Kõik ühendused muudest materjalidest torustikega tuleb teha sobivaid liitmikke ja üleminekuid kasutades. Põlvede ja poognate kasutamine väljapool kaevusid torustiku suuna muutmiseks ei ole lubatud. Uute kanalisatsioonikaevude sügavused ja asukohad peavad vastama joonistele, kuid Töövõtja peab arvestama sellega, et tegelikud tingimused võivad nõuda sügavuse muutusi ja kaevude asukoha muutusi ilma täiendavate kulude katmiseta. Isevoolsete kanalisatsioonitorustike kalde määramisel on arvestatud EVS 848:2013 esitatud nõuetega: kanalisatsioonitorustikus peab olema tagatud isepuhastus, s.o. voolukiirus peab olema vähemalt kord ööpäevas ≥0,7 m/s. Vastutav spetsialist: Evelin Anto 7 / 17 20047_TP_VK-3-01_seletuskiri.docx Töö nr.20047 Elamu – Kesk tee 13, Haabneeme alevik, Viimsi vald, Harju maakond Välisveevarustus ja -kanalisatsioon. Tööprojekt. 6.05.2020 Kanalisatsioonitorustike rajamissügavus on üldjuhul piisav ja torustik on kaitstud mehaaniliste ja dünaamiliste vigastuste eest. 4.3 KANALISATSIOONI ARVUTUSLIK VOOLUHULK Hoone olmereovee kanalisatsiooni vooluhulgad: Qa: 1,8 l/s - arvutuslik vooluhulk Qd : 0,4 m3/d - ööpäevane vooluhulk 4.4 KANALISATSIOONI EELVOOL Piirkonnas on lahkvoolne kanalisatsioonisüsteem. Kanalisatsiooni eelvooluks on Rohuneeme tee De160 plastist kanalisatsioonitorustik. Hoonete kanalisatsiooni paisutuskõrguseks loetakse 0,10 m üle tänava kaevuluugi kõrgusmärgi. Kõik allapoole paisutuskõrgust paigaldatavad reoveeneelud tuleb varustada tagasilöögiklappidega. 4.5 TORUSTIKUD JA MATERJALID Isevoolse kanalisatsioonitorustikuna tuleb kasutada täisseinalist PVC plastist kanalisatsioonitorud läbimõõduga De160 (standard EN 1401). Torude rõngasjäikusklass peab olema SN8. BD-tähisega torud sobivad kasutamiseks hoonete sees, sissevalamiseks ning paigaldamiseks pinnasesse hoonest väljaspool. 4.6 PUMPLA JA KOHTPUHASTID Käesolevas projektis ei ole ette nähtud. 4.7 KAEVUD Kanalisatsioonitorustikule on ette nähtud paigaldada teleskoopsed PE kontrollkaevud De400/315. Kaevud tuleb varustada ujuvate malmluukidega, mille koormustaluvus on 40T liiklusalal ja 25T haljasalal. Kaevud ehitatakse kõrguse poolest sellistena, et kaevukaant oleks võimalik paigaldada vastavalt projektis antud maapinna kõrgusele ja kaldega. Kaevude kaaned paigaldatakse kattepinnaga ühele kõrgusele ja samasuguse kaldega. Kaevude kaane suurus valitakse vastavalt kaevu läbimõõdule. Kaev peab olema varustatud kõikede tihenditega. Kaevu ja kanalisatsioonitorude ühendamisel kasutatakse samasugust ühendusviisi nagu kanalisatsioonitorude ühendamisel. Kanalisatsioonikaevud toestada nii, et põhjavee tõstejõud, pinnasesurve, liikluskoormus või muu ei põhjustaks deformatsioone ega kahjustaks tihendust. Torustike asendiplaanidel on esitatud kaevude tsentrite vahelised pikkused. 5 SADEMEVEE KANALISATSIOON 5.1 OLEMASOLEV OLUKORD Sademevee allikas on hoone katus. Käesoleval ajal kinnistul puuduvad sademevee- ja drenaaži süsteemid. Vastutav spetsialist: Evelin Anto 8 / 17 20047_TP_VK-3-01_seletuskiri.docx Töö nr.20047 Elamu – Kesk tee 13, Haabneeme alevik, Viimsi vald, Harju maakond Välisveevarustus ja -kanalisatsioon. Tööprojekt. 6.05.2020 5.2 PROJEKTEERITUD SADEMEVEEKANALISATSIOON Sademevee kanalisatsiooni allikaks on hoone katus. Olemasoleva vihmaveetorude alla on ette nähtud paigaldada sademeveelehtrid, ehitada hoone ümber sademeveetorustik ning juhtida sademevesi Kesk tee ääres paiknevasse kraavi. Lehtrid ühendada toruga painduvate käänikute ja kolmikute abil. Kinnistu torustikud on projekteeritud läbimõõduga De110-160mm PP. Sademeveetorustike rajamissügavus on üldjuhul piisav ja torustik on kaitstud mehaaniliste ja dünaamiliste vigastuste eest. Torustiku peale jääva täite paksus on väiksem kui 1 m ja torustik tuleb soojustada. 5.3 ARVUTUSÄRAVOOL Katuse pindala A=211m2. Sademevee arvutuslik vooluhulk katuselt 2,1 l/s. Sademevee arvestuslikuks intensiivsuseks on võetud 100 l/s ha. 5.4 TORUSTIKE MATERJAL Sademeveekanalisatsioon on ette nähtud rajada PP plasttorudest De110...160, rõngasjäikusega SN8 (standard EN 13476). 5.5 EELVOOL Sademeveekanalisatsiooni eelvooluks on Kesk tee ääres paiknev kraav. 5.6 KAEVUD Sademeveekanalisatsioonitorustikule on ette nähtud paigaldada PE-st kontrollkaevud. Kaevud tuleb varustada ujuvate malmluukidega, mille koormustaluvus on 40T liiklusalal ja 25T haljasalal. Kontrollkaevud on projekteeritud läbimõõduga De400/315mm. Kaevud ehitatakse kõrguse poolest sellistena, et kaevukaant oleks võimalik paigaldada vastavalt projektis antud maapinna kõrgusele ja kaldega. Kaevude kaaned paigaldatakse kattepinnaga ühele kõrgusele ja samasuguse kaldega. Kaevude kaane suurus valitakse vastavalt kaevu läbimõõdule. 6 PAIGALDUSNÕUDED Kaevetöödel ja torustiku paigaldamisel tuleb juhinduda RIL77. Torude paigaldamisel arvestada tootjate poolt etteantud nõudeid ja tehnilisi tingimusi. Tellija võib vajadusel lisada omapoolseid juhiseid paigaldamiseks. Kaevamistööd tuleb teha kehtiva korra ja vastavate lubade alusel. Kõikidele töödele, seadmetele ja materjalidele peab kehtima 24 kuuline garantii. Enne ehitustööde algust tuleb selgitada kõikide ehitusalal olevate tehnovõrkude asukohad. Vastutav spetsialist: Evelin Anto 9 / 17 20047_TP_VK-3-01_seletuskiri.docx Töö nr.20047 Elamu – Kesk tee 13, Haabneeme alevik, Viimsi vald, Harju maakond Välisveevarustus ja -kanalisatsioon. Tööprojekt. 6.05.2020 Enne paigaldamist tuleb kontrollida, et torudel ja tarvikutel pole kahjustusi. Pärast transportimist ning enne paigaldamist tuleb torud hoolega puhastada. Kui toru või tihend saab paigaldamise ajal vigastada, siis vahetatakse see välja. Vigastatud tarvikud tuleb kohe paigalduskohast kõrvaldada. Toru paigaldamisel talvetingimustes tuleb torud, muhvid, tihendid ja liitmikud enne paigaldamist puhastada lumest, jääst ja külmunud pinnasest. Kui paigalduskohas on õhutemperatuur madalam torustike või tarvikute valmistajate poolt soovitatavast minimaalsest paigaldustemperatuurist, siis paigaldustöid ei tehta. Torusid ei tohi paigaldada jäätunud alusele. Mahuti paigaldusel ja ankurdamisel järgida tootjapoolseid juhiseid. Veetorustik Veetorustik paigaldada sügavusele ~1,8m maapinnast. Paigaldamise ajaks (ning paigaldustööde katkestuse ajaks) tuleb veetorude otsad sulgeda tihedate kaitsekorkidega, et vältida mustuse ja võõrkehade sattumist torusse. Veetorustike paigaldamisel tuleb torustiku külge kinnitada asukoha määramiseks min. 1,5 mm 2 ristlõikega isoleeritud vaskkaabel, pinnasesse jäävad kaabli jätkud peavad olema veetihedad. Kaabli otsad tuua veemõõdusõlme ja tänaval kape alla. Veetoru kohale 0,3m kõrgusele paigaldada sinine märkelint kirjaga “Vesi”. Kanalisatsioonitorustik Paigaldatud toru kohale, 0.3m kõrgusele tuleb paigaldada märkelint kirjaga „Kanalisatsioon“. 6.1 TORUSTIKE JA KAEVUDE PAIGALDUS Torustikud rajatakse lahtisel meetodil. PE-torude ühendamisel tuleb kasutada mehaanilisi surveliitmikke või elektrikeevisühendusi. Paigaldatud kanalisatsioonitorustikul peab olema ühtlane kalle. Kaevu ümbruse täide tehakse mittekülmakerkelisest pinnasest ja vähemalt 0,3 m laiuselt. Tera mõõtmed on samad kui sama läbimõõduga plastiktoru puhul. Täide pannakse labidaga kaevu ümber ning tihendatakse ca 20 cm kihtide kaupa. Jälgida tuleb pidevalt kaevu vertikaalsust. Tõusutoru (kaevukorpuse) kõrgus on sobiv siis, kui ülaserv on 30 – 50 cm kaugusel lõplikust maapinnast. PE-kaev lühendatakse kaevu korpusest osa maha lõigates. Ülemisse otsa paigaldatakse poltidega kinnitatav teleskooprõngas koos tihenditega. Kui PE-kaev on liiga lühike, siis lisatakse pikem teleskooptoru. Kanalisatsioonitorustiku rekonstrueerimisel tänavaalal pumbatakse reovett eelmisest kaevust teise töötavasse kaevu torustikul. 6.2 KAEVIK Toestamata kaeviku põhja minimaalne laius on 1.2m ja vähemalt 0.4m laiem toru läbimõõdust. Põhjendamatult laia kaeviku tegemist tuleb vältida, sest sellisel juhul võib algtäite horisontaaltugi andev mõju plasttorule väheneda. Vastutav spetsialist: Evelin Anto 10 / 17 20047_TP_VK-3-01_seletuskiri.docx Töö nr.20047 Elamu – Kesk tee 13, Haabneeme alevik, Viimsi vald, Harju maakond Välisveevarustus ja -kanalisatsioon. Tööprojekt. 6.05.2020 Kaeviku sügavust määrates peab arvestama, et torustiku alla mahuks vähemalt 150mm paksune tasanduskiht. Kaeviku nõlvus ja toestamisvajadus määratakse vastavalt vajadusele ja tööohutusnõuetele. Toestamisvajadust määrates peab arvestama pinnase kandevõimet, pinnasevee taset, kaevesügavust, aastaaega, paigaldamistööde kestvust, liiklust kaeviku vahetus läheduses, valli tõstetud väljakaevatud pinnase ja mehhanismide mõju. Töövõtja kindlustab kaevised määral, mis tagab ohutu tööde korraldamise. Kogu väljakaevatud pinnas, mida kasutatakse tagasitäiteks või muuks otstarbeks, tuleb ladustada kaeviku vahetus läheduses nii, et see ei takistaks järgnevate tööde tegemist. Kaevik teha nõlvade püsivuse parandamiseks kalletega. Nõrkades pinnastes tuleb kaeviku põhi kaevata käsitsi või väiksema mehhanismiga, et vältida aluspinnase rikkumist ning ebaühtlase paksusega aluse kujunemist. Töötamisel allpool pinnasevee taset kaevikust eemaldatakse vesi. Torude kaugus kaeviku servadest peab olema vähemalt 400mm. Olemasolevate kommunikatsioonide ristumisel kaevikuga lähtuda nende valdajate ettekirjutustest ja kehtivatest normidest. Töö käigus vajalikke ehitisi ja seadmeid kaitstakse või paigutatakse ümber vastavalt projektile ja nende haldaja antud juhisele. Kui kaevamistöid tehakse olemasolevate kommunikatsioonide kõrval või all, toestatakse ja kaitstakse need nii, et nad ei liiguks ehitustööde jooksus või neid ei vigastataks. Varem paigaldatud kaablite, kõrgepingeliinide, torude, seadmete ja tarindite läheduses tuleb kaevetöid teha nende ehitiste omaniku juhendite kohaselt. Kaableid peab enne ekskavaatoriga kaevamist vajalikes kohtades käsitsi välja kaevama, et näha kaablite kulgemise suunda ja sügavust. Ekskavaatoriga kaevamine ei või ilma eelpool mainitud meetmete kasutamist ulatuda lähemale kui 2m märgistatud kaablitele. Talvetingimuses ehitamine eeldab kaablite ja torude läheduses kaevamist külmunud pinnase sulatamisega. Kaeviku lahtihoidmise aeg peab olema nii lühike, kui võimalik. Kaevik tuleb kaevata vahetult enne toru paigaldamist ja tagasitäide tuleb teha sama tööpäeva lõpuks, jättes vaid kuni 10m pikkuse kaeviku lõigu toru otsa juures avatuks. Tagasitäiteta toru tuleb kaitsta kukkuvate kivide ja muude võimalike kahjustuste eest. Kaevikul võib vajadusel olla minimaalseid erinevusi projekteeritavast suunast ja ristlõike kujust. Kaeviku paiknemine ja sügavus fikseeritakse töö ajal tehtavate kontrollmõõdistuste abil enne tasanduskihi tegemist. Tuleb vältida liigset kaevamist nii laiusesse kui ka sügavusse. Valmis kaevatud kaevikust eemaldatakse lahtised kivid. 6.3 TASANDUSKIHT Kaeviku põhja tehakse tasanduskiht, mille kõrgus toru põhjast mõõdetuna on vähemalt 150mm. Projekti kohaselt on ette nähtud teha tasanduskiht liivast või peenkillustikust (fr.4-16). Tasanduskiht tuleb tihendada 90% tihedusastmeni ja tihendamine peab olema tehtud mehhanismidega. Vastutav spetsialist: Evelin Anto 11 / 17 20047_TP_VK-3-01_seletuskiri.docx Töö nr.20047 Elamu – Kesk tee 13, Haabneeme alevik, Viimsi vald, Harju maakond Välisveevarustus ja -kanalisatsioon. Tööprojekt. 6.05.2020 6.4 TORUSTIKE PAIGALDUS JA KAEVIKU TÄIDE Torustikud paigaldada vastavalt asendiplaanile. Veetorustiku sisend paigaldada hoone vundamendist läbiminekul hülsis. Kanalisatsioonitorustiku väljaviigud on ette nähtud teha läbi vundamendi hülsis (läbiviiguhülss). Hülsi väljast ja seest tihendada vett mitte läbilaskva materjaliga (elastne isolatsioon, nt. vahtkumm). Hülsi pikkus on 20 mm suurem ehituskonstruktsiooni paksust. Algtäide Algtäide toru ümber ja peale teha liivaga, tihendada kuni 90% tihedusasteni. Enne algtäite tegemist kontrollitakse, et torud on terved ja projekti kohaselt paigaldatud. Kaevikust eemaldatakse võimalik jää ja lumi. Algtäide paigaldatakse kaevikusse ettevaatlikult, toru mõlemale küljele. Täitmistöö esimene etapp tehakse käsitsi, et torud ei liiguks oma kohalt ega saaks viga. Algtäidet pannakse torude külgedele nii, et toru kõrgus ei muutuks. Algtäide De≥160mm torude korral peab ulatuma vähemalt 300mm toru ülaservast kõrgemale. Sängitusmaterjali tihendatakse kihiti. Esimene kiht võib ulatuda maksimaalselt poole toruläbimõõdu kõrguseni. Vajadusel võib torustiku tihendamistööde ajaks täita veega. Otse torude peal olevat sängitusmaterjali tohib mehhanismidega tihendada alles siis, kui kiht on vähemalt 300mm paksune, teisi tihendusvõtteid kasutades peab kihi paksus olema vähemalt 150mm. Täitematerjal ei tohi kahjustada torusid ega torude pinnakatet. See ei tohi sisaldada ka aineid, mis võivad keemiliselt kahjustada torusid või tihendusmaterjali. Külmunud täitematerjali ei tohi kasutada. Täitematerjali otse autokastist kaevikusse toru peale kallutada ei tohi, sest toru võib paigast ära nihkuda. Lõpptäide Lõpliku tagasitäite tegemisele võib asuda pärast seda, kui on korraldatud vajalikud testimised ning nende tulemused heaks kiidetud. Kui torustik paigaldatakse väljapoole üldkasutatavaid sõiduteid, siis üldiselt kasutada kaeviku tagasitäitmiseks mineraalset pinnast. Sõidutee all asuva kaeviku tagasitäiteks kasutatakse killustikku või ehitusliiva (võib kasutada ka kaevikust väljakaevatud keskterist liiva), parkla all kasutada dreenivat täitematerjali liiv/kruus. Lõplik täitmine üldkasutatavate teede all tehakse tihendamiseks sobiliku mineraalse pinnasega, antud liivaga või killustikuga. Liivas tohib olla kõige suurem kivide või kamakate lubatud läbimõõt 2/3 ühe tihendatava kihi paksusest. Täiend tihendatakse kihtide kaupa 95%-se tihedusastmeni (teede ja platside all 98%). Kaevude ümber tehakse lõplik kaeviku täitmine nende välispinnast vähemalt 0,5 m kaugusele sõreda mittekülmuva materjaliga. Tagasitäite tegemisel tuleb pinnas 25 cm paksuste kihtide kaupa tihendada. Kaevik tuleb täita sellise kõrguseni, et täide pärast tihendamist jääks planeeritud kõrgusele või maapinnaga ühele tasemele. Vastutav spetsialist: Evelin Anto 12 / 17 20047_TP_VK-3-01_seletuskiri.docx Töö nr.20047 Elamu – Kesk tee 13, Haabneeme alevik, Viimsi vald, Harju maakond Välisveevarustus ja -kanalisatsioon. Tööprojekt. 6.05.2020 Keelatud on kasutada tagasitäitena külmunud materjale või materjale, mis sisaldavad jääd. Täidet ei tohi hoida külmunud maapinnal. Iga kihti, täidet või aseainet tuleb niisutada või kuivatada kuni ühtlustatud niiskussisalduseni. Kaeviku täisajamine ilma Tellija loata on keelatud. Pärast tagasitäite lõppu peab ehitaja näitama täidetud pinnad ette Tellijale ja pärast sellelt vastava heakskiidu saamist tohib jätkata edasiste töödega. 6.5 KÜLMUMISKAITSE, SOOJUSISOLATSIOON Veetorustiku rajamissügavus on 1,8m planeeritavast maapinnast. Lisa külmumiskaitset ei ole ette nähtud. Kanalisatsioonitorustikud, mille lagi on kõrgemal kui 1,2 m ja sademeeveetorustiku, mille lagi on kõrgemal kui 1 m tuleb soojustada koos (koos kaevu tõusutoruga) maa sisse paigaldamiseks ettenähtud vahtpolüsterool koorikuga ja plaadiga. 6.6 TORUSTIKE TOESTUS Plasttorude paigaldamisel lähtuda juhendist “Maa sisse ja vette paigaldatavad plasttorud. Paigaldusjuhend. (RIL 77)”. 7 LIKVIDEERITAVAD RAJATISED Olemasolevad kasutusest välja jäävad vee- ja kanalisatsioonitorustikud, on ette nähtud likvideerida. Torustiku likvideerimisel kaevamisega lõhkuda torulagi ja täita toru liivaga. Juhul kui ei ole otstarbekas olemasolevat toru lahti kaevata, peab likvideeritava toru täitma vähemalt tee aluses lõigus vahtbetooniga. Haljasalal asuvatel objektidel betoneeritakse toruotsad. Kanalisatsioonikaevude likvideerimisel teisaldatakse kaevu lagi, kaev täidetakse liivaga ja tihendatakse. Torustiku likvideerimine eraomaniku kinnistul kooskõlastada täiendavalt kinnistu omanikuga. 8 KESKKONNAKAITSE Ehitusjäätmed Keskkonnakaitse eest ehitusplatsil ja sellega vahetult piirnevatel aladel vastutab Ehituse Töövõtja vastavalt Eesti Vabariigis kehtivaile seadustele ja nõuetele. Ehituse käigus tekkivad ehitusjäätmed (pinnas, betoondetailid, kivid, asfaldijäägid) kõrvaldatakse vastavalt keskkonnaorganite ettekirjutustele ja ladustuskoha kasutuseeskirjadele. Kaitset vajavate puude juures teha kaevetööd käsitsi. Haljastuse taastamine Kasvupinnas tuleb kujundada ilma järskude üleminekuteta ja saavutades projektis ettenähtud pinnakõrgused. Vajadusel tuleb vajaliku kasvukihi paksuse säilitamiseks teostada lokaalseid kaevetöid. Alad tuleb ette valmistada pehme pinnasega katmiseks. Vastutav spetsialist: Evelin Anto 13 / 17 20047_TP_VK-3-01_seletuskiri.docx Töö nr.20047 Elamu – Kesk tee 13, Haabneeme alevik, Viimsi vald, Harju maakond Välisveevarustus ja -kanalisatsioon. Tööprojekt. 6.05.2020 9 KVALITEEDI- JA KONTROLLINÕUDED EHITAJALE 9.1 ÜLDNÕUDED Töövõtjale on kohustuslikud kõik Eesti Vabariigis kehtivad ehitamist puudutavad nõuded, nagu seadused, määrused, ministeeriumide otsused samuti tuletõrje-, töökaitse- ja politseiametkondade suunised ja määrused. Eriküsimused peab töövõtja kooskõlastama tellija ja ametivõimudega. Töövõtja väljastab vajaliku info vastavalt kokkulepitud tööde ajagraafikule ja oma hangete kohale toimetamise aegadele õigeaegselt teistele töövõtjatele, tellijale ja santehniliste tööde järelvalvajale. Juhul kui töövõtja kasutab seletuskirjas ja joonistes määratud seadmete ja materjalide asemel muid vastavaid seadmeid ja materjale, peavad need oma suuruselt, asukohalt, tööpõhimõttelt ja tehnilistelt karakteristikutelt vastama töövõtu-dokumentides määratud seadmetele ja materjalide. Nende seadmete ja materjalide valimisele on vajalik tellija ja järelvalvaja kirjalik nõusolek enne kõnealuste seadmete ja materjalide hankimist. Valiku õigsuse eest vastutab vaid töövõtja. Juhul kui materjali ei ole määratud, valib töövõtja otstarbekohase materjali lähtudes eri seadmetele esitatud nõuetest võttes arvesse näit. Transporditavat ainet ja keskkonna tingimusi. Valikut tehes tuleb pöörata tähelepanu eriti teineteisega ühendatud eri materjalide vahelise korrosiooni vältimisele. Töövõtja on kohustatud kontrollima ehitusplatsil kõik ehitustarindite, seadmete, jm. Töövõtuga seonduvad mõõdud. Töövõtja on kohustatud kogu teostamisele kuuluva projektdokumentatsiooni nii põhjalikult läbi vaatama, et nendes esinevad võimalikud vastuolud saaks lahendada enne tööde teostamise algust. Kui vastuolud on sellised, mida töövõtja oleks pidanud märkama ja tellijale teatama, ja see põhjustab tööde hilinemise või liigsed kulutused, vastutab selle eest töövõtja. Üleandmisdokumendid 1. Isevoolse kanalisatsioonitorustiku katsetamise protokoll. 2. Vajaduse korral, kui on tekkinud kahtlus, et torustike paigaldus ei vasta RIL 77 nõuetele, teha kaamerauuringud. 3. Veetorustiku katsetamise protokoll. Katsetamine teha standardi SFS 3115 järgi. 4. Teha teostusjoonised, mis anda tellijale üle digitaalsel kujul ja paberkandjal. 5. Anda tellijale üle kõigi kasutatud materjalide ja seadmete sertifikaadid ja garantiidokumendid. 9.2 HÜDRAULILISED KATSETUSED Hüdrauliline surveproov tehakse kõigile ehitatud veesurvetorudele, mille pikkus on vähemalt 10m. Veetorustiku surveproov Veetorustikule teha surveproov vastavalt standardile SFS 3115, EN-805. Proov viiakse läbi vastavalt toru nimirõhule (PN10).  Surveproovi ei tohi teostada vastu olemasolevat kinnist, toestamata sulgelementi.  Enne surveproovi täita torustik veega ja jätta seisma võrgu survel vähemalt 24 tunniks. Vastutav spetsialist: Evelin Anto 14 / 17 20047_TP_VK-3-01_seletuskiri.docx Töö nr.20047 Elamu – Kesk tee 13, Haabneeme alevik, Viimsi vald, Harju maakond Välisveevarustus ja -kanalisatsioon. Tööprojekt. 6.05.2020  Surveproovi alustades tõsta rõhk torus 1,3 kordse toru nominaalse rõhuni ja lasta torul survestatuna seista minimaalselt 2 tundi tagamaks toru ja ühenduste venimise.  Seejärel vähendada rõhku toru nominaalrõhuni. Jälgida, et 30 minuti jooksul rõhk torus ei langeks üle 0,2 bari. Peale tulemuse fikseerimist vähendada rõhk võrgu surveni.  Pärast surveproovi teostab ehitaja torustiku läbipesu ja tellib vee analüüsi. Veetorustiku pesemine Enne pesemist peab torustiku algtäide olema tehtud ja toru toestatud nii, et ta peab vastu pesemisel ja surveproovil tekkivatele koormustele. Pesemiseks kasutatakse olemasoleva veevõrgu vett. Pesemiseks kasutatud vesi juhitakse kanalisatsiooni võrku. Läbipesu tehakse 10...15 minuti jooksul maksimaalse vooga, sõltuvalt torustiku läbimõõdust ja pikkusest. Visuaalselt hinnatakse, kas väljavoolav vesi on täiesti selge, seejärel võib läbipesemise lõpetada. Kanalisatsiooni tiheduse kontroll Kõigile isevoolsetele torustikele tehakse tihedusproov veega, näiteks vastavalt standardile SFS 3113 või temaga võrdsele standardile. Tihedusproov tehakse korraga ühe kaevelõigu ulatuses kui kaevik on täidetud. Selle meetodiga on võimalik teha eelkontroll ka lahtisel torustiku osal. Seda võib teha ka osaliselt täidetud kaevise korral nii, et liitekohad on jäetud katmata võimaliku lekkekoha avastamiseks ja parandamiseks. Enne proovi puhastatakse torustik mullast ja muudest osistest. Torustik, kus proovi tehakse, suletakse troppidega. Tropid tuleb asetada nii, et nad proovi ajal lahti ei tuleks. Kui torustikul on harusid, suletakse ka need troppidega tihedusproovi ajaks. Kui proovi tulemus pole vastuvõetav, tuleb lekkekoht avastada ja parandada. Muud testid Toruehituse tööde kvaliteeti kontrollitakse videokaameraga. Kui plasttorustiku visuaalsel vaatlusel on põhjust kahelda, et toru on deformeeritud ja läbimõõt on mõnes suunas vähenenud, siis kontrollitakse toru kuju puust või plastmassist tehtud silindri, mille otsad on ümardunud ja pikkus umbes 1,5-kordne toru läbimõõt, torust läbitõmbamisega. Silindri läbimõõt peab olema 92% ümmarguse toru siseläbimõõdust. Toru deformatsioon ei ületa lubatud väärtust, kui silinder tuleb takistamatult läbi toru. Alternatiivselt võidakse toru deformatsiooni ulatust mõõta spetsiaalse mõõteseadmega või kasutada videokaamera abil saadud andmeid. Vastutav spetsialist: Evelin Anto 15 / 17 20047_TP_VK-3-01_seletuskiri.docx Töö nr.20047 Elamu – Kesk tee 13, Haabneeme alevik, Viimsi vald, Harju maakond Välisveevarustus ja -kanalisatsioon. Tööprojekt. 6.05.2020 10 PÕHIMATERJALIDE LOETELU POS. TOODE MÕÕT, mm TEHN.NÄITAJAD KOGUS ÜHIK VEEVARUSTUS 1 Veesurvetoru 32X3,0 PE100, PN16 24 m 2 Elekterkeevispoogen 32x45° 2 tk 3 Elekterkeevispoogen 32x45° 2 tk 4 Märkelint „VESI“ ja traat 24 m KANALISATSIOON 1 Kanalisatsioonitoru 160 PVC SN8 25 m Kanalisatsioonikaev, teleskoopne, 2 malmkaanega 40t 400/315 PE 2 kompl. 3 Ühendus olemasoleva kaevuga 1 kompl. 4 Toruhülss 1 tk 5 Märkelint „KANALISATSIOON“ 25 m SADEMEVEEKANALISATSIOON 1 Sademeveekanalisatsioonitoru 110 PP SN8 32 m 2 Sademeveekanalisatsioonitoru 160 PP SN8 23 m 3 Painduv kolmik 110 PE SN8 1 tk 4 Painduv käänik 0˚-90˚ 110 PE SN8 2 tk 5 Vihmaveelehter 269/110 PP SN8 4 tk 7 Sademeveekaev, malmkaanega 25t 400/315 PE 2 kompl. 8 Märkelint „KANALISATSIOON“ 55 m Koostas: Evelin Anto /allkirjastatud digitaalselt/ Vastutav spetsialist: Evelin Anto 16 / 17 20047_TP_VK-3-01_seletuskiri.docx Töö nr.20047 Elamu – Kesk tee 13, Haabneeme alevik, Viimsi vald, Harju maakond Välisveevarustus ja -kanalisatsioon. Tööprojekt. 6.05.2020 JOONISTE NIMISTU JOONISE NIMETUS JOONISE KUUPÄEV MÕÕTKAVA NR Vee- ja kanalisatsioonitorustike asendiplaan VK-4-01 08.05.2020 M 1:500 1.korruse plaan. Veemõõdusõlme asukoht VK-5-01 08.05.2020 M 1:100 Vee- ja kanalisatsioonitorustike pikiprofiilid VK-6-01 08.05.2020 1:500, 1:50 Sademeveetorustike pikiprofiilid VK-6-02 08.05.2020 1:500, 1:50 Sademevee- ja kanalisatsioonikaevude skeemid VK-7-01 08.05.2020 - Veemõõdusõlme tüüpjoonis VK-7-02 08.05.2020 - Vastutav spetsialist: Evelin Anto 17 / 17 20047_TP_VK-3-01_seletuskiri.docx Kinnistu piir E Projekteeritud hoone PK V11 Projekteeritud kinnistu veetorustik K11 K11 Projekteeritud kinnistu kanalisatsioonitorustik K21 Projekteeritud kinnistu sademeveetorustik V V Olemasolev veetorustik K K Olemasolev kanalisatsioon SK Olemasolev sademeveekanalisatsioon D D S S Olemasolev sidekanalisatsioon Kanalisatsiooni liitumispunkt Olemasolev madalpingekaabel X K11111 X Veevarustuse liitumispunkt VK2 X X K21 PK K21 PEH De 32 mm m H PE m PE H 2 e3 D e3 D ELEKTERKEEVISPOOGEN 2 m m Reg. nr: 11124774 OBJEKTI NIMETUS K=0,95 Laki tn. 5, 10621 Tallinn ELEKTERKEEVISPOOGEN De 32 mm liiklusalal K=0,98 web: www.sma.ee e-mail: [email protected] TELLIJA OBJEKTI AADRESS SIRKEL&MALL PEH PEH tel:+372 6 555 480 tihedusaste 90% ARHITEKTUUR JA PROJEKTEERIMINE fax: +372 6 100 540 De 32 mm Projekteerimine: EEP 000543 JOONISE NIMETUS 0,3m mehaanilise tihendamiseta OL.OLEV MAAKRAAN DN 25 mm De 32 PROJEKTIJUHT De 32 mm min 0,4m KONTROLLIJA PEH min 1,2m liiv min 150mm projekt. toru PROJEKTEERIJA STAADIUM tasandatav kiht tihedusaste 90% JOONESTAS Viimsi Vallavalitsus [email protected] Teie 26.05.2020 Nelgi tee 1 Viimsi alevik, Viimsi vald, 74001, Meie 08.06.2020 nr 15-2/20/25063-2 Harju maakond Üksikelamu ning selle välisveevarustuse ja kanalisatsiooni ehitusprojekti kooskõlastamine riigitee nr 11251 kaitsevööndis Olete taotlenud Maanteeameti ehitusseadustiku (EhS) § 70 lg 3 kohast nõusolekut üksikelamu ning selle välisveevarustuse ja -kanalisatsiooni ehitusprojektile riigitee nr 11251 kaitsevööndisse km 1,02. Projektidega kavandatakse üksikelamu ning selle välisveevarustuse ja -kanalisatsiooni ehitamist. Võttes aluseks EhS § 19, § 24, § 70, § 71, § 92 lg 6 ja lg 10, § 97 ning Maanteeameti põhimääruse, anname nõusoleku riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest kõrvale kaldumiseks vastavalt Smart Arch OÜ tööle nr E-20-02 „Kesk tee 13 elamu eelprojekt“ ja Sirkel & Mall OÜ tööle nr 20047 „Elamu Kesk tee 13 välisveevarustus ja -kanalisatsioon“. Nõusolek tugineb asjaolule, et projekti realiseerimisest huvitatud isik ja tehnovõrgu omanik on nõus arvestama Maanteeameti poolt esitatud ettepanekute ja järgmiste nõuetega: 1. Vastavalt EhS § 72 lg 2 on tee kaitsevööndi maa kinnisasja omanik kohustatud lubama kõrvaldada nähtavust piirava istandiku, puu, põõsa või liiklusele ohtliku rajatise, mistõttu ehitiste ehitamisel peavad olema tagatud majandus- ja taristuministri 5.08.2015 määruse nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisas „Maanteede projekteerimisnormid“ toodud nõuded külgnähtavuse ja ristumiskoha nähtavuskolmnurga kohta. 2. Ehitatav tehnovõrk peab vastama ehitusseadustikust tulenevatele normidele ning ei tohi ehituse ajal ega kasutusele võtu järgselt seada takistusi liiklusele, tee ja teerajatiste teehoiule (korrashoiule) või sademe- ja pinnasevete ärajuhtimisele riigitee transpordimaalt ja kaitsevööndist. 3. EhS § 70 lg 2 p 1 kohaselt ei tohi ehitus- ega muu tegevus kaitsevööndis ohustada riigiteed ega selle korrakohast kasutamist. Juhul kui tööde tegemine võib riigiteel liiklejaid ohustada mistahes viisil, tuleb ohutuse tagamisel lähtuda liiklusseaduse § 71 lõike 4 alusel kehtestatud majandus- ja taristuministri 13.07.2018 määrusest nr 43 „Nõuded ajutisele liikluskorraldusele“. Riigiteel liikluskorralduse ajutiseks muutmiseks on vajalik liikluskorralduse projekt, millele on saadud tee omaniku nõusolek. 4. Riigitee ja selle rajatiste kahjustamine on keelatud; ehitustehnikaga manööverdamine riigiteel ja riigitee mulde nõlvadel ei ole lubatud. Materjalide veod korraldada olemasolevate juurdepääsuteede kaudu. 5. Projekti realiseerimisel tuleb vältida pinnase (muda, kruus jms) kandumist riigiteele. Vajadusel näha ette vastavaid leevendavaid meetmeid, näiteks sõidukite puhastamine enne riigiteele sõitmist. Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee / [email protected], 620 1200 (kliendiinfo) / [email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused) 6. Töövõtjal näha ette paigaldustöödega rikutud maa-ala korrastamine ning kahjustatud teerajatiste taastamine. 7. Maanteeamet ei võta kohustusi projektiga seotud rajatiste väljaehitamiseks. Järelevalvet esitatud nõuete täitmise üle riigitee kaitsevööndi ulatuses teostab Maanteeamet ehitusseadustikus kehtestatud korras. Käesolev nõusolek kehtib kaks aastat. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tiit Harjak juhtivspetsialist taristu teenuste osakond Lisad: projektide asendiplaanid ja seletuskirjad Ave Voolaid 58505568 [email protected] 2 (2)
Allikas: Maanteeamet dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel