dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Maanteeamet
Sissetulev kiriAvalik

Kiri

Maanteeamet · 9. juuni 2020
Viit
15-1/20-0586/26562-2
Registreeritud
9. juuni 2020
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Keskkonnaamet
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
15 Taristu ehituse ja -remondi planeerimise ja ehitamise korraldamine
Sari
15-1 Tee- ja teerajatiste projektid ning ehituse täitedokumentatsioon objektide kaupa (sisaldab ka EL struktuurifondidest rahastatavaid projekte)
Toimik
15-1/20-0586
Vastutaja
Kaie Kruusmaa (MA, Strateegilise planeerimise teenistus, Taristu arendamise osakond, Projekteerimise talitus)
Lahendamise tähtaeg
9. juuni 2020

Failid

  • 📎Jõemõisa silla rekonstrueerimise projekteerimistingimustest.asice282 KB

Sisu (failidest)

Kaie Kruusmaa Teie 04.06.2020 nr 15-1/20-0586/26562-1 Maanteeamet [email protected] Meie 08.06.2020 nr 7-9/20/9586-2 Jõemõisa silla rekonstrueerimise projekteerimistingimustest Edastasite Keskkonnaametile kooskõlastamiseks riigitee 14101 Saare-Pala-Kodavere km 1,195 asuva Jõemõisa silla rekonstrueerimise projekteerimistingimuste eelnõu. Sild ületab Kääpa jõge1. Looduskaitseseaduse § 14 lõikest 1 tulenevalt on Keskkonnaameti kui kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolek nõutav projekteerimistingimuste ja ehitusloa andmiseks kaitsealal, hoiualal, püsielupaigas ja kaitstava looduse üksikobjekti kaitsevööndis. Jõemõisa sild ei paikne kaitstaval loodusobjektil, mistõttu ei ole Keskkonnaametil alust projekteerimistingimuste kooskõlastamiseks, kuid saame anda omapoolse arvamuse. Projekti koostamisel tuleb arvestada, et rekonstrueeritavast sillast vahetult lõunasse jääb Kääpa maastikukaitseala2 Tammeluha piiranguvöönd, mille kaitse-eesmärk elustiku mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine. Kääpa maastikukaitseala kuulub Natura 2000 võrgustikku Kääpa loodusalana3, kus kaitstakse loodusdirektiivi I lisas nimetatud elupaigatüüpe vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised järved (3140), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), lamminiidud (6450), vanad loodusmetsad (*9010), rohunditerikkad kuusikud (9050) ning soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080) ja II lisas nimetatud liikide - saarmas (Lutra lutra), palu-karukell (Pulsatilla patens), harilik hink (Cobitis taenia), harilik võldas (Cottus gobio) ja harilik vingerjas (Misgurnus fossilis) isendite elupaiku. Rekonstrueeritava silla lähikonnas levivad maastikukaitsealal Kääpa jõe mõlemal kaldal loodusala kaitse-eesmärgiks olevad lamminiidud (algavad umbes 10 m kaugusel sillast jõe mõlemal kaldal), mille kahjustamist (masinatega asjatut sõitmist jm) tuleb tööde käigus vältida. Kääpa maastikukaitseala kaitsekorralduskava (2016-2025) järgi toimub hingu, võldase ja vingerja isendite liikide kaitse läbi nende elupaikade (Jõemõisa järv, Papijärv ja Kaiu järv; elupaigatüüp vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised järved) kaitse. Kava kohaselt sobib hingule ja võldasele elupaigana ka Kääpa jõgi. Jõemõisa silla rekonstrueerimine ei ohusta eeldatavalt Kääpa jõe ja Kaiu järvestiku seisundit Kääpa maastikukaitsealal. 1 Keskkonnaregistri kood VEE1053700 2 Keskkonnaregistri kood KLO1000287; Vabariigi Valitsuse 15.09.2005 määrus nr 238 „Kääpa maastikukaitseala kaitse-eeskiri“ 3 Keskkonnaregistri kood RAH0000136 Narva mnt 7a / 15172 Tallinn / Tel 680 7438 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658 Tööde teostamisel tuleb jälgida, et tööpiirkonnas ei rikutaks Kääpa jõe looduslikku sängi ja et säiliks selle loomulik veerežiim. Vältida tuleb setete allavoolu liikumist (sh katkestada tööd ajutiste valingvihmade korral, mis tingivad kiire veetaseme tõusu jões). Vees toimuvad tööd tuleb kavandada suvisesse madalveeperioodi (juuli-september), mil neil on kõige väiksem mõju vee-elustikule. Projektis palume selgelt välja tuua võimalike jões toimuvate süvendustööde ja vette tahkete ainete paigutamise mahud, et saaks otsustada, kas on vajalik tegevus registreerida Keskkonnaametis veekeskkonnariskiga tegevusena, taotleda keskkonnaluba või on kohustuslik algatada keskkonnamõju hindamine. Keskkonnaloa4 taotlemine on vajalik üle 100 m³ süvendamiseks ja üle 100 m³ tahkete ainete uputamiseks, 5-100 m³ mahuga süvendamine ja vette tahkete ainete paigutamine tuleb Keskkonnaametis registreerida5 veekeskkonnariskiga tegevusena. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaili Viilma looduskaitse juhtivspetsialist Lõuna regioon Kai Kimmel 776 2418 [email protected] 4 Veeseadus § 187 punktid 8, 10 ja 11 5 Veeseadus § 196 lg 2 punktid 2 ja 5 2 (2)
Allikas: Maanteeamet dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel