Hermann Kalmus Teie 07.05.2020 nr 7-1/6-64
vallavanem
Põhja-Sakala Vallavalitsus Meie 08.06.2020 nr 6-3/20/6971-2
[email protected]
Ettepanekute esitamine Põhja-Sakala
valla üldplaneeringule ja keskkonnamõju
strateegilise hindamise aruande eelnõule
Austatud Hermann Kalmus
Teavitasite oma 07.05.2020 kirjaga nr 7-1/6-64 Maa-ametit, et Põhja-Sakala valla üldplaneeringu
ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) aruande eelnõu avalik väljapanek
toimub ajavahemikus 27. mai kuni 26. juuni 2020. Põhja-Sakala valla üldplaneeringu koostamine
ja KSH on algatatud Põhja-Sakala Vallavolikogu 27.09.2018 otsusega nr 74. Põhja-Sakala valla
üldplaneeringu ja KSH eesmärk on lähtudes erinevate ühiskonnagruppide huvidest kogu Põhja-
Sakala territooriumil ruumilise arengu põhimõtete kujundamine ning maa- ja veealade kasutus- ja
ehitustingimuste määramine luues eeldused piirkonna jätkusuutlikuks arenguks. Dokumentidega
oli võimalik tutvuda Põhja-Sakala valla kodulehel: http://www.pohja-sakala.ee/uldplaneering.
Maa-amet, tutvunud edastatud materjalidega, märgib järgmist.
Planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 76 lõike 1 kohaselt koostatakse üldplaneering koostöös
valitsusasutustega, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi üldplaneering käsitleb ja
planeeringualaga piirnevate kohaliku omavalitsuse üksustega. PlanS § 85 lõike 1 kohaselt
esitatakse üldplaneering ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu
kooskõlastamiseks kõnealuse seaduse § 76 lõikes 1 nimetatud asutustele. Maapõueseaduse
(edaspidi MaaPS) § 15 lõike 7 kohaselt, kui planeeritaval maa alal asub maardla või selle osa,
kooskõlastatakse üldplaneering PlanS sätestatud korras Keskkonnaministeeriumi või valdkonna
eest vastutava ministri volitatud asutusega. Keskkonnaminister on oma 05.03.2019 käskkirjaga nr
1-2/19/198 andnud Maa-ametile volituse kooskõlastada üldplaneeringuid PlanS sätestatud korras,
kui planeeritav maa-ala asub keskkonnaregistri maardlate nimistus oleval maardlal või selle osal.
MaaPS § 14 lõike 2 kohaselt võib ministri volitatud asutus lubada maapõue seisundit ja kasutamist
mõjutavat tegevust üksnes juhul, kui kavandatav tegevus ei halvenda maavara
kaevandamisväärsena säilimise või maavarale juurdepääsu olemasolevat olukorda või halvendab
maavarale juurdepääsu olemasolevat olukorda, kuid tegevus ei ole püsiva iseloomuga või
halvendab maavara kaevandamisväärsena säilimise või maavarale juurdepääsu olemasolevat
olukorda, kuid tegemist on ülekaaluka avaliku huviga ehitise, sealhulgas tehnovõrgu, rajatise või
Mustamäe tee 51 / 10621 Tallinn / 665 0600 /
[email protected] / www.maaamet.ee
Registrikood 70003098
ehitusseadustiku tähenduses riigikaitselise ehitise ehitamisega, mille jaoks ei ole mõistlikku
alternatiivset asukohta.
Seisuga 03.06.2020 asuvad Põhja-Sakala valla üldplaneeringu territooriumil osaliselt või täielikult
kokku 16 keskkonnaregistri maardlate nimistus arvel olevat maardlat, 7 kehtiva kaevandamisloaga
mäeeraldist ning menetluses on 2 kaevandamisloa taotlust.
1. Joonisel Taristu ja tehnovõrgud on kasutatud Maa-ameti maardlate kaardikihti seisuga
21.01.2019, kuid Tääksi liivakarjääri (loa nr L.MK/334358; loa omaja Maanteeamet)
mäeeraldise ja selle teenindusmaa piirid ei ole seejuures korrektselt märgitud. Lisaks
puudub teenindusmaa piiri tähistava leppemärgi selgitus. Palume planeeringu
lõpplahenduse vormistamisel küsida keskkonnaregistri maardlate nimistust ajakohane
väljavõte ning korrigeerida joonist Taristu ja tehnovõrgud ning ülejäänud planeeringu
materjale vastavalt ajakohastele andmetele.
2. Tääksi liivakarjäär (loa nr L.MK/334358; loa omaja Maanteeamet) ja Tääksi III
liivakarjäär (loa nr VILM-059; loa omaja AS Acropolis) mäeeraldiste teenindusmaadel
kulgeb planeeritud kergliiklustee, mis on kajastatud ka Viljandi maakonnaplaneeringus
2030+ (kehtestatud riigihalduse ministri 06.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/75). Palume
kergliiklustee rajada kooskõlastatult kaevandamisloa omajate AS-ga Acropolis ja
Maanteeametiga.
3. Seletuskirja peatükis 3.3 Puhke- ja virgestustegevuse maa-ala on märgitud, et kaevandatud
maardlatele kujunevad tihti sügavad veekogud, mis on hea puhkepotentsiaaliga. Seetõttu
tuleb eelistada, et pärast kaevandamistööde lõppemist kujundatakse need alad
puhkealadeks. Selgitame, et kaevandamistööd ei pruugi alati lõppeda selliselt, et maavara
on ammendatud. Samuti eeldab puhkeala loomine kokkulepet maaomanikuga ja
kokkuleppeid puhkeala heakorra tagamise küsimuses. Palume seletuskirjas täpsustada, et
võimalusel tuleb eelistada ammendatud maardlate aladele puhkealade rajamist.
4. Seletuskirja peatükis 3.13 Mäe- ja turbatööstuse maa-ala on märgitud, et maavarade
kaevandamisel tuleb arvestada ehitusmaavarade kasutamise riiklikku arengukavaga 2011-
2020. Selgitame, et Vabariigi Valitsus otsustas 30. novembril 2017. aastal arengukava
elluviimine lõpetada, kuna arengukava strateegilised eesmärgid on saavutatud. Riigikogu
06.06.2017 otsusega võeti vastu Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050, millest
edaspidi maapõuega seonduvalt lähtutakse. Palume kaaluda, kas ehitusmaavarade
arengukavale viitamine on põhjendatud.
5. Seletuskirja peatükis 3.13 Mäe- ja turbatööstuse maa-ala on kaevandamistegevusele
kehtivate üldiste põhimõtete all märgitud, et uue või laiendatava karjääri vahemaa
elamutega peab olema vähemalt 150 m. Palume seletuskirjas täpsustada, et uue või
laiendatava karjääri vahemaa elamutega võiks võimalusel olla vähemalt 150 m. Elamu
asumisel lähemal kui 150 m on soovitatav rajada müratõkkevallid.
6. Lisaks on seletuskirja peatükis 3.13 Mäe- ja turbatööstuse maa-ala
kaevandamistegevusele kehtivate üldiste põhimõtete all märgitud, et karjääri juurde viivad
teed tuleb viia mustkatte alla. Teedele mustkatte rajamine on eelduseks
kaevandamistegevuse alustamiseks. Selgitame, et kui tulevikus hakatakse teid kasutama
kaevandatud materjali väljaveoks, tuleb teede valdajal ja kaevandamisloa omajal sõlmida
kokkulepe, mis sätestaks konkreetse tee või teelõigu kasutamise õigusega seotud
tingimused. Seejuures kaevandamisloaga ei reguleerita kaevandamisega seotud tegevusi ja
neist tulenevat keskkonnamõju väljaspool mäeeraldise ja selle teenindusmaa piire.
Tagamaks maavarale juurdepääsu ei nõustu Maa-amet piiranguga, et kõikidele karjääri
juurde viivatele teedele mustkatte rajamine on eelduseks kaevandamistegevuse
2
alustamiseks. Palume seletuskirja muuta, sõnastades teede mustkatte nõude ümber
soovituseks.
7. Joonise Väärtused ja piirangud kohaselt jäävad maardlatega kattuvatele aladele
rohevõrgustiku tugiala, rohevõrgustiku koridor, väärtuslik põllumajandusmaa ja väärtuslik
maastik. Seletuskirja peatükis 3.13 Mäe- ja turbatööstuse maa-ala on
kaevandamistegevusele kehtivate üldiste põhimõtete all märgitud, et maardlate
kasutuselevõtul vältida võimalusel alasid, mis asuvad väärtuslikel põllumajandusmaadel,
väärtuslikel maastikel ja rohelise võrgustiku aladel ning hinnata eelnevalt mõju
väärtuslikele maastikukomponentidele. Väärtuslikud põllumajandusmaad ja rohelise
võrgustiku alad ei ole taksituseks kaevandamislubade taotlemisele ning väljaandmisele
õigusaktidega sätestatud korras. Kaevandamisloa menetlemisel tuleb eelnevalt kaaluda
kaasnevaid mõjusid väärtuslikule põllumajandusmaale ja rohelise võrgustiku aladele. Kui
mäeeraldis või selle teenindusmaa asub väärtusliku põllumajandusmaa massiivil, saadab
kaevandamisloa andja taotluse arvamuse avaldamiseks Maaeluministeeriumile.
Väärtuslikel maastikel on välistatud kaevandamistegevus. Samas on seletuskirja peatükis
9 Väärtuslikud maastikud väärtuslike maastike kaitse-, maakasutus- ja ehitustingimuste all
märgitud (tsiteerin): „maardlate kasutuselevõtul vältida võimalusel alasid, mis asuvad
väärtuslikel maastikel. Juhul, kui nimetatud aladel on kaevandamine majanduslikult
otstarbekas, tuleb eelnevalt kaaluda kaasnevaid mõjusid väärtuslikele
maastikukomponentidele“.
Selgitame, et kaevandamisloa andja ei ole ühegi kehtiva õigusakti kohaselt kohustatud
Maaeluministeeriumi arvamust küsima, kuid võib seda kaalutlusotsusena siiski teha.
Lisaks ei ole väärtuslik maastik sarnaselt väärtuslikule põllumajandusmaale ja
rohevõrgustiku alale ühegi õigusakti kohaselt takistuseks kaevandamislubade taotlemisele
ning väljaandmisele. Seega on vastuoluline ka seletuskirja peatüki 13 Rohevõrgustik
rohevõrgustiku kaitse- ja kasutustingimuste alapeatükis Arendustegevus ja ehitamine olev
punkt, mille kohaselt rohelise võrgustiku aladel ei ole lubatud uute tööstusalade rajamine.
Sama mõtet on korratud ka KSH aruande peatükis 5.2.1 Mõju pinnaveekogudele ja nende
kallaste kaitsevöönditele. See tähendaks ka mäetööstusalade rajamise keelamist, mida on
vaja kaevandamistegevuse alustamiseks. Palume seletuskirjas ja KSH aruandes olevad
vastuolud likvideerida, sh Maaeluministeeriumi arvamuse küsimine kirjeldada
soovitusena. Väärtuslikel maastikel kaevandamistegevuse ning rohelise võrgustiku aladel
uute tööstusalade rajamise keelamisel halvendab üldplaneeringu lahendus maavara
kaevandamisväärsena säilimise ja maavarale juurdepääsu osas olemasolevat olukorda ning
on seega vastuolus MaaPS §-ga 14.
8. KSH aruande peatükis 5.6 Mõju maatulundusmaadele ja väärtuslikele põllumaadele on
viidatud üldplaneeringu seletuskirjale, mille kohaselt väärtusliku põllumajandusmaa
kasutuselevõtt mittepõllumajanduslikul otstarbel on lubatud vaid avalikes huvides või
kogukonna huvides (näiteks teede ja raudteede rajamiseks), kui vastavaid tegevusi ei saa
ellu viia muul viisil. Kuna joonise Väärtused ja piirangud kohaselt jäävad maardlatega
kattuvatele aladele väärtuslikud põllumajandusmaad, siis palume sarnaselt üldplaneeringu
seletuskirjale lisada ka KSH aruandesse, et väärtuslikud põllumajandusmaad ei ole
taksituseks kaevandamislubade taotlemisele ning väljaandmisele õigusaktidega sätestatud
korras.
9. Seletuskirja peatükis 3.13 Mäe- ja turbatööstuse maa-ala on kaevandamistegevusele
kehtivate üldiste põhimõtete all märgitud, et uute karjääride avamine ja olemasolevate
karjääride laiendamine toimub ainult detailplaneeringute alusel ning kui läbi on viidud
keskkonnamõju hindamine. Maardlate kasutuselevõtul või maardlas uute karjääride
rajamisel tuleb alati enne maavara kaevandamise lubamist selgitada välja keskkonnamõju
võimalik ulatus ning rakendada asjakohased meetmed kaasnevate keskkonnamõjude
3
vältimiseks või leevendamiseks. Selgitame, et keskkonnamõju hindamist saab nõuda vaid
kaalutlusotsuse langetamisel, mitte igakordselt, ilma kaalutlemata. KeHJS § 9 ja § 11 järgi
keskkonnamõju hindamise vajalikkuse või mittevajalikkuse üle karjääri avamisel otsustab
loa andjana Keskkonnaamet, kes saadab kaevandamisloa taotluse ning taotluse kohta
tehtava otsuse eelnõu arvamuse saamiseks kavandatava kaevandamiskoha kohaliku
omavalitsuse üksusele. Kohalik omavalitsus hindab kaevandamisloa taotlusega tutvumisel
keskkonnamõjude hindamise algatamise otstarbekust ja teeb vajadusel keskkonnamõjude
hindamise algatamise soovituse loa andjale. Detailplaneeringu koostamist uue karjääri
avamisel või olemasolevate laiendamisel ei nõua ükski õigusakt. Keskkonnamõju
hindamise ja detailplaneeringu koostamise igakordne nõudmine halvendab maavara
kaevandamisväärsena säilimise ja maavarale juurdepääsu osas olemasolevat olukorda ning
on vastuolus MaaPS § 14 lõikega 2.
10. Seletuskirja peatükis 3.13 Mäe- ja turbatööstuse maa-ala on kaevandamistegevusele
kehtivate üldiste põhimõtete all märgitud, et kasutusele võetud maardlates peab
kaevandamine toimuma keskkonnasõbralikult ja ressursisäästlikult: ammendada maardla
varud võimalikult lühikese ajaga, kasutades ära kaasnevad maavarad ning alad korrastada,
kasutades neid edaspidiselt metsa-, puhke- või ehitusalana. Palume seletuskirja täpsustada,
et võimalikud on ka teised korrastamissuunad.
11. Seletuskirja peatükis 3.14 Maatulunduse maa-ala (sh väärtuslik põllumajandusmaa) on
maatulunduse maa-ala maakasutuse ja arendamise põhimõtete all märgitud, et säilitada
tuleb põllumajandusmaade vahel paiknevad metsaga kaetud alad, sest mets omab olulist
tähtsust ökoloogilistes protsessides ning inimese kultuurilises taustas ja elulaadis. Lisaks
on seletuskirja peatüki 13 Rohevõrgustik rohevõrgustiku kaitse- ja kasutustingimuste
alapeatükis Maatulundus maa-ala märgitud, et rohevõrgustiku metsades raiumisel tuleb
säilitada hekke, puuderidasid ning põõsa- ja puuderühmasid põldude vahel. Samuti on
märgitud, et metsamaa raadamine rohevõrgustiku tugialades ja koridorides pole lubatud,
välja arvatud üksiku eluasemekoha rajamine vastavalt käesolevas üldplaneeringus
sätestatud põhimõtetel ja tingimustel ning maavara kaevandamise lubadega määratud
aladel. Raadamise vajadusel tuleb maa sihtotstarbe muutmiseks koostada üldplaneeringut
muutev detailplaneering koos keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhindamisega. Kui
tegevus võib oluliselt ohustada rohevõrgustiku toimimist, siis võib omavalitsus
detailplaneeringu algatamisest keelduda. Sarnast mõtet on korratud ka KSH aruande
peatükis 5.6 Mõju maatulundusmaadele ja väärtuslikele põllumaadele. Palume seletuskirja
ja KSH-d täpsustada, et maavara kaevandamise lubadega määratud aladel oleks lisaks
metsamaa raadamisele ka puuderidade, põõsa- ja puuderühmade raadamine lubatud ja seda
ilma sihtotstarbe muutmist nõudva detailplaneeringuta või KSH-d koostamata.
Täpsustamata jätmise korral on üldplaneering vastuolus MaaPS §-ga 14.
Käesolevaga teatame, et Maa-amet nõustub Põhja-Sakala Vallavalitsuse 07.05.2020 kirjaga nr 7-
1/6-64 edastatud Põhja-Sakala valla üldplaneeringuga tingimusel, et täpsustatakse planeeringu
dokumente vastavalt eeltoodud märkustele. Märkustega arvestamata jätmisel halveneb maavarale
juurdepääsu osas olemasolev olukord ja planeering on vastuolus MaaPS § 14.
Palume hoida Maa-ametit kursis planeeringu edasise menetlemisega ning edastada üldplaneering
peale täpsustuste tegemist ja enne selle vastuvõtmist teadmiseks Maa-ametile.
4
Reformimata riigimaade ja Keskkonnaministeeriumi valitsemisel olevate maaüksuste, mille
volitatud asutus on Maa-amet, osas annab üldplaneeringule seisukoha Keskkonnaministeerium.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Tambet Tiits
peadirektor
Teadmiseks: Keskkonnaministeerium -
[email protected], AS Acropolis -
[email protected], Maanteeamet -
[email protected]
Mare Laan
665 0639
[email protected]
5