Rahandusministeerium
[email protected] Meie 10.06.2020 nr 27-5/20/27553-1
Suur-Ameerika 1
15006, Tallinn
Riigihankelepingute muutmine
Maanteeameti poole on pöördunud Autoettevõtete Liit MTÜ ettepanekuga, mis taotleb
olemasolevate riigihangetel sõlmitud lepingute muutmist. Palume siinkohal teie õiguslikku
seisukohta, kas rahastamise põhimõtte muutmine hankelepingus on riigihangete seadusega
lubatud.
Selgituseks. Lepingutes on ka järgmisi sätteid:
- Tellija poolt makstava sihtotstarbelise toetuse suurus bussiliiniveo korraldamiseks igaks
järgnevaks eelarveaastaks sõltub liinikilomeetri maksumuse ning piletulu, kohalike omavalitsuste
toetuste ja muu tulu vahest. Järgmise perioodi liinikilomeetri hind vormistatakse lepingu lisana
arvestades ühistranspordi hinnaindeksi ja vedaja kulude muutumist.
- Vedajale makstav toetus on vedajale lepingu kohustuste täitmise eest makstav hüvitis, mille
tellija arvestab vedajale, korrutades lepingu objektiks olevatel bussiliinidel vastavalt sõiduplaanile
tegelikult teostatud töömahu (liiniläbisõidu km) lepingus sätestatud liinikilomeetri hinnaga
(eurot/km), millest arvestatakse maha piletitulu, kohalike omavalitsuste poolt vedajale makstud
toetus ja muud tulud.
- Liinikilomeetri maksumust korrigeeritakse 2 korda kalendriaastas vedaja taotlusel või
tellija enda algatusel.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kirke Williamson
juhataja
Lisa: Autoettevõtete Liit MTÜ pöördumine
Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee /
[email protected], 620 1200 (kliendiinfo) /
[email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused)
2 (2)
AUTOETTEVÕTETE LIIT Kirke Williamson 09.06.2020 Ühistranspordi osakonna juhataja Maanteeamet
[email protected] Ühistranspordi indeksi negatiivse tulemi võimalikkus Koroonaviiruse kiire leviku ja sellest tingitud eriolukorra kehtestamise tõttu on bussiettevõtete majanduslik olukord ja finantssuutlikkus oluliselt halvenenud. Sellest tulenevalt on vaja võtta tarvitusele meetmed, et vältida avalikul liiniveol tõrkeid sõitjate teenindamisel. 2020. aasta alguses olid ettevõtetel probleemid tööjõu leidmisega, mis oli suuresti seotud ka bussijuhtide madala töötasuga, mis ei jõudnud järele riigi keskmisele palgale. Riikliku Lepitaja vahendusel lepiti kokku bussijuhtide palgatõus kolmeaastaseks perioodiks. Üldtöökokkuleppe palganumbrid on bussiettevõtetele täitmiseks kohustuslikud. On tekkinud oht, et juhul, kui rakendub negatiivne ühistranspordi indeks, satuvad avaliku teenindamise lepingu sõlminud bussiettevõtted raskesse seisu. Seepärast on vajalik jätkusuutliku, riigieelarvest rahastatava bussiliikluse toimimiseks leida võimalused negatiivseks muutuvate indeksite (vana indeks, THI ja uus rakendatav indeks) rakendamata jätmiseks. Valdavas enamikus avaliku teenindamise lepingutes nähakse ette vedajatele makstava tasumäära korrigeerimine kaks korda aastas alljärgneva valemi kohaselt: I = 0,37* DKp + 0,35*Pp+0,16*THIp+0,12, kus I on veohinna korrigeerimise indeks (ÜT indeks); DKp on diislikütuse hinna muutumise koefitsient võrreldes möödunud aasta sama perioodiga; Pp on bussijuhtide keskmise palga muutumise koefitsient võrreldes eelmise aasta sama perioodiga; THIp on tarbijahinna indeksi muutumise koefitsient võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 0,12 on püsikulude osakaal, mida ei indekseerita. Nimetatud valem on kasutusel juba kaugelt enam kui 10 aastat ning vahepeal on toimunud vedajate kulude struktuuri olulised muutused, mille tulemusena veohinna indekseerimine endisel kujul ei taga enam vedaja tegeliku kulude ja veohinna sünkroonset muutumist, mis peaks olema veohinna indekseerimise eesmärk. Oluliselt on suurenenud tööjõukulude osakaal ning tänu uute ja säästlikumate busside kasutusele võtmisega vähenenud kütusekulu osakaal. Ees seisab veohindade muutmine 2021.a. I kvartaliks. Siinjuures arvestatakse kulude muutumist 2020.a. II-III kvartalis võrreldes 2019.a. II-III kvartaliga. Veohinna indekseerimine toimub vedaja tegelike kulude muutumise alusel, kuid veohinna kasv ei või olla suurem, kui indekseerimise perioodi ÜT indeks. Veohinna langetamist lepingutes otseselt ei sätestata. Diislikütuse hulgihind vedajatele oli 2019.a. II-III kv 0,989 EUR/l, 2020.a. oodatav hind samal perioodil on 0,780 EUR/l. Koefitsient DKp = 0,780/0,989 = 0,789. Bussijuhtide minimaalne töötasu vastavalt ETTA- ga sõlmitud üldtöökokkuleppele on: 2019.a. II-III kv 945 EUR/kuu 2020.a. aprilli- ja maikuus 945 EUR/kuu 2020.a. juuni-septembrikuus 1050 EUR/kuu, kaalutud keskmine II-III kv 1015 EUR/kuu Koefitsient Pp = 1015/945 = 1,074. THI muutus aprill 2020.a. võrreldes aprilliga 2019.a. oli -0,8%, muutuse koefitsient 0,992 THI oodatav muutumine 2020.a. II-III kv võrreldes eelmise aasta sama perioodiga -1,5%, muutumise koefitsient THIp = 0,985. ÜT indeks = 0,37*0,789+0,35*1,074+0,16*0,985+0,12 = 0,945 , mis võib tuua kaasa veohinna alanemise 5,5% võrra võrreldes eelmise aasta sama perioodiga . Samas on Maanteeamet tellinud Statistikaametilt maakonnaliinide tegelike kulude struktuuri analüüsi 2020. aastaks, milles toodud kulude struktuur on alljärgnev: Ds ( kütuse kulu osakaal ) = 29,1%, koefitsient 0,291 DP ( tööjõukulude osakaal ) = 48,1%, koefitsient 0,481 MP ( muude kulude osakaal ) = 22,8%, koefitsient 0,228. Selle alusel arvutatav ÜT indeks = 0,291*0,789+0,481*1,074+0,228*0,985 = 0,971 , mis võib tuua kaasa veohinna alanemise 2,9% võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. Samas kui 2021.a. I poolaasta veohindade korrigeerimine toimub 2020.a. II-III kvartali kulude baasilt, seisab alates 01.04.2021.a. ees bussijuhtide miinimumpalga tõus 1050-lt 1150-le eurole kuus (9,5%) vastavalt ETTA- ga sõlmitud üldtöökokkuleppele . Kuna tööjõukulud moodustavad Statistikaameti andmetel 48,1% vedaja kogukuludest, siis toob palgatõus kaasa vedaja kulude suurenemise 0,481*0,095 = 4,6% võrra . Antud tingimustes seaks veohindade langetamine vedajad raskesse olukorda. Eeltoodut arvestades teeme ettepaneku rakendada 2021.a. veohindade korrigeerimisel ÜT indeksit 1,0 juhul, kui veolepingutes sätestatud valemi kohaselt arvutatav ÜT indeks jääb alla 1,0. Kuna üksikutes avaliku teenindamise lepingutes toimub veohinna korrigeerimine THI muutumise alusel, teeme ettepaneku rakendada ka nendes lepingutes veohinna korrigeerimise indeksit 1,0 juhul, kui THI muutumise koefitsient on alla 1,0. Negatiivseks muutuva indeksi rakendamata jätmine aitaks kaasa uute bussijuhtide leidmisel ja olemasolevatele juhtidele kindluse andmisel, samuti sektori stabiilsemaks muutmisel. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Andrei Mändla Juhatuse esimees