Maanteeamet · 8. juuni 2020
Sisu (failidest)
<
OTSUS
Vaidlustusasja number 95-20/219053
Otsuse kuupäev 05.06.2020
Vaidlustuskomisjoni liige Taivo Kivistik
Vaidlustus Krausberg Eesti OÜ vaidlustus Maanteeameti
riigihankes „Maanteeameti hoonete ja
väliterritooriumite koristus“ (viitenumber 219053) enda
pakkumuse tagasilükkamise ja OÜ Kinnisvarateenindus
pakkumuse edukaks tunnistamise otsuste kehtetuks
tunnistamise nõudes riigihanke osas 2
Menetlusosalised Vaidlustaja, Krausberg Eesti OÜ, lepinguline esindaja
vandeadvokaat Toivo Viilup
Hankija, Maanteeamet, volitatud esindaja Andry Palu
Kolmas isik, OÜ Kinnisvarateenindus, lepinguline
esindaja vandeadvokaat Piia Raide
Vaidlustuse läbivaatamine Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
RHS § 197 lg 1 p 4 ja § 198 lg-de 3 ja 8 alusel
1. Jätta rahuldamata Krausberg Eesti OÜ vaidlustus Maanteeameti riigihankes „Maanteeameti
hoonete ja väliterritooriumite koristus“ (viitenumber 219053).
2. Mõista Krausberg Eesti OÜ-lt välja OÜ Kinnisvarateenindus lepingulise esindaja kulud
summas 780 eurot (käibemaksuga).
3. Jätta Krausberg Eesti OÜ poolt vaidlustusmenetluses kantud kulud tema enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Halduskohtumenetluse seadustiku § 270 lg 1 alusel on vaidlustuskomisjoni otsuse peale
halduskohtule kaebuse esitamise tähtaeg 10 päeva arvates vaidlustuskomisjoni otsuse
avalikult teatavaks tegemisest.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. 16.03.2020. a avaldas Maanteeamet (edaspidi ka Hankija) avatud hankemenetlusega
riigihanke „Maanteeameti hoonete ja välisterritooriumite koristus“ (viitenumber 219053)
hanketeate ning tegi kättesaadavaks teised riigihanke alusdokumendid (edaspidi koos
nimetatult RHAD), sealhulgas Vastavustingimused.
Riigihange oli jaotatud neljaks osas, sh Osa 2 Lõuna regioon (edaspidi osa 2).
Pakkumuste esitamise tähtpäevaks, 30.03.2020. a, esitasid pakkumused 7 pakkujat, sealhulgas
Krausberg Eesti OÜ (esitas pakkumused kõikides riigihanke osades) ja
OÜ Kinnisvarateenindus (esitas pakkumused osades 2 ja 4).
2. Hankija 05.05.2020. a. Käskkirjaga nr 1-23/20/356 „Pakkumuste vastavaks tunnistamine,
pakkumuste tagasi lükkamine, pakkumuste edukaks tunnistamine, edukate pakkujate
kõrvaldamata jätmine ja kvalifitseerimine riigihankes „Maanteeameti hoonete ja
väliterritooriumite koristus“ (viitenumber 219053)“ (edaspidi Käskkiri), tegi Hankija osas 2
muuhulgas otsuse lükata tagasi Krausberg Eesti OÜ pakkumus (Käskkirja p 2.1.2) ning
tunnistada edukaks OÜ Kinnisvarateenindus pakkumus (Käskkirja p 2.2.1).
3. 15.05.2020. a laekus Riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi vaidlustuskomisjon)
Krausberg Eesti OÜ (edaspidi ka Vaidlustaja) vaidlustus, milles taotletakse otsuste kehtetuks
tunnistamist, millega lükati osas 2 tagasi Krausberg Eesti OÜ pakkumus ning tunnistati
edukaks OÜ Kinnisvarateenindus (edaspidi ka Kolmas isik) pakkumus.
4. Kooskõlas riigihangete seaduse (edaspidi RHS) § 195 lg-ga 2 ja § 196 lg-dega 1 ja 3 teatas
vaidlustuskomisjon menetlusosalistele, et vaatab vaidlustuse läbi esitatud dokumentide alusel
kirjalikus menetluses ning määras täiendavate dokumentide esitamise tähtpäevaks
28.05.2020. a. Määratud tähtpäevaks esitas täiendavad seisukohad Vaidlustaja.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
5. Vaidlustaja, Krausberg Eesti OÜ, vaidlustuses ning 28.05.2020. a esitatud täiendavates
seisukohtades põhjendatakse taotlusi alljärgnevalt.
5.1. Vastavustingimuste osa 2 alapunktis „Koristustööde kvaliteedi kokkuleppimine ja
hindamine“ (edaspidi Vastavustingimuste p 6) on kehtestatud vastavustingimus, mille
kohaselt pakkuja peab hankelepingu täitmisel kasutama EVS 914:2012 standardi
„Koristustööde kvaliteedi kokkuleppimine ja hindamine“ teadmiste tasemele 3 vastava
pädevusega isikut. Pakkujal tuli esitada isikule väljastatud tunnistus eksamiga lõppenud
koolituselt, mis tõendab EVS 914:2012 standardi teadmiste tase 3 või samaväärse olemasolu.
5.2. Käskkirja p-ga 2.1.2 lükkas Hankija Vaidlustaja pakkumuse osas 2 RHS § 114 lg 2 alusel
tagasi mittevastavuse tõttu Vastavustingimuste p-s 6 kehtestatud tingimustele, sest Vaidlustaja
poolt osa 2 pakkumuses esitatud isikul, K.O.-l1, ei ole EVS 914:2012 standardi „Koristustööde
kvaliteedi kokkuleppimine ja hindamine“ teadmiste tasemele 3 vastavat või samaväärset
pädevust, kuna:
1) K.O. osales INSTA800 põhimõtteid tutvustaval koolitusel, mis toimus varem, kui
standard EVS 914:2012 „Koristustööde kvaliteedi kokkuleppimine ja hindamine“ Eestis
kehtima hakkas, so kaks aastat varem kui 03.02.2012. a;
2) nimetatud koolitusel tutvustati INSTA800 põhimõtteid ning see ei lõppenud eksami
sooritamisega ja sellel osalemine ei olnud aluseks standardi teadmiste tasemele 3 vastava
pädevuse omandamiseks.
5.3. Hankija on leidnud ebaõigesti, et K.O. pädevus ei ole samaväärne EVS 914:2012
standardi „Koristustööde kvaliteedi kokkuleppimine ja hindamine“ teadmiste tasemele 3.
RHS § 114 lg 3 sätestab, et kui hankija on viidanud hankelepingu eseme tehnilises kirjelduses
käesoleva seaduse § 88 lõikes 2 nimetatud tingimusele, ei lükka ta asjade või teenuste
hankelepingu sõlmimisel pakkumust tagasi mittevastavuse tõttu, kui pakkuja tõendab oma
pakkumuses hankijale vastuvõetaval viisil mis tahes asjakohaste tõendite abil, et tema pakutud
lahendused on tehnilises kirjelduses esitatud nõuetega kooskõlas. Tallinna Halduskohus on
leidnud 08.08.2016. a. lahendi haldusasjas nr 3-16-941 p-s 14, et kui hankija nõuab
hanketeates sõltumatute asutuste tõendite esitamist selle kohta, et pakkuja järgib kindlaid
kvaliteedi tagamise standardeid, siis peab ta muu hulgas aktsepteerima muud pakkuja esitatud
tõendusmaterjali samaväärsete kvaliteedi tagamise meetmete kohta.
5.4. Vaidlustaja esitas pakkumuses tunnistuse (edaspidi Tunnistus), mille kohaselt K.O. osales
02.03.2010. a. koolitusel „INSTA 800“, mille sisuks olid:
- INSTA 800 olulisemad aspektid;
- 5 puhatustaset ja nende määratlemine;
- INSTA 800 - keskendumine koristuse tulemusele;
1 Vaidlustuskomisjonile on käesolevas otsuses initsiaalidega tähistatud isiku nimi teada.
2 (12)
- kuidas võtta INSTA 800 kasutusele oma asutuses?;
- koristamise kvaliteedi visuaalse mõõtmise harjutus.
5.5. Vaidlust ei ole selles, et standard EVS 914:2012 „Koristustööde kvaliteedi
kokkuleppimine ja hindamine“ ei kehtinud 02.03.2020. a, ehk ajal, millal K.O. eelkirjeldatud
INSTA 800 koolitusel (edaspidi INSTA 800 koolitus) osales.
RHS-ist ei tulene, et hankija võib jätta pakkumuse hindamisel arvestamata enne hankija poolt
rakendatavast Eesti Vabariigi standardist varasemalt kehtinud kvaliteedistandardi - eriti, kui
hankes rakendatav Eesti Vabariigi standard on koostatud varasemalt kehtinud standardi põhjal.
Standard EVS 914:2012 on koostatud Põhjamaade standardi INSTA 800:2010 põhjal. Kui
võrrelda Hankija nõutud standardi EVS 914:2012 „Koristustööde kvaliteedi kokkuleppimine
ja hindamine (INSTA 800)“ teadmiste taseme 3 koolitust Vaidlustaja poolt Hankijale esitatud
dokumendiga, siis see koolitus käsitleb samuti INSTA 800 standardit, INSTA 800 ja teiste
turul kasutatavate süsteemide praktilisi erinevusi, standardiga seonduvaid teadmisi ja
oskuseid, INSTA 800 struktuuri ja ajalugu. Standardi EVS 914:2012 „Koristustööde
kvaliteedi kokkuleppimine ja hindamine“ kohaselt määratakse standardis neli teadmiste taset,
mille 3. teadmiste taseme kohaselt teenuse osutaja omab detailset informatsiooni kogu või
suure osa INSTA 800 kohta ning töövõtja töötaja peaks olema puhastustööde juht.
5.6. Hankija päringule vastates selgitas Vaidlustaja, et K.O. töötab Vaidlustaja juures
kvaliteedijuhi ametikohal ja osaleb kõikidel Vaidlustaja objektidel teostatavatel
kvaliteedikontrollidel, mida teostatakse EVS 914:2012 standardi (INSTA 800) kohaselt.
Vaidlustaja teostab eelnimetatud standardi järgi kvaliteedikontrolle väga erinevatel objektidel.
Kõikidel kontrollidel osaleb ka kvaliteedijuht K.O. Samuti on kvaliteedijuht käinud alates
märtsist 2010. a ka korduvatel täiendkoolitustel. Seetõttu vastab K.O. pädevus sisuliselt EVS
914:2012 „Koristustööde kvaliteedi kokkuleppimine ja hindamine (INSTA 800) teadmiste
tasemele 3.
5.7. Kriitiliselt tuleb suhtuda OÜ Puhastusekspert vastusesse Hankijale seoses K.O.
pädevusega. Puhastusteenuse koolitusteenust pakkuva äriühinguna on OÜ Puhastusekspert
huvitatud, et turuosalised ostaksid tema pakutavaid koolitusteenuseid ning maksimaalne arv
isikuid läbiks koolitusi regulaarselt. OÜ Puhastusekspert on leidnud, et K.O.-l ei ole standardi
EVS 914:2012 „Koristustööde kvaliteedi kokkuleppimine ja hindamine“ teadmiste tasemele
3 vastavat või samaväärset pädevust pelgalt seetõttu, et 2010. aastal toimunud koolitus ei
lõppenud eksamiga. OÜ Puhastusekspert on jätnud samas Hankijale vastuse koostamisel
sisuliselt hindamata, et K.O. omab detailset informatsiooni kogu või suure osa INSTA 800
kohta ning töötab kvaliteedijuhi ametikohal, mis vastab sisuliselt eelmärgitud standardi
teadmiste tasemele 3. Seega on hinnang K.O. pädevuse kohta antud formaalsetel alustel ilma,
et isiku pädevuse sisulist kontrolli oleks toimunud.
5.8. RHS § 114 lg 2 sätestab, et hankija võib tunnistada pakkumuse vastavaks, kui selles ei
esine sisulisi kõrvalekaldeid riigihanke alusdokumentides nimetatud tingimustest.
Vaidlustuskomisjon on leidnud 21.09.2018 lahendi 177-18/194960 p-s 18, et kuigi direktiivi
2014/24/EL art 56 lg 3 kohaselt on pakkujalt selgituste küsimine hankija õigus, mitte kohustus,
tuleb arvestada, et hankija peab oma kaalutlusõigust - nagu muudelgi juhtudel, mil seadus
annab hankijale diskretsiooniruumi - teostama kooskõlas kaalutlusreeglitega. Üheks
kaalutlusotsuse langetamise nõudeks on arvestada proportsionaalsuse põhimõttega
(Riigikohus 3-3-1-62-16, p 14). [---] Ühtlasi on nõutav, et kui seadus näeb administratsioonile
ette kaalutlusruumi, siis viimane seda ka reaalselt kohaldaks (Riigikohus 3-31-52-02, p 11).
Tallinna Ringkonnakohus on selgitanud 02.06.2016 lahendi 3-16-386 p-s 19 seoses kuni
31.08.2017. a kehtinud riigihangete seaduse analoogilise regulatsiooniga:
Halduskohus on selgitanud ning ringkonnakohus nõustub sellega, et kuna tegu ei olnud sellise
ilmselge sisulise või vormilise puudusega, mis vääramatult tooks kaasa pakkumuse
tagasilükkamise, pidanuks hankija esmalt puuduse sisulist tähendust hindama. RHS § 47 lg 2
teise lause kohaselt võib hankija tunnistada pakkumuse vastavaks, kui selles ei esine sisulisi
kõrvalekaldeid HT-s või HD-s nimetatud tingimustest. Kuna praegusel juhul on hankija
kinnitanud lähtumist eeldusest, et tegu oli sisulise kõrvalekaldega, ei ole hankija ise
kõrvalekalde tähendust hinnanud. Seega on halduskohus jõudnud põhjendatult järeldusele, et
hankija jättis RHS § 47 lg-s 2 ettenähtud kaalumise teostamata.
Vaidlustaja hinnangul on viidatud seisukohad asjakohased ka käesoleva vaidlustuse
lahendamisel.
3 (12)
5.9. Vaidlusalune otsus tuleb eelmärgitud kohtupraktikat arvestades tunnistada kehtetuks juba
ainuüksi seetõttu, et Hankija on jätnud otsuse vastuvõtmisel kaalutlusõiguse teostamata.
Hankija on tuginenud üksnes OÜ Puhastusekspert seisukohtadele ega ole kaalunud, kas
Vaidlustaja pakkumuse puhul tegelikult esinesid või ei esinenud sisulised kõrvalekalded
RHAD-i tingimustest. Seda kinnitab ka Käskkirja p-i 2.1.2 sõnastus, kus märgitakse
lakooniliselt: Võttes arvesse HD „Vastavustingimused“ punktis 6 „Koristustööde kvaliteedi
kokkuleppimine ja hindamine“ pakkumuse vastavusele kehtestatud tingimust, on eelpool
nimetatud mittevastavuse puhul tegemist otsese ja sisulise kõrvalekaldega riigihanke
alusdokumentides kehtestatud tingimusest. Miks on väidetava mittevastavuse näol tegemist
otsese ja sisulise kõrvalekaldega pakkumuse vastavusele kehtestatud tingimustest, Käskkirjast
ei selgu. Hankija ei ole kaalutlusõigust sisuliselt teostanud ega hinnanud, kas Vaidlustaja
pakkumuse tagasilükkamine oli temale esitatud tõendeid ning pakkumuse väidetavat
mittevastavust arvestades kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega või mitte.
5.10. Olukorras, kus Hankija nõudis, et pakkuja kasutaks standardi EVS 914:2012
„Koristustööde kvaliteedi kokkuleppimine ja hindamine“ teadmiste tasemele 3 vastava
pädevusega isikut ning nimetatud standard on koostatud Põhjamaade standardi INSTA
800:2010 põhjal, ei saanud Hankija leida, et K.O. pädevus tingis Vaidlustaja poolt Hankijale
esitatud dokumentide ja selgituste valguses Vaidlustaja pakkumuse osas sisulise kõrvalekalde
RHAD-i nimetatud tingimusest. Vastupidi - sõltumata sellest, kas K.O.-le koolituse läbimise
kohta väljastatud Tunnistus eeldas eksami sooritamist või mitte, on tõenditest nähtuvalt ilmne,
et asjakohase koolituse käigus käsitletud valdkonnas kattuvad standardi EVS 914:2012
„Koristustööde kvaliteedi kokkuleppimine ja hindamine“ teadmiste taseme 3 omistamise
eelduseks oleva koolituse raames käsitletavaga. Seega on K.O. pädevus vähemalt samaväärne
RHAD-is nõutuga ning seetõttu oleks Hankija pidanud tunnistama Vaidlustaja pakkumuse
vähemalt RHS § 114 lg 2 ls 2 alusel vastavaks ning edukaks.
5.11. Vaidlustajale on arusaamatu Hankija soov omistada EVS 914:2012 standardi teadmiste
taseme 3 või sellega samaväärse teadmiste taseme tõendamisel keskset tähtsust mingisuguse
mitteformaalse eksami läbimisele. Tegemist ei ole akrediteeritud õppekava või muu sarnase
tõendatud sisu- ja protseduurireeglite vastava eksamineerimisega, vaid eraettevõtja poolt
iseenda tasulisel koolitusel osalevatele isikutele sisuliselt koolitusel osalemise kohta tõendi
väljastamisega. Seega ei välista K.O.-le pädevuse lugemist HD-s toodud nõudega
samaväärseks asjaolu, et tema poolt läbitud koolitus ei lõppenud koolitaja poolse teadmiste
kontrolli ehk eksamiga.
5.12. Kummastav on Hankija seisukoht, mille kohaselt Hankijal ei ole pädevust sisuliselt
hinnata isiku oskusi ja teadmisi ega neid kontrollida. Vastava väite õigsust eeldades on esitatud
nõue teatud koolituse läbimist tõendava tunnistuse või diplomi olemasolu kohta sisutühi
formaalne nõue. Mh ei ole sellisel juhul tagatud vastavus soovitud teadmistele tasemele
seetõttu, et teadmiste regulaarselt järelkontrolli ei toimu. Seega puudub mistahes võimalus
kontrollida, et formaalselt kursuse nt 2012. a. läbinud isik omab kaheksa aastat hiljem
jätkuvalt nõutavaid teadmisi ning seda eriti olukorras, kus ta ei pruugi olla kursuste läbimise
järgselt päevagi puhastusvaldkonnas töötanud.
5.13. OÜ Puhastusekspert 02.03.2010. a väljastatud Tunnistus tõendab K.O. poolt RHAD-is
nõutud tasemel teadmiste omandamist ja olemasolu. Asjaolu, et 2010. a ei olnud olemas
standardit EVS 914:2012, ei oma tähtsust, kuna OÜ Puhastusekspert on ka ise kinnitanud, et
vastava standardi eelmine redaktsioon Põhjamaades kehtis ning koolitusel käsitleti mh selle
põhimõtteid. Seega tuleks esitatud tunnistuse samaväärsuse sisuliseks hindamiseks võrrelda
K.O. läbitud koolituse ja teadmiste tase 3 saamise eelduseks läbivatavate kursuste sisu.
6. Hankija, Maanteeamet, vaidleb vaidlustusele vastu (Hankija vastus esitati 21.05.2020
kirjaga nr 12-1/20/24045-2) ning palub jätta selle rahuldamata alljärgnevatel põhjustel.
6.1. Hankija ei nõustu Vaidlustaja seisukohtadega, mille kohaselt on Vaidlustaja pakkumus
tagasi lükatud põhjendamatult, sest Hankija on ebaõigesti leidnud, et K.O. pädevus ei ole
samaväärne EVS 914:2012 standardi „Koristustööde kvaliteedi kokkuleppimine ja
hindamine“ teadmiste tasemega 3 ning vaidlustatud otsus tuleb tunnistada kehtetuks juba
ainuüksi seetõttu, et Hankija on jätnud otsuse vastuvõtmisel kaalutlusõiguse teostamata.
4 (12)
Käskkirja p-s 2.1.2 tehtud otsus Vaidlustaja pakkumuse tagasilükkamiseks osas 2 on
kooskõlas RHS § 114 lg 2 esimese lausega ning otsus on piisavalt põhjendatud.
6.2. Osas 2 on Vaidlustaja esitanud pakkumuses K.O. Tunnistuse. Käskkirja p-i 2.1.2 lõigus 3
on Hankija kirjeldanud, milline info oli Tunnistusel kirjas ning millise sisuga vastuse edastas
Vaidlustaja Hankija järelepärimisele. Vaidlustaja pakkumuses, Vaidlustaja vastuses Hankija
järelepärimisele ega vaidlustuses ei ole esitatud tõendeid, mis tõendaksid K.O. pädevuse
vastavust Vastavustingimuste p-s 6 „Koristustööde kvaliteedi kokkuleppimine ja hindamine“
sätestatud tingimustele. Hankija on Käskkirja p-i 2.1.2 seitsmendas lõigus on välja toonud
asjaolud, mis näitavad, et tegemist on sisulise kõrvalekaldega RHAD-i tingimustest, mis ei
võimalda pakkumust vastavaks tunnistada.
6.3. Vaidlustuses on viidatud RHS § 114 lg-le 3 ning märgitakse, et Tunnistus, on RHS § 114
lg 3 kohane tõend. Samuti leitakse, et tõendina tuleb käsitleda Vaidlustaja selgituses esitatud
infot, et isik töötab kvaliteedijuhi ametikohal ja osaleb kvaliteedikontrollidel, mida teostatakse
EVS 914:2012 standardi (INSTA 800) kohaselt. Seega leiab Vaidlustaja, et Hankija oleks
pidanud Tunnistuse ning Vaidlustaja selgituse põhjal jõudma järeldusele, et Vaidlustaja
pakkumus on vastav Vastavustingimuste p-s 6 „Koristustööde kvaliteedi kokkuleppimine ja
hindamine“ sätestatud tingimustele.
Hankija jõudis järeldusele, et Vaidlustaja pakkumus ei ole eelnimetatud vastavustingimusele
sisuliselt vastav ja põhjendas seda Käskkirja p-i 2.1.2 lõikudes 6 ja 7.
6.4. Vaidlusalusele tingimusele vastavuse tõendamiseks tuli pakkumuses esitada isikule
väljastatud tunnistus eksamiga lõppenud koolituselt, mis tõendab EVS 914:2012 standardi
teadmiste tase 3 või samaväärse olemasolu. Vaidlustaja pakkumuses osale 2 on esitatud
Tunnistus, millel on alljärgnev tekst: [---] osales 02. märtsi 2010. a koolitusel „INSTA 800“
8 tundi. Tunnistuselt ei nähtu, et koolitus oleks lõppenud eksamiga või, et isik oleks
omandanud teadmiste taseme. Koolitusel osalemist ei saa lugeda samaks, mis on eksamiga
lõppenud kursus või -koolitus ja seetõttu ei saa Tunnistusega tõendada samaväärsust, sest
sellel märgitud koolitus ei lõppenud eksamiga ega muul viisil, kus oleks hinnatud isiku poolt
omandatud oskuste või teadmiste tulemusi. Tunnistusel märgitud koolituse koosseisu
kuulunud koristuse kvaliteedi visuaalse mõõtmise harjutus ei ole eksamiga samaväärne.
Eksam on teadmiste või praktiliste oskuste kontrollimiseks sooritatav katse ja mille läbimise
või mitte läbimise kohta antakse alati kontrollijate poolne hinnang. Harjutusega omandatakse,
näidatakse või arendatakse oma võimeid. Täiendava kirjaliku kinnituse, et antud koolitus ei
lõppenud eksamiga, on Hankijale andnud koolituse läbiviija OÜ Puhastusekspert. Tunnistus
ei tõenda ka seda, et isik omandas nõutud teadmiste taseme, mida on samuti kinnitanud
koolituse läbiviija.
6.5. Hankija toob näiteks Vaidlustaja poolt osas 1 esitatud tunnistuse, mis tõendab mh
alljärgnevate teadmiste oskuste omandamist, mida Lisaks 2 oleval tunnistusel kirjeldatud
koolitusel ei käsitletud: EVS 914:2012 standardi tutvustus, standardiga seotud teadmised ja
oskused, mustuse tüüpide ja pindade-esemete gruppide määratlemine, kvaliteediprofiilide- ja
tasemete määratlemine, statistiline ruumide valik, kontrolli läbiviimine, eksamineerimine.
Koolituse kestvus 24 tundi, koolitus lõppes eksamiga ja tunnistus väljastati vaid eksami
positiivsele sooritajatele. Lisaks 4 oleva tunnistuse näiteks toomine annab ülevaate sellest,
millised teadmised ja oskused ning eksami sooritus on vajalikud EVS 914:2012 standardi
teadmiste tase 3 saamiseks. Vaidlustaja ei ole esitanud tõendeid, mis tõendaksid, et K.O.
teadmisi oleks kontrollitud või hinnatud. Tõendina ei saa käsitleda Vaidlustaja selgitust, et isik
töötab kvaliteedijuhina ja viib läbi kvaliteedikontrolle.
6.6. Vaidlustaja leiab, et kuna K.O. töötab Vaidlustaja juures kvaliteedijuhi ametikohal ja
osaleb kõikidel Vaidlustaja objektidel teostatavatel kvaliteedikontrollidel, mida teostatakse
EVS 914:2012 standardi (INSTA 800) kohaselt, siis sisuliselt vastab tema pädevus EVS
914:2012 „Koristustööde kvaliteedi kokkuleppimine ja hindamine (INSTA 800) teadmiste
tasemele 3. Hankija sellega ei nõustu, sest standard EVS 914:2012 Lisa A (normlisa) jaotis
A.3 sätestab, et teadmiste tõendamiseks tasemetel 3 ja 4 on arvestatavateks dokumentideks
diplomid eksamiga lõppenud kursustelt või mõne hindamisorganisatsiooni väljastatud
samaväärsed dokumendid. Standard EVS 914:2012 ei näe ette, et töötamine kvaliteedijuhi
ametikohal või osalemine kvaliteedi kontrollidel tõendaks pädevust teadmiste tasemel 3.
Standard EVS 914:2012 Lisa B „Standardi INSTA 800 rakendamiseks nõutav pädevus“ jaotis
5 (12)
B.5 sätestab, et 3. ja 4. teadmiste taseme dokumenteeritud tõestuseks on diplomid eksamiga
lõppenud kursuselt või hindamisorganisatsiooni väljastatud samaväärsed dokumendid.
6.7. Vaidlustaja heidab Hankijale ette, et hinnang K.O. pädevuse kohta on antud formaalsetel
alustel ilma, et isiku pädevuse sisulist kontrolli oleks toimunud. Hankija sellega ei nõustu, sest
Hankijal ei ole õigust ega pädevust hakata iseseisvalt isiku oskusi ning teadmisi hindama ja
kontrollima, et jõuda järeldusele, kas isik tegelikult ja sisuliselt vastab oma oskuste ja
teadmiste poolest EVS 914:2012 standardi „Koristustööde kvaliteedi kokkuleppimine ja
hindamine“ tasemele 3 vastavale pädevusele. Selleks, et Hankija saaks veenduda, et isikul on
nõutud pädevus olemas, tuli pakkujatel esitada koos pakkumusega isikule väljastatud
tunnistus eksamiga lõppenud koolituselt, mis tõendab EVS 914:2012 standardi teadmiste tase
3 või samaväärse olemasolu, kuid mida Vaidlustaja pakkumuses ega hilisemalt esitanud ei ole.
6.8. Hankija pöördumine OÜ Puhastusekspert, kui tunnistuse väljastaja poole, oli asjakohane.
OÜ Puhastusekspert vastusest ei saa järeldada pelgalt seda, et kuna 2010. aastal toimunud
koolitus ei lõppenud eksamiga, siis ainult selle tõttu ei ole K.O.-l standardi EVS 914:2012
„Koristustööde kvaliteedi kokkuleppimine ja hindamine“ teadmiste tasemele 3 vastavat või
samaväärset pädevust. Vastuses on selgitatud, et koolitus oli INSTA 800 põhimõtteid tutvustav
ning ei keskendunud teadmiste tase 3 pädevustele. Hankija ei leia, et OÜ Puhastusekspert
oleks pidanud mingitel kaudsetel asjaoludel andma veel sisulise hinnangu selle kohta, kas
K.O.-l on vajalikud teadmised nõutud tasemel. Viited OÜ Puhastusekspert väidetavale huvile
oma koolitusteenuseid paremini müüa ei ole käesolevas vaidluses asjakohased. OÜ-d
Puhastusekspert Hankija hankemenetluse läbiviimisesse kaasanud ei ole.
6.9. Vaidlustaja väide, et Hankija oleks pidanud tunnistama Vaidlustaja pakkumuse vastavaks
RHS § 114 lg 2 lause 2 kohaselt, ei ole kooskõlas RHS-i ega ka sellekohase
vaidlustuskomisjoni ja kohtute praktikaga. Vaidlustaja viidatud vaidlustuskomisjoni lahendi
ning selle p-s 18 viidatud Riigikohtu lahendis käsitletud proportsionaalsuse põhimõtteid
sunniraha rakendamisel ei saa üle tuua käesolevasse vaidlusesse, sest vaidlustuskomisjon
lahendas asja, kus pakkumus lükati tagasi küsimata selgitusi ning milles vaidlustuskomisjon
leidis, et pakkumuses esilehe puudumise kohta ning pakkumuse jõusoleku fakti ja tähtaja üle
täpsustamiseks oleks võinud pakkujalt selgitusi küsida, sest selgituste saamisel ei oleks
pakkumuse sisu muudetud ja seda sai lugeda pakkumuse mittesisuliseks kõrvalekaldeks. Ka
Tallinna Ringkonnakohtu 02.06.2016 otsuses nr 3-16-386 toodud olukorda, kus tellijate
kinnituste hilisema lisamisega, mis tõendaksid projektide nõuetekohase teostamist, ei toimuks
pakkumuse sisulist muutmist, vaid mis üksnes kinnitaksid pakkumuses juba sisalduvate
andmete õigsust, ei ole samastatav käesoleva vaidluse teemaga. Hankija nõustub, et juhtudel,
mil seadus annab hankijale diskretsiooniruumi, peab diskretsiooni teostama kooskõlas
kaalutlusreeglitega. Käesoleva vaidluse puhul on faktiks pakkumuse sisuline mittevastavus
hanke tingimusele. Vaidlustaja leiab, et Vaidlustaja pakkumus tuleb vastavaks tunnistada kui
mittesisulise kõrvalekaldega pakkumus ning Hankijal oli kohustus kaalutlusõigust rakendada.
Hankija sellega ei nõustu, sest kui Hankija oleks Vaidlustaja pakkumuse vastavaks
tunnistanud, kui mittesisulise kõrvalekaldega pakkumuse, oleks otsus vastuolus RHS § 114
lg 2 esimese lausega ja pakkujate võrdse kohtlemise põhimõttega. RHS § 114 lg 2 teise lauses
nimetatud mittesisuline kõrvalekalle on sisulise kõrvalekalde vastand ehk formaalne
kõrvalekalle, mis tähendab, et puudus seisneb pigem pakkumuse vormistamises, mitte selle
sisus. Hankija ei mõista, kuidas saaks antud olukorras jõuda järeldusele, et tegemist on
pakkumuse mittesisulise kõrvalekaldega, kui hankija on tuvastanud pakkumuse sisulise
mittevastavuse hanke vastavustingimusele, st Vaidlustaja ei ole esitanud hanke
vastavustingimuses nõutud tasemele vastava pädevuse tõendamiseks tunnistust eksamiga
lõppenud koolituselt ning ei esitanud nõutud tõendusmaterjali ka pärast hankijalt täiendava
dokumendinõude saamist. Ilmselgelt on tegemist sisulise kõrvalekaldega, Hankija on
Käskkirja p-i 2.1.2 lõigus 7 ka märkinud, miks ei ole Vaidlustaja esitatud koolitusel osalemise
tunnistusega ning selgitusega tõendatud vastavus kõnesolevale vastavustingimusele. Seega on
Hankija temale esitatud tõendeid ka hinnanud ja leidnud, et nendega ei ole tõendatud EVS
914:2012 standardi „Koristustööde kvaliteedi kokkuleppimine ja hindamine“ teadmiste
tasemele 3 vastav või ka samaväärne pädevus.
6.10. Tulenevalt RHS § 114 lg 2 esimese lause sisust on hankijal kohustus tagasi lükata
pakkumus, mis sisuliselt ei vasta hankija kehtestatud tingimusele, kui pakkumuse
mittevastavus tuleneb pakkumuse sisulisest mittevastavusest ehk see ei vasta hankija seatud
6 (12)
tingimustele. Vaidlustuskomisjoni 16.04.2014 otsuse 63-14/149115 p-i 9.2.3.4 kohaselt kui
tegemist on sisuliste kõrvalekaldumisega hanketeates või hankedokumentides esitatud
tingimustest, ei pea hankija esitama pakkumuse tagasilükkamise otsuses kaalutlusi, miks ta ei
pea pakkumuses esinevaid kõrvalekaldeid mittesisuliseks. Pakkumuse sisulise mittevastavuse
puhul ei tule hinnata seda, kas pakkumuse tagasilükkamine on tingimusele mittevastavuse
tõttu proportsionaalne või mitte. Ka on vaidlustuskomisjon mitmetes otsustes väljendanud
seiskohta, et kuna pakkumuse vastavustingimused on kumulatiivsed, st pakkumus peab
vastama samaaegselt kõikidele vastavustingimustele, pidi Hankija Vaidlustaja pakkumuse
tagasi lükkama ainuüksi eelnevalt käsitletud mittevastavuse tõttu (nt vaidlustuskomisjoni
19.03.2018, 25-18/192753, p 18). Seega proportsionaalsuse põhimõtte rakendamiseks
olukorras, kus pakkumus on sisuliselt mittevastav vastavustingimusele, puudub alus
tulenevalt RHS § 114 lg 1 esimesest lausest kui ka sellekohasest vaidlustamise praktikast.
7. Vaidlustusmenetlusse kolmanda isikuna kaasatud OÜ Kinnisvarateenindus vaidleb
vaidlustusele vastu (Kolmanda isiku vastus esitati 21.05.2020 kirjaga) ja palub jätta selle
rahuldamata. Kolmas isik põhjendab oma taotlust järgmiselt.
7.1. Vastavustingimuste p-s 6 on nõutud, et pakkuja esitaks EVS 914:2012 standardi
„Koristustööde kvaliteedi kokkuleppimine ja hindamine“ teadmiste tasemele 3 vastava
pädeva isiku igale hanke osale, milles pakkuja osaleb. Tingimusele vastavuse tõendamiseks
on nõutud isikule väljastatud tunnistust eksamiga lõppenud koolituselt, mis tõendab EVS
914:2012 standardi teadmiste tase 3 või samaväärse olemasolu.
Vaidlustaja ei ole vastu vaielnud tõsiasjale, et ta ei ole esitanud ühtki eksamiga lõppenud
koolituse tunnistust K.O. kohta tõendamaks, et K.O.-l on EVS 914:2012 standardi teadmiste
tase 3 või samaväärne.
7.2. Isiku teadmiste taset kontrollitakse kursuse järgselt tavapäraselt eksamiga. Nii on kursuse
läbiviijal võimalus väljastada ka isiku pädevust kinnitav tunnistus. Üksnes kursusel või
koolitusel osalemine ei tõenda, kas ja millises mahus isik teadmisi omandas. Seetõttu on
Hankija nõudnud pädevuse tõendamiseks just eksamiga lõppenud kursuse tunnistust.
7.3. Vastates Hankija järelpärimisele on Vaidlustaja esitanud valeandmeid, et koolitus, millel
K.O. 02.03.2010 osales, lõppes eksamiga. Koolituse läbi viinud Puhastusekspert OÜ kinnitas
vastupidist, selgitades Hankijale, et INSTA 800 koolitus, millel K.O. osales, oli INSTA800
põhimõtteid tutvustav koolitus, mis ei keskendunud teadmiste tase 3 pädevusele ning ei
lõppenud eksamiga.
7.4. Puhastusekspert OÜ on selgitanud, et 02.03.2010 Puhastusekspert OÜ poolt väljastatud
tunnistus „INSTA 800“ ei ole samaväärne EVS 914:2012 teadmiste tase 3
pädevustunnistusega. EVS 914:2012 Lisa A (normlisa) punkt A.3 sätestab mh teadmisi
tõendamiseks tasemetel 3 ja 4. Arvestatavateks dokumentideks on diplomid eksamiga
lõppenud kursustelt või mõne hindamisorganisatsiooni väljastatud samaväärsed dokumendid.
Vaidlustaja ei ole esitanud K.O. kohta kumbagi.
7.5. Vaidlustaja väide, et 02.03.2010. a toimunud 8 tunnine INSTA800 üldpõhimõtteid
tutvustav koolitus oli sisuliselt sama, mis 24 tundi kestnud EVS 914:2012 standardi
„Koristustööde kvaliteedi kokkuleppimine ja hindamine“ (INSTA800) teadmiste tase 3
koolitus, on ebaõige. Tasemekoolitus on oluliselt põhjalikum ja detailsem, keskendudes just
vastava taseme omandamiseks vajalikele teadmistele. Lisaks läbitakse tasemekoolituse lõpus
eksam, mille tulemusel väljastatav tunnistus on aktsepteeritav tõend isiku pädevuse kohta. On
ilmne, et 02.03.2010 koolitus INSTA800 ei ole samaväärne EVS 914:2012 standardi
„Koristustööde kvaliteedi kokkuleppimine ja hindamine“ teadmiste tase 3 koolitusega ning
Vaidlustaja ei ole tõendanud vastupidist.
7.6. Vaidlustaja rõhutab, et INSTA800 on samaväärne EVS-ga 914:2012. Sellegipoolest on
antud juhul määrav asjaolu, et K.O.-l puudub ka INSTA800 tase 3 teadmiste sertifikaat.
INSTA800 kohta väljastatakse samuti taseme sertifikaate.
7.7. Vaidlustaja põhjendus, et K.O. töötab kvaliteedijuhi ametikohal, ei ole määrav. See,
millise kvalifikatsiooniga töötajad Vaidlustaja oma ettevõttesse värbab, on tema valik. Kui
riigihankel osalemiseks on vastavustingimustes kehtestatud konkreetne pädevuse nõue
7 (12)
pakkuja töötaja suhtes ning nõutud konkreetset tõendit, on see tingimus pakkujale ja ka
Hankijale endale järgimiseks kohustuslik.
7.8. Vaidlustaja kriitika Puhastusekspert OÜ poolt Hankijale antud selgituste suhtes ei ole
asjakohane. Vaidlustaja väidab, et hinnang K.O. pädevuse kohta on antud pealiskaudselt ning
formaalsetel alustel ilma, et sisulist kontrolli isiku pädevuse suhtes oleks toimunud. Hankija
pöördus Puhastusekspert OÜ poole selleks, et saada infot, kas INSTA800 koolituse tunnistus
annab isikule nõutud EVS 914:2012 standardi „Koristustööde kvaliteedi kokkuleppimine ja
hindamine“ (INSTA800) teadmiste tase 3 pädevuse. Puhastusekspert OÜ ega Hankija ei
pidanud üksikasjalikult uurima, millistel täiendkoolitustel on K.O. osalenud ega kontrollima
muul moel tema pädevust. Jääb arusaamatuks, kas Vaidlustaja hinnangul peaks Hankija ise
pakkuja töötajaid eksamineerima. Selleks ongi ette nähtud vastava taseme koolitused, mille
lõpus osalejaid eksamineeritakse ja nende pädevust sisuliselt kontrollitakse.
7.9. Tulenevalt RHS § 114 lg-st 2 tuli pakkumuse vastavust kontrollida üksnes RHAD-is
esitatud tingimuste alusel. Kui Hankija on RHAD-is nõudnud pakkumuse koosseisus
konkreetsete dokumentide esitamist, on ta vastavate tingimustega ka ise seotud ega tohi asuda
pakkumuste vastavuse kontrollimise staadiumis seisukohale, et piisab ka muudest
dokumentidest. Hankija on RHAD-is nõudnud eksamiga lõppenud koolituse läbimise
tunnistust tõendamaks EVS 914:2012 standardi teadmiste tase 3 või samaväärse olemasolu.
Järelikult puudub Hankijal võimalus aktsepteerida tunnistust, mis on väljastatud eksamiga
mittelõppenud ja EVS 914:2012 tase 3 või samaväärset pädevust mitte andva koolituse
läbimise kohta. Vastasel juhul oleks tegemist pakkujate võrdse kohtlemise põhimõtte
rikkumisega. Ebavõrdselt koheldaks teisi, RHAD tingimustele vastava pakkumuse esitanud
pakkujaid, kes on investeerinud aega ja raha, et hankida töötajatele nõutud pädevused. Samuti
koheldaks ebavõrdselt ka potentsiaalseid pakkujaid, kes jätsid hankel või mõnel hanke osal
osalemata, kuna neil puudus nõutud pädevustunnistusega isik. Kui nad oleksid teadnud, et
Hankija aktsepteerib ka Vaidlustaja omaga sarnaseid pakkumusi, kus ei ole nõutud
pädevustunnistusega isikut esitatud, oleksid nad samuti osalenud. Kolmas isik ei esitanud
hanke kahele osale pakkumust just põhjusel, et tal ei olnud rohkem nõutud
pädevustunnistusega töötajaid (hankija oli nõudnud igale hanke osale eraldi isiku nimetamist).
7.10. Vaidlustaja väide, et Hankija otsus tuleb tunnistada kehtetuks ainuüksi seetõttu, et
Hankija on jätnud otsuse vastuvõtmisel kaalutlusõiguse teostamata, ei ole õige. Hankija
diskretsioonil pakkumuste tagasilükkamiseks on konkreetsed piirid olukorras, kus
pakkumuses esinevad RHS § 114 lg 2 esimese lauses nimetatud puudused, s.o sisulised
puudused. Nende puuduste tuvastamisel on hankijal kohustus pakkumus tagasi lükata ehk
diskretsioon on tegelikult kahanenud nullini. Hankija on Käskkirja p-s 2.1.2 esitanud kahe
lehekülje pikkuse põhjenduse selle kohta, et tegemist on sisulise puudusega. Seega on
pakkumuse tagasilükkamine kohustuslik vastavalt RHS § 114 lg 2 esimesele lausele.
7.11. Vaidlustaja viidatud Tallinna Ringkonnakohtu lahend asjas 3-16-386 ei ole antud
vaidluses asjakohane, sest vaidluste asjaolud on erinevad. Nimetatud kohtuasjas oli tegemist
olukorraga, kus pakkuja jättis esitamata referentsobjektide tellijate kinnitused ning vaidluse
all oli küsimus, kas hankija pidanuks laskma pakkujal kinnitused tagantjärgi esitada. Kuivõrd
Vaidlustajal olid tellijate kinnitused olemas, kuid ta ei esitanud neid hanke alusdokumentide
ebaselguse tõttu, võis tegu olla mittesisulise puudusega. Antud juhul ei esitanud Vaidlustaja
ka tagantjärgi Hankija päringule vastates ühtki tõendit selle kohta, et K.O.-l on EVS 914:2012
tase 3 või sellele samaväärne pädevus.
VAIDLUSTUSKOMISJONI PÕHJENDUSED
8. Vastavustingimuste p-s 6 on Hankija kehtestanud nõude järgmises sõnastuses:
Pakkuja peab hankelepingu täitmisel kasutama EVS 914:2012 standardi „Koristustööde
kvaliteedi kokkuleppimine ja hindamine“ teadmiste tasemele 3 vastava pädevusega isikut. Kui
pakkuja esitab pakkumuse rohkem kui ühele hanke osale, siis peab pakkujal olema iga hanke
osa kohta esitatud erinev isik, kellel on eelpool nimetatud pädevus.
Pakkuja esitab isikule väljastatud tunnistuse eksamiga lõppenud koolituselt, mis tõendab EVS
914:2012 standardi teadmiste tase 3 või samaväärse olemasolu. (Vabas vormis dokument)
8 (12)
Osas 2 pakkus Krausberg Eesti OÜ Vastavustingimuste p-i 6 alusel spetsialistina K.O.-d, kelle
pädevuse kohta esitas oma pakkumuses Tunnistuse (vt käesoleva otsuse p 5.4 kus on toodud
kogu Tunnistusel olev teave koolituse sisu kohta).
01.04.2020. a pöördus Hankija Krausberg Eesti OÜ poole nõudega selgitada K.O. kohta,
kuidas on „Insta 800“ koolitusel osalemine vastav hankija poolt tingimuses nõutud
pädevusega.
03.04.2020. a vastas Krausberg Eesti OÜ:
EVS 914:2012 standardi Koristustööde kvaliteedi kokkuleppimine ja hindamine on teise
sõnaga INSTA 800, esmased koolituse tunnistused väljastati sellisel kujul, koolituse sisuks oli
samuti EVS 914:2012 standardi kohaselt koristustööde kvaliteedi kokkuleppimine ja
hindamine ja koolitus lõppes eksamiga. [---] töötab Krausberg Eesti OÜ´s Kvaliteedijuhi
ametikohal ja osaleb kõikidel meie objektidel teostatavatel kvaliteedikontrollidel, mida
teostatakse EVS 914:2012 standardi (INSTA 800) kohaselt. Krausberg Eesti OÜ teostab
eelnimetatud standadi järgi kvaliteedikontrolle järgmistel objekridel: Rimi Eesti Food AS- 16
Hüperrimi kauplust üle Eesti Riigikogu Kantselei Stoneridge Electronis AS Tallinna Sadam
AS Eesti Energia AS ( IRU Elektrijaam) Kõikidel kontrollidel osaleb ka Kvaliteedi juht. Samuti
on kvaliteedi juht käinud ka täiendkoolitustel.
Eeltoodud kirjale oli lisatud tunnistus, mis kinnitas K.O. osalemist 19.3.2019. a toimunud
täienduskoolitusel „Koristustööde kvaliteedikontrollide kasutamine arendustöös, INSTA800
näitel“.
9. 05.05.2020. a lükkas Hankija, lähtuvalt RHS § 114 lg 2 esimesest lausest, Krausberg Eesti
OÜ pakkumuse osas 2 tagasi (Käskkirjaga p 2.1.2) kokkuvõtlikult järgmistel asjaoludel:
1) Tunnistuse põhjal ei olnud Hankijal võimalik tuvastada, kas K.O.-l on olemas EVS
914:2012 standardile „Koristustööde kvaliteedi kokkuleppimine ja hindamine“ vastav
pädevus teadmiste tasemel 3, mistõttu Hankija pöördus järelepärimisega Krausberg Eesti OÜ
poole2;
2) Hankija pöördus ka Tunnistuse välja andnud OÜ Puhastusekspert poole, paludes
selgitada kas Tunnistus on samaväärne taseme 3 pädevustunnistusega ja kas Tunnistus omab
õiguslikku jõudu kehtiva standardi EVS 914:2012 tähenduses. OÜ Puhastusekspert vastas, et
Tunnistus ei ole samaväärne EVS 914:2012 teadmiste tase 3 pädevustunnistusega, kuna:
- 2010 ei olnud Eestis olemas standardit EVS 914:2012, Põhjamaades kehtis vana
versioon;
- EVS 914:2012 Lisa A (normlisa) punkt A.3 sätestab m.h teadmisi tõendamiseks
tasemetel 3 ja 4 „Arvestatavateks dokumentideks on diplomid eksamiga lõppenud kursustelt
või mõne hindamisorganisatsiooni väljastatud samaväärsed dokumendid“;
- 02.03.2010 toimunud koolitus oli INSTA800 põhimõtteid tutvustav koolitus, mis ei
keskendunud teadmiste tase 3 pädevusele ning ei lõppenud ka eksamiga.;
3) Hankija on tuvastanud, et Krausberg Eesti OÜ poolt osas 2 esitatud K.O.-l ei ole EVS
914:2012 standardi „Koristustööde kvaliteedi kokkuleppimine ja hindamine“ teadmiste
tasemele 3 vastavat või samaväärset pädevust, sest:
- K.O. osales INSTA800 põhimõtteid tutvustaval koolitusel, mis toimus 2 aastat
varem, kui standard EVS 914:2012 „Koristustööde kvaliteedi kokkuleppimine ja hindamine“
Eestis kehtima hakkas;
- nimetatud koolitusel tutvustati INSTA800 põhimõtteid ning see ei lõppenud eksami
sooritamisega ja sellel osalemine ei olnud aluseks standardi teadmiste tasemele 3 vastava
pädevuse omandamiseks;
4) Hankija ei saa arvestada pakkuja selgitusega, et K.O. töötab pakkuja kvaliteedijuhi
ametikohal ja osaleb kõikidel objektidel teostatavatel kvaliteedikontrollidel, mida teostatakse
EVS 914:2012 standardi (INSTA 800) kohaselt, sest olenemata eeltoodud põhjendustest
puudub K.O.-l EVS 914:2012 standardi „Koristustööde kvaliteedi kokkuleppimine ja
hindamine“ teadmiste tasemele 3 vastav või samaväärne pädevus, mille omamine oli
RHAD-i kohaselt nõutav. RHS § 110 lg-st 2 tulenevalt peab Hankija pakkumuste vastavuse
kontrollimisel lähtuma ainult RHAD-is sätestatud tingimustest;
5) võttes arvesse Vastavustingimuste p-s 6 kehtestatud tingimust, on nõuetele
mittevastavuse puhul tegemist otsese ja sisulise kõrvalekaldega RHAD-is kehtestatud
tingimustest. Tulenevalt RHS § 114 lg-st 2 on Hankijal kohustus tagasi lükata pakkumus, mis
sisuliselt ei vasta Hankija kehtestatud tingimustele;
2 Krausberg Eesti OÜ poolt 03.04.2020. a Hankijale antud vastus on täies ulatuses ära toodud käesoleva otsuse
p-s 8.
9 (12)
6) kuna vastavustingimused on kumulatiivsed, st pakkumus peab vastama samaaegselt
kõikidele vastavustingimustele, ei saa Hankija eespool kirjeldatud mittevastavuse tõttu
pakkumust vastavaks tunnistada.
10. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Hankija otsus Vaidlustaja pakkumuse
tagasilükkamiseks on vastavuses RHS § 114 lg-dega 1, 2 ja 8 ning Vastavustingimuste p-ga 6
ning alused selle kehtetuks tunnistamiseks puuduvad.
10.1. Vaidlust ei saa olla selles, et Vastavustingimuste p-s 6 on Hankija kehtestanud, et EVS
914:2012 standardi „Koristustööde kvaliteedi kokkuleppimine ja hindamine“ teadmiste
tasemele 3 vastava isiku pädevuse tõendamiseks peab esitama isikule väljastatud tunnistuse
eksamiga lõppenud koolituselt, mis tõendab EVS 914:2012 standardi teadmiste tase 3 või
samaväärse olemasolu.
Vastavustingimuste p-i 6 ei ole RHAS-is ettenähtud tähtajal vaidlustatud ning selle
vaidlustamine praeguses hankemenetluse etapis ei ole võimalik.
10.2. Vaidlustuskomisjon leiab, et isegi juhul, kui jätta tähelepanuta, et INSTA 800 koolitus
toimus ca 2 aastat enne kui standard EVS 914:2012 „Koristustööde kvaliteedi kokkuleppimine
ja hindamine“ Eestis kehtima hakkas, Eesti standardi aluseks oleva Põhjamaade standardi
varasema versiooni alusel, ei ole Vaidlustaja pakkumuses esitatud Tunnistus käsitletav
Vastavustingimuste p-s 6 nõutud tunnistusena eksamiga lõppenud koolituselt, mis tõendab
EVS 914:2012 standardi teadmiste tase 3 või samaväärse olemasolu. Seda järgmistel
põhjustel:
1) Tunnistuse tekstis ei ole mingit teavet selle kohta, et isik, kellele see on väljastatud, on
koolituse tulemusena omandanud EVS 914:2012 standardi teadmiste taseme 3 või sellega
samaväärse. Samuti ei nähtu Tunnistuselt, et 02.03.2010. a toimunud koolitus oleks lõppenud
eksamiga. Mingeid sellekohaseid tõendeid ei ole esitanud ka Vaidlustaja, kuigi väidab
03.04.2020. a vastuses Hankija küsimusele, et INSTA 800 koolitus lõppes eksamiga;
2) Tunnistuse väljastanud OÜ Puhastusekspert kinnitab 06.04.2020. a vastuses Hankija
küsimusele, et 02.03.2010 Puhastusekspert poolt väljastatud tunnistus „INSTA 800“ ei ole
samaväärne EVS 914:2012 teadmiste tase 3 pädevustunnistusega. [---]
02.03.2010 toimunud koolitus oli INSTA800 põhimõtteid tutvustav koolitus, mis ei
keskendunud teadmiste tase 3 pädevusele ning ei lõppenud ka eksamiga.
Vaidlustuskomisjon nõustub Vaidlustajaga, et koolitusteenuse pakkujana on OÜ-l
Puhastusekspert huvi koolituste müügi suhtes, kuid leiab, et pelgalt sellise üldise huvi
olemasolu ei anna mingit alust kahelda OÜ Puhastusekspert poolt konkreetse koolituse sisu
kohta antud teabe õigsuses. Käesoleval juhul on koolituse läbiviija kinnitanud, et INSTA 800
koolituse tunnistus pole samaväärne EVS 914:2012 teadmiste tase 3 pädevustunnistusega;
3) Tunnistusega tõendatud eksamita lõppenud koolitusel osalemist ei saa lugeda
samaväärseks eksamiga lõppenud koolitusega, kuna eksamita lõppenud koolitusel ei ole
hinnatud isiku oskuste või teadmiste omandamise tulemusi. Seetõttu ei tõenda Tunnistus
samaväärsust Vastavustingimuste p-s 6 esitatud nõudele.
10.3. Hankija pöördus 01.04.2020. a Krausberg Eesti OÜ poole küsimusega selle kohta,
kuidas INSTA 800 koolitusel osalemine on seotud vastavusega Vastavustingimuste p-s 6
esitatud nõudele. Vastuses Hankijale väitis Vaidlustaja, et INSTA 800 koolitus lõppes
eksamiga (väide on tõendamata ning vastuolus teiste asjas esitatud andmetega) ning tugines
väitele, et K.O töötab Krausberg Eesti OÜ-s kvaliteedijuhina, osaledes kõikidel objektidel
teostatavatel kvaliteedikontrollidel, mida teostatakse EVS 914:2012 standardi (INSTA 800)
kohaselt. Samuti esitas Vaidlustaja tõendina täienduskoolituste läbimise kohta K.O. poolt
tunnistuse osalemise kohta 19.03.2019. a koolitusel „Koristustööde kvaliteedikontrollide
kasutamine arendustöös, INSTA800 näitel“.
Vaidlustuskomisjon leiab, et hankemenetluses esitatud täiendav tõend ega Vaidlustaja väited
seoses K.O. tööülesannetega ei võimalda asuda seisukohale, et K.O.-l oleks tõestatavalt
Vastavustingimuste p-le 6 vastav pädevus:
1) 19.03.2019. a koolitusel osalemist tõendava tunnistuse kohaselt piirdus koolituse sisu
aseptika, koristusmeetodite (kuiv, väheniiske, niiske, märg) ning lühiülevaatega
koristusainetest ja -tarvikutest. Seega ei toimunud koolitus kaugeltki mahus, mis võimaldaks
omandada EVS 914:2012 standardi teadmiste taseme 3 või samaväärse. Seda ei väida ka
Vaidlustaja ise;
10 (12)
2) Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et see, millisel töökohal K.O. töötab ning millised
on tema tööülesanded, ei ole käsitletav tõendina, mis tõendaks K.O. vastavust
Vastavustingimuste p-le 6, milles on esitatud konkreetne nõue pakkuja töötaja pädevuse suhtes
ning nõutud konkreetset tõendit selle pädevuse olemasolu tõendamiseks.
10.4. Vaidlustuskomisjon ei nõustu Vaidlustaja seisukohaga, millest tulenevalt oleksid
Hankija ja OÜ Puhastusekspert pidanud hakkama kuidagi „sisuliselt“ hindama seda, kas K.O.
omab informatsiooni kogu või suurema osa INSTA800 kohta või töötab kvaliteedijuhi
ametikohal, mis vastab standardi teadmiste tasemele 3.
Võimatu oleks eeldada, et hankijatel on kompetents kontrollida kõigi riigihangetes pakutavate
erinevate erialade spetsialistide tegelikke teadmisi, võrreldes neid nn formaalsete nõuetega.
Selleks ongi vastava taseme koolitused, mille lõpus osalejaid eksamineeritakse, nende
pädevust kontrollitakse ning väljastatakse dokument, mis tõendab teatud teadmiste taseme
olemasolu. Käesoleval juhul on Hankija sellist dokumenti Vastavustingimuste p-s 6 ka
nõudnud, mida Vaidlustaja osas 2 aga esitanud ei ole.
Vaidlustuskomisjoni arvates on kummastav Vaidlustaja etteheide, et OÜ Puhastusekspert ei
ole vastuses Hankija küsimusele asunud hindama K.O. sisulist vastavust nõuetele. OÜ
Puhastusekspert ei ole hankemenetluses korraldamisel osalenud ning vastas üksnes Hankija
küsimusele, mis puudutas 02.03.2010. a toimunud INSTA800 koolitust, mitte K.O.
kompetentsi.
10.5. Vaidlustuskomisjon leiab, et isegi juhul, kui asuda seisukohale, et hoolimata
Vastavustingimuste p-s 6 nõutud dokumendi ilmsest puudumisest, oleks Hankija pidanud
kontrollima K.O. vastavust EVS 914:2012 standardi teadmiste tasemele 3 või samaväärsele
kuidagi „sisuliselt“, millega vaidlustuskomisjon eeltoodud põhjustel ei nõustu, ei võimaldaks
eelkirjeldatud tõendid, õigemini kohaste tõendite puudumine, sellist vastavust tuvastada.
11. Vaidlustuskomisjon ei nõustu Vaidlustaja väitega, et Hankija otsus Krausberg Eesti OÜ
pakkumuse tagasi lükkamiseks osas 2 (Käskkirjaga p 2.1.2) tuleks tunnistada kehtetuks
põhjendamatuse tõttu, kuna Hankija ei ole kaalunud, kas Vaidlustaja pakkumuse puhul
tegelikult esinesid või ei esinenud sisulised kõrvalekalded RHAD-i tingimustest.
Vaidlustuskomisjoni arvates on Vaidlustaja pakkumuse tagasi lükkamist tinginud asjaolud
Hankija otsuses selgelt välja toonud, otsus on piisavalt põhjendatud ja Hankija argumendid
ning kaalutlused on arusaadavad ja kontrollitavad.
12. Vaidlustaja ei ole toonud välja iseseisvaid õiguslikke või faktilisi asjaolusid, millest
tulenevalt võiks seada kahtluse alla OÜ Kinnisvarateenindus pakkumuse osas 2 edukaks
tunnistamise otsuse õiguspärasuse, vaid lähtub selle otsuse vaidlustamisel eeldusest, et
õiguspärane ei ole Hankija otsus Krausberg Eesti OÜ pakkumuse tagasi lükkamiseks osas 2.
Kuna vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Hankija otsus Krausberg Eesti OÜ pakkumuse
tagasilükkamiseks osas 2 on õiguspärane, on õiguspärane ka Hankija otsus, millega tunnistati
OÜ Kinnisvarateenindus pakkumus osas 2 edukaks
Vaidlustusmenetluse kulud
13. Lähtudes sellest, et vaidlustus jääb RHS § 197 lg 1 p-i 4 alusel rahuldamata, kuulub
kohaldamisele RHS § 198 lg 3, mille kohaselt vaidlustusmenetluse lõppemisel käesoleva
seaduse § 197 lõike 1 punktis [---] 4 sätestatud alusel mõistab vaidlustuskomisjon oma
otsusega vaidlustajalt hankija kasuks välja hankija poolt vaidlustusmenetluses tasutud või
tasumisele kuuluva eksperditasu ja kantud lepingulise esindaja kulud vajalikus ja põhjendatud
ulatuses. Vaidlustaja tasutud riigilõiv, tasutud või tasumisele kuuluv eksperditasu ja tema
poolt vaidlustusmenetluses kantud lepingulise esindaja kulud jäävad vaidlustaja kanda ning
RHS § 198 lg 8, mille kohaselt mõistab vaidlustuskomisjon kolmanda isiku poolt
vaidlustusmenetluses tasutud või tasumisele kuuluva eksperditasu ja kantud lepingulise
esindaja kulud kolmandale isikule välja tema poole vastaspoolelt samade reeglite järgi nagu
poolele.
13.1. Hankija ei ole esitanud taotlust lepingulise esindaja kulude väljamõistmiseks.
13.2. Kolmas isik on tähtaegselt esitanud taotluse lepingulise esindaja kulude
väljamõistmiseks summas 1716 eurot (käibemaksuga). Lisatud ülevaatest nähtub, et
11 (12)
õigusteenuse osutamiseks on kulunud 11 töötundi (Kolmanda isiku esindaja tunnitasu määr
on 130 eurot käibemaksuga).
Vaidlustuskomisjon leiab, et asja keerukust ja materjalide mahukust silmas pidades on
Kolmanda isiku lepingulise esindaja kulud põhjendamatult suured. Vaidlustuskomisjoni
hinnangul on vajalikud ja põhjendatud Kolmanda isiku lepingulise esindaja kulud 5 töötunni
ulatuses. Seega tuleb Vaidlustajalt Kolmanda isiku lepingulise esindaja kuludena välja mõista
780 eurot (käibemaksuga).
13.3. Vaidlustaja kulud vaidlustusmenetluses jäävad Vaidlustaja kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
Taivo Kivistik
12 (12)