dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Maanteeamet
Väljaminev kiriAvalik

Kiri

Maanteeamet · 10. juuni 2020
Viit
15-2/20/14422-2
Registreeritud
10. juuni 2020
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Otepää Vallavalitsus
Saabumis/saatmisviis
DVK, e-post
Funktsioon
15 Taristu ehituse ja -remondi planeerimise ja ehitamise korraldamine
Sari
15-2 Riigiteedega seotud planeeringute ja kaitsevööndis paiknevate ehitistega seotud projektide kooskõlastamise dokumendid
Toimik
15-2/2020
Vastutaja
Tuuli Tsahkna (MA, Strateegilise planeerimise teenistus, Taristu teenuste osakond)

Failid

  • 📎15-22014422-2 10.06.2020 Väljaminev kiri.bdoc393 KB

Sisu (failidest)

Otepää Vallavalitsus Teie 18.03.2020 nr 6-7/635 [email protected] Lipuväljak 13 Meie 10.06.2020 nr 15-2/20/14422-2 Otepää vald, 67405, Otepää, Valga maakond Andmed ja ettepanekud Otepää valla üldplaneeringu lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse koostamiseks Olete pöördunud meie poole, et saada teavet Otepää valla haldusterritooriumil asuvate teede ja nende kaitsevööndite ulatuse ning muude meiega seotud ülesannete täitmiseks vajalike maa-alade või objektide kohta, arvestamaks infoga üldplaneeringu koostamisel. Otepää valla üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine (edaspidi KSH) on algatatud Otepää Vallavolikogu 18.10.2018 otsusega nr 1-3/58. Vastavalt Teie soovile edastame info Otepää vallas meie käimasolevate projektide kohta: 1. Riigitee 3 Jõhvi-Tartu-Valga km 190,299-203,924 asuva Vaardi-Õruste lõigu rekonstrueerimine. Projektile on antud tingimused ja projekti lahendust veel pole, projekteerimist alustatakse lähiajal. 2. Riigitee 46 Tatra-Otepää-Sangaste km 12,972-25,683 asuva Makita-Otepää lõigu rekonstrueerimine. Projektile on antud tingimused ja projekti lahendust veel pole, projekteerimist alustatakse lähiajal. 3. Riigitee 46 Tatra-Otepää-Sangaste km 26,875-33,473 asuva Otepää-Vidrike lõigu rekonstrueerimine. Projekt on ekspertiisis. Projekti koostatakse vastavalt projekteerimistingimustele. Projektiga nähakse ette õgvendus riigitee km 31,7-32,0. 4. Riigitee 69 Võru-Kuigatsi-Tõrva km 49,7-57,0 asuva Pringi-Kuigatsi lõigu rekonstrueerimine. Projekt on valmis. Projekt on koostatud vastavalt projekteerimistingimustele, tee trassi osas muudatusi pole; kavandatav ehitusaasta 2022. Üldplaneeringu seisukohalt on oluline punktis 3 nimetatud projekt, mille palume võtta aluseks üldplaneeringu riigiteede paiknemise kaardil, kus õgvenduse kohas kujutada projekteeritud tee telg; samuti on kohane käsitleda seda üldplaneeringu seletuskirjas. Vastavalt Teie soovile saame jagada WFS teenuse linki (https://teeregister.mnt.ee/290424/wfs) kust saab vektorkujul andmeid teede jaotuse (riigi, kohalik, era), tee liikide, tee tüübi, katte andmete jne kohta. Avalikult kasutatavate teede kaitsevööndid on määratud ehitusseadustikus § 71 lg 1-3. 28.04.2020 edastasime Teile kehtivate andmete alusel kohalike tervikteede kihi (Mehis Leigri e- mail aadressidele [email protected] ja [email protected] ). Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee / [email protected], 620 1200 (kliendiinfo) / [email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused) Lisaks eelnevale esitame planeerimisseadusele (edaspidi PlanS), ehitusseadustikule (edaspidi EhS) ja Maanteeameti põhimäärusele (edaspidi PM) tuginedes ettepanekud planeeringu lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse koostamiseks. Palume kohalikul omavalitsusel suunistega arvestada, kaaluda neid kohakeskselt, kajastada allpool viidatut vastavalt üldplaneeringu täpsusastmele ja teha üldplaneeringu koostamise protsessis sisulist koostööd meie taristu teenuste osakonna piirkondlike spetsialistidega. 1. Teedevõrgustiku, sealhulgas riigiteede ja kohalike teede üldise asukoha määramine: 1.1. Siduda üldplaneeringusse Valga maakonnaplaneeringuga 2030+ kavandatud teedevõrgustik - so riigiteede perspektiivsed trassid sh ristumiskohad, kogujateed jms. 1.2. Analüüsida kohaliku teedevõrgustiku piisavust juurdepääsude tagamisel ning määrata perspektiivsete kohalike teede (sealhulgas jalgratta- ja jalgteede) üldised asukohad. Üldplaneeringu üks ülesanne on transpordivõrgustiku ja muu infrastruktuuri, sealhulgas kohalike teede, raudteede, sadamate ning väikesadamate üldise asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine. Riigiteede kolm põhiliiki on põhi-, tugi- ja kõrvalmaantee. Igal põhiliigil on oma funktsioon ja need funktsioonid on leitavad majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määrusest nr 72 „Riigiteede liigid ja riigiteede nimekiri“. Igal riigiteel eristatakse lisaks liigile tee klassi, mis on liiklussageduse alusel määratav maantee tehnilist taset iseloomustav tunnus. Tee klassid on esitatud majandus- ja taristuministri 05.08.2015 määruse nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisas „Maanteede projekteerimisnormid“ (edaspidi normid). Normidest nähtub, et nõuded kohaliku teedevõrgu ühendamiseks riigiteedega on klasside kaupa erinevad. Näiteks esimese klassi teel võib olla ainult üks parempööretega ristumiskoht kahe eritasandilise ristmiku vahel, kuid kuuenda klassi teel võib neid olla vastavalt vajadusele. Meile teadaolevalt võib tulevikus muutuda normides klassipõhine käsitlus, mistõttu me ei pea täna otstarbekaks klassipõhist käsitlust üldplaneeringusse sisse viia. Soovime üldplaneeringute koostamise kontekstis kokku leppida suurema liiklussagedusega riigiteedele ühise nimetuse: Kokkuleppeliselt eristatakse üldplaneeringutes teistest teedest olulise liiklussagedusega teedena (edaspidi lühend OLT) riigiteed liiklussagedusega (AKÖL) >6000a/ööpäevas sõltumata riigitee liigist. Liiklussagedused, millest üldplaneeringu koostamisel lähtuda: https://maanteeamet.maps.arcgis.com/apps/View/index.html?appid=293d200a16454c1c84f2cfe3 5720149f 1.3. Soovitame analüüsida kohaliku teedevõrgu toimimist ja vastavalt PlanS § 75 lg 1 p 29 kaaluda avalikes huvides erateede omandamist. 2. Riigiteest tekkivate kitsenduste määramine, sealhulgas tänava kaitsevööndi laiendamine, riigitee kaitsevööndi vähendamine: 2.1. Riigitee kaitsevööndi laiuse kajastamisel lähtuda EhS § 71 lõikest 2 ja tänava puhul määrata kaitsevööndi ulatus sama paragrahvi lõike 3 alusel. 2.2. Otepää linna ning Puka ja Sangaste alevikke läbivad riigiteed on EhS § 92 lg 3 mõistes tänavad. Oleme hinnanud nimetatud asulaid läbivate riigiteede kaitsevööndite ulatust EhS § 71 lg 3 alusel ning välja kujunemata hoonestusjoone ja linliku keskkonna puudumise tõttu ning maanteede funktsioonist lähtuvalt teeme ettepaneku suurendada riigitee kaitsevööndit kuni 30 m äärmise sõiduraja välimisest servast järgmistes lõikudes:  Otepää linnas riigitee nr 46 Tartu – Otepää – Sangaste km 24,94 (70 km/h kiiruspiirangu algus / asula piir) – 25,45 (70 km/h kiiruspiirangu lõpp)  Otepää linnas riigitee nr 71 Rõngu – Otepää – Kanepi km 16,356 (asula piir) – 16,888 (Tehase tn)  Otepää linnas riigitee nr 71 Rõngu – Otepää – Kanepi km 18,81 (asula piir) – 19,295 (ristmik riigitee nr 18148) 2 (6)  Otepää linnas riigitee nr 18148 Maaritsa – Otepää km 16,291(asula piir) – 17,084 (ristmik riigitee nr 71)  Otepää linnas riigitee nr 23160 Otepää – Nüpli – Sihva km 0,0 (ristmik riigitee nr 46 / Valga mnt) – 1,163 (asula piir)  Otepää linnas riigitee nr 23163 Alajaam – Vana-Otepää km 0,0 (ristmik riigitee nr 46 / Tartu mnt) – 0,411 (50 km/h kiiruspiirangu algus)  Otepää linnas riigitee nr 23163 Alajaam – Vana-Otepää km 0,855 (50 km/h kiiruspiirangu lõpp) – 1,049 (ristmik riigitee nr 18148)  Otepää linnas riigitee nr 23195 Otepää – Kääriku – Kurevere km 0,8 (Mäe tn) – 1,596 (Männi tn)  Otepää linnas riigitee nr 23237 Pedjamäe – Pühajärve km 0,122 (asula piir) – 0,443 (asula piir)  Puka alevikus riigitee nr 23204 Puka – Kuigatsi km 0,0 (ristmik riigitee nr 23175 / Valga mnt) – 1,0 (kiiruspiirangu lõpp / Kooli tn) paremal pool 2.3. Juhul kui olemasolev hoonestusjoon jätkub väljaspool linna ja alevikke, oleme valmis kaaluma kohaliku omavalitsuse põhjendatud ettepaneku alusel EhS § 71 lõikest 2 tuleneva kaitsevööndi laiuse vähendamist. 2.4. Peale üldplaneeringu kehtestamist tuleb kaitsevööndi laiuseid kajastav ja määrav joonis esitada meile GIS või CAD formaadis. 3. Planeeringuala üldiste kasutus- ja ehitustingimuste määramine: 3.1. EhS § 70 lg 2 kohaselt on keelatud riigitee kaitsevööndisse ehitada ehitusloakohustuslikke hooneid. EhS § 70 lg 3 kohaselt võib kaitsevööndis kehtivatest piirangutest kõrvale kalduda kaitsevööndiga ehitise omaniku nõusolekul. Kaaluda tingimuse määramist, et ehitusloakohustuslike hoonete kavandamine kaitsevööndisse on põhjendatud liiklusseaduse mõistes asula liikluskeskkonnas ja olemasoleva hoonestusjoone olemasolul või hoonestusjoone pikendamisel. Nendel juhtudel on oluline, et arendaja ja/või tulevane omanik arvestaks liiklusest tuleneva müra ja teiste häiringute (õhusaaste, vibratsioon) kahjuliku mõjuga ja vajadusel tagaks leevendavate meetmetega nõuetele vastavad keskkonnatingimused. Arvestada, et meetmete kasutusele võtmine ja finantseerimine on arendaja või KOVi kohustus. 3.2. Palume arvestada, et jalgratta- ja jalgteed tuleb üldjuhul kavandada riigiteest eraldiseisva rajatisena. Juhul kui üldplaneering ei täpsusta ruumivajadust kergliiklustee rajamiseks eramaadel, kaaluda tingimuse määramist, et projekteerimistingimused kergliiklustee rajamiseks antakse läbi avatud menetluse. 3.3. Määrata üldplaneeringuga tingimus, et rajatise asukoht kooskõlastatakse riigitee omanikuga juhul, kui kavandatava rajatise kõrgus on suurem kui kaugus äärmise sõiduraja välimisest servast. Elektrituulikute ja tuuleparkide kavandamisel arvestada, et elektrituulik ei tohi avalikult kasutatavatele teedele (sõltumata nende funktsioonist, liigist, klassist ja lubatud sõidukiirusest) paikneda lähemal kui 1,5x(H+D) (sealjuures H = tuuliku masti kõrgus ja D = rootori e tiiviku diameeter). Väikese kasutusega (alla 100 auto/ööpäevas) avalikult kasutatavate teede puhul võib põhjendatud juhtudel riskianalüüsile tuginedes ja teeomaniku nõusolekul lubada planeeringus elektrituulikuid teele lähemale, kuid mitte lähemale kui tuuliku kogukõrgus (H + 0,5D). Tulenevalt üldplaneeringu pikaajalisest kehtivusest on soovitatav kindla vahemaa määratlemise asemel planeeringu koostamisel kasutada väljapakutud valemit. 3.4. Soovitame kaaluda tehnoloogilise vööndi kohapõhise määramise vajadust. Eelkõige jalg- ja jalgrattatee, avaliku tehnovõrk-rajatise või muu avaliku rajatise kavandamise korral. 3.5. Uute arendus- ja elamualade kavandamisel analüüsida olemasoleva teedevõrgu võimekust ja vastavust ning kaaluda tingimuste seadmist, näiteks detailplaneeringu koostamise kohustus, mis toetavad arendus- ja elamuala sisese teedevõrgu terviklikku kavandamist ja elluviimist. Palume 3 (6) arvestada, et me ei võta arendustegevuse vajadustest tingitud uute teelõikude rajamise ja riigiteede ümberehitamise kohustust kui riigiteede võrgustiku arengu seisukohalt selleks vajadus puudub. 3.6. Palume arvestada ja kajastada planeeringu seletuskirjas, et arendusalade sademevett ei tohi juhtida riigitee alusele maale ning üldjuhul ei tohi sademevett juhtida ka riigitee kraavidesse. Sademevee juhtimine riigitee kraavidesse on võimalik vaid erandkorras põhjendatud juhtudel ning meiega koostöös. 3.7. Planeeringus tuleb vältida põhimõtet, et tehnovõrgud paigaldatakse riigitee alusele maale. Riigitee alune maa on riigitee rajatise teenindamiseks ning ainult vaba ruumi olemasolul anname nõusoleku seda maad kasutada. Samuti teeme erandeid asula piirides. Tehnovõrgu paigaldust tuleb hinnata igakordselt suuremas täpsusastmes geodeetilise alusplaani olemasolul ja menetleda seda kas läbi projekteerimistingimuste või detailplaneeringu. 4. Liikluskorralduse üldiste põhimõtete määramine: 4.1. Pendelliikluse vältimiseks on soovitav kavandada piirkonna liiklussagedust suurendavad arendused keskustesse. Eelistada planeeringulahendust, mis ei suurenda elu- ja töökohtade vahelise pendelliikumise vajadust. 4.2. Määrata meiega koostöös oluliselt muudetavad teelõigud. Oluliselt muudetava teelõiguna tähistatakse pikemat teelõiku, mille osas võib eeldada, et liiklemise sujuvuse tagamiseks, liiklusohutuse parendamiseks ning tee funktsiooni tagamiseks on vajalik ühe või mitme järgnevalt loetletud meetme rakendamine – tee geomeetria muutmine, sõidusuundi eraldava piirde paigaldamine, täiendavate sõiduradade ehitamine, olemasolevate ristumiskohtade arvu oluline vähendamine, eritasandiliste ristumiskohtade rajamine. Oluliselt muudetava teelõigu arendamine võib kaasa tuua muudatusi piirkonna teedevõrgus, sh muudatusi, mis on seotud teega piirnevate kinnistute juurdepääsuga. Oluliselt muudetav teelõik tähistada kaardil ja lisada seletuskirja eelpool nimetatud kirjeldus. 5. Liikuvus ja ühistransport 5.1. Soovitame tutvuda Rahandusministeeriumi juhisega „Nõuandeid üldplaneeringu koostamiseks“ peatükk 4.4 Tehniline taristu. Kasutada juhises toodud põhimõtteid ja mõisted üldplaneeringu koostamisel. 5.2. Meie jaoks on olulised multimodaalsete ühistranspordisõlmede (näiteks pargi ja reisi bussi ning rongi ühispeatused) võimalike asukohtade määramine ja nendele ohutu ligipääsetavuse tagamine jalgsi ja jalgrattaga. Samuti on oluline määrata PlanS mõistes olulise ruumilise mõjuga uued arendus- ja elamualad ning välja tuua prioriteetsed piirkonnad, mis on väga hästi ühistranspordiga ligipääsetavad või kus on potentsiaal ühistranspordi arendamiseks. 6. Mürakategooriate määramine Vastavalt atmosfääriõhu kaitse seaduse § 57 juhime tähelepanu mürakategooriate määramise kohustusele üldplaneeringus maa kasutuse juhtotstarbe järgi. Riigiteelt leviva müra sisse ei soovita planeerida I-IV kategooria objekte. Vastasel korral on oluline, et arendaja ja/või tulevane omanik arvestaks liiklusest tuleneva müra ja teiste häiringute (õhusaaste, vibratsioon) kahjuliku mõjuga ja vajadusel tagaks leevendavate meetmetega nõuetele vastavad keskkonnatingimused. Arvestada, et meetme kasutusele võtmine ja finantseerimine on arendaja või KOVi kohustus. 7. Ettepanekud KSH väljatöötamise kavatsusele: 7.1. KSH käigus hinnata riigiteede liiklusest tulenevaid negatiivseid mõjusid (müra, vibratsioon, visuaalne häiring, vms) elanikkonna heaolule ja tervisele lähtudes kavandavast üldplaneeringu lahendusest. 7.2. Riigiteede müra ja selle leevendamist käsitleda atmosfääriõhu kaitse seaduse § 64 alusel, sh arendaja kohustusi müra normtasemetest lähtuvalt. Palume üldplaneeringus kasutada riikliku teeregistri põhiseid teede nimetusi ja numbreid. 4 (6) Üldplaneering kooskõlastada meiega ning kooskõlastamisel palume esitada meie kirjale vastava ülesehitusega ülevaade (näiteks tabelina) meie ettepanekute arvestamise kohta planeeringulahenduse väljatöötamisel. Ettepaneku mittearvestamist palume sisuliselt põhjendada. Oleme valmis koostööks üldplaneeringu koostamisel ning vajadusel selgitama ja täpsustama käesoleva kirjaga esitatud ettepanekuid ning vajadusel koostöös välja töötama kohakeskselt sobivaimaid lahendusi. Täiendavate andmete saamiseks ning küsimuste korral palume pöörduda kirja koostaja poole, kelle nimi on toodud kirja lõpus. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Marek Lind juhtivspetsialist Lisad: Maanteeameti veebilehelt on leitav järgnev asjakohane teave (lingid seisuga 18.04.2020): 1. Transpordi arengukava https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/3210/2201/4001/arengukava.pdf 2. Riigimaanteede teehoiukava ja juhenddokumendid https://www.mnt.ee/et/tee/teehoiukava-aastateks-2020-2030 3. Tolmuvabad katted kruusateedele: objektid aastateks 2020 - 2030 https://www.mnt.ee/et/tee/teehoiukava-aastateks-2020-2030 4. Riigiteede liigid https://www.mnt.ee/et/tee/eesti-teedevork 5. Riiklik teeregister https://www.mnt.ee/et/tee/teeregister 6. Liiklussageduse statistika https://www.mnt.ee/et/ametist/statistika/liiklussageduse-statistika 7. Liiklusloendus kergliiklusteedel https://www.mnt.ee/et/tee/liiklussagedus 8. Välisõhus leviva müra vähendamise tegevuskava https://www.mnt.ee/et/tee/mura-ja-valisohk/valisohus-leviva-mura-vahendamise- tegevuskava-maanteeloikudes-mida 9. Strateegiline mürakaart 2017. aasta seisuga https://www.mnt.ee/et/tee/mura-ja-valisohk/mura/strateegiline-murakaart-2017 10. Õhusaaste https://www.mnt.ee/et/tee/mura-ja-valisohk/ohusaaste 11. Eesti loomaõnnetuste andmebaas ja kaardirakendus https://www.mnt.ee/et/tee/elusloodus 12. Käsiraamat „Loomad ja liiklus Eestis“ https://www.mnt.ee/et/tee/elusloodus/kasiraamat-loomad-ja-liiklus-eestis 13. Tee ehitus-, rekonstrueerimis- ja taastusremondiobjektid https://www.mnt.ee/et/ehitusprojektid-tabelina 14. Eelprojektid https://www.mnt.ee/et/tee/ehitusobjektid/eelprojektid 15. Majandus- ja taristuministri 5. augusti 2015. a määrus nr 106 „Tee projekteerimise normid” Lisa „Maanteede projekteerimisnormid“ https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1070/8201/5014/MKM_m106_lisa.pdf# 16. Üldplaneeringu koostamise juhis „Nõuandeid üldplaneeringu koostamiseks“ https://planeerimine.ee/static/sites/2/uldplaneeringu_juhis_final.pdf 5 (6) Tuuli Tsahkna 58073001 [email protected] 6 (6)
Allikas: Maanteeamet dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel