Otepää Vallavalitsus Teie 18.03.2020 nr 6-7/635
[email protected]
Lipuväljak 13 Meie 10.06.2020 nr 15-2/20/14422-2
Otepää vald, 67405, Otepää, Valga
maakond
Andmed ja ettepanekud Otepää valla üldplaneeringu lähteseisukohtade ja KSH
väljatöötamise kavatsuse koostamiseks
Olete pöördunud meie poole, et saada teavet Otepää valla haldusterritooriumil asuvate teede ja
nende kaitsevööndite ulatuse ning muude meiega seotud ülesannete täitmiseks vajalike maa-alade
või objektide kohta, arvestamaks infoga üldplaneeringu koostamisel.
Otepää valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine (edaspidi KSH) on algatatud
Otepää Vallavolikogu 18.10.2018 otsusega nr 1-3/58.
Vastavalt Teie soovile edastame info Otepää vallas meie käimasolevate projektide kohta:
1. Riigitee 3 Jõhvi-Tartu-Valga km 190,299-203,924 asuva Vaardi-Õruste lõigu
rekonstrueerimine. Projektile on antud tingimused ja projekti lahendust veel pole,
projekteerimist alustatakse lähiajal.
2. Riigitee 46 Tatra-Otepää-Sangaste km 12,972-25,683 asuva Makita-Otepää lõigu
rekonstrueerimine. Projektile on antud tingimused ja projekti lahendust veel pole,
projekteerimist alustatakse lähiajal.
3. Riigitee 46 Tatra-Otepää-Sangaste km 26,875-33,473 asuva Otepää-Vidrike lõigu
rekonstrueerimine. Projekt on ekspertiisis. Projekti koostatakse vastavalt
projekteerimistingimustele. Projektiga nähakse ette õgvendus riigitee km 31,7-32,0.
4. Riigitee 69 Võru-Kuigatsi-Tõrva km 49,7-57,0 asuva Pringi-Kuigatsi lõigu
rekonstrueerimine. Projekt on valmis. Projekt on koostatud vastavalt
projekteerimistingimustele, tee trassi osas muudatusi pole; kavandatav ehitusaasta 2022.
Üldplaneeringu seisukohalt on oluline punktis 3 nimetatud projekt, mille palume võtta aluseks
üldplaneeringu riigiteede paiknemise kaardil, kus õgvenduse kohas kujutada projekteeritud tee
telg; samuti on kohane käsitleda seda üldplaneeringu seletuskirjas.
Vastavalt Teie soovile saame jagada WFS teenuse linki (https://teeregister.mnt.ee/290424/wfs)
kust saab vektorkujul andmeid teede jaotuse (riigi, kohalik, era), tee liikide, tee tüübi, katte
andmete jne kohta. Avalikult kasutatavate teede kaitsevööndid on määratud ehitusseadustikus §
71 lg 1-3.
28.04.2020 edastasime Teile kehtivate andmete alusel kohalike tervikteede kihi (Mehis Leigri e-
mail aadressidele
[email protected] ja
[email protected] ).
Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee /
[email protected], 620 1200 (kliendiinfo) /
[email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused)
Lisaks eelnevale esitame planeerimisseadusele (edaspidi PlanS), ehitusseadustikule (edaspidi
EhS) ja Maanteeameti põhimäärusele (edaspidi PM) tuginedes ettepanekud planeeringu
lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse koostamiseks.
Palume kohalikul omavalitsusel suunistega arvestada, kaaluda neid kohakeskselt, kajastada allpool
viidatut vastavalt üldplaneeringu täpsusastmele ja teha üldplaneeringu koostamise protsessis
sisulist koostööd meie taristu teenuste osakonna piirkondlike spetsialistidega.
1. Teedevõrgustiku, sealhulgas riigiteede ja kohalike teede üldise asukoha määramine:
1.1. Siduda üldplaneeringusse Valga maakonnaplaneeringuga 2030+ kavandatud teedevõrgustik -
so riigiteede perspektiivsed trassid sh ristumiskohad, kogujateed jms.
1.2. Analüüsida kohaliku teedevõrgustiku piisavust juurdepääsude tagamisel ning määrata
perspektiivsete kohalike teede (sealhulgas jalgratta- ja jalgteede) üldised asukohad.
Üldplaneeringu üks ülesanne on transpordivõrgustiku ja muu infrastruktuuri, sealhulgas kohalike
teede, raudteede, sadamate ning väikesadamate üldise asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste
määramine.
Riigiteede kolm põhiliiki on põhi-, tugi- ja kõrvalmaantee. Igal põhiliigil on oma funktsioon ja
need funktsioonid on leitavad majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määrusest nr 72 „Riigiteede
liigid ja riigiteede nimekiri“. Igal riigiteel eristatakse lisaks liigile tee klassi, mis on liiklussageduse
alusel määratav maantee tehnilist taset iseloomustav tunnus. Tee klassid on esitatud majandus- ja
taristuministri 05.08.2015 määruse nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisas „Maanteede
projekteerimisnormid“ (edaspidi normid).
Normidest nähtub, et nõuded kohaliku teedevõrgu ühendamiseks riigiteedega on klasside kaupa
erinevad. Näiteks esimese klassi teel võib olla ainult üks parempööretega ristumiskoht kahe
eritasandilise ristmiku vahel, kuid kuuenda klassi teel võib neid olla vastavalt vajadusele. Meile
teadaolevalt võib tulevikus muutuda normides klassipõhine käsitlus, mistõttu me ei pea täna
otstarbekaks klassipõhist käsitlust üldplaneeringusse sisse viia. Soovime üldplaneeringute
koostamise kontekstis kokku leppida suurema liiklussagedusega riigiteedele ühise nimetuse:
Kokkuleppeliselt eristatakse üldplaneeringutes teistest teedest olulise liiklussagedusega
teedena (edaspidi lühend OLT) riigiteed liiklussagedusega (AKÖL) >6000a/ööpäevas
sõltumata riigitee liigist. Liiklussagedused, millest üldplaneeringu koostamisel lähtuda:
https://maanteeamet.maps.arcgis.com/apps/View/index.html?appid=293d200a16454c1c84f2cfe3
5720149f
1.3. Soovitame analüüsida kohaliku teedevõrgu toimimist ja vastavalt PlanS § 75 lg 1 p 29 kaaluda
avalikes huvides erateede omandamist.
2. Riigiteest tekkivate kitsenduste määramine, sealhulgas tänava kaitsevööndi laiendamine,
riigitee kaitsevööndi vähendamine:
2.1. Riigitee kaitsevööndi laiuse kajastamisel lähtuda EhS § 71 lõikest 2 ja tänava puhul määrata
kaitsevööndi ulatus sama paragrahvi lõike 3 alusel.
2.2. Otepää linna ning Puka ja Sangaste alevikke läbivad riigiteed on EhS § 92 lg 3 mõistes
tänavad. Oleme hinnanud nimetatud asulaid läbivate riigiteede kaitsevööndite ulatust EhS § 71 lg
3 alusel ning välja kujunemata hoonestusjoone ja linliku keskkonna puudumise tõttu ning
maanteede funktsioonist lähtuvalt teeme ettepaneku suurendada riigitee kaitsevööndit kuni 30 m
äärmise sõiduraja välimisest servast järgmistes lõikudes:
Otepää linnas riigitee nr 46 Tartu – Otepää – Sangaste km 24,94 (70 km/h kiiruspiirangu
algus / asula piir) – 25,45 (70 km/h kiiruspiirangu lõpp)
Otepää linnas riigitee nr 71 Rõngu – Otepää – Kanepi km 16,356 (asula piir) – 16,888
(Tehase tn)
Otepää linnas riigitee nr 71 Rõngu – Otepää – Kanepi km 18,81 (asula piir) – 19,295
(ristmik riigitee nr 18148)
2 (6)
Otepää linnas riigitee nr 18148 Maaritsa – Otepää km 16,291(asula piir) – 17,084 (ristmik
riigitee nr 71)
Otepää linnas riigitee nr 23160 Otepää – Nüpli – Sihva km 0,0 (ristmik riigitee nr 46 /
Valga mnt) – 1,163 (asula piir)
Otepää linnas riigitee nr 23163 Alajaam – Vana-Otepää km 0,0 (ristmik riigitee nr 46 /
Tartu mnt) – 0,411 (50 km/h kiiruspiirangu algus)
Otepää linnas riigitee nr 23163 Alajaam – Vana-Otepää km 0,855 (50 km/h kiiruspiirangu
lõpp) – 1,049 (ristmik riigitee nr 18148)
Otepää linnas riigitee nr 23195 Otepää – Kääriku – Kurevere km 0,8 (Mäe tn) – 1,596
(Männi tn)
Otepää linnas riigitee nr 23237 Pedjamäe – Pühajärve km 0,122 (asula piir) – 0,443 (asula
piir)
Puka alevikus riigitee nr 23204 Puka – Kuigatsi km 0,0 (ristmik riigitee nr 23175 / Valga
mnt) – 1,0 (kiiruspiirangu lõpp / Kooli tn) paremal pool
2.3. Juhul kui olemasolev hoonestusjoon jätkub väljaspool linna ja alevikke, oleme valmis
kaaluma kohaliku omavalitsuse põhjendatud ettepaneku alusel EhS § 71 lõikest 2 tuleneva
kaitsevööndi laiuse vähendamist.
2.4. Peale üldplaneeringu kehtestamist tuleb kaitsevööndi laiuseid kajastav ja määrav joonis
esitada meile GIS või CAD formaadis.
3. Planeeringuala üldiste kasutus- ja ehitustingimuste määramine:
3.1. EhS § 70 lg 2 kohaselt on keelatud riigitee kaitsevööndisse ehitada ehitusloakohustuslikke
hooneid. EhS § 70 lg 3 kohaselt võib kaitsevööndis kehtivatest piirangutest kõrvale kalduda
kaitsevööndiga ehitise omaniku nõusolekul. Kaaluda tingimuse määramist, et
ehitusloakohustuslike hoonete kavandamine kaitsevööndisse on põhjendatud liiklusseaduse
mõistes asula liikluskeskkonnas ja olemasoleva hoonestusjoone olemasolul või hoonestusjoone
pikendamisel. Nendel juhtudel on oluline, et arendaja ja/või tulevane omanik arvestaks liiklusest
tuleneva müra ja teiste häiringute (õhusaaste, vibratsioon) kahjuliku mõjuga ja vajadusel tagaks
leevendavate meetmetega nõuetele vastavad keskkonnatingimused. Arvestada, et meetmete
kasutusele võtmine ja finantseerimine on arendaja või KOVi kohustus.
3.2. Palume arvestada, et jalgratta- ja jalgteed tuleb üldjuhul kavandada riigiteest eraldiseisva
rajatisena. Juhul kui üldplaneering ei täpsusta ruumivajadust kergliiklustee rajamiseks eramaadel,
kaaluda tingimuse määramist, et projekteerimistingimused kergliiklustee rajamiseks antakse läbi
avatud menetluse.
3.3. Määrata üldplaneeringuga tingimus, et rajatise asukoht kooskõlastatakse riigitee omanikuga
juhul, kui kavandatava rajatise kõrgus on suurem kui kaugus äärmise sõiduraja välimisest servast.
Elektrituulikute ja tuuleparkide kavandamisel arvestada, et elektrituulik ei tohi avalikult
kasutatavatele teedele (sõltumata nende funktsioonist, liigist, klassist ja lubatud sõidukiirusest)
paikneda lähemal kui 1,5x(H+D) (sealjuures H = tuuliku masti kõrgus ja D = rootori e tiiviku
diameeter). Väikese kasutusega (alla 100 auto/ööpäevas) avalikult kasutatavate teede puhul võib
põhjendatud juhtudel riskianalüüsile tuginedes ja teeomaniku nõusolekul lubada planeeringus
elektrituulikuid teele lähemale, kuid mitte lähemale kui tuuliku kogukõrgus (H + 0,5D). Tulenevalt
üldplaneeringu pikaajalisest kehtivusest on soovitatav kindla vahemaa määratlemise asemel
planeeringu koostamisel kasutada väljapakutud valemit.
3.4. Soovitame kaaluda tehnoloogilise vööndi kohapõhise määramise vajadust. Eelkõige jalg- ja
jalgrattatee, avaliku tehnovõrk-rajatise või muu avaliku rajatise kavandamise korral.
3.5. Uute arendus- ja elamualade kavandamisel analüüsida olemasoleva teedevõrgu võimekust ja
vastavust ning kaaluda tingimuste seadmist, näiteks detailplaneeringu koostamise kohustus, mis
toetavad arendus- ja elamuala sisese teedevõrgu terviklikku kavandamist ja elluviimist. Palume
3 (6)
arvestada, et me ei võta arendustegevuse vajadustest tingitud uute teelõikude rajamise ja riigiteede
ümberehitamise kohustust kui riigiteede võrgustiku arengu seisukohalt selleks vajadus puudub.
3.6. Palume arvestada ja kajastada planeeringu seletuskirjas, et arendusalade sademevett ei tohi
juhtida riigitee alusele maale ning üldjuhul ei tohi sademevett juhtida ka riigitee kraavidesse.
Sademevee juhtimine riigitee kraavidesse on võimalik vaid erandkorras põhjendatud juhtudel ning
meiega koostöös.
3.7. Planeeringus tuleb vältida põhimõtet, et tehnovõrgud paigaldatakse riigitee alusele maale.
Riigitee alune maa on riigitee rajatise teenindamiseks ning ainult vaba ruumi olemasolul anname
nõusoleku seda maad kasutada. Samuti teeme erandeid asula piirides. Tehnovõrgu paigaldust tuleb
hinnata igakordselt suuremas täpsusastmes geodeetilise alusplaani olemasolul ja menetleda seda
kas läbi projekteerimistingimuste või detailplaneeringu.
4. Liikluskorralduse üldiste põhimõtete määramine:
4.1. Pendelliikluse vältimiseks on soovitav kavandada piirkonna liiklussagedust suurendavad
arendused keskustesse. Eelistada planeeringulahendust, mis ei suurenda elu- ja töökohtade
vahelise pendelliikumise vajadust.
4.2. Määrata meiega koostöös oluliselt muudetavad teelõigud. Oluliselt muudetava teelõiguna
tähistatakse pikemat teelõiku, mille osas võib eeldada, et liiklemise sujuvuse tagamiseks,
liiklusohutuse parendamiseks ning tee funktsiooni tagamiseks on vajalik ühe või mitme järgnevalt
loetletud meetme rakendamine – tee geomeetria muutmine, sõidusuundi eraldava piirde
paigaldamine, täiendavate sõiduradade ehitamine, olemasolevate ristumiskohtade arvu oluline
vähendamine, eritasandiliste ristumiskohtade rajamine. Oluliselt muudetava teelõigu arendamine
võib kaasa tuua muudatusi piirkonna teedevõrgus, sh muudatusi, mis on seotud teega piirnevate
kinnistute juurdepääsuga. Oluliselt muudetav teelõik tähistada kaardil ja lisada seletuskirja eelpool
nimetatud kirjeldus.
5. Liikuvus ja ühistransport
5.1. Soovitame tutvuda Rahandusministeeriumi juhisega „Nõuandeid üldplaneeringu
koostamiseks“ peatükk 4.4 Tehniline taristu. Kasutada juhises toodud põhimõtteid ja mõisted
üldplaneeringu koostamisel.
5.2. Meie jaoks on olulised multimodaalsete ühistranspordisõlmede (näiteks pargi ja reisi bussi
ning rongi ühispeatused) võimalike asukohtade määramine ja nendele ohutu ligipääsetavuse
tagamine jalgsi ja jalgrattaga. Samuti on oluline määrata PlanS mõistes olulise ruumilise mõjuga
uued arendus- ja elamualad ning välja tuua prioriteetsed piirkonnad, mis on väga hästi
ühistranspordiga ligipääsetavad või kus on potentsiaal ühistranspordi arendamiseks.
6. Mürakategooriate määramine
Vastavalt atmosfääriõhu kaitse seaduse § 57 juhime tähelepanu mürakategooriate määramise
kohustusele üldplaneeringus maa kasutuse juhtotstarbe järgi. Riigiteelt leviva müra sisse ei soovita
planeerida I-IV kategooria objekte. Vastasel korral on oluline, et arendaja ja/või tulevane omanik
arvestaks liiklusest tuleneva müra ja teiste häiringute (õhusaaste, vibratsioon) kahjuliku mõjuga ja
vajadusel tagaks leevendavate meetmetega nõuetele vastavad keskkonnatingimused. Arvestada, et
meetme kasutusele võtmine ja finantseerimine on arendaja või KOVi kohustus.
7. Ettepanekud KSH väljatöötamise kavatsusele:
7.1. KSH käigus hinnata riigiteede liiklusest tulenevaid negatiivseid mõjusid (müra, vibratsioon,
visuaalne häiring, vms) elanikkonna heaolule ja tervisele lähtudes kavandavast üldplaneeringu
lahendusest.
7.2. Riigiteede müra ja selle leevendamist käsitleda atmosfääriõhu kaitse seaduse § 64 alusel, sh
arendaja kohustusi müra normtasemetest lähtuvalt.
Palume üldplaneeringus kasutada riikliku teeregistri põhiseid teede nimetusi ja numbreid.
4 (6)
Üldplaneering kooskõlastada meiega ning kooskõlastamisel palume esitada meie kirjale vastava
ülesehitusega ülevaade (näiteks tabelina) meie ettepanekute arvestamise kohta
planeeringulahenduse väljatöötamisel. Ettepaneku mittearvestamist palume sisuliselt põhjendada.
Oleme valmis koostööks üldplaneeringu koostamisel ning vajadusel selgitama ja täpsustama
käesoleva kirjaga esitatud ettepanekuid ning vajadusel koostöös välja töötama kohakeskselt
sobivaimaid lahendusi. Täiendavate andmete saamiseks ning küsimuste korral palume pöörduda
kirja koostaja poole, kelle nimi on toodud kirja lõpus.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Marek Lind
juhtivspetsialist
Lisad: Maanteeameti veebilehelt on leitav järgnev asjakohane teave (lingid seisuga 18.04.2020):
1. Transpordi arengukava
https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/3210/2201/4001/arengukava.pdf
2. Riigimaanteede teehoiukava ja juhenddokumendid
https://www.mnt.ee/et/tee/teehoiukava-aastateks-2020-2030
3. Tolmuvabad katted kruusateedele: objektid aastateks 2020 - 2030
https://www.mnt.ee/et/tee/teehoiukava-aastateks-2020-2030
4. Riigiteede liigid https://www.mnt.ee/et/tee/eesti-teedevork
5. Riiklik teeregister https://www.mnt.ee/et/tee/teeregister
6. Liiklussageduse statistika
https://www.mnt.ee/et/ametist/statistika/liiklussageduse-statistika
7. Liiklusloendus kergliiklusteedel https://www.mnt.ee/et/tee/liiklussagedus
8. Välisõhus leviva müra vähendamise tegevuskava
https://www.mnt.ee/et/tee/mura-ja-valisohk/valisohus-leviva-mura-vahendamise-
tegevuskava-maanteeloikudes-mida
9. Strateegiline mürakaart 2017. aasta seisuga
https://www.mnt.ee/et/tee/mura-ja-valisohk/mura/strateegiline-murakaart-2017
10. Õhusaaste https://www.mnt.ee/et/tee/mura-ja-valisohk/ohusaaste
11. Eesti loomaõnnetuste andmebaas ja kaardirakendus
https://www.mnt.ee/et/tee/elusloodus
12. Käsiraamat „Loomad ja liiklus Eestis“
https://www.mnt.ee/et/tee/elusloodus/kasiraamat-loomad-ja-liiklus-eestis
13. Tee ehitus-, rekonstrueerimis- ja taastusremondiobjektid
https://www.mnt.ee/et/ehitusprojektid-tabelina
14. Eelprojektid
https://www.mnt.ee/et/tee/ehitusobjektid/eelprojektid
15. Majandus- ja taristuministri 5. augusti 2015. a määrus nr 106 „Tee projekteerimise normid”
Lisa „Maanteede projekteerimisnormid“
https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1070/8201/5014/MKM_m106_lisa.pdf#
16. Üldplaneeringu koostamise juhis „Nõuandeid üldplaneeringu koostamiseks“
https://planeerimine.ee/static/sites/2/uldplaneeringu_juhis_final.pdf
5 (6)
Tuuli Tsahkna
58073001
[email protected]
6 (6)