dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Maanteeamet
Väljaminev kiriAvalik

Kiri

Maanteeamet · 9. juuni 2020
Seotud ettevõtted
LEONHARD WEISS OÜ (adressaat)
Viit
15-2/20/24463-2
Registreeritud
9. juuni 2020
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Leonhard Weiss OÜ
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
15 Taristu ehituse ja -remondi planeerimise ja ehitamise korraldamine
Sari
15-2 Riigiteedega seotud planeeringute ja kaitsevööndis paiknevate ehitistega seotud projektide kooskõlastamise dokumendid
Toimik
15-2/2020
Vastutaja
Peeter Uibo (MA, Strateegilise planeerimise teenistus, Taristu teenuste osakond)

Failid

  • 📎15-22024463-2 09.06.2020 Väljaminev kiri.bdoc1674 KB

Sisu (failidest)

1THS-L-19,5 110kV portaalmast 1400 1THS-L-15,5 5000 5000 110kV portaalmast 1400 5000 5000 1THS-L-10,5 110kV portaalmast 1400 19500 5000 5000 15500 10500 4800 6300 7500 TELLIJA PEATÖÖVÕTJA Koordinaadid: - Kõrgused: - 10013K8_PP_EL-7-01-02-1_v01_Mast-1THS-L-x-üldjoonis.dwg Geodeetiline alusplaan: - Elering AS LEONHARD WEISS OÜ Kadaka tee 42 Vesse 8, 11415 Tallinn PROJEKTI NIMETUS 12915 Tallinn Telefon +372 601 2285 +372 715 1222 E-post [email protected] Saare AJ 110 kV õhuliini ühendus [email protected] www.leonhard-weiss.ee Registrikood 12083348 ERIOSA PROJEKTI NIMETUS AMET NIMI ALLKIRI Muud joonised - Mastid PROJEKTEERIJA R. Kivistik OBJEKTI ASUKOHT (AADRESS) KINNITAJA H. Luik JOONISE NIMI MÕÕTKAVA INSENER R. Kivistik Masti 1THS-L-x üldjoonis 1:100 PROJEKTIJUHT H. Luik TÖÖ NR JOONISE TÄHIS - LEHT (LEHTI) STAADIUM Koostatud / trükitud: 08.05.2020 / 08.05.2020 10013K8 EL-7-01-02-1 1(1) PÕHIPROJEKT Faili nimi: 10013K8_PP_EL-7-01-02-1_v01_Mast-1THS-L-x-üldjoonis.dwg 11TAS-L-19,5 11TAS-L-15,5 2x110kV nurga-ankrumast 2x110kV nurga-ankrumast 6100 6100 3500 3500 3500 3500 4000 4000 10800 10800 5000 5000 5000 5000 4000 4000 29700 3500 3500 3500 3500 33700 10500 10500 9000 18000 5000 9000 6300 TELLIJA PEATÖÖVÕTJA Koordinaadid: - Kõrgused: - 10013K8_PP_EL-7-01-01-1_v01_Mast-11TAS-L-x-üldjoonis.dwg Geodeetiline alusplaan: - Elering AS LEONHARD WEISS OÜ Kadaka tee 42 Vesse 8, 11415 Tallinn PROJEKTI NIMETUS 12915 Tallinn Telefon +372 601 2285 +372 715 1222 E-post [email protected] Saare AJ 110 kV õhuliini ühendus 7500 [email protected] www.leonhard-weiss.ee Registrikood 12083348 ERIOSA PROJEKTI NIMETUS AMET NIMI ALLKIRI Muud joonised - Mastid PROJEKTEERIJA R. Kivistik OBJEKTI ASUKOHT (AADRESS) KINNITAJA H. Luik JOONISE NIMI MÕÕTKAVA INSENER R. Kivistik Masti 11TAS-L-x üldjoonis 1:100 PROJEKTIJUHT H. Luik TÖÖ NR JOONISE TÄHIS - LEHT (LEHTI) STAADIUM Koostatud / trükitud: 08.05.2020 / 08.05.2020 10013K8 EL-7-01-01-1 1(1) PÕHIPROJEKT Faili nimi: 10013K8_PP_EL-7-01-01-1_v01_Mast-11TAS-L-x-üldjoonis.dwg D 66.48 D põl d 66.28 110kV liini paiknemine 14113 Vanassaare tee kaitsevööndis kilomeetril 0,24 D D 66.15 D 65.97 D 65.96 D D D D D 69.09 D 67.11 D 66.01 66.72 82 110kV portaalmasti paigaldus kooskõlastatakse Saare 110kV haru projekti mahus (10013K8). 65.90 2 1 363Y 68.16 Paigaldada liiklusmärgid 361- "Peatumisekeeld" koos lisateatetahvliga 821 (100 m). Täpne asukoht ja paigaldusviis täpsustatakse tööprojekti 69.15 Mu JAO staadiumis. stve T e- L AH S a ar 95 OO N e 69.72 E 71.18 2 .8 384. 3.7 10 65.93 68 1 De110 82 PVC 1 8 2 .8 1 6 68.40 36 2 A 65.99 .8 .18 83Y 69 Kill D e1 D e1 . 10 kr 10 D 66.32 P VC 50 P VC Kill 6 9. 10 D 66.53 4 0m .5 Ta rt 69 u- S a ar 6 66 ,3 8 pla at 65 ,9 kaitse e PVC 8x110 D VC A 11 0P 9 Tingmärgid 8 Kill 7 361 821 7 2 A 67. Katastripiir 67.96 Projekteeritud 110kV liini telg Ol.olev mast 363 demonteeritakse. koos kaitsevööndi ja mastidega 363 Paigaldada liiklusmärgid 361- "Peatumisekeeld" 68.69 koos lisateatetahvliga 821 (100 m). Täpne asukoht Teekaitsevöönd ja paigaldusviis täpsustatakse tööprojekti 69.78 staadiumis. TELLIJA PEATÖÖVÕTJA Koordinaadid: L-EST '97 SÜSTEEMIS 69.34 Kõrgused: EH2000 süsteemis Geodeetiline alusplaan: nr G-19-15, L300 Balti- Tartu elektriliini projekteerimise 66.99 geodeetilised uuringud, Rae Geodeesia OÜ, 08-11.2019 / 21.04.2020 Elering AS LEONHARD WEISS OÜ Kadaka tee 42 Vesse 8, 11415 Tallinn PROJEKTI NIMETUS 12915 Tallinn Telefon +372 601 2285 +372 715 1222 E-post [email protected] Saare AJ 110kV õhuliini ühendus [email protected] www.leonhard-weiss.ee Registrikood 12083348 ERIOSA PROJEKTI NIMETUS Asendiplaanid AMET NIMI ALLKIRI PROJEKTEERIJA R. Kivistik OBJEKTI ASUKOHT (AADRESS) 65.82 Mustvee vald KINNITAJA H. Luik JOONISE NIMI MÕÕTKAVA 65.95 INSENER H. Luik Maanteedega ristumised M 1:1 000 PROJEKTIJUHT H. Luik TÖÖ NR JOONISE TÄHIS - LEHT (LEHTI) STAADIUM 66.25 Koostatud / trükitud: 23.04.2020 / 23.04.2020 10013K8 AS-4-02-1 (1) PÕHIPROJEKT Faili nimi: 10013K8_PP_AS-4-02_v01_Maanteedega-ristumised.dwg 66.29 D D 66.03 D D D 65.83 D D 65.84 D D 65.85 D 65.86 200 D D BEPOST D 199 BEPOST D D D D D 66.28 D D 65.95 D D põld D 65.89 D D D D 65.84 D D 65.74 D D D D 66.41 D D D 66.20 D D 66.25 D D 66.12 D 66.02 D D D D D 66.48 D põld 66.28 D D 66.15 D 65.97 D 65.96 D D D Liin L158 Mustvee - Saare D D 69.09 110 kV vabaltseisev portaalmast uuel asukohal. D 67.11 D 66.01 66.72 82 Liin L300 Balti - Tartu / L104B Mustvee - Alutaguse / L158 Mustvee - Saare 330kV mast 363 asendada uuel asukohal 330/110 kV mastiga. 65.90 Liin L157 Saare - Tartu Liin L158 Mustvee - Saare / L157 Saare - Tartu 110 kV vabaltseisev portaalmast uuel asukohal. 2x110 kV vabaltseisev nurga-ankrumast. 363Y 68.16 Mast asendada olemasoleval asukohal. 69.15 M ust JAOT 71301 :003 :118 0 vee Saare alajaam L AH -S aar 95 OONE e 69.72 71.18 2 .8 D De1 10 P VC 65.93 68 68.40 65.99 . 18 A 83Y 69 Kill De11 170Y De11 . kr 0 PV 66.32 D 0 PV 0 C .5 Ki ll C 69 D 66.53 4 .5 Tar 69 tu- S aa 6 66,3 8 at se pla 65,9 ka it re VC 8x 1 10P D P VC A 110 Kill 2 A 67.7 67.96 68.69 69.78 195 69.34 TOMMITS 363 197 METMAST 66.99 198 METMAST 196 TOMMITS 60 12 65.82 768 12 65.95 1467 12 66.25 2166 12 66.29 2865 12 66.83 TELLIJA PEATÖÖVÕTJA Koordinaadid: L-EST '97 SÜSTEEMIS Kõrgused: EH2000 süsteemis Geodeetiline alusplaan: nr G-19-15, L300 Balti- Tartu elektriliini projekteerimise geodeetilised uuringud, Rae Geodeesia OÜ, 08-11.2019 / 21.04.2020 Elering AS LEONHARD WEISS OÜ Vesse 8, 11415 Tallinn 04/03/2019 2866 Kadaka tee 42 PROJEKTI NIMETUS 12 6 Telefon +372 601 2285 6. 12915 Tallinn 30 +372 715 1222 E-post [email protected] Saare AJ 110kV õhuliini ühendus [email protected] www.leonhard-weiss.ee Registrikood 12083348 ERIOSA PROJEKTI NIMETUS Tingmärgid VTxxxx Asendiplaan_kõik koos.dwg Asendiplaani joonised AMET NIMI ALLKIRI Teekaitsevöönd 50m Katastriüksuse piir PROJEKTEERIJA R. Kivistik OBJEKTI ASUKOHT (AADRESS) Mustvee vald KINNITAJA H. Luik JOONISE NIMI MÕÕTKAVA Projekteeritud 330/110kV ja 110kV mastid INSENER H. Luik Asendiplaan M 1:2000 PROJEKTIJUHT H. Luik Projekteeritud 330kV, 330/110kV ja Koostatud / trükitud: 08.05.2020 / 08.05.2020 TÖÖ NR JOONISE TÄHIS - LEHT (LEHTI) STAADIUM 110kV õhuliini telg Faili nimi: 10013K8_PP_AS-4-01_v01_Asendiplaan.dwg 10013K8 AS-4-01 1(1) PÕHIPROJEKT Ranno Kivistik Leonhard Weiss OÜ Teie 21.05.2020 [email protected] Vesse tn 8, Meie 09.06.2020 nr 15-2/20/24463-2 11415, Lasnamäe linnaosa, Tallinn, Harju maakond Elektriprojekti kooskõlastamine riigitee nr 14113 maaüksuse piires ja tee kaitsevööndis Kooskõlastamiseks esitatud projektis on ette nähtud elektrirajatiste paigaldamine riigitee maaüksuste piires ja tee kaitsevööndis: Ristumine riigiteega nr 14113 km 0,24, km 0,24 tehnovõrgu kulgemine tee kaitsevööndis. Projekt on koostatud vastavuses Maanteeameti kirjaga 25.10.2019 nr 15-2/19/43921-2 väljastatud nõuetele. Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) § 19, § 24, § 70, § 71, § 92 lg 6 ja lg 10, § 97, § 99 lg 3 ning Maanteeameti põhimääruse, kooskõlastame Leonhard Weiss OÜ töö nr 10013K8 „Balti-Tartu L300 330 kV õhuliini rekonstrueerimine: Saare AJ 110 kV õhuliini ühendus“. Projekti realiseerimisel tuleb arvestada järgneva informatsiooni ja nõuetega: 1. Kontrollida, kas olemasolev tehnovõrk on seadustatud. Seadustamise puudumisel tuleb Tehnovõrgu omanikul sõlmida Maanteeametiga kokkulepe riigitee maaüksusele kasutusõiguse saamiseks. Taotlus tuleb esitada Maanteeameti teemaa osakonda ([email protected]). Kokkuleppe taotluse vorm asub www.mnt.ee – blanketid – Riigimaa kasutusõiguse taotlemine – Taotlus teemaale tehnovõrgu ja -rajatise ehitamiseks ja talumiseks vajaliku isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu sõlmimiseks. Sõlmitud kokkulepe on aluseks liiklusvälise tegevuse loa väljastamiseks. 2. Enne riigitee maaüksusel ehitustööde alustamist tuleb huvitatud isikul: 2.1. koostada liikluskorralduse projekt vastavalt liiklusseaduse § 71 lõike 4 alusel kehtestatud Majandus- ja taristuministri 13.07.2018 määrusele nr 43 Nõuded ajutisele liikluskorraldusele ning kooskõlastada see Maanteeametiga e-posti aadressil [email protected]. 2.2. saada Maanteeametilt liiklusseaduse § 72 lg 3 kohane liiklusvälise tegevuse luba. Vastav taotlus (https://www.mnt.ee/et/ametist/blanketid) palume saata e-posti aadressil [email protected]. Taotlusele lisada kooskõlastuskiri ja ehitusaegse liikluskorralduse projekt. 3. Riigitee ja selle rajatiste kahjustamine on keelatud; ehitustehnikaga manööverdamine riigiteel ja riigitee mulde nõlvadel ei ole lubatud. Materjalide veod korraldada olemasolevate juurdepääsuteede kaudu. Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee / [email protected], 620 1200 (kliendiinfo) / [email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused) 4. Tööpäeva lõppedes ei ole lubatud jätta riigitee maaüksusele ega tee lähialale lahtiseid kaevikuid. Materjalide ladustamine sõiduteele või selle vahetusse lähedusse on keelatud. 5. Riigitee maa tuleb peale tööde lõppu korrastada. Haljastus taastada kasvupinnase ja murukülviga vastavalt „Teetööde tehniliste kirjelduste“ peatükk nr 9 „Maastikukujundustööd“ kvaliteedinõuetele. 6. Ehitatav tehnovõrk peab vastama ehitusseadustikust tulenevatele normidele ning ei tohi ehituse ajal ega kasutusele võtu järgselt seada takistusi liiklusele, tee ja teerajatiste teehoiule (korrashoiule) või sademe- ja pinnasevete ärajuhtimisele riigitee transpordimaalt ja kaitsevööndist. 7. Tööde lõpetamisel tuleb Maanteeametile esitada digitaalsed teostusjoonised 3D kujul .pdf ja .dwg (.dgn) formaadis. 8. Kooskõlastatud projekti muutmisel riigitee piirides ja/või kaitsevööndis tuleb projektlahendus Maanteeametiga uuesti kooskõlastada. Kooskõlastus kehtib 2 aastat väljaandmise kuupäevast. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tiit Harjak juhtivspetsialist taristu teenuste osakond Lisad: 10013K8_PP_AA-3-01_v01_Seletuskiri-Saare-haru.docx 10013K8_PP_EL-7-01-02-1_v01_Mast-1THS-L-x-üldjoonis.pdf 10013K8_PP_EL-7-01-01-1_v01_Mast-11TAS-L-x-üldjoonis.pdf 10013K8_PP_AS-4-02_v01_Maanteedega-ristumised.pdf 10013K8_PP_AS-4-01_v01_Asendiplaan.pdf Peeter Uibo 5159766 [email protected] 2 (2) Põhiprojekt Balti-Tartu L300 330 kV õhuliini rekonstrueerimine: LEONHARD WEISS OÜ 10013K8 Lk 2 Saare AJ 110 kV õhuliini ühendus Ver 1 - 24.04.2020 Käesoleva projekti koostamisest võtsid osa: Suurenergeetika projektgrupi juht Heigo Luik Tel. 53 402 066 Pädevustunnistus nr. EL-361-19 Projekteerija Ranno Kivistik [email protected] Tel. 53 330 987 Kutsetunnistus nr. 151009 Projekteerija Risto Rusin [email protected] Tel. 50 87 870 Projekteerija Matti Kapanen [email protected] Tel. 58 545 446 Tehnik Maarit Brit Tanni [email protected] Tel. 53 305 435 Maateenuse spetsialist Marje Metsanurk [email protected] Tel. 51 58 050 Ekspert Ando Funk [email protected] Tel. 53 47 48 11 Kutsetunnistus nr. 151690 Põhiprojekt Balti-Tartu L300 330 kV õhuliini rekonstrueerimine: LEONHARD WEISS OÜ 10013K8 Lk 3 Saare AJ 110 kV õhuliini ühendus Ver 1 - 24.04.2020 SISUKORD SELETUSKIRI .................................................................................................................................... 4 1. Üldandmed ............................................................................................................................... 4 1.1. L300 rekonstrueerimise üldkirjeldus ...................................................................................... 4 1.2. Saare 110kV liini projektiosa üldkirjeldus .............................................................................. 5 1.3. Ehitusloa taotlemine ............................................................................................................. 5 2. Alusdokumendid ....................................................................................................................... 5 2.1. Projekteerimise lähteandmed................................................................................................ 5 2.2. Ehitusuuringud ...................................................................................................................... 6 2.3. Normdokumendid ................................................................................................................. 6 2.4. Keskkonnatingimused ........................................................................................................... 8 2.5. Projekteerimise tehnilised lähteandmed ................................................................................ 9 3. Trassi kirjeldus ja kitsendused .................................................................................................. 9 3.1. 110 kV õhuliini trassi kirjeldus ............................................................................................... 9 3.2. Keskkonnaameti nõuded ja kitsendused ............................................................................... 9 3.3. Maaparandussüsteemide nõuded ja kitsendused ................................................................. 9 4. Tehniline lahendus ................................................................................................................. 10 4.1. Ristumised .......................................................................................................................... 10 4.2. Mastitüüpide kirjeldus ......................................................................................................... 11 4.3. Vundamendid – üldine kirjeldus .......................................................................................... 11 4.4. Maandus ja potentsiaaliühtlustus ........................................................................................ 12 4.5. Faasijuhtme tüüp ning OPGW üldine iseloomustus ............................................................ 13 4.6. Isolatsioon ja liinitarvikud .................................................................................................... 13 5. Demontaaži tööd .................................................................................................................... 13 6. Mastide tähistamine ............................................................................................................... 14 7. Nõuded töövõtule ja töövõtjale ............................................................................................... 15 Põhiprojekt Balti-Tartu L300 330 kV õhuliini rekonstrueerimine: LEONHARD WEISS OÜ 10013K8 Lk 4 Saare AJ 110 kV õhuliini ühendus Ver 1 - 24.04.2020 SELETUSKIRI 1. Üldandmed 1.1. L300 rekonstrueerimise üldkirjeldus Elering AS rekonstrueerib Balti-Tartu 330 kV õhuliini nr L300. Rekonstrueerimisele kuulub liinilõik vahemikus mast 119 kuni Tartu alajaam, pikkusega 133km. Liini kogupikkus on Balti alajaamast kuni Tartu alajaamani 167,9 km. Liin kulgeb läbi kolme maakonna Ida-Virumaa, Jõgevamaa ja Tartumaa. Kõik olemasolevad mastid L300 liinil asendatakse uutega, lisaks tõstetakse samadele mastidele paralleelselt kulgevad 110 kV õhuliinid. Mastidele paigaldatakse kiudoptilise sidekaabliga piksekaitsetross. Asendatavad mastid paigaldatakse olemasolevate mastide asemele. Liin rekonstrueeritakse olemasolevas 330 kV kaitsevööndis. Olemasolevast trassikoridorist välja minevad liinirajatised, mis on vajalikud olemasolevate liinide ja alajaamade sidumiseks, lahendatakse eraldi projektiosadena, millele on taotletud omavalitsustest projekteerimistingimused ja asjast huvitatud organisatsioonidelt tehnilised tingimused ning võetakse eraldi ehitusload. Mastide vahemikus mast nr 1 Balti alajaam – mast nr 118 330 kV liin demonteeritakse. Projekti köidete jaotus:  Projekt 10013K1 Balti-Tartu L300 330 kV õhuliini rekonstrueerimine  Projekt 10013K11 Balti-Tartu L300 330 kV õhuliini demontaaž vahemikus Balti AJ – mast nr 119 Balti-Tartu 330 kV liiniga samadele mastidele riputatakse järgmised 110 kV õhuliinide ahelad:  L118 (Ahtme – Sirgala)  L136 (Ahtme – Illuka)  L104A (Illuka – Alutaguse)  L104B (Alutaguse – Mustvee)  L158 (Mustvee - Saare)  L157 (Tartu – Saare) Sellest tulenevalt ehitatakse uued 110 kV haruühendused 330 kV liini koridorist järgmiste alajaamade ühendamiseks. Uute haruühenduste maht ja tehniline lahendus on lahendatud eraldi projektiosadena.  Projekt 10013K2 Sirgala AJ 110 kV õhuliini ühendus  Projekt 10013K3 Ahtme AJ 110 kV õhuliini ühendus  Projekt 10013K4 Illuka AJ 110 kV õhuliini ühendus  Projekt 10013K5 Alutaguse AJ 110 kV õhuliini ühendus  Projekt 10013K6 Alajõe AJ 110 kV õhuliini ühendus  Projekt 10013K7 Mustvee AJ 110 kV õhuliini ühendus  Projekt 10013K8 Saare AJ 110 kV õhuliini ühendus (käesolev projekt )  Projekt 10013K9 Voldi AJ 110 kV õhuliini ühendus  Projekt 10013K10 Tartu AJ 110 ja 330kV sisestused Lisaks eelnimetatud 110 kV haruühendustele teostatakse 330 kV liini ühendused järgmistes projekti köidetes:  Projekti 10013K1 mahus masti nr 119 juures ühendatakse L300 330kV liin liiniga L359 Balti- Püssi.  Projekti 10013K10 Tartu AJ sisestused mahus ehitatakse ümber 330kV liinide ühendused Tartu alajaama 330kV jaotlaga Balti-Tartu L300, Tartu-Kilingi-Nõmme L507, Tartu-Valmiera L301 ja Tartu-Pihkva L358, et tagada tänapäevased nõuded. Põhiprojekt Balti-Tartu L300 330 kV õhuliini rekonstrueerimine: LEONHARD WEISS OÜ 10013K8 Lk 5 Saare AJ 110 kV õhuliini ühendus Ver 1 - 24.04.2020 1.2. Saare 110kV liini projektiosa üldkirjeldus Käesolev projekt lahendab eelnevas peatükis mainitud liinide L158 (Mustvee-Saare) ja L157 Tartu- Saare ümberehituse olemasoleva Saare 110kV alajaamaga. Projekti mahus rajatakse uus kahehelaline 110 kV õhuliin L300 masti 364Y lähedusest olemasoleva Saare alajaama sisestusmastini, pikkus 2x100m. Projekteeritud uute liinide mahus paigaldatakse 3 masti. Projektis käsitletud maht on toodud plaanil (punase joonega). 1.3. Ehitusloa taotlemine Uute, rekonstrueeritava L300 trassikoridorist välja jäävate 110 kV liinirajatiste (sisseviikude ja haruühenduste) ehitamiseks on kohalikult omavalitsustelt taotletud projekteerimistingimused ning käesoleva projekti alusel taotletakse ehitusluba. Saare AJ 110 kV õhuliini ühendus paikneb Mustvee Vallavalitsuse haldusalas. Sellest tulenevalt on taotletud järgnevad projekteerimistingimused: • Projekteerimistingimused Mustvee Vallavalitsus, korraldus nr. 770 20.12.2019 (projekti lähtedokument 10013K8_PP_AA-1-01). Projekteerimistingimused on leitavad projekti lähtedokumentide alt ning EHRist. 2. Alusdokumendid 2.1. Projekteerimise lähteandmed Lähteandmetena on aluseks võetud: • Elering AS hankedokumendid • Tele 2 tehnilised tingimused 28.02.2019 (projekti lähtedokument 10013K8_PP_AA-1-2). Põhiprojekt Balti-Tartu L300 330 kV õhuliini rekonstrueerimine: LEONHARD WEISS OÜ 10013K8 Lk 6 Saare AJ 110 kV õhuliini ühendus Ver 1 - 24.04.2020 Projekteerimistöödel on alusplaanina kasutatud RAE GEODEESIA OÜ poolt 2020 aasta veebruar koostatud geodeetilist alusplaani L300 Balti- Tartu elektriliini projekteerimise geodeetilised uuringud TÖÖ NR: G-19-15. 2.2. Ehitusuuringud Käesolevas põhiprojekti mahtu on lisatud OÜ Rakendusgeoloogia poolt koostatud ehitusgeoloogiline uuringu aruanne töö nr 19-090 „L300 Balti-Tartu 330/110 kV õhuliini mastide rekonstrueerimine Saare AJ 110 kV õhuliini ühendus“ Lisaks on LEONHARD WEISS OÜ mõõtelabori poolt koostatud pinnase eritakistuse katseprotokollid nr.10013K8_PP_AA-9-03_ Saare AJ 110 kV õhuliini ühendus. 2.3. Normdokumendid Käesoleva dokumendi koostamisel on lähtutud järgmistest eeskirjadest ja normdokumentidest ja määrustest ning kehtivatest standarditest: • EVS 932:2017 „Ehitusprojekt“ • MKM määrus nr. 97 17.07.2015.a. „Nõuded ehitusprojektile“ Elektripaigaldise projekteerimisel võetud aluseks: • Ehitusseadustik • Seadme ohutuse seadus • EVS-EN 50341-1:2013/AC:2014 Elektriõhuliinid vahelduvpingega üle 1 kV. Osa 1: Üldnõuded. Ühised eeskirjad. Overhead electrical lines exceeding AC 1 kV - Part 1: General requirements - Common specifications • EVS-EN 50341-2-20:2018 Elektriõhuliinid vahelduvpingega üle 1 kV. Osa 2-20: Eesti siseriiklikud erinõuded (SEN) Overhead electrical lines exceeding AC 1 kV - Part 2-20: National Normative Aspects for Estonia • EVS-EN 50522 Earthing of power installation exceeding 1 kV a.c. • EVS-EN 50110-1:2013 „Elektripaigaldise käit“ • Majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määrus nr 73 „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“. • Tehnosüsteemide RYL 2002 II osa • „Elektrilevi OÜ (0,4…20 kV) võrgustandard“ • Jäätmeseadus • Keskkonnaseadustiku üldosa seadus • Töötervishoiu ja tööohutuse seadus • Töökohale esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded Seadmete valikul ja paigaldamisel võtta aluseks: EVS-EN ISO 898-1, Mechanical prosperties of fasteners – Part 1: Bolts, screws and studs EVS-EN 1090-1, Execution of steel structures – Part 1: General rules and rules for buildings. EVS-EN 1991-1 -1 to 7, Eurocode 1: Actions on structures – Part 1 EVS-EN 1992-1-1 to 2, Eurocode 2: Design of concrete structures EVS-EN 1992-1-3, Eurocode 2: Design of concrete structures EVS-EN 1993-1-1 to 12, Eurocode 3: Design of steel structures EVS-EN 1993-2, Eurocode 3: Design of steel structures Põhiprojekt Balti-Tartu L300 330 kV õhuliini rekonstrueerimine: LEONHARD WEISS OÜ 10013K8 Lk 7 Saare AJ 110 kV õhuliini ühendus Ver 1 - 24.04.2020 EVS-EN 1993-3-1, Eurocode 3: Design of steel structures – Part 3-1: Towers, masts and chimneys – Towers and masts. EVS-EN 1993-4-1 to 6, Eurocode 3: Design of steel structures EVS-EN 1997-1, Eurocode 7: Geotechnical design – Part 1: General rules. EVS-EN 1997-2, Eurocode 7: Geotechnical design – Part 2: Ground investigation and tes-ting. EVS-EN ISO 9001, Quality management systems – Requirements EVS-EN 50110-1, Operation of electrical installations EVS-EN 50182 Conductors for overhead lines – Round wire concentric lay stranded conductors EVS-EN 50183 Conductors for overhead lines – Aluminium-magnesium-silicon alloy wires EVS-EN 50326 Conductors for overhead lines – Characteristics of greases. EVS-EN 50341-1:2013/AC:2014 Elektriõhuliinid vahelduvpingega üle 1 kV. Osa 1: Üldnõuded. Ühised eeskirjad. Overhead electrical lines exceeding AC 1 kV - Part 1: General requirements - Common specifications EVS-EN 50341-2-20:2018 Elektriõhuliinid vahelduvpingega üle 1 kV. Osa 2-20: Eesti siseriiklikud erinõuded (SEN) Overhead electrical lines exceeding AC 1 kV - Part 2-20: National Normative Aspects for Estonia EVS-EN 50522 Earthing of power installation exceeding 1 kV a.c. EVS-EN 60038:1983, IEC standard voltages EVS-EN 60071-1, Insulation coordination – Part 1: Definitions, principles and rules EVS-EN 60071-2, Insulation coordination – part 2: Application guide; EVS-EN 60305 Insulators for overhead lines with a nominal voltage above 1000 V – Ceramic or glass insulator units for a.c. systems – Characteristics of insulator units of the cap and pin type EVS-EN 60309-1, Plugs, socket-outlets and couples for industrial purposes – part 1: Gene-ral requirements EVS-EN 60372 Locking devices for ball and socket couplings of string insulator units – Dimensions and tests EVS-EN 60383-1, Insulators for overhead lines with a nominal voltage above 1kV – Part 1: Ceramic or glass insulator units for a.c. systems – Definitions, test methods and acceptance criteria EVS-EN 60383-2, Insulators for overhead lines with a nominal voltage above 1000 V – Part 2: Insulator strings EVS-EN 60433, Insulators for overhead lines with a nominal voltage above 1 kV – Ceramic insulators for a.c. systems – Characteristics of insulators units of the long rod type EVS-EN 60437 Radio interference test on high-voltage insulators. EVS-EN 60445, Basic and safety principles for man-machine interface, marking and identi-fication – Identification of equipment terminals and conductors terminations´ EVS-EN 60721-1, Classification of environmental conditions – Part 1: Environmental para-meters and their severities EVS-EN 60721-2, Classification of environmental conditions – Part 2: Environmental para-meters appearing in nature – Temperature and humidity EVS-EN 60721-3, Classification of environmental conditions – Part 3: Classification of groups of environmental parameters and their severities EVS-EN 60794, Optical fibre cables, IEC/TR 60797, Residual strength of string insulator units of glass or ceramic material for overhead lines after mechanical damage of the dielectric. IEC 60826, Design criteria of overhead transmission lines IEC/TR 61000-1 Electromagnetic compatibility (EMC) – Part1: General IEC/TR 61000-2, Electromagnetic compatibility (EMC) – Part 2: Environment IEC 61000-3, Electromagnetic compatibility (EMC) – Part 3, Limits EVS-EN 61000-4, Electromagnetic compatibility (EMC) – Part 4. Testing and measurement techniques 40 EVS-EN 6100-5, Electromagnetic compatibility (EMC) – Part 5: Installation and mitigation guidelines Põhiprojekt Balti-Tartu L300 330 kV õhuliini rekonstrueerimine: LEONHARD WEISS OÜ 10013K8 Lk 8 Saare AJ 110 kV õhuliini ühendus Ver 1 - 24.04.2020 EVS-EN 6100-6, Electromagnetic compatibility – Part 6-2: generic standards – Immunity for industrial environments EVS-EN 61109, Insulators for overhead lines - Composite suspension and tension insulators for a.c.systems with a nominal voltage greater than 1000 V – Definitions, test methods and acceptance criteria EVS-EN 61300-3, Fibre optic interconnecting devices and passive components – Basic test and measurement procedures IEC/TR 61597, Overhead electrical conductors – Calculation methods for stranded bare conductors. EVS-EN 61897, Overhead lines - Requirements and tests for Stockbridge type aeolian vib-ration dampers. EVS-EN 61936-1, Power installations exceeding 1 kV a.c. – Part 1: Common rules IEC-CISPR 18-1 Radio interference characteristics of overhead power lines and high-voltage equipment. Part 1: Description of phenomena. IEC-CISPR 18-2 Radio interference characteristics of overhead power lines and high-voltage equipment. Part 2: Methods of measurement and procedure for determining limits. IEC-CISPR 18-3 Radio interference characteristics of overhead power lines and high-voltage equipment. Part 3: Code of practice for minimizing the generation of radio noise Lisaks eelnevale tuleb lähtuda Elering AS poolt koostatud 700 seeria nõudetest projekteerimisele ja ehitusele. Alusdokumentatsioonide pädevusjärjestus on üldjuhul järgmine: 1. Eesti ja EL õigusaktid 2. Eesti standardid (EVS) 3. Euroopa standardid (EN-HD, EN, jt.) 4. Rahvusvahelised standardid (IEC, jt.) 5. Riikide kehtivad rahvuslikud standardid (DIN, SFS, GOST, jt.) 6. Materjalide ja seadmete tootjapoolsed juhendid. Töövõtu pakkumisel arvestada Eestis kasutusel olevate viimaste elektrinormide - ja juhistega, kui ka kohalike ametkondade normidega. Juhul, kui ülal loetletud alusdokumentide nõuded on vastuolus tuleb arvestada eelpool mainitud normi nõudeid. Juhul, kui Elering AS poolt koostatud juhendi nõuded on alusdokumentatsiooni nõuetest rangemad, tuleb täita Elering AS poolt antud juhendi nõudeid. 2.4. Keskkonnatingimused Kõik elektripaigaldise osad, sh kõrgepinge jaotusseade, seadmed, aparaadid, abisüsteemid, hoone ning muu säärane, mis puutuvad kokku väliskeskkonna tingimustega, peavad olema projekteeritud töötama järgmistes väliskeskkonna tingimustes (vt IEC 62271-1): Välitemperatuur: +40˚C kuni -40˚C Maksimaalne õhuniiskus: 100 % Maksimaalne päikesekiirus: kuni 1 000 W/m2 (vt IEC 60721-2-4) Tuule baaskiirus: 21 m/s Maastikutüüp II Maksimaalne jäitekihi paksus: 10 mm Äikesetsoonid: 40-60 tundi aastas Lumekihi maksimaalne paksus maapinnast: 500 mm Kõrgus merepinnast: kuni 1000 m Põhiprojekt Balti-Tartu L300 330 kV õhuliini rekonstrueerimine: LEONHARD WEISS OÜ 10013K8 Lk 9 Saare AJ 110 kV õhuliini ühendus Ver 1 - 24.04.2020 Projekteerimisel ja ehitamisel tuleb arvestada lumekihi paksust, mis võib talvest talve erineda. Lumi, jäätumine ja madal välitemperatuur võivad mõjutada tööde ajakava. Maanduste projekteerimisel on võetud ümbritseva pinna baastemperatuuriks 15°C. 2.5. Projekteerimise tehnilised lähteandmed 110 kV õhuliini arvutusteks kasutatavad täiendavate lähteandmete koond ja selgitused on toodud eraldi dokumendis seletuskirja lisana nimega 10013K8_PP_AA-3-02_v01_Tehnilised-lahteandmed. 3. Trassi kirjeldus ja kitsendused 3.1. 110 kV õhuliini trassi kirjeldus Projekteerimisala Mustvee vallas hõlmab 2 maaüksust. Liin saab alguse Telliskivitehase maaüksuselt Saarjärve küla (katastritunnus 71301:003:0251) ja lõpeb Puhhi maaüksusel (katastritunnus 71301:003:0107). Peale projekti 10013K1 raames rekonstrueeritava L300 liini ja käesolevas projektis kajastatud 110kV ühendusliini väljaehitust, viiakse kasutusest välja olemasolev kasutuks jääv Mustvee-Saare L158 ja Tartu-Saare L157A 110kV liin, projektis ümberpaigutatud mahus. Antud 110kV liinide demontaažid ei ole käesoleva projekti mahus ja viiakse ellu hilisemate hangetega. Projekteeritud uue liini pikkus on 2x100m, mille mahus paigaldatakse 3 uut masti. Lisaks toimuvad 110 kV liini kaitsevööndi kogulaius on 50 m, mis koosneb kaitsevööndi laiusest 25 m liini teljest mõlemale poole. Liinikoridori laius 50 m väldib puude langemise liinidele. 3.2. Keskkonnaameti nõuded ja kitsendused Keskkonnaameti nõuded ja kitsendused antud liinilõigule puuduvad. Juhul kui kooskõlastuse mahus lisandub kitsendavaid märkusi lisatakse viimased projektile. 3.3. Maaparandussüsteemide nõuded ja kitsendused Maaameti kitsenduste kaardil maaparandussüsteemide kitsendused puuduvad. Juhul kui kaevetööde mahus avastatakse toimiv maaparandussüsteem tuleb jälgida järgnevad tüüpseid tingimusi: 1. Õhuliini mastide vundamentide rajamisel ettejäävad/purunevad dreenid a) taastada vastavalt nõuetele või b) rekonstrueerida (ehitada ümber teise kohta). 2. Maaparandussüsteemi uuendustööd kooskõlastada kinnistu omanikega, kelle maal planeeritakse rekonstrueerimist ja piirinaabritega, kui töid kavandatakse kinnistu piiril asuval rajatisel. 3. Maaparandussüsteemil ehitustööde tegemiseks kaasata MATER registreeringuga ehitaja (maaparandusalal tegutsevate ettevõtjate registrisse maaparandusehituse alal kantud ettevõtja), kes ehitamise käigus, peale konkreetse sõlme avamist ja enne ehitamisega jätkamist annab täpse lahenduse drenaažisüsteemi ümberehitamiseks kaevamistööde piirkonnas (MaaParS § 52 lg 2). 4. Uuendamistööd dokumenteerida ja teostusdokumentatsioon esitada viie päeva jooksul uuendamistööde lõpetamisest arvates Põllumajandusametile ja maaparandussüsteemi omanikele (MaaParS § 52 lg 3). 5. Maaparandussüsteem tuleb uuendada meetodil, mis tagab drenaažisüsteemi tõrgeteta toimimise nii ehitamise ajal kui ka ehitamise järgselt. Põhiprojekt Balti-Tartu L300 330 kV õhuliini rekonstrueerimine: LEONHARD WEISS OÜ 10013K8 Lk 10 Saare AJ 110 kV õhuliini ühendus Ver 1 - 24.04.2020 6. Mastide ehitusalale jäävad drenaažisüsteemid tuleb uuendada hiljemalt vahetult peale elektriliini mastide vundamentide valmimist. 7. Maaparandussüsteemide uuendamise üle teeb järelevalvet MATER registreeringuga ettevõtja (maaparandusalal tegutsevate ettevõtjate registrisse maaparandusehituse omanikujärelevalve alal kantud ettevõtja). (MaaParS § 52 lg 2). 8. Kõikjal, kus tehakse kaevetöid või muul moel (näiteks ehitusmasinate liikumisega) rikutakse maaparandussüsteemide toimimisvõime, tuleb maaparandussüsteemi toimimisvõime taastada (MaaParS § 44 lg 3). Tingimused maaparandussüsteemi uuendamiseks tulenevad maaparandusseadusest § 52 lg 1 ja § 50 lg 5. Lisaks on projekteeritaval alal ristumisi aga erinevate kraavisüsteemidega. 4. Tehniline lahendus 110kV ühendused Olemasolevad liinid on ehitatud aastatel ja liinile on monteeritud järgnevad juhtmed:  L158 (Mustvee- Saare) ehitusaasta 1980, juhe AS-120, tross OPGW  L157 Tartu- Saare ehitusaasta 1984, juhe AS-120 ja AS-150, tross OPGW Käesolev projekt lahendab eelnevas peatükis mainitud liinide L158 (Mustvee-Saare) ja L157 Tartu- Saare ümberehituse olemasoleva Saare 110kV alajaamaga. Projekti mahus rajatakse uus kahehelaline 110 kV õhuliin L300 masti 364Y lähedusest olemasoleva Saare alajaama sisestusmastini, pikkus 2x100m. Projekteeritud uute liinide mahus paigaldatakse 3 masti. OPGW Projekti mahus paigaldada uue liini ulatuses L300 liinist 48 kiuline OPGW, kuni Saare alajaamani. Olemasolev OPGW viia tööst välja. Lisaks arvestada järgnevate Tele 2 nõuetega.  Käesoleval ajal on töös EÜL-ile L157 paigaldatud Saare AJ – Tartu AJ vaheline 48 kiuline kiudoptiline sidekaabel (Single Mode 10/125, ITU standart G.652D).  Uue Saare AJ – Tartu AJ lõigu ehitamise perioodil peab säilima olemasoleva sidekaabli töös olek ja pikaajaline katkestus ei ole lubatud. Saare 110kV alajaamas.  Ehitada 48 kiuline metallivaba kiudoptilise sidekaabli (Single Mode 10/125, ITU-T G.652D) sisseviik  Optiline sidekaabel otsastada alajaama juhtimishoone olemasolevas sidekapis täismahus SC/UPC pesadega 19” paneelis.  Optilised kaablid ja paneelid sidekapis tähistada (kaabli tüüp, lõigu otspunktid) 4.1. Ristumised Ristumistel tehnorajatistega on tagatud nõuetekohased õhkvahemikud 110 kV õhuliini mastide asukoha ja kõrguse valikuga. Õhuliini gabariitide määramisel on arvestatud standardi „Elektriõhuliinid vahelduvpingega üle 1 kV“ EVS-EN 50341-1:2013 ja standardi „Elektriõhuliinid vahelduvpingega üle 1 kV“ „Osa 2-20 Eesti siseriiklikud erinõuded (SEN)“ nõuetega ja Eleringi dokumendiga „701 Projekteerimine“. Nõutavad õhkvahemikud 110kV suurima juhtme temperatuuri korral:  Maantee, raudtee või veetee 8,5m  Tänav, muu tee (v.a maantee osa) 7,0m Põhiprojekt Balti-Tartu L300 330 kV õhuliini rekonstrueerimine: LEONHARD WEISS OÜ 10013K8 Lk 11 Saare AJ 110 kV õhuliini ühendus Ver 1 - 24.04.2020  Rada (põllu-, metsa- vms katendita tee) 6,0m  Maapinnani avatud maastikul 6,0m  Vertikaalvahemik sama või madalama pingega ristuva liinini 2,15m 4.2. Mastitüüpide kirjeldus Saare 110kV ühendusliini ja ümberühenduste projektis kasutatakse järgnevaid mastitüüpe: 11TAS-L-15,5 – Vabalt seisev A-tüüpi metallsõrestik kaheahelaline nurga-ankrumast (110 kV pingele), tüüpselt (standardne kaalu-/tuulevisang) nurgale kuni 60°, sobib ka kasutamiseks lõpumastina. 1THS-L-10,5 – Vabalt seisev A-tüüpi metallsõrestik üheahelaline ankrumast (110 kV pingele), tüüpselt (standardne kaalu-/tuulevisang) kasutamiseks lõpumastina. Joonistel 10013K8_PP_EL-7-01-….., on esitatud mastide eskiisid. Antud eskiisid ei välista tööprojekti koostamise käigus kasutamast töövõtja enda poolt koostatud modifitseeritud mastilahendusi. Mastide projekteerimisel ja valmistamisel tuleb lähtuda standardist EVS-EN 50341-1 Elektriõhuliinid vahelduvpingega üle 45 kV Osa 1: Üldnõuded – ühised eeskirjad ja selle rahvuslikust lisast EVS-EN 50341-3-20 ning Tellija 700 seeria tehnilistest nõuetest. Siseõhkvahemikud visangus ja mastil. Vastavalt tellija soovile peavad mastid olema teenindatavad Un ≤ 230 kV tuleb lähtuda „hot stick“ meetodist tulenevalt. Mastid tuleb varustada turvaredelite ja TURVATIKAS kukkumispidurdussüsteemiga. Mastide asukohad on valitud vastavalt tehnilistele tingimustele. Peamiseks asukoha valiku aluseks on nõutud gabariidid ristumiste ja maapinnaga. Lisaks sellele on võetud arvesse ka Maanteeameti nõuet, et masti ükski osa ei tohi ulatuda teemaale. 4.3. Vundamendid – üldine kirjeldus Liinitrassi geoloogiline iseloomustus on ära toodud projekti lisas 10013K8_PP_AA-9-02_Saare haru- geoloogia. Vundamendi arvutus Õhuliini vundamentide arvutusteks kasutatavad täiendavate lähteandmete koond ja selgitused on toodud eraldi dokumendis seletuskirja lisana nimega 10013K8_PP_AA-4-03_v01_Tehnilised- lahteandmed-vundamendi-koormused. Vundamentide arvutuslikud vajumid tuleb arvutada tööprojektis. Vajumite puhul jälgida, et vajumite erim ei ületaks EVS-EN 50341-2-20 tabelis 8.2 piirväärtuseid. Raudbetoonvundamentide betoonosa tuleb projekteerida minimaalselt 30 cm maapinnast kõrgemale. Agressiivse pinnaseveega piirkondades tuleb raudbetoonvundament kaitsta hüdroisolatsiooni kihiga, mis ulatub 30 cm maapinnast kõrgemale. Vundamentide betoneerimata teraskonstruktsioonide kestvus tuleb tagada vastavalt standardile EVS- EN ISO 12944-2:2017 (keskkonnaklass Im3), kaitsekihi paksuse määramisel tuleb võtta arvesse kohapealset pinnase ja pinnasevee agressiivsust. Betoonkonstruktsioonid - Vundamendid või selle osad, mis ulatuvad maapinnani ja mis asuvad külmumispiirist kõrgemal – C30/37 XC4, XF3, Cl 0,20, Dupper & Dlower – täpsustatakse tööprojektis. Armatuur B500. Põhiprojekt Balti-Tartu L300 330 kV õhuliini rekonstrueerimine: LEONHARD WEISS OÜ 10013K8 Lk 12 Saare AJ 110 kV õhuliini ühendus Ver 1 - 24.04.2020 - Vundamendid või selle osad, mis asuvad külmumispiirist madalamal – C30/37 XC2, Cl 0,20, Dupper & Dlower – täpsustatakse tööprojektis. Armatuur B500. Keskkonnaklass EVS 1992-1-1:2005, külmakindluse klass EVS 814:2003. Betooni tootmisel järgida EVS-EN 206:2014 nõudeid. Betoonkonstruktsioonide ehitamisel järgida EVS-EN 13670:2010 nõudeid. Betoonpindade viimistlusklass teostada vastavalt Soome Betooniühingu BY 40 juhendile: - Nähtavale jäävad pinnad – Tabel A (vormipind) klass B - Nähtavale mittejäävad pinnad – Tabel A (vormipind) klass C. Põhiprojektis esitatud lahendused on põhimõttelised. Lahendused tüüpelementidega Võimalusel kasutatakse vundamentide lahendustes tüüpelemente. Vabalt seisvate mastide puhul F seeria elemente. Juhul kui - ligipääs masti asukohale on piiratud; kohalik geoloogia on keeruline; koormused on liiga suured - võib osutuda vajalikuks vundamendi valamine kohapeal. Sellisel juhul võib vundamendi kuju ja mõõtmed erineda tüüpelementidest. Vaivundamendid Juhul kui mõjuvad koormused on liiga suured, või kohalikud geoloogilised tingimused keerulised, kasutatakse vaiasid. Tõmbe- ja survekoormuste esinemisel vundamendil kasutatakse injektsioon- ankruvaiu. Kui vundamendile mõjuvad ainult tõmbe- või survekoormused võib sõltuvalt geoloogiast ja koormustest tulla kõne alla ka alternatiivsete vaiade kasutamine (mikrovaiad, kruvivaiad vms). Vaiade arv, asetus ja pikkus sõltub geoloogilistest tingimustest ning mõjuvatest koormustest. Sõltuvalt koormustest võib osutuda vajalikuks vaiade rostvärgid omavahel ühendada taladega. Rostvärke ühendava tala materjalina võib kasutada kas terast või raudbetooni. Materjali valik sõltub koormustest ja masti asukoha ligipääsetavusest. Rostvärkide peale rajatakse raudbetoonist postament, mille külge ankurdatakse masti jalg. Vundamentide rajamine Vundamentide paigaldamiseks/rajamiseks tuleb teostada kõigepealt kaevetööd vajaliku sügavuseni. Kui kaeviku põhja pinnas võimaldab paigaldada/rajada vundament lubatavate tolerantsidega, siis võib tööd teostada otse pinnasele. Kui see pole võimalik, siis tuleb rajada kaeviku põhja killustikust tasanduskiht. Killustikukiht tuleb tihendada selliselt, et selles ei saaks toimuda järel tihenemist. Tööprojektis tuleb täpsustada killustikukihi pealt mõõdetava elastsusmooduli väärtus. Kaeviku küljed tuleb toestada või rajada kaevik piisava nõlvusega, mis välistab nõlvade varisemise. Lahendus, mis võtab arvesse kaeviku sügavust ja kohalikku geoloogiat, antakse tööprojektis. Peale vundamendi elementide monteerimist või vajadusel valamist tuleb teostada tagasitäide. Sobivusel võib tagasitäiteks kasutada kohalikku väljakaevatud pinnast. Tagasitäiteks ei ole lubatud kasutada turvast, kändusid ega teisi orgaanilisi aineid või huumust sisaldavaid pinnaseid. Tagasitäide teostada kihtidena, mille maksimaalne paksus on 30 cm. Tagasitäite tihendusteguriks tuleb saada 0,95. Tagasitäite mahukaal täpsustatakse tööprojektis, kuna see sõltub kohapealsest pinnasest. Tagasitäite teostamisel jälgida, et vundamendi betoonosa ulatuks üle maapinna vähemalt 30 cm. Vundamentide rajamisel jälgida standardis EVS-EN 13670:2010 (Betoonkonstruktsioonide ehitamine) toodud lubatavaid tolerantse. 4.4. Maandus ja potentsiaaliühtlustus Trassi üldine iseloomustus Arvestades liini üldiseid maandussüsteemide koostamise põhimõtteid asub valdavalt maandussüsteemi toimiv osa kavandataval liinil 1-4m sügavusel, erandina on maandurina toimivad vaivundamendi injektsioonvaiad, mille sügavus võib ulatuda kuni 15 meetrini. Pinnase eritakistuse väärtused jäävad üldjuhul antud lõigus vahemikku 150-300Ω·m. Tulenevalt lõikude iseloomustusest on üldjuhul liini trassil pinnase eritakistused alla 500Ω·m, mis võimaldavad kasutada ära masti maandussüsteemi osana masti r/b- ja vaivundamente. Põhiprojekt Balti-Tartu L300 330 kV õhuliini rekonstrueerimine: LEONHARD WEISS OÜ 10013K8 Lk 13 Saare AJ 110 kV õhuliini ühendus Ver 1 - 24.04.2020 Õhuliini mastide maandus ja potentsiaaliühtlustus on määratud lähtuvalt kolmest aspektist: töökindlus ehk eelkõige äikesekaitse, ohutus ehk lubatud puutepinge ja maanduspaigaldise mehaaniline vastupidavus paigaldist läbivatele vooludele. Õhuliini maanduste arvutusteks kasutatavad täiendavate lähteandmete koond ja selgitused on toodud eraldi dokumendis seletuskirja lisana nimega 10013K8_PP_AA-3-03_v01_Tehnilised-lahteandmed-maandus. Kuna antud liin kulgeb peaaegu kogu ulatuses kas metsas või põllumaal on inimeste ja koduloomade sagedane viibimine ebatõenäoline ja mastide maanduspaigaldise ja maandustakistuse puhul piisab eeltoodud töökindlusest tulenevatest maandustakistustest. Kohti kus mõnele mastile täiendav puute- ja sammupingete tagamine oleks vaja ette näha ei ole. Maandustakistuse väärtused tuleb lõplikult mõõta ja tulemused esitada Tellijale garantiiperioodi lõpule eelneval suveperioodil. Kui maanduri maandustakistus osutub lubatust suuremaks lisatakse vajaliku pikkusega rõht- või vertikaalmaanduselektroodid. 4.5. Faasijuhtme tüüp ning OPGW üldine iseloomustus 110 kV õhuliinile paigaldatakse terasalumiinium juhe 242-AL1/39-ST1A, üks juhe faasis. Juhtmed peavad vastama standardi EVS-EN 50182 nõuetele. Juhtmete terassüdamikud peavad olema kaetud korrosioonivastase määrdega. Pikiprofiili koostamisel on arvestatud juhtme mehaanilise pingega paigaldusel 65 N/mm² aasta keskmisel temperatuuril ja juhtmete suurima temperatuuriga +80°C, millest on arvestatud profiilile juurde juhtme lõplik venimine. Valitud pingsus vastab vibratsiooni seisukohast hankedokumentatsioonis sätestatud kriteeriumitele. Juhtme tehniline kirjeldus ja andmed on toodud tabelis 10013K8_PP_EL-7-05-01_v01_Faasijuhtme-tehn. 110 kV õhuliinile paigaldatakse 48-kiuline Single-mode OPGW tüüpi optilise kaabliga piksekaitsetross. OPGW kinnitustarvikud valitakse vastavalt tootjapoolsele juhendile. Optiline kiud peab vastama kehtivale standardile TU-T G.652.D LL. OPGW ja tema tarvikud peavad olema võimelised mehaaniliselt ja elektriliselt taluma vähemalt 16 kA maalühisvoolu. L300 lühisvoolude jaotus on esitatud projekti 10013K1 mahus eraldi joonisel. 330 ja 110 kV ühispaigaldusega liinil või viimase ühendusel 110kV liiniga arvestada piksekaitsetrossi ning maanduspaigaldiste dimensioneerimisel lühisvooluga, mis annab suurema termilise koormuse. Selline maalühisvool ei tohi põhjustada optikakiudude optiliste omaduste ajutist ega püsivat halvenemist. 110 kV õhuliini maalühisvoolude kestvuseks tuleb võtta 0,6 sekundit ning 330 kV õhuliini maalühisvoolude kestvuseks 0,4 sekundit. Faasijuhtmete ja piksekaitsetross tarvikute termilise vastupidavuse arvutamisel tuleb võtta aluseks 1,0 sekundit. Täiendavaid märgupalle juhtmetele ega OPGW ette nähtud ei ole. 4.6. Isolatsioon ja liinitarvikud Õhuliini isolatsioonitase peab vastama normile, kus nõutav ühiklekkeraja pikkus ≥ 34,7 mm/kV. Erandina kasutada ristumisel põhimaanteega piirnevatel mastidel isolatsioonitaset ≥ 43,3 mm/kV kohta. Kandekettides tuleb kasutada 70 kN tõmbetugevusega klaas-taldrikisolaatoreid vastavalt standarditele EVS-EN 60383-1 muna-pesa tüüp ühendustega vastavalt EVS-EN 60372. Eelneva analoogia põhjal tuleb pingutuskettides kasutada 120 kN tõmbetugevusega klaas-taldrikisolaatoreid vastavalt standarditele EVS-EN 60383-1 ja pesa tüüp vastavalt EVS-EN 60372. Liinitarvikute kasutamisel tuleb lähtuda üldnõuded peatükis toodud standarditest ja Tellija 700 seeria tehnilistest nõuetest. 5. Demontaaži tööd Liinijuhtmed ja piksekaitsetross Antud projekti mahus juhtmete demonteerimist pole ette nähtud, küll on ette nähtud viimaste ümberpaigutamist. Põhiprojekt Balti-Tartu L300 330 kV õhuliini rekonstrueerimine: LEONHARD WEISS OÜ 10013K8 Lk 14 Saare AJ 110 kV õhuliini ühendus Ver 1 - 24.04.2020 Mastid Demonteerimisele kuulub projekti mahus ainult:  L158 Mustvee- Saare ja L157 Tartu- Saare olemasolev sisestusmast, mis asendatakse uue mastiga. Demonteerimisel kasutada järgmist tehnoloogiat: Metallsõrestik mastid tuleb maha võtta kraana abil. Kui mast on tropitud kraana külge siis järgnevalt tuleb masti jalad lõigata lahti vundamentide küljest ja mast lasta maapinnale. Masti konstruktsioonid tuleb kohapeal tükeldada ja metall transportida metallijäätmetega tegelevasse ettevõttesse. Betoonmastid demonteerida kraana abil kogu pikkuses. Kui mast on tropitud kraana külge tuleb betoonitüvi kaevata vähemalt ühest küljest välja, riiglite olemasolul lõigata viimased enne tõstmist masti tüvest lahti. Mast lasta kas maapinnale või otse veosele. Betoonist tuleb eraldada armatuurraud ja transportida metallijäätmetega tegelevasse ettevõttesse. Betoonitükid tuleb purustada killustikuks ja käidelda vastavalt jäätmekäitlusseadusele. Vundamendid Metallsõrestik mastide vundamendi kael kaevata lahti ja purustada ühe meetri sügavuselt maa seest. Betoonist tuleb eraldada armatuurraud ja transportida metallijäätmetega tegelevasse ettevõttesse. Masti mille maasse kinnitus on teostatud monteeritavate raudbetoon seenvundamentidega ja asub kõrgel kupitsal (üle 0,8m) tuleb seenvundamendid lahti kaevata ja transportida ehitusjäätmete töötlemisega tegelevasse ettevõttesse. Betoonitükid tuleb purustada killustikuks ja käidelda vastavalt jäätmekäitlusseadusele. Masti vundamendi eemaldamiseks piisab lahti kaevamiseks kitsastes oludes ~0,5m alast ümber vundamendi maapealse osa. Tavaolukorras kohtades kus on ette nähtud rohu või muruala taastamine on arvestatud 1,5m alaga ümber masti, viimane on pinnase silumiseks saavutamaks mastialusele platsile ühtlase pinna. Isolaatorid Demonteerida kasutuseta jäävad isolaatorketid. Kõik isolaatorketid ja tarvikud on ette nähtud utiliseerida. Täpsemad mahud esitatakse demontaaži spetsifikatsioonis. Demontaaž ja jäätmete käitlemine Demonteeritavad mastid, mastidetailid, vundamendid ja juhtmed on objekti piirkonnas toodud asendiplaanidel ning kogused töömahtude tabelis. Komponentide demontaaž, liigiti kogumine, vedamine ja käitlejale üle andmine tuleb teostada Riigikogu 28. Jaanuari 2004 seadusest „Jäätmeseadus” nõuete kohaselt. Tööplatsilt koguda kokku ja sorteerida tööde käigus tekkinud ehitusjäätmed ja muu ehituspraht (traadi jupid, RB tükid vms). Tekkinud ehitusjäätmed taaskasutatakse või kõrvaldatakse nõuetele vastavas ehitusjäätmete käitluskohas. Ehitusjäätmeid käitlev isik peab omama sellekohast jäätmeluba või olema ehitusjäätmete käitlejana registreeritud Keskkonnaametis. Ehitusjäätmeid, mida jäätmevaldaja ei taaskasuta, ei tohi anda vedamiseks, kõrvaldamiseks või taaskasutamiseks üle isikule või ettevõttele, kellel puudub vastav jäätmeluba või kes ei ole ehitusjäätmete vedajana registreeritud Keskkonnaametis. Taaskasutamiseks kõlbmatu materjal koguda liigiti ehitusplatsil asuva(te)sse konteineri(te)sse ja transportida jäätmekäitluskohta. Keskkonnareostuse või -ohtlike objektide ilmnemisel koheselt teavitada Keskkonnaameti kohalikku osakonda. Ohtlikud jäätmed tuleb üle anda jäätmeluba või ohtlike jäätmete käitluslitsentsi omavale jäätmekäitlejale. 6. Mastide tähistamine Kõik mastid tähistatakse masti numbri, liini numbri ja elektriohumärkidega. Lisaks tavatähisele tähistatakse iga viies mast alates lõpumastist aerotähisega, millel on liini ja mastinumber. Põhiprojekt Balti-Tartu L300 330 kV õhuliini rekonstrueerimine: LEONHARD WEISS OÜ 10013K8 Lk 15 Saare AJ 110 kV õhuliini ühendus Ver 1 - 24.04.2020 Masti tähised kinnitatakse masti külge ristisuunas liini teljega liikudes/vaadates masti numbrite suurenemise suunas. Kui liin kulgeb paralleelselt teega ja mast on teele nähtav, kinnitatakse tähised mastide tee poolsele küljele (mitme tee olemasolul lähema või parema läbitavusega tee poolsele küljele), see lihtsustab tähise lugemist palja silmaga või binoklit kasutades. Nõuet ei rakendata kaheahelaliste liinide ja erimastide puhul, kui sildi paigutus raskendab ahelate paiknemise tõlgendamist. Mastide tähistamisel lähtuda Elering AS tehnilistest nõuetest: 701 Projekteerimine, „Õhuliinide tähistamine“. 7. Nõuded töövõtule ja töövõtjale Tööde teostaja peab vastama Seadme ohutuse seadusest tulenevatele nõuetele ning omama kehtivat registreeringut majandustegevuste registris. Ehitamise käigus peab ehitaja järgima kõiki Eesti Vabariigis kehtivaid õigusakte ja muid normdokumente niivõrd - kuivõrd on nad vajalikud käesoleva ehitise ehitamisel, kontrollimisel ja Tellijale üleandmisel. Ehitaja peab ehitise üle andma koos nõuetekohasust tõendava auditiga. Töövõtja on kohustatud sooritama ehitustööde Tellija poolt nõutavad muudatused, juhul kui need ei muuda töövõtja poolt teostatud tööde tulemust märgatavalt. Olenemata sellest, kas küsimus on tööde sooritamise täiustamises, kergendamises või muus. Muudatuste osas, mis eeldavad lisa kulutusi või nende hüvitamist, tuleb teha enne tööde algust kirjalik pakkumine, mis on pädev ainult ehitustööde Tellija poolt kinnitatuna koos vastavate lisa- ja hüvitamisele kuuluvate arvete esitamise korral. Enne tööde algust peavad olema Ehitustööde Tellijaga ja vajalike ametkondadega kooskõlastatud tööjoonised ning kasutatavad seadmed ja materjalid. Järelevalve inseneril või tellijal on õigus materjal või seade tagasi lükata, kui kõnesolev materjal või seade ei täida käesoleva hankes toodud Tellija nõudeid. Sellisel juhtumil peab töövõtja hankima teise materjali või seadme, et täita hankes toodud Tellija nõudeid. Ilma järelevalve inseneri kirjaliku heakskiiduta ei saa töövõtja peamiste seadmete tellimist teostada. Kõik materjalid peavad olema uued ning täitma tellija nõuetega sätestatud nõudeid ning nad peavad olema heaks kiidetud kooskõlas töövõtulepingu juhistega. Kõik materjalid ja seadmed peavad olema varustatud vajalikke sertifikaatidega ja materjalide passidega. Kui ei ole teisiti märgitud, peab töövõtja hankima sama tüüpi elemendi samalt tootjalt, kui see on praktilisest seisukohast mõistlik. Samuti peavad iga seadme komponendid nii palju kui võimalik olema valmistatud ja koostatud sama tootja poolt. Kõik vajalikud, ametkondade ja Tellija poolt nõutud mõõtmiste ja katsetuste kulutused kuuluvad töövõttu. Projekteerija poolt koostatud projektdokumendid ja tellija poolt esitatud täiendavad nõuded moodustavad üksteist täiendades elektriprojekti objekti. Juhul kui nimetatud dokumentides avastatakse ebaselgeid aspekte, mida ei õnnestu lahendada üldisi norme järgides, tuleb töövõtjal paluda täiendavaid selgitusi. Tööde selgituse lisas olevate dokumentide pädevusjärjekord on järgmine: • Pakkumiste ja lepinguga seotud dokumentides toodud andmed • Projekti seletuskiri; • joonised; Töövõttu kuuluvad seadustega ettenähtud ülevaatused. Töövõtja esitab kasutuselevõtu kontrolli protokollid ehituse Tellijale enne vastuvõtu kontrolli. Vastuvõtul kuuluvad esitamisele: • elektrotehniliste kontrollmõõtmiste protokollid; • maandustakistuse mõõtmine; Põhiprojekt Balti-Tartu L300 330 kV õhuliini rekonstrueerimine: LEONHARD WEISS OÜ 10013K8 Lk 16 Saare AJ 110 kV õhuliini ühendus Ver 1 - 24.04.2020 • potentsiaaliühtlustusahelate kontroll; • varjatud tööde aktid ja teostusjoonised: o maandusseadme kohta; o faasijuhtmete ja piksekaitsejuhtide kohta; o monteeritava vundamendi, vaia ja betoonitööde kohta; o masti metalli ja paigalduse kohta • teostusjoonised, mis hõlmab: projekteeritava objektiga seonduvad teostusjooniseid, elektripaigaldise nõuetekohasuse auditit. Lisaks eelpool toodud dokumentidele arvestada tellija 700 seerias toodud juhistele objekti vastuvõtmisel täiendavate dokumentide esitamise vajadusega. Töövõtja peab hoidma objektil viimaste jooniste kontrolleksemplari. Kontrolleksemplari on vajalik märkida töö ajal tehtud kõik muudatused. Kõik joonised täpsustatakse vastavalt lõplikule paigaldusele olenemata sellest, kes need joonised on koostanud. Kõik üleandmiseks valmis joonised ja jooniste nimekirjad märgitakse pealdisega TEOSTUSJOONIS ning varustatakse kuupäevaga. Töö eest vastutav isik kinnitab jooniste nimekirja oma allkirjaga. Ehitusplatsil teostatud muudatused viiakse sisse üle antavatesse joonistesse täpsustatud jooniste põhjal. Kõik joonised pealkirjastatakse ja nummerdatakse ühtemoodi, olenemata sellest, kes need joonised on koostanud. Elektritööde töövõtja koostab kasutusjuhendi. Tuleb koostada kõiki elektrisüsteeme hõlmavad dokumendid: • kasutusjuhendi ülesehitus ja sisukord; • süsteemide lühikirjeldus; • hooldusgraafikut; • süsteemide hoolduseks vajalikku infot. Tüübiga mainitud seadmeid võib asendada kasutuskoha suhtes omadustelt ja kvaliteedilt vastavate seadmetega. Töövõtja peab siiski hankima asendusele tellija nõusoleku. Vastavuse tõestamine, kui ka vastutus jääb siiski selle esitajale. Vahetuse esitaja peab edastama vahetuse omadusi iseloomustavad andmed ka vahetatava materjali kohta. Tõendamisega seotud kulud kannab nende esitaja. Seadmete paigutusel võtta arvesse hoolduse ja tööturvalisuse nõuded.
Allikas: Maanteeamet dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel