dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Maanteeamet
Väljaminev kiriAvalik

Kiri

Maanteeamet · 9. juuni 2020
Viit
16-2/19-0013/14999-3
Registreeritud
9. juuni 2020
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
OÜ Lignator Mets
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
16 Teemaa ja karjääride haldamise korraldamine
Sari
16-2 Teemaade omandamise ja kasutamiseks andmise alane kirjavahetus
Toimik
16-2/19-0013
Vastutaja
Uuno Pärik (MA, Teehoiuteenistus, Teemaa osakond)

Failid

  • 📎16-219-001314999-3 09.06.2020 Väljaminev kiri.bdoc1209 KB

Sisu (failidest)

Eksperthinnang nr. 0127-20V Aadress: Valga maakond, Tõrva vald, Leebiku küla, 23244 Kaubi- Maardina tee Hinnatav vara: Hoonestamata transpordimaa (katastriüksus tunnusega 61301:004:0583, mis kuulub kinnistu reg.osa nr. 16798350 koosseisu) Tellija: Maanteeamet Väärtuse kuupäev: 20.04.2020 Hindamisaruande kuupäev: 01.06.2020 Katastriüksuse hüvitusväärtus: 800 € 1 m2 hüvitusväärtus: 0,37 € Koostaja: /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Lapp Kutseline hindaja Kinnisvara nooremhindaja, tase 5, tunnistus nr. 151729 Eesti Kinnisvara Hindajate Ühingu juhatuse liige Kinnitaja: /allkirjastatud digitaalselt/ Virgo Laansoo Kutseline hindaja Vara hindaja, tase 7, kutsetunnistus nr. 151728 Maa hindaja litsents nr 100 MA-mh Eesti Kinnisvara Hindajate Ühingu liige Riiklikult tunnustatud ekspert SISUKORD KOKKUVÕTE ............................................................................................................................. 3 1. Hindamise alused ................................................................................................................ 5 1.1 Hinnatava vara ülevaatus ja hindamise eesmärk.......................................................... 5 1.2 Hindamise algandmed.................................................................................................. 5 1.3 Hindamisel tehtavad eeldused ja piiravad tingimused .................................................. 6 2. Hinnatava vara kirjeldus ...................................................................................................... 6 2.1 Kinnistusraamatu andmed ja õiguslik määratlus ........................................................... 6 2.2 Asukoht ........................................................................................................................ 6 2.3 Maakasutus .................................................................................................................. 8 3. Vara kestlikkus .................................................................................................................... 9 4. Turuülevaade ...................................................................................................................... 9 4.1 Majandusülevaade ....................................................................................................... 9 4.2 Valgamaa ja Tõrva valla hoonestamata elamumaade ja hoonestamata maatulundusmaade turuülevaade ......................................................................................... 11 4.3 Turustatavuse analüüs ............................................................................................... 13 4.4 Pakkumisinfo .............................................................................................................. 13 4.5 Müügitehingud............................................................................................................ 14 5. Hindamine ......................................................................................................................... 14 5.1 Vara parim kasutus .................................................................................................... 14 5.2 Hindamismeetodi valik ............................................................................................... 14 5.3 Hüvitusväärtuse hindamine ........................................................................................ 15 Lisa 1 Fotod ............................................................................................................................. 17 Lisa 2 Kinnistusraamatu väljavõte ............................................................................................ 18 Lisa 3 Maa-ameti avaliku teenuse kitsenduste andmed ............................................................ 19 Vastavuskinnitus standardi nõuetele ........................................................................................ 20 2 Eksperthinnang nr. 0127-20V KOKKUVÕTE HINNATAVA VARA KOONDANDMED Hinnatav vara Hoonestamata transpordimaa (katastriüksus tunnusega 61301:004:0583, mis kuulub kinnistu reg.osa nr. 16798350 koosseisu) Aadress Valga maakond, Tõrva vald, Leebiku küla, 23244 Kaubi-Maardina tee Omanik osaühing Lignator Mets (registrikood 10476666) Katastritunnus 61301:004:0583 Kinnistu registriosa nr 16798350 Omandivorm Kinnisasja osa - katastriüksus Katastriüksuse pindala 2150 m2 Äralõike pindala Kogu kinnistust teostatakse äralõige hinnatava katastriüksuse ulatuses HINDAMISARUANDE KOONDANDMED Hinnangu eesmärk Katastriüksuse hüvitusväärtuse hindamine, esitamiseks Maanteeametile Väärtuse liik Katastriüksuse hüvitusväärtuse hindamine Ülevaatuse kuupäev 20.04.2020 Väärtuse kuupäev 20.04.2020 Hindamisaruande kuupäev 01.06.2020 Tellija Maanteeamet Tellimusleping Kirjalik tellimus 24.03.2020 vastavalt töövõtulepingule 1- 8/20/0627-1 Hindamise eeldused Hindamise tavapraktikast väljuvad eeldused puuduvad Hinnang likviidsusele Likviidsus puudub või on väga madal Hindamistulemuse täpsus Keskmisest madalam, ±20% Käibemaks Ei lisandu käibemaks ja ei sisaldu käibemaks KOMMENTAARID Kinnistu koosneb neljast katastriüksusest, kuid vastavalt hindajale püstitatud lähteülesandele hinnatakse neist vaid ühte. Käesolevas eksperthinnangus on kirjeldatud vaid hinnatavat katastriüksust. Viide kinnistamisavaldusele (plomm) hoiatab, et menetlus on lõpetamata ning kinnistusraamatusse võib osa kandeid olla tegemata. 27.05.2020 on registreeritud kinnistamisavaldus nr 38506202050, seoses notari, Tartu notar Andrus Ruul, tehinguga nr 1914/2020. Omaniku esindaja Toomas Kondi andmetel on kanne seotud kinnistu koosseisu kuuluvate Põhja-Raudsepa ja Lõuna-Raudsepa nimeliste katastriüksuste võõrandamisega. HINDAMISTULEMUS • Katastriüksuse hüvitusväärtus 800 (kaheksasada) €. • 1 m2 hüvitusväärtus 0,37 €. Kinnisasja hüvitusväärtuse hindamise tabel Muutuja Jah/Ei Kirjeldus ja mõju Hüvitusväärtus=turuväärtus Jah Hüvitusväärtus=asendusmaksumus Ei Otseselt kaasnev varaline kahju: 3 Eksperthinnang nr. 0127-20V 1. ehitise likvideerimine või kasutuks muutumine, Ei samuti muude parenduste kasutuks muutumine 2. detailplaneeringu elluviimise võimaluse Ei kaotamine või ehitusvõimaluse vähenemine või kaotamine 3. metsa, muu taimestiku ja istanduse hävimine Ei 4. kinnisasjalt avalikult kasutatavale teele Ei juurdepääsu likvideerimine või pikenemine 5.muu kahju Ei Saamata jääv tulu: 1. tegutseva ettevõtte tegevuse peatamine Ei 2. piiratud asjaõiguse või rendi-ja üürilepingust Ei tulenev saamata jääv tulu 3.muu tulu Ei Koostaja: /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Lapp Kutseline hindaja Kinnisvara nooremhindaja, tase 5, tunnistus nr. 151729 Eesti Kinnisvara Hindajate Ühingu juhatuse liige Kinnitaja: /allkirjastatud digitaalselt/ Virgo Laansoo Kutseline hindaja Vara hindaja, tase 7, kutsetunnistus nr. 151728 Maa hindaja litsents nr 100 MA-mh Eesti Kinnisvara Hindajate Ühingu liige Riiklikult tunnustatud ekspert 4 Eksperthinnang nr. 0127-20V 1. HINDAMISE ALUSED Hindamisel on lähtutud Eesti varahindamise standarditest EVS 875, kehtivast seadusandlusest ja Eesti Kinnisvara Hindajate Ühingu heade tavade koodeksist. Hüvitusväärtus (compensation) üldmõiste, mis on seotud kahjude hüvitamisega kinnisvara omandiõiguse ja muude varaliste õiguste kitsendamisel, sundvõõrandamisel ja muudel sarnastel eesmärkidel (EVS 875-12). Turuväärtus on hinnangul põhinev summa, mille eest vara peaks väärtuse kuupäeval minema üle tehingut sooritada soovivalt müüjalt tehingut sooritada soovivale ostjale sõltumatus ja võrdsetel alustel toimuvas tehingus pärast kõigile nõuetele vastavat müügitegevust, kusjuures osapooled on tegutsenud teadlikult, kaalutletult ning ilma sunduseta (EVS 875-1). Ülevaatuse kuupäev on kuupäev, millal teostati hinnatava vara ülevaatus. Ülevaatuse kuupäev peab alati eelnema väärtuse kuupäevale (EVS 875-1). Väärtuse kuupäev on kuupäev, mille seisuga hindamistulemus (väärtus) on esitatud (EVS 875- 1). Hindamisaruande kuupäev on kuupäev, millal hindamisaruanne on allkirjastatud (EVS 875-1). 1.1 Hinnatava vara ülevaatus ja hindamise eesmärk Ülevaatuse kuupäev 20.04.2020 Ülevaatuse teostanud hindaja Kutseline hindaja Karin Lapp Ülevaatuse juures viibinud isik Hindaja teostas vara ülevaatuse ainuisikuliselt Ülevaatuse ulatus Kogu katastriüksus Ülevaatuse põhjalikkus Visuaalne ülevaatus, erivahendeid ei kasutatud Hindamise eesmärk Katastriüksuse hüvitusväärtuse hindamine, esitamiseks Maanteeametile 1.2 Hindamise algandmed Allikas: Kuupäev: EVS Standardiseeria 875 Kinnistusraamatu väljavõte 27.05.2020 Kinnisvaraportaal www.kv.ee 04.05.2020 AS Regio Eesti kaart www.kaart.delfi.ee 04.05.2020 Maa-ameti kodulehekülg www.maaamet.ee ja kaardirakendus 04.05.2020 Lahe Kinnisvara ja Maa-ameti tehingute andmebaas 18.05.2020 Kohaliku omavalitsuse veebilehekülg 15.05.2020 Kohapealne ülevaatus 20.04.2020 Omaniku esindaja Toomas Kondi suulised selgitused telefoni teel 29.05.2020 Tellija poolt edastatud kirjalik informatsioon ja äralõigete plaanid 07.04.2020 Allhanked - Hindaja peab andmeallikaid usaldusväärseteks Jah 5 Eksperthinnang nr. 0127-20V 1.3 Hindamisel tehtavad eeldused ja piiravad tingimused Eeldused Hindamisel oleme eeldanud, et esitatud andmed ja informatsioon on korrektsed. Hindaja ei vastuta hinnangus olevate valeandmete eest, mille õigsuse kontrollimiseks eksperthinnangu koostamise käigus puudub hindajal võimalus või põhjendatud vajadus. Hindajal ei ole pädevust saastatuse ja saastuse ohu uurimiseks ega avamiseks, mistõttu ei ole hindaja vastavaid uuringuid teostanud, samuti ei ole hindajale esitatud andmeid vastavate ohtude olemasolust. Seega oleme eeldanud, et mingit saastatust või saastuse ohtu ei ole või et saaste/saastusohu kõrvaldamistööde maksumus ei ole väärtuse jaoks oluline. Kui pärast hindamist ilmneb, et hinnataval varal või selle läheduses paiknevaid varasid on kasutatud viisil, mis võib kaasa tuua saastumise, võib see vähendada hindamisaruandes esitatud väärtust“ (EVS 875-4). Piiravad tingimused Käesolev hindamisaruanne on esitatud konfidentsiaalselt tellijale ainult eespool avaldatud ja selleks ettenähtud eesmärgil. Hindaja ei saa võtta endale mingit vastutust juhul, kui seda kasutab keegi kolmas isik või kui seda tehakse selleks mitte ettenähtud eesmärgil (EVS 875-4). 2. HINNATAVA VARA KIRJELDUS 2.1 Kinnistusraamatu andmed ja õiguslik määratlus Aadress Valga maakond, Tõrva vald, Leebiku küla, 23244 Kaubi-Maardina tee Registriosa nr 16798350 Vara liik, omandivorm Kinnisasja osa - katastriüksus Omanik osaühing Lignator Mets (registrikood 10476666) Katastritunnus 61301:004:0583 Kinnistu pindala 2150 m2 Sihtotstarve Transpordimaa 100% Kanded registriosa III Puuduvad jaos Kinnistusraamatu väljavõte on toodud eksperthinnangu lisas nr 2. Kanded registriosa IV Puuduvad jaos Kinnistusraamatu väljavõte on toodud eksperthinnangu lisas nr 2. Maa-ameti kitsenduste Väärtust mõjutavad kitsendused puuduvad. kaardi Maa-ameti kitsenduste väljavõte on toodud eksperthinnangu lisas järgsed kitsendused nr 3. Rendilepingud Hindajatele teadaolevalt puuduvad 2.2 Asukoht Makroasukoht Paiknemine Hinnatav vara asub Valgamaal Tõrva vallas Leebiku külas. Tõrva linn asub ligikaudu 10 km kaugusel, maakonnakeskus Valga linn asub ligikaudu 32 km kaugusel. 6 Eksperthinnang nr. 0127-20V Allikas: kaart.delfi.ee Mikroasukoht Iseloomustus Naabruses hoonestatud ja hoonestamata maatulundusmaad. Hajaasustuspiirkonnale iseloomulikult üksikelamud kõrvalhoonetega, lisaks metsa- ja põllumassiivid. Katastriüksus piirneb hoonestatud ja hoonestamata maatulundusmaaga. Haljastus Piirkonnas nii madal- kui ka kõrghaljastus, põllu- ja metsamaad Juurdepääs Avalikult kasutatavalt asfalt-ja kruusakattega teedelt Parkimisvõimalus Kinnistutel või teede ääres, piirkonnas tasuta parkimine. piirkonnas Kaugused Sotsiaalobjektid Ühistransport 10 km raadiuses 800 m raadiuses 7 Eksperthinnang nr. 0127-20V Allikas: kaart.delfi.ee 2.3 Maakasutus Katastritunnus 61301:004:0583 Kaardirakenduse plaan Allikas: Maa-ameti avalik teenus (lennuaeg 07.04.2019) Kuju, reljeef Pikliku väljavenitatud kujuja, kompaktne, tasase reljeefiga Katastriüksuse pindala ja 2150 m2 sh kõlvikuline koosseis 603 m2 haritav maa 485 m2 metsamaa 1062 m2 muu maa Tegelikkuses on katatriüksus peamiselt kruusakattega tee Parkimine Võimalik parkida katastriüksusel Hooned ja rajatised Puuduvad 8 Eksperthinnang nr. 0127-20V Haljastus Haljastus puudub, katastriüksuse näol on peamiselt tegemist kruusakattega teega Piirded Puuduvad Planeeringud Tõrva valla üldplaneeringu järgi asub hinnatav transpordimaa katastriüksus kõrvalmaantee alal. Hindajatele teadaolevalt kehtestatud ega algatatud detailplaneeringuid ei ole. Kaasnevad kahjud ja Hindajad on seisukohal, et kaasnevat kahju ja saamata jäävat tulu, saamata jääv tulu mida kahju kandev isik saab, iseloomustab käesolevas hinnangus ainult katastriüksuse väärtus. 3. VARA KESTLIKKUS Kestlikkus ehk jätkusuutlikkus on ressursside kasutamise viis inimeste vajaduste rahuldamiseks, säilitades keskkonda sellisel moel, et vajaduste rahuldamine oleks võimalik mitte ainult praegu, vaid ka määramatus tulevikus. Kogu kestlikkuse valdkond koosneb kolmest osast: keskkonna, majanduse ja sotsiaalpoliitiline kestlikkus (EVS 875-10). Kuna kinnistu on hoonestamata ja arvestades tellimust, siis ei ole kestlikkuse ehk jätkusuutlikkuse analüüsi teostatud. 4. TURUÜLEVAADE 4.1 Majandusülevaade1 Märksõnad: majanduskasv, majandusprognoos, Eesti majandus, koroonaviirus • Majanduskriis on seni kõige rohkem tabanud teenindusasutusi ja transpordisektorit • Majanduslanguse suurus sõltub eelkõige sellest, kui kaua kestavad piirangud Eestis ja mujal ning kuidas ettevõtted kriisi üle elavad • Kui olukord leeveneb näiteks mai alguses, võib Eesti majandus kahaneda 6% • Kui olukord leeveneb näiteks augusti alguses, võib Eesti majandus kahaneda 14% • Kui olukord leeveneb kiiresti, siis peaks Eesti majandus taastuma üsna kiiresti ja järgmisel aastal võib näha kiiret kasvu. Kui piirangud kestavad kauem, siis taastub majandus aeglasemalt • Valitsuse abi tasub suunata valdkondadesse, mis aitavad ära hoida pikaajalise majanduskahju Praeguseks on ilmne, et koroonaviiruse pandeemiast tingitud piirangud kahjustavad oluliselt ettevõtete tegutsemisvõimalusi ning sel aastal Eesti majandus kahaneb. Negatiivne mõju majandusele avaldub erineval moel. Seni on Eestis koroonaviirusesse haigestunuid veel suhteliselt vähe, mistõttu otsene mõju haigestunute töölt eemalejäämise tõttu on olnud väike. Suuremat mõju on avaldanud karantiinis olemise nõue ja ka kogunemis- ja liikumispiirangute 1 Allikad Statistikaamet ja Eesti pank seisuga 25.03.2020, majanduse põhinäitajate tabel seisuga 31.12.2019. 9 Eksperthinnang nr. 0127-20V kehtestamine, tarneraskused, eksportturgude langus, tarbimiskindluse vähenemine ja piiride sulgemine ning transpordiühenduste vähenemine või suisa lõpetamine. Tegevusvaldkonnast sõltuvalt on kriisi mõju ettevõtetele erinev. Kõige kiiremini ja seni ka kõige enam on löök tabanud erinevaid teenindusasutusi: hotelle, restorane, ürituste ja reiside korraldajaid ning transpordisektorit. Siiski pole puutumata jäänud ka teised tegevusalad ning eriolukorra kestes hakkavad raskused süvenema. Koroonaviiruse pandeemiaga kaasnevat lõplikku majanduskahju ulatust pole võimalik täpselt prognoosida, küll aga saab anda ligikaudse hinnangu majanduslanguse suurusele eri stsenaariumite korral. Majanduslanguse suurus sõltub sellest, millal lõppevad pandeemiast tingitud piirangud ja taastub tavapärane tegevuskeskkond ning kuidas ettevõtted suudavad kriisi üle elada. Lühema piirangute aja korral on majanduse taastumine väga kiire, aga kui piirangud jäävad pikemaks ajaks, siis on oluliselt rohkem ettevõtteid, kes ei suuda kriisi üle elada ja majanduse taastumine saab olema märksa vaevalisem. „Eesti inimesed ja ettevõtted on viimase 30 aasta jooksul korduvalt näidanud, et muutuvate oludega kohanemisel ollakse väga paindlikud ja nutikad. Kümnekonna aasta tagusest sügavast kriisist taastus Eesti majandus teiste riikidega võrreldes väga kiiresti. Eesti ettevõtete paindlikkus ja majanduse kohanemisvõime annab põhjust loota, et ka koroonaviiruse põhjustatud majanduslangusest suudab Eesti majandus piirangute lõppedes kiiresti taastuda,“ ütles Eesti Panga president Madis Müller. Valitsuse praeguse otsuse kohaselt lõppeb eriolukord mai alguses. Kui samal ajal leevenevad piirangud ka mujal maailmas ning algab järkjärguline taastumine ja ettevõtete majandustegevuse normaliseerumine, kahaneb Eesti majandus sel aastal umbes 6%. Saamata jäänud maksutulud ja sotsiaaltoetuste kasv suurendavad valitsemissektori eelarve puudujääki selle stsenaariumi korral ligi miljardi euro võrra ehk üle 3% SKPst. See hinnang ei sisalda valitsuse poolt kavandatud abimeetmete mõju riigieelarvele. Viimaste sündmuste valguses võib mai alguseks kavandatud eriolukorra lõppemine siiski edasi lükkuda, mistõttu majanduslangus kujuneb arvatavasti suuremaks kui 6%. Iga nädal eriolukorra pikenemist Eestis ja eksportturgude taastumise edasilükkumist süvendab 2020. aasta majanduslangust umbes poole protsendi jagu. Kui piirangute periood pikeneb näiteks augusti alguseni, võtab lisaks pikemale surutisele ka sellest taastumine rohkem aega. Eesti majandus kahaneks sel juhul umbes 14%. Valitsemissektori eelarve puudujääk süveneks selle stsenaariumi korral kuni kahe miljardi euro võrra ehk 8% SKPst. See hinnang ei sisalda valitsuse poolt kavandatud abimeetmete mõju riigieelarvele. Tegelik majanduslanguse ulatus ja koormus valitsemissektori eelarvele sõltub valitsuse abipaketiga ette nähtud täiendavate kulutuste suurusest, milleks on praegu kavandatud umbes 2 miljardit eurot (umbes 7-8% SKPst sõltuvalt SKP vähenemise ulatusest). Osa sellest laekub maksudena riigikassasse tagasi, kuid koormus riigieelarvele saab sel aastal olema väga suur. Eesootava majanduslanguse valguses on selge, et kriisi mõjusid leevendades halveneb Eesti riigi rahanduslik positsioon kasvava võlakoormuse tõttu märkimisväärselt. Kuigi täiendav tugi majandusele valitsuse poolt on kujunenud olukorras tarvilik, tuleb otsuseid eelarveraha kulutamisel jätkuvalt langetada kaalutletult. On äärmiselt tähtis suunata riigi abi võimalikult tõhusalt ja ennekõike valdkondadesse, mis aitavad vältida pikaajalist kahju majandusele. Oluline on toetada inimesi ja ettevõtteid, et nad saaksid kriisiperioodil hakkama. Majanduse taastumist toetavaid samme valides tuleks vältida otsuseid, mis ei leevenda otseselt ja tõhusalt raskustesse sattunud ettevõtete ja eraisikute olukorda ning millele ei leita ühiskonnas laiapõhjalist toetust. 10 Eksperthinnang nr. 0127-20V Koroonaviiruse pandeemia mõju majandusele peetakse enamasti ajutiseks ja loodetakse, et majandusolukord taastub pärast kriisi. Samas tuleb olla valmis selleks, et kriis on pikem ja sügavam ning taastumisel kujuneb majandus teistsuguseks. Valitsus on juba välja kuulutanud mõjusaid otsuseid, mis on suunatud ettevõtete pankrottide ja töötajate koondamiste vältimisele ning inimeste sissetulekute säilitamisele. See, millised täiendavad majanduspoliitilised otsused oleksid kõige otstarbekamad, sõltub juba majanduslanguse kestvusest ja sellest tuleneva mõju ulatusest Eesti majanduse struktuurile. Seetõttu tasub oodata, millist mõju avaldab majandusele juba väljakuulutatud esimene abipakett ja alles seejärel teha otsused, millised on järgmised ja kaugeleulatuva mõjuga majanduse toetamise sammud. Tulenevalt väga muutuvast olukorrast ning asjaolust, et Eesti pank ei ole majanduse põhinäitajate prognoose veel uuendanud toome majanduse põhinäitajad seisuga 31.12.2019: 2018 2019 SKP jooksevhindades (mld eurodes) 26,04 28,04 SKP muutus püsivhindades (%) 4,8 4,3 THI-inflatsioon (%) 3,4 2,3 Töötuse määr (%) 5,4 4,4 Keskmine brutopalk (eurodes) 1310 1407 Keskmise brutokuupalga muutus (%) 7,3 7,4 Põhinäitajate prognoose ei ole hindamise hetkel eraldi välja toodud, kuna 17.12.2019 Eesti panga poolt koostatud prognoosid tänases olukorras enam ei kehti ning hindamise hetkel ei ole Eesti pank prognoose veel uuendanud. 4.2 Valgamaa ja Tõrva valla hoonestamata elamumaade ja hoonestamata maatulundusmaade turuülevaade 2020.a. on Valga maakonnas hoonestamata elamumaadega teostatud 13 ostu-müügitehingut, keskmise hinnaga 2,07 €/m2. 2019.a. on teostatud hoonestamata elamumaadega 27 ostu- müügitehingut. Keskmine hind on püsinud 2015-2020.a. 2-6 €/m2 vahel. Pinnaühiku hind (€/m2) Keskmine Aasta Arv Minimaalne Maksimaalne Mediaan Keskmine pindala, m2 2015 18 21 600 0,03 7,80 1,43 2,19 2016 26 35 538 0,20 42,19 0,93 3,73 2017 29 5 976 0,06 11,27 0,81 2,26 2018 27 6 965 0,00 16,93 0,73 2,54 2019 27 6 276 0,24 95,36 1,60 6,20 2020 13 9 646 0,16 6,98 1,12 2,07 Tabel 1. Valga maakonna hoonestamata elamumaade hinnainfo, 2020.a. andmed seisuga 14.05 Allikas: Maa-ameti avalik hinnastatistika Nõutumad hoonestamata elamumaad paiknevad suuremates linnades või hea taristuga piirkondades või nende vahetus läheduses. Soovitakse krunti, millel on olemas ehitusõigus ja tehnovõrgud (vähemalt elektriühendus). Ostjad hindavad ka kõrghaljastuse olemasolu ja head juurdepääsu (eelkõige asfaltkattega teelt). Kruntide ostmine on siiski raskendatud, sest pankade finantseerimistingimused on karmid. Krediidiasutused eelistavad, et krunt oleks oma vahenditest soetatud ja pigem finantseeritakse elamu ehitust. Nõutumad krundid on suuruses 1000-5000 m2, kuid Valga linnas on enamik krunte väiksemad. Pakkumises on elamumaid siiski vähe, enamasti on tegemist amortiseerunud hoonestusega kinnistutega, mille puhul peab arvestama ka lammutuskuludega. 11 Eksperthinnang nr. 0127-20V Hoonestamata maatulundusmaade näol on eelkõige tegemist põllu- ja metsamaadega. 2020.a. teostati Valgamaal kokku 64 ostu-müügitehingut, keskmise hinnaga 0,44 €/m2. Keskmine müüdud kinnistu pindala oli ligikaudu 10 ha. Metsamaade hinnad sisaldavad ka kasvava metsa puidutagavara, mis sõltuvalt puu liigist mõjutab oluliselt kinnistu hinda. Valgamaa hinnastatistika hoonestamata maatulundusmaade osas on järgmine: Pinnaühiku hind (€/m2) Tehingute arv, Aasta tk Keskmine pindala m2 Minimaalne Maksimaalne Mediaan Keskmine 2015 421 122 884 0,00 2,22 0,20 0,26 2016 328 106 472 0,03 3,69 0,25 0,31 2017 319 104 129 0,01 4,19 0,25 0,31 2018 253 114 676 0,00 11,16 0,30 0,50 2019 294 103 716 0,05 6,51 0,37 0,47 2020* 64 105 598 0,01 2,08 0,36 0,44 Allikas: Maa-amet, tehingute andmebaas *andmed seisuga 14.05 Arvestada tuleb, et selle tehingustatistika hulgas on ka tehingud, mis ei ole vabaturu tehingud (võõrandamine sugulaste vahel, võõrandamine isikule, kelle kasuks on seatud kasutusvaldus (maa maksustamishinnaga), riigi maa müük enampakkumisel jms. Suurt rolli põllumajanduslikus kasutuses olevate maade nõudluse kasvus mängivad mitmed PRIA poolt vahendatavate põllumajanduslike tegevus- ja investeeringutoetuste taotlemise võimalus. Nõutumad on maaüksused, mis on vähemalt keskmise suurusega või suuremad (alates 10 ha), kompaktsed ja korrapärase kujuga. Selliseid maaüksuseid on lihtsam harida ja ülalpidamiskulud on madalamad. Samuti mõjutab oluliselt põllumaade hinda nende viljakus ja mullatüüp. Rohumaatüübilised haritavad maad on madalamalt nõutud. Tõrva vald Elamumaa tehingute arv on olnud üsna stabiilne jäädes vahemikku 5-10 tehingut aastas. Keskmised hinnad on vallas viimastel aastatel pigem püsinud stabiilsena välja arvata 2019 aasta, kus keskmine tehingu hind oli eelnevatest aastatest umbes kahe korra kõrgem, kuigi tehingute arv jäi sarnaseks. Tehingute arv on väga väike, mistõttu statistika ei ole usaldusväärne. Kuna otsest arendustegevust Tõrva vallas ei toimu (müüakse pigem valmis või ehitusjärgus elamuid), siis ei saa välja tuua piirkondi, kus aktiivselt hoonestamata elamumaid müüakse. Hoonestamata maatulundusmaade puhul on olulisemaks teguriks põllumajandustootjate lähedus ja tööjõu kättesaadavus. Väljavõte Maa-ameti tehingute statistikast Tõrva valla hoonestamata elamu (E)- ja maatulundusmaade (M) kinnistute müügitehingute kohta 2016.-2020. aastal: Pinnaühiku hind (€/m2) Siht- Tehingute Keskmine Aasta otstarve arv, tk pindala, m2 Minimaalne Maksimaalne Mediaan Keskmine 2016 E 10 2 135 0,45 4,20 1,34 1,67 M 108 116 852 0,05 1,15 0,32 0,33 2017 E 8 3 487 0,36 4,47 1,32 1,62 12 Eksperthinnang nr. 0127-20V M 104 110 377 0,02 2,86 0,30 0,34 2018 E 5 3 776 0,12 2,83 0,66 1,37 M 92 116 331 0,01 11,16 0,39 0,53 2019 E 7 6 604 0,52 7,81 2,61 3,14 M 125 133 432 0,05 1,37 0,38 0,42 2020 E 3 *** *** *** *** *** M 22 133 706 0,09 2,08 0,42 0,58 Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas, 2020.a. andmed on seisuga 20.05, *** andmed kuvatakse vaid juhul kui on toimunud vähemalt 5 tehingut Hinnatav kinnistu asub Tõrva vallas Leebiku külas. Huvi ja nõudlus hoonestamata maatulundusmaade vastu on olemas. Maapiirkondades on oluline maaüksuse suurus ja juurdepääs. Tehingute vähesuse tõttu ei ole võimalik eraldi Leebiku küla hinnataset välja tuua – tehingud on harvad ja juhuslikud. 4.3 Turustatavuse analüüs Vara lõppkasutajad ja neid Riik või kohalik omavalitsus, väga väike sihtgrupp iseloomustavad tunnused Kas hinnatav vara rahuldab Ei rahulda, transpordimaad ei ole turul nõutud turusegmendi nõudeid Kui suur osa soovib ja on Suurem osa on võimeline ostma, väga väike hulk soovib. võimeline hinnatavat vara soetama Müügiperiood Likviidsus on väga madal või puudub, müügiperioodi prognoosida ei ole võimalik Missugused on oodatavad Pigem lähiajal languses, sest koroonaviiruse ülemaailmne mõju müügihinnad avaldab negatiivset mõju ka kinnisvaraturule. Sarnaste varade müügihinnad kujunevad läbirääkimiste käigus Alternatiivsed kasutused Puuduvad 4.4 Pakkumisinfo Pakkumiste arv Tõrva vallas on pakkumisel 5 hoonestamata maatulundusmaad, transpordimaid pakkumises ei ole Pakkumishinnad Puuduvad, sest pakkumises transpordimaid ei ole. Allikas: www.kv.ee Toome välja www.kv.ee portaalist üksiku väiksema maatulundusmaa pakkumise Valgamaalt: Pakkumis- Pindala, Hind, Asukoht Lisainformatsioon hind, € ha €/ha Juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt, Tõrva vald ebakorrapärase kujuga, looduslik rohumaa 4245 m2 4600 1,24 3710 Kirikuküla looduslik rohumaa, 3045 m2 metsamaa, PRIAs registreerimata, pigem sobilik ehitustegevuseks Hinnatav vara ei ole avalikus pakkumises Rõhutame, et eelpool toodud varade puhul on tegemist pakkumishindadega, mitte müügihindadega. On olemas võimalus, et pakkumishinnad avaliku müügi käigus oluliselt langevad või enampakkumise tingimustes tõusevad. Seepärast leiame, et leitud turuväärtuse ning pakkumishindade otsene võrdlemine ei suurenda leitud tulemuse täpsust. 13 Eksperthinnang nr. 0127-20V 4.5 Müügitehingud Müügitehingud transpordimaadega puuduvad, sest transpordimaa sihtotstarbega varad ei ole kinnisvaraturul kaubeldavad varad. Transpordimaa sihtotstarbega kinnistuid on küll müüdud, kuid üldiselt on sellistel juhtudel tegemist kohaliku omavalitsuse või maanteeameti poolt ostetud maadega näiteks teelaienduse eesmärgil. Kohalik omavalitsus ostab ka eraõigusliku juriidilise isiku käest avalikult kasutatavad teed, mis näiteks paiknevad elamukruntide arendusprojektis. Selliseid tehinguid on hindajatele küll teada, kuid tegemist on pooltevahelise kokkuleppeliste hindadega, mida ei saa käsitleda turutehingute- ja hindadega. 5. HINDAMINE 5.1 Vara parim kasutus Vara parim kasutus: hindamisstandard defineerib vara parimat kasutust kui vara kõige tõenäolisemat kasutust, mis on füüsiliselt võimalik, vajalikult põhjendatud, õiguslikult lubatav, finantsmajanduslikult otstarbekas ja mille tulemusena hinnatav vara omandab kõrgeima väärtuse (EVS 875-1). Transpordimaa sihtotstarbega varad ei ole kinnisvaraturul kaubeldavad varad. Üldjuhul on selliste maade omanikud kas riik või kohalik omavalitsus. Kui transpordimaa sihtotstarbega kinnistul puudub alternatiivne kasutus läbi elu- või ärikondliku ehitusõiguse, siis nendel kinnistutel turuväärtus puudub – neid ei saa vabal turul võõrandada. Tegemist on eriotstarbelise varaga. Eelneva tõttu on hindajad seisukohal, et hinnatava vara parimaks kasutuseks on selle olemasolev kasutus transpordimaana, alternatiivne kasutus puudub. 5.2 Hindamismeetodi valik Hindamisel on rakendatavad peamiselt kolm meetodit: võrdlusmeetod, tulumeetod ja kulumeetod. Meetodi valik sõltub peamiselt hinnatavast varast ning olemasolevast turuinformatsioonist. Hinnatava vara turuväärtuse hindamisel kasutame võrdlusmeetodit (sobivaim meetod sarnaste varade hindamisel). Võrdlusmeetod: Kinnisvara hindamisel võrdlusmeetodil lähtutakse eeldusest, et ükski informeeritud ostja ei ole nõus maksma omandatava vara eest rohkem, kui teine ostja hiljuti toimunud analoogse tehingu korral. Hinnatav vara peab olema võrreldav teiste analoogsetega nii füüsiliste tunnuste, asukoha, majandusliku otstarbe kui ka ajafaktori näitajate poolest. Turuväärtuse määramisel on aluseks seos, et turusituatsioon on hindamise hetkel vastav, st. turul olevate üksteist asendavate kaupade hinnad on võrdsed. Võrdlusmeetodi eelised seisnevad selles, et ta põhineb piirkonna tegelikel hindadel, võtab arvesse tegelikku nõudlust ja pakkumist ning on lihtsalt mõistetav ja põhjendatav. Antud meetodi puhul hinnatakse turuväärtus hinnatava vara ja hiljuti müüdud sarnaste varade võrdlemise alusel. Võrdlusmeetodi rakendamine ei ole tulenevalt vara olemusest võimalik. 14 Eksperthinnang nr. 0127-20V Äralõike hüvitusväärtuse hindamisel oleme lähtunud EVS875-12 punktist 6.3.4: Äralõike korral, mis oma suuruse, kuju jms näitajate poolest ei vasta kriteeriumitele, mis on omased turul vabalt kaubeldavatele kinnisasjadele, võib alusena kasutada ühikuväärtust, mis on omane kinnisasjadele, millega antud piirkonnas kaubeldakse. Hüvitusväärtuse hindamisel võtame aluseks piirkonnas tehtud hoonestamata maatulundusmaade tehingud. 5.3 Hüvitusväärtuse hindamine Vara hüvitusväärtus kujuneb 2019 IV kvartalis ja 2020.a. Valga maakonnas müüdud hoonestamata maatulundusmaade keskmise ühikuhinna kaudu. Valitud on tehingud, mille pindala on kuni 10 (k.a) ha ning millede kõlvikulise koosseisu hulgas on valdavalt haritav- ja/või põllumaa: Asukoht, Nr Tehingu aeg Kinnistu pindala, ha Hind, € Hind, €/ha vald 1 Tõrva vald 04.2020 3,43 10 000 2915 2 Otepää vald 04.2020 5,08 28 464 5603 3 Otepää vald 03.2020 7 26 000 3714 4 Otepää vald 04.2020 7 34 352 4907 5 Otepää vald 03.2020 5,08 19 000 3740 6 Otepää vald 02.2020 2,8 7000 2500 7 Otepää vald 02.2020 2,46 9500 3862 8 Tõrva vald 02.2020 5,32 33 000 6203 9 Otepää vald 01.2020 6,35 32 500 5118 10 Otepää vald 01.2020 2,42 3000 1240 11 Tõrva vald 02.2020 4,24 27 000 6368 12 Tõrva vald 01.2020 2,53 6500 2569 13 Valga vald 12.2019 1,9781 6900 3488 14 Tõrva vald 12.2019 1,9981 8000 4004 15 Otepää vald 12.2019 4,42 10 000 2262 16 Otepää vald 12.2019 7,07 20 000 2829 17 Tõrva vald 12.2019 7,36 30 000 4076 18 Tõrva vald 11.2019 4,39 13 190 3005 19 Valga vald 11.2019 1,9781 5000 2528 20 Tõrva vald 11.2019 7,36 12 000 1630 21 Tõrva vald 10.2019 5,53 27 000 4882 22 Tõrva vald 10.2019 3,7 13 900 3757 15 Eksperthinnang nr. 0127-20V 23 Tõrva vald 10.2019 8,72 32 300 3704 24 Tõrva vald 10.2019 5,18 19 500 3764 25 Tõrva vald 10.2019 5,35 21 800 4075 26 Tõrva vald 10.2019 6,32 23 800 3766 27 Tõrva vald 10.2019 5,58 21 000 3764 28 Tõrva vald 10.2019 8,97 33 700 3757 29 Tõrva vald 10.2019 1,5793 6000 3799 30 Tõrva vald 10.2019 6,58 24 500 3723 31 Tõrva vald 10.2019 4,92 18 500 3760 32 Valga vald 10.2019 9,1 30 600 3363 33 Valga vald 10.2019 6,9 23 200 3362 34 Valga vald 10.2019 8,28 27 800 3357 35 Valga vald 10.2019 1,6549 5700 3444 36 Otepää vald 10.2019 6,74 22 000 3264 Eelnevalt väljatoodud tehingute keskmiseks 1 ha hinnaks on 3670€, s.o 0,37 €/m2. Vara hüvitusväärtuseks kujuneb: 2150 m2 * 0,37 €/m2 = 796 ehk 800 (kaheksasada) €. Hinnatud tulemus on keskmisest madalama täpsusklassiga (+/- 20%). 16 Eksperthinnang nr. 0127-20V LISA 1 FOTOD 17 Eksperthinnang nr. 0127-20V LISA 2 KINNISTUSRAAMATU VÄLJAVÕTE Väljavõtte tegija: Karin Lapp Asutus: Lahe Kinnisvara Kesk-Eesti OÜ Kuupäev: 27.05.2020 16:00:44 Kinnistusosakond Tartu Maakohtu kinnistusosakond Uus registriosa number 16798350 Kinnistu nimi Korteri nr Õigsuse märge Elektrooniline registriosa omab õiguslikku tähendust: 19.02.2020 Digitoimik Kinnistustoimiku kõik dokumendid on digitaalsed alates 19.02.2020 Avaldus Viide kinnistamisavaldusele (plomm) hoiatab, et menetlus on lõpetamata ning kinnistusraamatusse võib osa kandeid olla tegemata. 27.05.2020 on registreeritud kinnistamisavaldus nr 38506202050, seoses notari, Tartu notar Andrus Ruul, tehinguga nr 1914/2020 I jagu KINNISTU KOOSSEIS Kande Sihtotstarve ja Avamine, koosseisu muudatused, Kande Katastritunnus Pindala number asukoht ühendamise ja jagamise kanded kehtivus Maatulundusmaa 100%, Valga maakond, Tõrva vald, Leebiku küla, Põhja- Raudsepa. Maatulundusmaa 100%, Valga maakond, Tõrva vald, 11,73 61301:004:0013 Leebiku küla, Lõuna- ha 17.02.2020 kinnistamisavalduse alusel 61301:004:0014 Raudsepa. 3,65 ha registriosa avatud kinnistu 635740 osa 1 kehtiv 61301:004:0581 Maatulundusmaa 18,9 ha eraldamisel 19.02.2020. Kohtunikuabi 61301:004:0583 100%, Valga 2150,0 Tiiu Karu maakond, Tõrva vald, m2 Leebiku küla, Vana- Raudsepa. Transpordimaa 100%, Valga maakond, Tõrva vald, Leebiku küla, 23244 Kaubi-Maardina tee. II jagu OMANIK Kande Kande Omanik Kande alus number kehtivus osaühing Lignator Mets 17.02.2020 kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 2 kehtiv (registrikood 10476666) 19.02.2020. Kohtunikuabi Tiiu Karu III jagu KOORMATISED JA KITSENDUSED Kinnistut koormavad piiratud asjaõigused Kande Märked piiratud asjaõiguste kohta, kannete Kande (v.a. hüpoteegid) ja märked; käsutusõiguse number muudatused ja kustutamised kehtivus kitsendused IV jagu HÜPOTEEGID Kande Hüpoteegi Märked hüpoteekide kohta, kannete Kande Hüpoteegid number summa muudatused ja kustutamised kehtivus 18 Eksperthinnang nr. 0127-20V LISA 3 MAA-AMETI AVALIKU TEENUSE KITSENDUSTE ANDMED 19 Eksperthinnang nr. 0127-20V VASTAVUSKINNITUS STANDARDI NÕUETELE • Käesoleva hindamisaruande koostanud ja kogu hindamistoimingu läbi viinud hindaja kutseline pädevus on piisav hindamistellimuse täitmiseks. • Käesolev hindamisaruanne ja kogu hindamistoiming vastab eesti kinnisvara hindamise standardiseeria EVS 875 nõuetele, sh hindamise headele tavadele. • Hindaja ei avalda hindamistoimingu käigus kogutud informatsiooni ja hindamistulemusi mitte kellelegi peale tellijaga kokkulepitud isikute, v.a. juhud kui seadus seda nõuab või kui see on vajalik kindlateks hindamise kutsealaga seotud toiminguteks. • Hindaja on tegutsenud sõltumatu hindajana. • Hindaja on tegutsenud erapooletult ilma mingite isiklike huvideta hindamistoimingu suhtes. • Hindaja poolt hindamistoimingu eest saadav tasu ei ole seotud hindamistulemusega. • Hindamistoimingus kasutatud ja hindamisaruandes esitatud andmed on hindajale teadaolevalt tõesed ja korrektsed. • Hindamistoimingus kasutatud ja hindamisaruandes esitatud analüüsid ja järeldused on kitsendatud ainult hindamisaruandes esitatud eelduste ja piiravate tingimustega. Koostaja: /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Lapp Kutseline hindaja Kinnisvara nooremhindaja, tase 5, tunnistus nr. 151729 Eesti Kinnisvara Hindajate Ühingu juhatuse liige Kinnitaja: /allkirjastatud digitaalselt/ Virgo Laansoo Kutseline hindaja Vara hindaja, tase 7, kutsetunnistus nr. 151728 Maa hindaja litsents nr 100 MA-mh Eesti Kinnisvara Hindajate Ühingu liige Riiklikult tunnustatud ekspert 20 Eksperthinnang nr. 0127-20V OÜ Lignator Mets [email protected] Teie 27.03.2020 Meie 09.06.2020 nr 16-2/19-0013/14999-3 Pakkumine kinnisasjast maaeralduse omandamiseks Edastasime Teile 25.03.2020 oma kirjaga nr 16-2/19-0013/14999-1, teate kinnisasja omandamise menetluse algatamise kohta, kuna riigitee 23244 Kaubi-Maardina km-tel 2.41-2.56 asub Teie kinnisasja (registriosa nr 16798350) kooseisus, katastriüksuse tunnusega 61301:004:0583, lähiaadressiga 23244 Kaubi-Maardina tee, Valga maakond, Tõrva vald, Leebiku küla, pindalaga 2150 m². Tuginedes Lahe Kinnisvara Kesk-Eesti OÜ poolt koostatud eksperthinnangule nr. 0127-20V on Teie kinnisasja äralõike hüvitusväärtuseks 795,50 eurot (0,37 eurot/m2). Kui nõustute kinnisasja võõrandamisega, makstakse teile kui kinnisasja omanikule kinnisasja omandamise menetluses kokkuleppe saavutamise eest täiendavat hüvitist (edaspidi motivatsioonitasu). KAHOS § 15 lg 3 kohaselt on motivatsioonitasu 20 protsenti tasust, kuid mitte vähem kui 0,8-kordne Statistikaameti avaldatud tehingule eelneva nelja kvartali keskmine brutokuupalk ja mitte rohkem kui 50-kordne keskmine brutokuupalk. Samuti lisandub eelnimetatud summadele ühekordne hüvitis asjaajamisega seotud kulude eest vastavalt KAHOS §-le 17. Tulenevalt eelnevast esitame pakkumise omandada äralõige Teile kuuluvast kinnisasjast tasudes Teile alljärgnevalt: maa eest makstav tasu – 795,50 eurot (0,37 eurot/m2), motivatsioonitasu – 1138.40 eurot, täiendav kulu asjaajamisega kaasnevate kulude eest – 132.00 eurot. Palume teiepoolset nõustumust või vastuväiteid esitatud pakkumuse osas hiljemalt 19.06.2020.a. Menetluse läbiviija kontaktid: Uuno Pärik, Vallikraavi 2, Rakvere tel. 325 8724, 509 3690, [email protected] Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee / [email protected], 620 1200 (kliendiinfo) / [email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused) Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Uuno Pärik maade projektijuht Lisad: eksperthinnang nr. 0127-20V 2 (2)
Allikas: Maanteeamet dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel