dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Maanteeamet
Sissetulev kiriAvalik

Kiri

Maanteeamet · 8. juuni 2020
Viit
12-1/20/24045-5
Registreeritud
8. juuni 2020
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Riigihangete vaidlustuskomisjon
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
12 Riigihangete korraldamine
Sari
12-1 Riigihangete dokumendid
Toimik
12-1/2020
Vastutaja
Kai Randlaine (MA, Õigusosakond, Riigihangete talitus)
Lahendamise tähtaeg
5. juuni 2020

Failid

  • 📎Krausberg Eesti OÜ vs Maanteeamet.asice200 KB

Sisu (failidest)

< OTSUS Vaidlustusasja number 95-20/219053 Otsuse kuupäev 05.06.2020 Vaidlustuskomisjoni liige Taivo Kivistik Vaidlustus Krausberg Eesti OÜ vaidlustus Maanteeameti riigihankes „Maanteeameti hoonete ja väliterritooriumite koristus“ (viitenumber 219053) enda pakkumuse tagasilükkamise ja OÜ Kinnisvarateenindus pakkumuse edukaks tunnistamise otsuste kehtetuks tunnistamise nõudes riigihanke osas 2 Menetlusosalised Vaidlustaja, Krausberg Eesti OÜ, lepinguline esindaja vandeadvokaat Toivo Viilup Hankija, Maanteeamet, volitatud esindaja Andry Palu Kolmas isik, OÜ Kinnisvarateenindus, lepinguline esindaja vandeadvokaat Piia Raide Vaidlustuse läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON RHS § 197 lg 1 p 4 ja § 198 lg-de 3 ja 8 alusel 1. Jätta rahuldamata Krausberg Eesti OÜ vaidlustus Maanteeameti riigihankes „Maanteeameti hoonete ja väliterritooriumite koristus“ (viitenumber 219053). 2. Mõista Krausberg Eesti OÜ-lt välja OÜ Kinnisvarateenindus lepingulise esindaja kulud summas 780 eurot (käibemaksuga). 3. Jätta Krausberg Eesti OÜ poolt vaidlustusmenetluses kantud kulud tema enda kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Halduskohtumenetluse seadustiku § 270 lg 1 alusel on vaidlustuskomisjoni otsuse peale halduskohtule kaebuse esitamise tähtaeg 10 päeva arvates vaidlustuskomisjoni otsuse avalikult teatavaks tegemisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. 16.03.2020. a avaldas Maanteeamet (edaspidi ka Hankija) avatud hankemenetlusega riigihanke „Maanteeameti hoonete ja välisterritooriumite koristus“ (viitenumber 219053) hanketeate ning tegi kättesaadavaks teised riigihanke alusdokumendid (edaspidi koos nimetatult RHAD), sealhulgas Vastavustingimused. Riigihange oli jaotatud neljaks osas, sh Osa 2 Lõuna regioon (edaspidi osa 2). Pakkumuste esitamise tähtpäevaks, 30.03.2020. a, esitasid pakkumused 7 pakkujat, sealhulgas Krausberg Eesti OÜ (esitas pakkumused kõikides riigihanke osades) ja OÜ Kinnisvarateenindus (esitas pakkumused osades 2 ja 4). 2. Hankija 05.05.2020. a. Käskkirjaga nr 1-23/20/356 „Pakkumuste vastavaks tunnistamine, pakkumuste tagasi lükkamine, pakkumuste edukaks tunnistamine, edukate pakkujate kõrvaldamata jätmine ja kvalifitseerimine riigihankes „Maanteeameti hoonete ja väliterritooriumite koristus“ (viitenumber 219053)“ (edaspidi Käskkiri), tegi Hankija osas 2 muuhulgas otsuse lükata tagasi Krausberg Eesti OÜ pakkumus (Käskkirja p 2.1.2) ning tunnistada edukaks OÜ Kinnisvarateenindus pakkumus (Käskkirja p 2.2.1). 3. 15.05.2020. a laekus Riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi vaidlustuskomisjon) Krausberg Eesti OÜ (edaspidi ka Vaidlustaja) vaidlustus, milles taotletakse otsuste kehtetuks tunnistamist, millega lükati osas 2 tagasi Krausberg Eesti OÜ pakkumus ning tunnistati edukaks OÜ Kinnisvarateenindus (edaspidi ka Kolmas isik) pakkumus. 4. Kooskõlas riigihangete seaduse (edaspidi RHS) § 195 lg-ga 2 ja § 196 lg-dega 1 ja 3 teatas vaidlustuskomisjon menetlusosalistele, et vaatab vaidlustuse läbi esitatud dokumentide alusel kirjalikus menetluses ning määras täiendavate dokumentide esitamise tähtpäevaks 28.05.2020. a. Määratud tähtpäevaks esitas täiendavad seisukohad Vaidlustaja. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 5. Vaidlustaja, Krausberg Eesti OÜ, vaidlustuses ning 28.05.2020. a esitatud täiendavates seisukohtades põhjendatakse taotlusi alljärgnevalt. 5.1. Vastavustingimuste osa 2 alapunktis „Koristustööde kvaliteedi kokkuleppimine ja hindamine“ (edaspidi Vastavustingimuste p 6) on kehtestatud vastavustingimus, mille kohaselt pakkuja peab hankelepingu täitmisel kasutama EVS 914:2012 standardi „Koristustööde kvaliteedi kokkuleppimine ja hindamine“ teadmiste tasemele 3 vastava pädevusega isikut. Pakkujal tuli esitada isikule väljastatud tunnistus eksamiga lõppenud koolituselt, mis tõendab EVS 914:2012 standardi teadmiste tase 3 või samaväärse olemasolu. 5.2. Käskkirja p-ga 2.1.2 lükkas Hankija Vaidlustaja pakkumuse osas 2 RHS § 114 lg 2 alusel tagasi mittevastavuse tõttu Vastavustingimuste p-s 6 kehtestatud tingimustele, sest Vaidlustaja poolt osa 2 pakkumuses esitatud isikul, K.O.-l1, ei ole EVS 914:2012 standardi „Koristustööde kvaliteedi kokkuleppimine ja hindamine“ teadmiste tasemele 3 vastavat või samaväärset pädevust, kuna: 1) K.O. osales INSTA800 põhimõtteid tutvustaval koolitusel, mis toimus varem, kui standard EVS 914:2012 „Koristustööde kvaliteedi kokkuleppimine ja hindamine“ Eestis kehtima hakkas, so kaks aastat varem kui 03.02.2012. a; 2) nimetatud koolitusel tutvustati INSTA800 põhimõtteid ning see ei lõppenud eksami sooritamisega ja sellel osalemine ei olnud aluseks standardi teadmiste tasemele 3 vastava pädevuse omandamiseks. 5.3. Hankija on leidnud ebaõigesti, et K.O. pädevus ei ole samaväärne EVS 914:2012 standardi „Koristustööde kvaliteedi kokkuleppimine ja hindamine“ teadmiste tasemele 3. RHS § 114 lg 3 sätestab, et kui hankija on viidanud hankelepingu eseme tehnilises kirjelduses käesoleva seaduse § 88 lõikes 2 nimetatud tingimusele, ei lükka ta asjade või teenuste hankelepingu sõlmimisel pakkumust tagasi mittevastavuse tõttu, kui pakkuja tõendab oma pakkumuses hankijale vastuvõetaval viisil mis tahes asjakohaste tõendite abil, et tema pakutud lahendused on tehnilises kirjelduses esitatud nõuetega kooskõlas. Tallinna Halduskohus on leidnud 08.08.2016. a. lahendi haldusasjas nr 3-16-941 p-s 14, et kui hankija nõuab hanketeates sõltumatute asutuste tõendite esitamist selle kohta, et pakkuja järgib kindlaid kvaliteedi tagamise standardeid, siis peab ta muu hulgas aktsepteerima muud pakkuja esitatud tõendusmaterjali samaväärsete kvaliteedi tagamise meetmete kohta. 5.4. Vaidlustaja esitas pakkumuses tunnistuse (edaspidi Tunnistus), mille kohaselt K.O. osales 02.03.2010. a. koolitusel „INSTA 800“, mille sisuks olid: - INSTA 800 olulisemad aspektid; - 5 puhatustaset ja nende määratlemine; - INSTA 800 - keskendumine koristuse tulemusele; 1 Vaidlustuskomisjonile on käesolevas otsuses initsiaalidega tähistatud isiku nimi teada. 2 (12) - kuidas võtta INSTA 800 kasutusele oma asutuses?; - koristamise kvaliteedi visuaalse mõõtmise harjutus. 5.5. Vaidlust ei ole selles, et standard EVS 914:2012 „Koristustööde kvaliteedi kokkuleppimine ja hindamine“ ei kehtinud 02.03.2020. a, ehk ajal, millal K.O. eelkirjeldatud INSTA 800 koolitusel (edaspidi INSTA 800 koolitus) osales. RHS-ist ei tulene, et hankija võib jätta pakkumuse hindamisel arvestamata enne hankija poolt rakendatavast Eesti Vabariigi standardist varasemalt kehtinud kvaliteedistandardi - eriti, kui hankes rakendatav Eesti Vabariigi standard on koostatud varasemalt kehtinud standardi põhjal. Standard EVS 914:2012 on koostatud Põhjamaade standardi INSTA 800:2010 põhjal. Kui võrrelda Hankija nõutud standardi EVS 914:2012 „Koristustööde kvaliteedi kokkuleppimine ja hindamine (INSTA 800)“ teadmiste taseme 3 koolitust Vaidlustaja poolt Hankijale esitatud dokumendiga, siis see koolitus käsitleb samuti INSTA 800 standardit, INSTA 800 ja teiste turul kasutatavate süsteemide praktilisi erinevusi, standardiga seonduvaid teadmisi ja oskuseid, INSTA 800 struktuuri ja ajalugu. Standardi EVS 914:2012 „Koristustööde kvaliteedi kokkuleppimine ja hindamine“ kohaselt määratakse standardis neli teadmiste taset, mille 3. teadmiste taseme kohaselt teenuse osutaja omab detailset informatsiooni kogu või suure osa INSTA 800 kohta ning töövõtja töötaja peaks olema puhastustööde juht. 5.6. Hankija päringule vastates selgitas Vaidlustaja, et K.O. töötab Vaidlustaja juures kvaliteedijuhi ametikohal ja osaleb kõikidel Vaidlustaja objektidel teostatavatel kvaliteedikontrollidel, mida teostatakse EVS 914:2012 standardi (INSTA 800) kohaselt. Vaidlustaja teostab eelnimetatud standardi järgi kvaliteedikontrolle väga erinevatel objektidel. Kõikidel kontrollidel osaleb ka kvaliteedijuht K.O. Samuti on kvaliteedijuht käinud alates märtsist 2010. a ka korduvatel täiendkoolitustel. Seetõttu vastab K.O. pädevus sisuliselt EVS 914:2012 „Koristustööde kvaliteedi kokkuleppimine ja hindamine (INSTA 800) teadmiste tasemele 3. 5.7. Kriitiliselt tuleb suhtuda OÜ Puhastusekspert vastusesse Hankijale seoses K.O. pädevusega. Puhastusteenuse koolitusteenust pakkuva äriühinguna on OÜ Puhastusekspert huvitatud, et turuosalised ostaksid tema pakutavaid koolitusteenuseid ning maksimaalne arv isikuid läbiks koolitusi regulaarselt. OÜ Puhastusekspert on leidnud, et K.O.-l ei ole standardi EVS 914:2012 „Koristustööde kvaliteedi kokkuleppimine ja hindamine“ teadmiste tasemele 3 vastavat või samaväärset pädevust pelgalt seetõttu, et 2010. aastal toimunud koolitus ei lõppenud eksamiga. OÜ Puhastusekspert on jätnud samas Hankijale vastuse koostamisel sisuliselt hindamata, et K.O. omab detailset informatsiooni kogu või suure osa INSTA 800 kohta ning töötab kvaliteedijuhi ametikohal, mis vastab sisuliselt eelmärgitud standardi teadmiste tasemele 3. Seega on hinnang K.O. pädevuse kohta antud formaalsetel alustel ilma, et isiku pädevuse sisulist kontrolli oleks toimunud. 5.8. RHS § 114 lg 2 sätestab, et hankija võib tunnistada pakkumuse vastavaks, kui selles ei esine sisulisi kõrvalekaldeid riigihanke alusdokumentides nimetatud tingimustest. Vaidlustuskomisjon on leidnud 21.09.2018 lahendi 177-18/194960 p-s 18, et kuigi direktiivi 2014/24/EL art 56 lg 3 kohaselt on pakkujalt selgituste küsimine hankija õigus, mitte kohustus, tuleb arvestada, et hankija peab oma kaalutlusõigust - nagu muudelgi juhtudel, mil seadus annab hankijale diskretsiooniruumi - teostama kooskõlas kaalutlusreeglitega. Üheks kaalutlusotsuse langetamise nõudeks on arvestada proportsionaalsuse põhimõttega (Riigikohus 3-3-1-62-16, p 14). [---] Ühtlasi on nõutav, et kui seadus näeb administratsioonile ette kaalutlusruumi, siis viimane seda ka reaalselt kohaldaks (Riigikohus 3-31-52-02, p 11). Tallinna Ringkonnakohus on selgitanud 02.06.2016 lahendi 3-16-386 p-s 19 seoses kuni 31.08.2017. a kehtinud riigihangete seaduse analoogilise regulatsiooniga: Halduskohus on selgitanud ning ringkonnakohus nõustub sellega, et kuna tegu ei olnud sellise ilmselge sisulise või vormilise puudusega, mis vääramatult tooks kaasa pakkumuse tagasilükkamise, pidanuks hankija esmalt puuduse sisulist tähendust hindama. RHS § 47 lg 2 teise lause kohaselt võib hankija tunnistada pakkumuse vastavaks, kui selles ei esine sisulisi kõrvalekaldeid HT-s või HD-s nimetatud tingimustest. Kuna praegusel juhul on hankija kinnitanud lähtumist eeldusest, et tegu oli sisulise kõrvalekaldega, ei ole hankija ise kõrvalekalde tähendust hinnanud. Seega on halduskohus jõudnud põhjendatult järeldusele, et hankija jättis RHS § 47 lg-s 2 ettenähtud kaalumise teostamata. Vaidlustaja hinnangul on viidatud seisukohad asjakohased ka käesoleva vaidlustuse lahendamisel. 3 (12) 5.9. Vaidlusalune otsus tuleb eelmärgitud kohtupraktikat arvestades tunnistada kehtetuks juba ainuüksi seetõttu, et Hankija on jätnud otsuse vastuvõtmisel kaalutlusõiguse teostamata. Hankija on tuginenud üksnes OÜ Puhastusekspert seisukohtadele ega ole kaalunud, kas Vaidlustaja pakkumuse puhul tegelikult esinesid või ei esinenud sisulised kõrvalekalded RHAD-i tingimustest. Seda kinnitab ka Käskkirja p-i 2.1.2 sõnastus, kus märgitakse lakooniliselt: Võttes arvesse HD „Vastavustingimused“ punktis 6 „Koristustööde kvaliteedi kokkuleppimine ja hindamine“ pakkumuse vastavusele kehtestatud tingimust, on eelpool nimetatud mittevastavuse puhul tegemist otsese ja sisulise kõrvalekaldega riigihanke alusdokumentides kehtestatud tingimusest. Miks on väidetava mittevastavuse näol tegemist otsese ja sisulise kõrvalekaldega pakkumuse vastavusele kehtestatud tingimustest, Käskkirjast ei selgu. Hankija ei ole kaalutlusõigust sisuliselt teostanud ega hinnanud, kas Vaidlustaja pakkumuse tagasilükkamine oli temale esitatud tõendeid ning pakkumuse väidetavat mittevastavust arvestades kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega või mitte. 5.10. Olukorras, kus Hankija nõudis, et pakkuja kasutaks standardi EVS 914:2012 „Koristustööde kvaliteedi kokkuleppimine ja hindamine“ teadmiste tasemele 3 vastava pädevusega isikut ning nimetatud standard on koostatud Põhjamaade standardi INSTA 800:2010 põhjal, ei saanud Hankija leida, et K.O. pädevus tingis Vaidlustaja poolt Hankijale esitatud dokumentide ja selgituste valguses Vaidlustaja pakkumuse osas sisulise kõrvalekalde RHAD-i nimetatud tingimusest. Vastupidi - sõltumata sellest, kas K.O.-le koolituse läbimise kohta väljastatud Tunnistus eeldas eksami sooritamist või mitte, on tõenditest nähtuvalt ilmne, et asjakohase koolituse käigus käsitletud valdkonnas kattuvad standardi EVS 914:2012 „Koristustööde kvaliteedi kokkuleppimine ja hindamine“ teadmiste taseme 3 omistamise eelduseks oleva koolituse raames käsitletavaga. Seega on K.O. pädevus vähemalt samaväärne RHAD-is nõutuga ning seetõttu oleks Hankija pidanud tunnistama Vaidlustaja pakkumuse vähemalt RHS § 114 lg 2 ls 2 alusel vastavaks ning edukaks. 5.11. Vaidlustajale on arusaamatu Hankija soov omistada EVS 914:2012 standardi teadmiste taseme 3 või sellega samaväärse teadmiste taseme tõendamisel keskset tähtsust mingisuguse mitteformaalse eksami läbimisele. Tegemist ei ole akrediteeritud õppekava või muu sarnase tõendatud sisu- ja protseduurireeglite vastava eksamineerimisega, vaid eraettevõtja poolt iseenda tasulisel koolitusel osalevatele isikutele sisuliselt koolitusel osalemise kohta tõendi väljastamisega. Seega ei välista K.O.-le pädevuse lugemist HD-s toodud nõudega samaväärseks asjaolu, et tema poolt läbitud koolitus ei lõppenud koolitaja poolse teadmiste kontrolli ehk eksamiga. 5.12. Kummastav on Hankija seisukoht, mille kohaselt Hankijal ei ole pädevust sisuliselt hinnata isiku oskusi ja teadmisi ega neid kontrollida. Vastava väite õigsust eeldades on esitatud nõue teatud koolituse läbimist tõendava tunnistuse või diplomi olemasolu kohta sisutühi formaalne nõue. Mh ei ole sellisel juhul tagatud vastavus soovitud teadmistele tasemele seetõttu, et teadmiste regulaarselt järelkontrolli ei toimu. Seega puudub mistahes võimalus kontrollida, et formaalselt kursuse nt 2012. a. läbinud isik omab kaheksa aastat hiljem jätkuvalt nõutavaid teadmisi ning seda eriti olukorras, kus ta ei pruugi olla kursuste läbimise järgselt päevagi puhastusvaldkonnas töötanud. 5.13. OÜ Puhastusekspert 02.03.2010. a väljastatud Tunnistus tõendab K.O. poolt RHAD-is nõutud tasemel teadmiste omandamist ja olemasolu. Asjaolu, et 2010. a ei olnud olemas standardit EVS 914:2012, ei oma tähtsust, kuna OÜ Puhastusekspert on ka ise kinnitanud, et vastava standardi eelmine redaktsioon Põhjamaades kehtis ning koolitusel käsitleti mh selle põhimõtteid. Seega tuleks esitatud tunnistuse samaväärsuse sisuliseks hindamiseks võrrelda K.O. läbitud koolituse ja teadmiste tase 3 saamise eelduseks läbivatavate kursuste sisu. 6. Hankija, Maanteeamet, vaidleb vaidlustusele vastu (Hankija vastus esitati 21.05.2020 kirjaga nr 12-1/20/24045-2) ning palub jätta selle rahuldamata alljärgnevatel põhjustel. 6.1. Hankija ei nõustu Vaidlustaja seisukohtadega, mille kohaselt on Vaidlustaja pakkumus tagasi lükatud põhjendamatult, sest Hankija on ebaõigesti leidnud, et K.O. pädevus ei ole samaväärne EVS 914:2012 standardi „Koristustööde kvaliteedi kokkuleppimine ja hindamine“ teadmiste tasemega 3 ning vaidlustatud otsus tuleb tunnistada kehtetuks juba ainuüksi seetõttu, et Hankija on jätnud otsuse vastuvõtmisel kaalutlusõiguse teostamata. 4 (12) Käskkirja p-s 2.1.2 tehtud otsus Vaidlustaja pakkumuse tagasilükkamiseks osas 2 on kooskõlas RHS § 114 lg 2 esimese lausega ning otsus on piisavalt põhjendatud. 6.2. Osas 2 on Vaidlustaja esitanud pakkumuses K.O. Tunnistuse. Käskkirja p-i 2.1.2 lõigus 3 on Hankija kirjeldanud, milline info oli Tunnistusel kirjas ning millise sisuga vastuse edastas Vaidlustaja Hankija järelepärimisele. Vaidlustaja pakkumuses, Vaidlustaja vastuses Hankija järelepärimisele ega vaidlustuses ei ole esitatud tõendeid, mis tõendaksid K.O. pädevuse vastavust Vastavustingimuste p-s 6 „Koristustööde kvaliteedi kokkuleppimine ja hindamine“ sätestatud tingimustele. Hankija on Käskkirja p-i 2.1.2 seitsmendas lõigus on välja toonud asjaolud, mis näitavad, et tegemist on sisulise kõrvalekaldega RHAD-i tingimustest, mis ei võimalda pakkumust vastavaks tunnistada. 6.3. Vaidlustuses on viidatud RHS § 114 lg-le 3 ning märgitakse, et Tunnistus, on RHS § 114 lg 3 kohane tõend. Samuti leitakse, et tõendina tuleb käsitleda Vaidlustaja selgituses esitatud infot, et isik töötab kvaliteedijuhi ametikohal ja osaleb kvaliteedikontrollidel, mida teostatakse EVS 914:2012 standardi (INSTA 800) kohaselt. Seega leiab Vaidlustaja, et Hankija oleks pidanud Tunnistuse ning Vaidlustaja selgituse põhjal jõudma järeldusele, et Vaidlustaja pakkumus on vastav Vastavustingimuste p-s 6 „Koristustööde kvaliteedi kokkuleppimine ja hindamine“ sätestatud tingimustele. Hankija jõudis järeldusele, et Vaidlustaja pakkumus ei ole eelnimetatud vastavustingimusele sisuliselt vastav ja põhjendas seda Käskkirja p-i 2.1.2 lõikudes 6 ja 7. 6.4. Vaidlusalusele tingimusele vastavuse tõendamiseks tuli pakkumuses esitada isikule väljastatud tunnistus eksamiga lõppenud koolituselt, mis tõendab EVS 914:2012 standardi teadmiste tase 3 või samaväärse olemasolu. Vaidlustaja pakkumuses osale 2 on esitatud Tunnistus, millel on alljärgnev tekst: [---] osales 02. märtsi 2010. a koolitusel „INSTA 800“ 8 tundi. Tunnistuselt ei nähtu, et koolitus oleks lõppenud eksamiga või, et isik oleks omandanud teadmiste taseme. Koolitusel osalemist ei saa lugeda samaks, mis on eksamiga lõppenud kursus või -koolitus ja seetõttu ei saa Tunnistusega tõendada samaväärsust, sest sellel märgitud koolitus ei lõppenud eksamiga ega muul viisil, kus oleks hinnatud isiku poolt omandatud oskuste või teadmiste tulemusi. Tunnistusel märgitud koolituse koosseisu kuulunud koristuse kvaliteedi visuaalse mõõtmise harjutus ei ole eksamiga samaväärne. Eksam on teadmiste või praktiliste oskuste kontrollimiseks sooritatav katse ja mille läbimise või mitte läbimise kohta antakse alati kontrollijate poolne hinnang. Harjutusega omandatakse, näidatakse või arendatakse oma võimeid. Täiendava kirjaliku kinnituse, et antud koolitus ei lõppenud eksamiga, on Hankijale andnud koolituse läbiviija OÜ Puhastusekspert. Tunnistus ei tõenda ka seda, et isik omandas nõutud teadmiste taseme, mida on samuti kinnitanud koolituse läbiviija. 6.5. Hankija toob näiteks Vaidlustaja poolt osas 1 esitatud tunnistuse, mis tõendab mh alljärgnevate teadmiste oskuste omandamist, mida Lisaks 2 oleval tunnistusel kirjeldatud koolitusel ei käsitletud: EVS 914:2012 standardi tutvustus, standardiga seotud teadmised ja oskused, mustuse tüüpide ja pindade-esemete gruppide määratlemine, kvaliteediprofiilide- ja tasemete määratlemine, statistiline ruumide valik, kontrolli läbiviimine, eksamineerimine. Koolituse kestvus 24 tundi, koolitus lõppes eksamiga ja tunnistus väljastati vaid eksami positiivsele sooritajatele. Lisaks 4 oleva tunnistuse näiteks toomine annab ülevaate sellest, millised teadmised ja oskused ning eksami sooritus on vajalikud EVS 914:2012 standardi teadmiste tase 3 saamiseks. Vaidlustaja ei ole esitanud tõendeid, mis tõendaksid, et K.O. teadmisi oleks kontrollitud või hinnatud. Tõendina ei saa käsitleda Vaidlustaja selgitust, et isik töötab kvaliteedijuhina ja viib läbi kvaliteedikontrolle. 6.6. Vaidlustaja leiab, et kuna K.O. töötab Vaidlustaja juures kvaliteedijuhi ametikohal ja osaleb kõikidel Vaidlustaja objektidel teostatavatel kvaliteedikontrollidel, mida teostatakse EVS 914:2012 standardi (INSTA 800) kohaselt, siis sisuliselt vastab tema pädevus EVS 914:2012 „Koristustööde kvaliteedi kokkuleppimine ja hindamine (INSTA 800) teadmiste tasemele 3. Hankija sellega ei nõustu, sest standard EVS 914:2012 Lisa A (normlisa) jaotis A.3 sätestab, et teadmiste tõendamiseks tasemetel 3 ja 4 on arvestatavateks dokumentideks diplomid eksamiga lõppenud kursustelt või mõne hindamisorganisatsiooni väljastatud samaväärsed dokumendid. Standard EVS 914:2012 ei näe ette, et töötamine kvaliteedijuhi ametikohal või osalemine kvaliteedi kontrollidel tõendaks pädevust teadmiste tasemel 3. Standard EVS 914:2012 Lisa B „Standardi INSTA 800 rakendamiseks nõutav pädevus“ jaotis 5 (12) B.5 sätestab, et 3. ja 4. teadmiste taseme dokumenteeritud tõestuseks on diplomid eksamiga lõppenud kursuselt või hindamisorganisatsiooni väljastatud samaväärsed dokumendid. 6.7. Vaidlustaja heidab Hankijale ette, et hinnang K.O. pädevuse kohta on antud formaalsetel alustel ilma, et isiku pädevuse sisulist kontrolli oleks toimunud. Hankija sellega ei nõustu, sest Hankijal ei ole õigust ega pädevust hakata iseseisvalt isiku oskusi ning teadmisi hindama ja kontrollima, et jõuda järeldusele, kas isik tegelikult ja sisuliselt vastab oma oskuste ja teadmiste poolest EVS 914:2012 standardi „Koristustööde kvaliteedi kokkuleppimine ja hindamine“ tasemele 3 vastavale pädevusele. Selleks, et Hankija saaks veenduda, et isikul on nõutud pädevus olemas, tuli pakkujatel esitada koos pakkumusega isikule väljastatud tunnistus eksamiga lõppenud koolituselt, mis tõendab EVS 914:2012 standardi teadmiste tase 3 või samaväärse olemasolu, kuid mida Vaidlustaja pakkumuses ega hilisemalt esitanud ei ole. 6.8. Hankija pöördumine OÜ Puhastusekspert, kui tunnistuse väljastaja poole, oli asjakohane. OÜ Puhastusekspert vastusest ei saa järeldada pelgalt seda, et kuna 2010. aastal toimunud koolitus ei lõppenud eksamiga, siis ainult selle tõttu ei ole K.O.-l standardi EVS 914:2012 „Koristustööde kvaliteedi kokkuleppimine ja hindamine“ teadmiste tasemele 3 vastavat või samaväärset pädevust. Vastuses on selgitatud, et koolitus oli INSTA 800 põhimõtteid tutvustav ning ei keskendunud teadmiste tase 3 pädevustele. Hankija ei leia, et OÜ Puhastusekspert oleks pidanud mingitel kaudsetel asjaoludel andma veel sisulise hinnangu selle kohta, kas K.O.-l on vajalikud teadmised nõutud tasemel. Viited OÜ Puhastusekspert väidetavale huvile oma koolitusteenuseid paremini müüa ei ole käesolevas vaidluses asjakohased. OÜ-d Puhastusekspert Hankija hankemenetluse läbiviimisesse kaasanud ei ole. 6.9. Vaidlustaja väide, et Hankija oleks pidanud tunnistama Vaidlustaja pakkumuse vastavaks RHS § 114 lg 2 lause 2 kohaselt, ei ole kooskõlas RHS-i ega ka sellekohase vaidlustuskomisjoni ja kohtute praktikaga. Vaidlustaja viidatud vaidlustuskomisjoni lahendi ning selle p-s 18 viidatud Riigikohtu lahendis käsitletud proportsionaalsuse põhimõtteid sunniraha rakendamisel ei saa üle tuua käesolevasse vaidlusesse, sest vaidlustuskomisjon lahendas asja, kus pakkumus lükati tagasi küsimata selgitusi ning milles vaidlustuskomisjon leidis, et pakkumuses esilehe puudumise kohta ning pakkumuse jõusoleku fakti ja tähtaja üle täpsustamiseks oleks võinud pakkujalt selgitusi küsida, sest selgituste saamisel ei oleks pakkumuse sisu muudetud ja seda sai lugeda pakkumuse mittesisuliseks kõrvalekaldeks. Ka Tallinna Ringkonnakohtu 02.06.2016 otsuses nr 3-16-386 toodud olukorda, kus tellijate kinnituste hilisema lisamisega, mis tõendaksid projektide nõuetekohase teostamist, ei toimuks pakkumuse sisulist muutmist, vaid mis üksnes kinnitaksid pakkumuses juba sisalduvate andmete õigsust, ei ole samastatav käesoleva vaidluse teemaga. Hankija nõustub, et juhtudel, mil seadus annab hankijale diskretsiooniruumi, peab diskretsiooni teostama kooskõlas kaalutlusreeglitega. Käesoleva vaidluse puhul on faktiks pakkumuse sisuline mittevastavus hanke tingimusele. Vaidlustaja leiab, et Vaidlustaja pakkumus tuleb vastavaks tunnistada kui mittesisulise kõrvalekaldega pakkumus ning Hankijal oli kohustus kaalutlusõigust rakendada. Hankija sellega ei nõustu, sest kui Hankija oleks Vaidlustaja pakkumuse vastavaks tunnistanud, kui mittesisulise kõrvalekaldega pakkumuse, oleks otsus vastuolus RHS § 114 lg 2 esimese lausega ja pakkujate võrdse kohtlemise põhimõttega. RHS § 114 lg 2 teise lauses nimetatud mittesisuline kõrvalekalle on sisulise kõrvalekalde vastand ehk formaalne kõrvalekalle, mis tähendab, et puudus seisneb pigem pakkumuse vormistamises, mitte selle sisus. Hankija ei mõista, kuidas saaks antud olukorras jõuda järeldusele, et tegemist on pakkumuse mittesisulise kõrvalekaldega, kui hankija on tuvastanud pakkumuse sisulise mittevastavuse hanke vastavustingimusele, st Vaidlustaja ei ole esitanud hanke vastavustingimuses nõutud tasemele vastava pädevuse tõendamiseks tunnistust eksamiga lõppenud koolituselt ning ei esitanud nõutud tõendusmaterjali ka pärast hankijalt täiendava dokumendinõude saamist. Ilmselgelt on tegemist sisulise kõrvalekaldega, Hankija on Käskkirja p-i 2.1.2 lõigus 7 ka märkinud, miks ei ole Vaidlustaja esitatud koolitusel osalemise tunnistusega ning selgitusega tõendatud vastavus kõnesolevale vastavustingimusele. Seega on Hankija temale esitatud tõendeid ka hinnanud ja leidnud, et nendega ei ole tõendatud EVS 914:2012 standardi „Koristustööde kvaliteedi kokkuleppimine ja hindamine“ teadmiste tasemele 3 vastav või ka samaväärne pädevus. 6.10. Tulenevalt RHS § 114 lg 2 esimese lause sisust on hankijal kohustus tagasi lükata pakkumus, mis sisuliselt ei vasta hankija kehtestatud tingimusele, kui pakkumuse mittevastavus tuleneb pakkumuse sisulisest mittevastavusest ehk see ei vasta hankija seatud 6 (12) tingimustele. Vaidlustuskomisjoni 16.04.2014 otsuse 63-14/149115 p-i 9.2.3.4 kohaselt kui tegemist on sisuliste kõrvalekaldumisega hanketeates või hankedokumentides esitatud tingimustest, ei pea hankija esitama pakkumuse tagasilükkamise otsuses kaalutlusi, miks ta ei pea pakkumuses esinevaid kõrvalekaldeid mittesisuliseks. Pakkumuse sisulise mittevastavuse puhul ei tule hinnata seda, kas pakkumuse tagasilükkamine on tingimusele mittevastavuse tõttu proportsionaalne või mitte. Ka on vaidlustuskomisjon mitmetes otsustes väljendanud seiskohta, et kuna pakkumuse vastavustingimused on kumulatiivsed, st pakkumus peab vastama samaaegselt kõikidele vastavustingimustele, pidi Hankija Vaidlustaja pakkumuse tagasi lükkama ainuüksi eelnevalt käsitletud mittevastavuse tõttu (nt vaidlustuskomisjoni 19.03.2018, 25-18/192753, p 18). Seega proportsionaalsuse põhimõtte rakendamiseks olukorras, kus pakkumus on sisuliselt mittevastav vastavustingimusele, puudub alus tulenevalt RHS § 114 lg 1 esimesest lausest kui ka sellekohasest vaidlustamise praktikast. 7. Vaidlustusmenetlusse kolmanda isikuna kaasatud OÜ Kinnisvarateenindus vaidleb vaidlustusele vastu (Kolmanda isiku vastus esitati 21.05.2020 kirjaga) ja palub jätta selle rahuldamata. Kolmas isik põhjendab oma taotlust järgmiselt. 7.1. Vastavustingimuste p-s 6 on nõutud, et pakkuja esitaks EVS 914:2012 standardi „Koristustööde kvaliteedi kokkuleppimine ja hindamine“ teadmiste tasemele 3 vastava pädeva isiku igale hanke osale, milles pakkuja osaleb. Tingimusele vastavuse tõendamiseks on nõutud isikule väljastatud tunnistust eksamiga lõppenud koolituselt, mis tõendab EVS 914:2012 standardi teadmiste tase 3 või samaväärse olemasolu. Vaidlustaja ei ole vastu vaielnud tõsiasjale, et ta ei ole esitanud ühtki eksamiga lõppenud koolituse tunnistust K.O. kohta tõendamaks, et K.O.-l on EVS 914:2012 standardi teadmiste tase 3 või samaväärne. 7.2. Isiku teadmiste taset kontrollitakse kursuse järgselt tavapäraselt eksamiga. Nii on kursuse läbiviijal võimalus väljastada ka isiku pädevust kinnitav tunnistus. Üksnes kursusel või koolitusel osalemine ei tõenda, kas ja millises mahus isik teadmisi omandas. Seetõttu on Hankija nõudnud pädevuse tõendamiseks just eksamiga lõppenud kursuse tunnistust. 7.3. Vastates Hankija järelpärimisele on Vaidlustaja esitanud valeandmeid, et koolitus, millel K.O. 02.03.2010 osales, lõppes eksamiga. Koolituse läbi viinud Puhastusekspert OÜ kinnitas vastupidist, selgitades Hankijale, et INSTA 800 koolitus, millel K.O. osales, oli INSTA800 põhimõtteid tutvustav koolitus, mis ei keskendunud teadmiste tase 3 pädevusele ning ei lõppenud eksamiga. 7.4. Puhastusekspert OÜ on selgitanud, et 02.03.2010 Puhastusekspert OÜ poolt väljastatud tunnistus „INSTA 800“ ei ole samaväärne EVS 914:2012 teadmiste tase 3 pädevustunnistusega. EVS 914:2012 Lisa A (normlisa) punkt A.3 sätestab mh teadmisi tõendamiseks tasemetel 3 ja 4. Arvestatavateks dokumentideks on diplomid eksamiga lõppenud kursustelt või mõne hindamisorganisatsiooni väljastatud samaväärsed dokumendid. Vaidlustaja ei ole esitanud K.O. kohta kumbagi. 7.5. Vaidlustaja väide, et 02.03.2010. a toimunud 8 tunnine INSTA800 üldpõhimõtteid tutvustav koolitus oli sisuliselt sama, mis 24 tundi kestnud EVS 914:2012 standardi „Koristustööde kvaliteedi kokkuleppimine ja hindamine“ (INSTA800) teadmiste tase 3 koolitus, on ebaõige. Tasemekoolitus on oluliselt põhjalikum ja detailsem, keskendudes just vastava taseme omandamiseks vajalikele teadmistele. Lisaks läbitakse tasemekoolituse lõpus eksam, mille tulemusel väljastatav tunnistus on aktsepteeritav tõend isiku pädevuse kohta. On ilmne, et 02.03.2010 koolitus INSTA800 ei ole samaväärne EVS 914:2012 standardi „Koristustööde kvaliteedi kokkuleppimine ja hindamine“ teadmiste tase 3 koolitusega ning Vaidlustaja ei ole tõendanud vastupidist. 7.6. Vaidlustaja rõhutab, et INSTA800 on samaväärne EVS-ga 914:2012. Sellegipoolest on antud juhul määrav asjaolu, et K.O.-l puudub ka INSTA800 tase 3 teadmiste sertifikaat. INSTA800 kohta väljastatakse samuti taseme sertifikaate. 7.7. Vaidlustaja põhjendus, et K.O. töötab kvaliteedijuhi ametikohal, ei ole määrav. See, millise kvalifikatsiooniga töötajad Vaidlustaja oma ettevõttesse värbab, on tema valik. Kui riigihankel osalemiseks on vastavustingimustes kehtestatud konkreetne pädevuse nõue 7 (12) pakkuja töötaja suhtes ning nõutud konkreetset tõendit, on see tingimus pakkujale ja ka Hankijale endale järgimiseks kohustuslik. 7.8. Vaidlustaja kriitika Puhastusekspert OÜ poolt Hankijale antud selgituste suhtes ei ole asjakohane. Vaidlustaja väidab, et hinnang K.O. pädevuse kohta on antud pealiskaudselt ning formaalsetel alustel ilma, et sisulist kontrolli isiku pädevuse suhtes oleks toimunud. Hankija pöördus Puhastusekspert OÜ poole selleks, et saada infot, kas INSTA800 koolituse tunnistus annab isikule nõutud EVS 914:2012 standardi „Koristustööde kvaliteedi kokkuleppimine ja hindamine“ (INSTA800) teadmiste tase 3 pädevuse. Puhastusekspert OÜ ega Hankija ei pidanud üksikasjalikult uurima, millistel täiendkoolitustel on K.O. osalenud ega kontrollima muul moel tema pädevust. Jääb arusaamatuks, kas Vaidlustaja hinnangul peaks Hankija ise pakkuja töötajaid eksamineerima. Selleks ongi ette nähtud vastava taseme koolitused, mille lõpus osalejaid eksamineeritakse ja nende pädevust sisuliselt kontrollitakse. 7.9. Tulenevalt RHS § 114 lg-st 2 tuli pakkumuse vastavust kontrollida üksnes RHAD-is esitatud tingimuste alusel. Kui Hankija on RHAD-is nõudnud pakkumuse koosseisus konkreetsete dokumentide esitamist, on ta vastavate tingimustega ka ise seotud ega tohi asuda pakkumuste vastavuse kontrollimise staadiumis seisukohale, et piisab ka muudest dokumentidest. Hankija on RHAD-is nõudnud eksamiga lõppenud koolituse läbimise tunnistust tõendamaks EVS 914:2012 standardi teadmiste tase 3 või samaväärse olemasolu. Järelikult puudub Hankijal võimalus aktsepteerida tunnistust, mis on väljastatud eksamiga mittelõppenud ja EVS 914:2012 tase 3 või samaväärset pädevust mitte andva koolituse läbimise kohta. Vastasel juhul oleks tegemist pakkujate võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumisega. Ebavõrdselt koheldaks teisi, RHAD tingimustele vastava pakkumuse esitanud pakkujaid, kes on investeerinud aega ja raha, et hankida töötajatele nõutud pädevused. Samuti koheldaks ebavõrdselt ka potentsiaalseid pakkujaid, kes jätsid hankel või mõnel hanke osal osalemata, kuna neil puudus nõutud pädevustunnistusega isik. Kui nad oleksid teadnud, et Hankija aktsepteerib ka Vaidlustaja omaga sarnaseid pakkumusi, kus ei ole nõutud pädevustunnistusega isikut esitatud, oleksid nad samuti osalenud. Kolmas isik ei esitanud hanke kahele osale pakkumust just põhjusel, et tal ei olnud rohkem nõutud pädevustunnistusega töötajaid (hankija oli nõudnud igale hanke osale eraldi isiku nimetamist). 7.10. Vaidlustaja väide, et Hankija otsus tuleb tunnistada kehtetuks ainuüksi seetõttu, et Hankija on jätnud otsuse vastuvõtmisel kaalutlusõiguse teostamata, ei ole õige. Hankija diskretsioonil pakkumuste tagasilükkamiseks on konkreetsed piirid olukorras, kus pakkumuses esinevad RHS § 114 lg 2 esimese lauses nimetatud puudused, s.o sisulised puudused. Nende puuduste tuvastamisel on hankijal kohustus pakkumus tagasi lükata ehk diskretsioon on tegelikult kahanenud nullini. Hankija on Käskkirja p-s 2.1.2 esitanud kahe lehekülje pikkuse põhjenduse selle kohta, et tegemist on sisulise puudusega. Seega on pakkumuse tagasilükkamine kohustuslik vastavalt RHS § 114 lg 2 esimesele lausele. 7.11. Vaidlustaja viidatud Tallinna Ringkonnakohtu lahend asjas 3-16-386 ei ole antud vaidluses asjakohane, sest vaidluste asjaolud on erinevad. Nimetatud kohtuasjas oli tegemist olukorraga, kus pakkuja jättis esitamata referentsobjektide tellijate kinnitused ning vaidluse all oli küsimus, kas hankija pidanuks laskma pakkujal kinnitused tagantjärgi esitada. Kuivõrd Vaidlustajal olid tellijate kinnitused olemas, kuid ta ei esitanud neid hanke alusdokumentide ebaselguse tõttu, võis tegu olla mittesisulise puudusega. Antud juhul ei esitanud Vaidlustaja ka tagantjärgi Hankija päringule vastates ühtki tõendit selle kohta, et K.O.-l on EVS 914:2012 tase 3 või sellele samaväärne pädevus. VAIDLUSTUSKOMISJONI PÕHJENDUSED 8. Vastavustingimuste p-s 6 on Hankija kehtestanud nõude järgmises sõnastuses: Pakkuja peab hankelepingu täitmisel kasutama EVS 914:2012 standardi „Koristustööde kvaliteedi kokkuleppimine ja hindamine“ teadmiste tasemele 3 vastava pädevusega isikut. Kui pakkuja esitab pakkumuse rohkem kui ühele hanke osale, siis peab pakkujal olema iga hanke osa kohta esitatud erinev isik, kellel on eelpool nimetatud pädevus. Pakkuja esitab isikule väljastatud tunnistuse eksamiga lõppenud koolituselt, mis tõendab EVS 914:2012 standardi teadmiste tase 3 või samaväärse olemasolu. (Vabas vormis dokument) 8 (12) Osas 2 pakkus Krausberg Eesti OÜ Vastavustingimuste p-i 6 alusel spetsialistina K.O.-d, kelle pädevuse kohta esitas oma pakkumuses Tunnistuse (vt käesoleva otsuse p 5.4 kus on toodud kogu Tunnistusel olev teave koolituse sisu kohta). 01.04.2020. a pöördus Hankija Krausberg Eesti OÜ poole nõudega selgitada K.O. kohta, kuidas on „Insta 800“ koolitusel osalemine vastav hankija poolt tingimuses nõutud pädevusega. 03.04.2020. a vastas Krausberg Eesti OÜ: EVS 914:2012 standardi Koristustööde kvaliteedi kokkuleppimine ja hindamine on teise sõnaga INSTA 800, esmased koolituse tunnistused väljastati sellisel kujul, koolituse sisuks oli samuti EVS 914:2012 standardi kohaselt koristustööde kvaliteedi kokkuleppimine ja hindamine ja koolitus lõppes eksamiga. [---] töötab Krausberg Eesti OÜ´s Kvaliteedijuhi ametikohal ja osaleb kõikidel meie objektidel teostatavatel kvaliteedikontrollidel, mida teostatakse EVS 914:2012 standardi (INSTA 800) kohaselt. Krausberg Eesti OÜ teostab eelnimetatud standadi järgi kvaliteedikontrolle järgmistel objekridel: Rimi Eesti Food AS- 16 Hüperrimi kauplust üle Eesti Riigikogu Kantselei Stoneridge Electronis AS Tallinna Sadam AS Eesti Energia AS ( IRU Elektrijaam) Kõikidel kontrollidel osaleb ka Kvaliteedi juht. Samuti on kvaliteedi juht käinud ka täiendkoolitustel. Eeltoodud kirjale oli lisatud tunnistus, mis kinnitas K.O. osalemist 19.3.2019. a toimunud täienduskoolitusel „Koristustööde kvaliteedikontrollide kasutamine arendustöös, INSTA800 näitel“. 9. 05.05.2020. a lükkas Hankija, lähtuvalt RHS § 114 lg 2 esimesest lausest, Krausberg Eesti OÜ pakkumuse osas 2 tagasi (Käskkirjaga p 2.1.2) kokkuvõtlikult järgmistel asjaoludel: 1) Tunnistuse põhjal ei olnud Hankijal võimalik tuvastada, kas K.O.-l on olemas EVS 914:2012 standardile „Koristustööde kvaliteedi kokkuleppimine ja hindamine“ vastav pädevus teadmiste tasemel 3, mistõttu Hankija pöördus järelepärimisega Krausberg Eesti OÜ poole2; 2) Hankija pöördus ka Tunnistuse välja andnud OÜ Puhastusekspert poole, paludes selgitada kas Tunnistus on samaväärne taseme 3 pädevustunnistusega ja kas Tunnistus omab õiguslikku jõudu kehtiva standardi EVS 914:2012 tähenduses. OÜ Puhastusekspert vastas, et Tunnistus ei ole samaväärne EVS 914:2012 teadmiste tase 3 pädevustunnistusega, kuna: - 2010 ei olnud Eestis olemas standardit EVS 914:2012, Põhjamaades kehtis vana versioon; - EVS 914:2012 Lisa A (normlisa) punkt A.3 sätestab m.h teadmisi tõendamiseks tasemetel 3 ja 4 „Arvestatavateks dokumentideks on diplomid eksamiga lõppenud kursustelt või mõne hindamisorganisatsiooni väljastatud samaväärsed dokumendid“; - 02.03.2010 toimunud koolitus oli INSTA800 põhimõtteid tutvustav koolitus, mis ei keskendunud teadmiste tase 3 pädevusele ning ei lõppenud ka eksamiga.; 3) Hankija on tuvastanud, et Krausberg Eesti OÜ poolt osas 2 esitatud K.O.-l ei ole EVS 914:2012 standardi „Koristustööde kvaliteedi kokkuleppimine ja hindamine“ teadmiste tasemele 3 vastavat või samaväärset pädevust, sest: - K.O. osales INSTA800 põhimõtteid tutvustaval koolitusel, mis toimus 2 aastat varem, kui standard EVS 914:2012 „Koristustööde kvaliteedi kokkuleppimine ja hindamine“ Eestis kehtima hakkas; - nimetatud koolitusel tutvustati INSTA800 põhimõtteid ning see ei lõppenud eksami sooritamisega ja sellel osalemine ei olnud aluseks standardi teadmiste tasemele 3 vastava pädevuse omandamiseks; 4) Hankija ei saa arvestada pakkuja selgitusega, et K.O. töötab pakkuja kvaliteedijuhi ametikohal ja osaleb kõikidel objektidel teostatavatel kvaliteedikontrollidel, mida teostatakse EVS 914:2012 standardi (INSTA 800) kohaselt, sest olenemata eeltoodud põhjendustest puudub K.O.-l EVS 914:2012 standardi „Koristustööde kvaliteedi kokkuleppimine ja hindamine“ teadmiste tasemele 3 vastav või samaväärne pädevus, mille omamine oli RHAD-i kohaselt nõutav. RHS § 110 lg-st 2 tulenevalt peab Hankija pakkumuste vastavuse kontrollimisel lähtuma ainult RHAD-is sätestatud tingimustest; 5) võttes arvesse Vastavustingimuste p-s 6 kehtestatud tingimust, on nõuetele mittevastavuse puhul tegemist otsese ja sisulise kõrvalekaldega RHAD-is kehtestatud tingimustest. Tulenevalt RHS § 114 lg-st 2 on Hankijal kohustus tagasi lükata pakkumus, mis sisuliselt ei vasta Hankija kehtestatud tingimustele; 2 Krausberg Eesti OÜ poolt 03.04.2020. a Hankijale antud vastus on täies ulatuses ära toodud käesoleva otsuse p-s 8. 9 (12) 6) kuna vastavustingimused on kumulatiivsed, st pakkumus peab vastama samaaegselt kõikidele vastavustingimustele, ei saa Hankija eespool kirjeldatud mittevastavuse tõttu pakkumust vastavaks tunnistada. 10. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Hankija otsus Vaidlustaja pakkumuse tagasilükkamiseks on vastavuses RHS § 114 lg-dega 1, 2 ja 8 ning Vastavustingimuste p-ga 6 ning alused selle kehtetuks tunnistamiseks puuduvad. 10.1. Vaidlust ei saa olla selles, et Vastavustingimuste p-s 6 on Hankija kehtestanud, et EVS 914:2012 standardi „Koristustööde kvaliteedi kokkuleppimine ja hindamine“ teadmiste tasemele 3 vastava isiku pädevuse tõendamiseks peab esitama isikule väljastatud tunnistuse eksamiga lõppenud koolituselt, mis tõendab EVS 914:2012 standardi teadmiste tase 3 või samaväärse olemasolu. Vastavustingimuste p-i 6 ei ole RHAS-is ettenähtud tähtajal vaidlustatud ning selle vaidlustamine praeguses hankemenetluse etapis ei ole võimalik. 10.2. Vaidlustuskomisjon leiab, et isegi juhul, kui jätta tähelepanuta, et INSTA 800 koolitus toimus ca 2 aastat enne kui standard EVS 914:2012 „Koristustööde kvaliteedi kokkuleppimine ja hindamine“ Eestis kehtima hakkas, Eesti standardi aluseks oleva Põhjamaade standardi varasema versiooni alusel, ei ole Vaidlustaja pakkumuses esitatud Tunnistus käsitletav Vastavustingimuste p-s 6 nõutud tunnistusena eksamiga lõppenud koolituselt, mis tõendab EVS 914:2012 standardi teadmiste tase 3 või samaväärse olemasolu. Seda järgmistel põhjustel: 1) Tunnistuse tekstis ei ole mingit teavet selle kohta, et isik, kellele see on väljastatud, on koolituse tulemusena omandanud EVS 914:2012 standardi teadmiste taseme 3 või sellega samaväärse. Samuti ei nähtu Tunnistuselt, et 02.03.2010. a toimunud koolitus oleks lõppenud eksamiga. Mingeid sellekohaseid tõendeid ei ole esitanud ka Vaidlustaja, kuigi väidab 03.04.2020. a vastuses Hankija küsimusele, et INSTA 800 koolitus lõppes eksamiga; 2) Tunnistuse väljastanud OÜ Puhastusekspert kinnitab 06.04.2020. a vastuses Hankija küsimusele, et 02.03.2010 Puhastusekspert poolt väljastatud tunnistus „INSTA 800“ ei ole samaväärne EVS 914:2012 teadmiste tase 3 pädevustunnistusega. [---] 02.03.2010 toimunud koolitus oli INSTA800 põhimõtteid tutvustav koolitus, mis ei keskendunud teadmiste tase 3 pädevusele ning ei lõppenud ka eksamiga. Vaidlustuskomisjon nõustub Vaidlustajaga, et koolitusteenuse pakkujana on OÜ-l Puhastusekspert huvi koolituste müügi suhtes, kuid leiab, et pelgalt sellise üldise huvi olemasolu ei anna mingit alust kahelda OÜ Puhastusekspert poolt konkreetse koolituse sisu kohta antud teabe õigsuses. Käesoleval juhul on koolituse läbiviija kinnitanud, et INSTA 800 koolituse tunnistus pole samaväärne EVS 914:2012 teadmiste tase 3 pädevustunnistusega; 3) Tunnistusega tõendatud eksamita lõppenud koolitusel osalemist ei saa lugeda samaväärseks eksamiga lõppenud koolitusega, kuna eksamita lõppenud koolitusel ei ole hinnatud isiku oskuste või teadmiste omandamise tulemusi. Seetõttu ei tõenda Tunnistus samaväärsust Vastavustingimuste p-s 6 esitatud nõudele. 10.3. Hankija pöördus 01.04.2020. a Krausberg Eesti OÜ poole küsimusega selle kohta, kuidas INSTA 800 koolitusel osalemine on seotud vastavusega Vastavustingimuste p-s 6 esitatud nõudele. Vastuses Hankijale väitis Vaidlustaja, et INSTA 800 koolitus lõppes eksamiga (väide on tõendamata ning vastuolus teiste asjas esitatud andmetega) ning tugines väitele, et K.O töötab Krausberg Eesti OÜ-s kvaliteedijuhina, osaledes kõikidel objektidel teostatavatel kvaliteedikontrollidel, mida teostatakse EVS 914:2012 standardi (INSTA 800) kohaselt. Samuti esitas Vaidlustaja tõendina täienduskoolituste läbimise kohta K.O. poolt tunnistuse osalemise kohta 19.03.2019. a koolitusel „Koristustööde kvaliteedikontrollide kasutamine arendustöös, INSTA800 näitel“. Vaidlustuskomisjon leiab, et hankemenetluses esitatud täiendav tõend ega Vaidlustaja väited seoses K.O. tööülesannetega ei võimalda asuda seisukohale, et K.O.-l oleks tõestatavalt Vastavustingimuste p-le 6 vastav pädevus: 1) 19.03.2019. a koolitusel osalemist tõendava tunnistuse kohaselt piirdus koolituse sisu aseptika, koristusmeetodite (kuiv, väheniiske, niiske, märg) ning lühiülevaatega koristusainetest ja -tarvikutest. Seega ei toimunud koolitus kaugeltki mahus, mis võimaldaks omandada EVS 914:2012 standardi teadmiste taseme 3 või samaväärse. Seda ei väida ka Vaidlustaja ise; 10 (12) 2) Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et see, millisel töökohal K.O. töötab ning millised on tema tööülesanded, ei ole käsitletav tõendina, mis tõendaks K.O. vastavust Vastavustingimuste p-le 6, milles on esitatud konkreetne nõue pakkuja töötaja pädevuse suhtes ning nõutud konkreetset tõendit selle pädevuse olemasolu tõendamiseks. 10.4. Vaidlustuskomisjon ei nõustu Vaidlustaja seisukohaga, millest tulenevalt oleksid Hankija ja OÜ Puhastusekspert pidanud hakkama kuidagi „sisuliselt“ hindama seda, kas K.O. omab informatsiooni kogu või suurema osa INSTA800 kohta või töötab kvaliteedijuhi ametikohal, mis vastab standardi teadmiste tasemele 3. Võimatu oleks eeldada, et hankijatel on kompetents kontrollida kõigi riigihangetes pakutavate erinevate erialade spetsialistide tegelikke teadmisi, võrreldes neid nn formaalsete nõuetega. Selleks ongi vastava taseme koolitused, mille lõpus osalejaid eksamineeritakse, nende pädevust kontrollitakse ning väljastatakse dokument, mis tõendab teatud teadmiste taseme olemasolu. Käesoleval juhul on Hankija sellist dokumenti Vastavustingimuste p-s 6 ka nõudnud, mida Vaidlustaja osas 2 aga esitanud ei ole. Vaidlustuskomisjoni arvates on kummastav Vaidlustaja etteheide, et OÜ Puhastusekspert ei ole vastuses Hankija küsimusele asunud hindama K.O. sisulist vastavust nõuetele. OÜ Puhastusekspert ei ole hankemenetluses korraldamisel osalenud ning vastas üksnes Hankija küsimusele, mis puudutas 02.03.2010. a toimunud INSTA800 koolitust, mitte K.O. kompetentsi. 10.5. Vaidlustuskomisjon leiab, et isegi juhul, kui asuda seisukohale, et hoolimata Vastavustingimuste p-s 6 nõutud dokumendi ilmsest puudumisest, oleks Hankija pidanud kontrollima K.O. vastavust EVS 914:2012 standardi teadmiste tasemele 3 või samaväärsele kuidagi „sisuliselt“, millega vaidlustuskomisjon eeltoodud põhjustel ei nõustu, ei võimaldaks eelkirjeldatud tõendid, õigemini kohaste tõendite puudumine, sellist vastavust tuvastada. 11. Vaidlustuskomisjon ei nõustu Vaidlustaja väitega, et Hankija otsus Krausberg Eesti OÜ pakkumuse tagasi lükkamiseks osas 2 (Käskkirjaga p 2.1.2) tuleks tunnistada kehtetuks põhjendamatuse tõttu, kuna Hankija ei ole kaalunud, kas Vaidlustaja pakkumuse puhul tegelikult esinesid või ei esinenud sisulised kõrvalekalded RHAD-i tingimustest. Vaidlustuskomisjoni arvates on Vaidlustaja pakkumuse tagasi lükkamist tinginud asjaolud Hankija otsuses selgelt välja toonud, otsus on piisavalt põhjendatud ja Hankija argumendid ning kaalutlused on arusaadavad ja kontrollitavad. 12. Vaidlustaja ei ole toonud välja iseseisvaid õiguslikke või faktilisi asjaolusid, millest tulenevalt võiks seada kahtluse alla OÜ Kinnisvarateenindus pakkumuse osas 2 edukaks tunnistamise otsuse õiguspärasuse, vaid lähtub selle otsuse vaidlustamisel eeldusest, et õiguspärane ei ole Hankija otsus Krausberg Eesti OÜ pakkumuse tagasi lükkamiseks osas 2. Kuna vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Hankija otsus Krausberg Eesti OÜ pakkumuse tagasilükkamiseks osas 2 on õiguspärane, on õiguspärane ka Hankija otsus, millega tunnistati OÜ Kinnisvarateenindus pakkumus osas 2 edukaks Vaidlustusmenetluse kulud 13. Lähtudes sellest, et vaidlustus jääb RHS § 197 lg 1 p-i 4 alusel rahuldamata, kuulub kohaldamisele RHS § 198 lg 3, mille kohaselt vaidlustusmenetluse lõppemisel käesoleva seaduse § 197 lõike 1 punktis [---] 4 sätestatud alusel mõistab vaidlustuskomisjon oma otsusega vaidlustajalt hankija kasuks välja hankija poolt vaidlustusmenetluses tasutud või tasumisele kuuluva eksperditasu ja kantud lepingulise esindaja kulud vajalikus ja põhjendatud ulatuses. Vaidlustaja tasutud riigilõiv, tasutud või tasumisele kuuluv eksperditasu ja tema poolt vaidlustusmenetluses kantud lepingulise esindaja kulud jäävad vaidlustaja kanda ning RHS § 198 lg 8, mille kohaselt mõistab vaidlustuskomisjon kolmanda isiku poolt vaidlustusmenetluses tasutud või tasumisele kuuluva eksperditasu ja kantud lepingulise esindaja kulud kolmandale isikule välja tema poole vastaspoolelt samade reeglite järgi nagu poolele. 13.1. Hankija ei ole esitanud taotlust lepingulise esindaja kulude väljamõistmiseks. 13.2. Kolmas isik on tähtaegselt esitanud taotluse lepingulise esindaja kulude väljamõistmiseks summas 1716 eurot (käibemaksuga). Lisatud ülevaatest nähtub, et 11 (12) õigusteenuse osutamiseks on kulunud 11 töötundi (Kolmanda isiku esindaja tunnitasu määr on 130 eurot käibemaksuga). Vaidlustuskomisjon leiab, et asja keerukust ja materjalide mahukust silmas pidades on Kolmanda isiku lepingulise esindaja kulud põhjendamatult suured. Vaidlustuskomisjoni hinnangul on vajalikud ja põhjendatud Kolmanda isiku lepingulise esindaja kulud 5 töötunni ulatuses. Seega tuleb Vaidlustajalt Kolmanda isiku lepingulise esindaja kuludena välja mõista 780 eurot (käibemaksuga). 13.3. Vaidlustaja kulud vaidlustusmenetluses jäävad Vaidlustaja kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Taivo Kivistik 12 (12)
Allikas: Maanteeamet dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel