dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Maanteeamet
Sissetulev kiriAvalik

Põhja-Sakala valla üldplaneeringule ja KSH aruande eelnõu ettepanekud

Maanteeamet · 10. juuni 2020
Viit
15-2/20/23114-2
Registreeritud
10. juuni 2020
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Maa-amet
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
15 Taristu ehituse ja -remondi planeerimise ja ehitamise korraldamine
Sari
15-2 Riigiteedega seotud planeeringute ja kaitsevööndis paiknevate ehitistega seotud projektide kooskõlastamise dokumendid
Toimik
15-2/2020
Vastutaja
Kristi Kuuse (MA, Strateegilise planeerimise teenistus, Taristu teenuste osakond)
Lahendamise tähtaeg
8. juuli 2020

Failid

  • 📎Ettepanekute esitamine Põhja-Sakala valla üldplaneeringule ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõule.asice398 KB

Sisu (failidest)

Hermann Kalmus Teie 07.05.2020 nr 7-1/6-64 vallavanem Põhja-Sakala Vallavalitsus Meie 08.06.2020 nr 6-3/20/6971-2 [email protected] Ettepanekute esitamine Põhja-Sakala valla üldplaneeringule ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõule Austatud Hermann Kalmus Teavitasite oma 07.05.2020 kirjaga nr 7-1/6-64 Maa-ametit, et Põhja-Sakala valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) aruande eelnõu avalik väljapanek toimub ajavahemikus 27. mai kuni 26. juuni 2020. Põhja-Sakala valla üldplaneeringu koostamine ja KSH on algatatud Põhja-Sakala Vallavolikogu 27.09.2018 otsusega nr 74. Põhja-Sakala valla üldplaneeringu ja KSH eesmärk on lähtudes erinevate ühiskonnagruppide huvidest kogu Põhja- Sakala territooriumil ruumilise arengu põhimõtete kujundamine ning maa- ja veealade kasutus- ja ehitustingimuste määramine luues eeldused piirkonna jätkusuutlikuks arenguks. Dokumentidega oli võimalik tutvuda Põhja-Sakala valla kodulehel: http://www.pohja-sakala.ee/uldplaneering. Maa-amet, tutvunud edastatud materjalidega, märgib järgmist. Planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 76 lõike 1 kohaselt koostatakse üldplaneering koostöös valitsusasutustega, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi üldplaneering käsitleb ja planeeringualaga piirnevate kohaliku omavalitsuse üksustega. PlanS § 85 lõike 1 kohaselt esitatakse üldplaneering ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu kooskõlastamiseks kõnealuse seaduse § 76 lõikes 1 nimetatud asutustele. Maapõueseaduse (edaspidi MaaPS) § 15 lõike 7 kohaselt, kui planeeritaval maa alal asub maardla või selle osa, kooskõlastatakse üldplaneering PlanS sätestatud korras Keskkonnaministeeriumi või valdkonna eest vastutava ministri volitatud asutusega. Keskkonnaminister on oma 05.03.2019 käskkirjaga nr 1-2/19/198 andnud Maa-ametile volituse kooskõlastada üldplaneeringuid PlanS sätestatud korras, kui planeeritav maa-ala asub keskkonnaregistri maardlate nimistus oleval maardlal või selle osal. MaaPS § 14 lõike 2 kohaselt võib ministri volitatud asutus lubada maapõue seisundit ja kasutamist mõjutavat tegevust üksnes juhul, kui kavandatav tegevus ei halvenda maavara kaevandamisväärsena säilimise või maavarale juurdepääsu olemasolevat olukorda või halvendab maavarale juurdepääsu olemasolevat olukorda, kuid tegevus ei ole püsiva iseloomuga või halvendab maavara kaevandamisväärsena säilimise või maavarale juurdepääsu olemasolevat olukorda, kuid tegemist on ülekaaluka avaliku huviga ehitise, sealhulgas tehnovõrgu, rajatise või Mustamäe tee 51 / 10621 Tallinn / 665 0600 / [email protected] / www.maaamet.ee Registrikood 70003098 ehitusseadustiku tähenduses riigikaitselise ehitise ehitamisega, mille jaoks ei ole mõistlikku alternatiivset asukohta. Seisuga 03.06.2020 asuvad Põhja-Sakala valla üldplaneeringu territooriumil osaliselt või täielikult kokku 16 keskkonnaregistri maardlate nimistus arvel olevat maardlat, 7 kehtiva kaevandamisloaga mäeeraldist ning menetluses on 2 kaevandamisloa taotlust. 1. Joonisel Taristu ja tehnovõrgud on kasutatud Maa-ameti maardlate kaardikihti seisuga 21.01.2019, kuid Tääksi liivakarjääri (loa nr L.MK/334358; loa omaja Maanteeamet) mäeeraldise ja selle teenindusmaa piirid ei ole seejuures korrektselt märgitud. Lisaks puudub teenindusmaa piiri tähistava leppemärgi selgitus. Palume planeeringu lõpplahenduse vormistamisel küsida keskkonnaregistri maardlate nimistust ajakohane väljavõte ning korrigeerida joonist Taristu ja tehnovõrgud ning ülejäänud planeeringu materjale vastavalt ajakohastele andmetele. 2. Tääksi liivakarjäär (loa nr L.MK/334358; loa omaja Maanteeamet) ja Tääksi III liivakarjäär (loa nr VILM-059; loa omaja AS Acropolis) mäeeraldiste teenindusmaadel kulgeb planeeritud kergliiklustee, mis on kajastatud ka Viljandi maakonnaplaneeringus 2030+ (kehtestatud riigihalduse ministri 06.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/75). Palume kergliiklustee rajada kooskõlastatult kaevandamisloa omajate AS-ga Acropolis ja Maanteeametiga. 3. Seletuskirja peatükis 3.3 Puhke- ja virgestustegevuse maa-ala on märgitud, et kaevandatud maardlatele kujunevad tihti sügavad veekogud, mis on hea puhkepotentsiaaliga. Seetõttu tuleb eelistada, et pärast kaevandamistööde lõppemist kujundatakse need alad puhkealadeks. Selgitame, et kaevandamistööd ei pruugi alati lõppeda selliselt, et maavara on ammendatud. Samuti eeldab puhkeala loomine kokkulepet maaomanikuga ja kokkuleppeid puhkeala heakorra tagamise küsimuses. Palume seletuskirjas täpsustada, et võimalusel tuleb eelistada ammendatud maardlate aladele puhkealade rajamist. 4. Seletuskirja peatükis 3.13 Mäe- ja turbatööstuse maa-ala on märgitud, et maavarade kaevandamisel tuleb arvestada ehitusmaavarade kasutamise riiklikku arengukavaga 2011- 2020. Selgitame, et Vabariigi Valitsus otsustas 30. novembril 2017. aastal arengukava elluviimine lõpetada, kuna arengukava strateegilised eesmärgid on saavutatud. Riigikogu 06.06.2017 otsusega võeti vastu Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050, millest edaspidi maapõuega seonduvalt lähtutakse. Palume kaaluda, kas ehitusmaavarade arengukavale viitamine on põhjendatud. 5. Seletuskirja peatükis 3.13 Mäe- ja turbatööstuse maa-ala on kaevandamistegevusele kehtivate üldiste põhimõtete all märgitud, et uue või laiendatava karjääri vahemaa elamutega peab olema vähemalt 150 m. Palume seletuskirjas täpsustada, et uue või laiendatava karjääri vahemaa elamutega võiks võimalusel olla vähemalt 150 m. Elamu asumisel lähemal kui 150 m on soovitatav rajada müratõkkevallid. 6. Lisaks on seletuskirja peatükis 3.13 Mäe- ja turbatööstuse maa-ala kaevandamistegevusele kehtivate üldiste põhimõtete all märgitud, et karjääri juurde viivad teed tuleb viia mustkatte alla. Teedele mustkatte rajamine on eelduseks kaevandamistegevuse alustamiseks. Selgitame, et kui tulevikus hakatakse teid kasutama kaevandatud materjali väljaveoks, tuleb teede valdajal ja kaevandamisloa omajal sõlmida kokkulepe, mis sätestaks konkreetse tee või teelõigu kasutamise õigusega seotud tingimused. Seejuures kaevandamisloaga ei reguleerita kaevandamisega seotud tegevusi ja neist tulenevat keskkonnamõju väljaspool mäeeraldise ja selle teenindusmaa piire. Tagamaks maavarale juurdepääsu ei nõustu Maa-amet piiranguga, et kõikidele karjääri juurde viivatele teedele mustkatte rajamine on eelduseks kaevandamistegevuse 2 alustamiseks. Palume seletuskirja muuta, sõnastades teede mustkatte nõude ümber soovituseks. 7. Joonise Väärtused ja piirangud kohaselt jäävad maardlatega kattuvatele aladele rohevõrgustiku tugiala, rohevõrgustiku koridor, väärtuslik põllumajandusmaa ja väärtuslik maastik. Seletuskirja peatükis 3.13 Mäe- ja turbatööstuse maa-ala on kaevandamistegevusele kehtivate üldiste põhimõtete all märgitud, et maardlate kasutuselevõtul vältida võimalusel alasid, mis asuvad väärtuslikel põllumajandusmaadel, väärtuslikel maastikel ja rohelise võrgustiku aladel ning hinnata eelnevalt mõju väärtuslikele maastikukomponentidele. Väärtuslikud põllumajandusmaad ja rohelise võrgustiku alad ei ole taksituseks kaevandamislubade taotlemisele ning väljaandmisele õigusaktidega sätestatud korras. Kaevandamisloa menetlemisel tuleb eelnevalt kaaluda kaasnevaid mõjusid väärtuslikule põllumajandusmaale ja rohelise võrgustiku aladele. Kui mäeeraldis või selle teenindusmaa asub väärtusliku põllumajandusmaa massiivil, saadab kaevandamisloa andja taotluse arvamuse avaldamiseks Maaeluministeeriumile. Väärtuslikel maastikel on välistatud kaevandamistegevus. Samas on seletuskirja peatükis 9 Väärtuslikud maastikud väärtuslike maastike kaitse-, maakasutus- ja ehitustingimuste all märgitud (tsiteerin): „maardlate kasutuselevõtul vältida võimalusel alasid, mis asuvad väärtuslikel maastikel. Juhul, kui nimetatud aladel on kaevandamine majanduslikult otstarbekas, tuleb eelnevalt kaaluda kaasnevaid mõjusid väärtuslikele maastikukomponentidele“. Selgitame, et kaevandamisloa andja ei ole ühegi kehtiva õigusakti kohaselt kohustatud Maaeluministeeriumi arvamust küsima, kuid võib seda kaalutlusotsusena siiski teha. Lisaks ei ole väärtuslik maastik sarnaselt väärtuslikule põllumajandusmaale ja rohevõrgustiku alale ühegi õigusakti kohaselt takistuseks kaevandamislubade taotlemisele ning väljaandmisele. Seega on vastuoluline ka seletuskirja peatüki 13 Rohevõrgustik rohevõrgustiku kaitse- ja kasutustingimuste alapeatükis Arendustegevus ja ehitamine olev punkt, mille kohaselt rohelise võrgustiku aladel ei ole lubatud uute tööstusalade rajamine. Sama mõtet on korratud ka KSH aruande peatükis 5.2.1 Mõju pinnaveekogudele ja nende kallaste kaitsevöönditele. See tähendaks ka mäetööstusalade rajamise keelamist, mida on vaja kaevandamistegevuse alustamiseks. Palume seletuskirjas ja KSH aruandes olevad vastuolud likvideerida, sh Maaeluministeeriumi arvamuse küsimine kirjeldada soovitusena. Väärtuslikel maastikel kaevandamistegevuse ning rohelise võrgustiku aladel uute tööstusalade rajamise keelamisel halvendab üldplaneeringu lahendus maavara kaevandamisväärsena säilimise ja maavarale juurdepääsu osas olemasolevat olukorda ning on seega vastuolus MaaPS §-ga 14. 8. KSH aruande peatükis 5.6 Mõju maatulundusmaadele ja väärtuslikele põllumaadele on viidatud üldplaneeringu seletuskirjale, mille kohaselt väärtusliku põllumajandusmaa kasutuselevõtt mittepõllumajanduslikul otstarbel on lubatud vaid avalikes huvides või kogukonna huvides (näiteks teede ja raudteede rajamiseks), kui vastavaid tegevusi ei saa ellu viia muul viisil. Kuna joonise Väärtused ja piirangud kohaselt jäävad maardlatega kattuvatele aladele väärtuslikud põllumajandusmaad, siis palume sarnaselt üldplaneeringu seletuskirjale lisada ka KSH aruandesse, et väärtuslikud põllumajandusmaad ei ole taksituseks kaevandamislubade taotlemisele ning väljaandmisele õigusaktidega sätestatud korras. 9. Seletuskirja peatükis 3.13 Mäe- ja turbatööstuse maa-ala on kaevandamistegevusele kehtivate üldiste põhimõtete all märgitud, et uute karjääride avamine ja olemasolevate karjääride laiendamine toimub ainult detailplaneeringute alusel ning kui läbi on viidud keskkonnamõju hindamine. Maardlate kasutuselevõtul või maardlas uute karjääride rajamisel tuleb alati enne maavara kaevandamise lubamist selgitada välja keskkonnamõju võimalik ulatus ning rakendada asjakohased meetmed kaasnevate keskkonnamõjude 3 vältimiseks või leevendamiseks. Selgitame, et keskkonnamõju hindamist saab nõuda vaid kaalutlusotsuse langetamisel, mitte igakordselt, ilma kaalutlemata. KeHJS § 9 ja § 11 järgi keskkonnamõju hindamise vajalikkuse või mittevajalikkuse üle karjääri avamisel otsustab loa andjana Keskkonnaamet, kes saadab kaevandamisloa taotluse ning taotluse kohta tehtava otsuse eelnõu arvamuse saamiseks kavandatava kaevandamiskoha kohaliku omavalitsuse üksusele. Kohalik omavalitsus hindab kaevandamisloa taotlusega tutvumisel keskkonnamõjude hindamise algatamise otstarbekust ja teeb vajadusel keskkonnamõjude hindamise algatamise soovituse loa andjale. Detailplaneeringu koostamist uue karjääri avamisel või olemasolevate laiendamisel ei nõua ükski õigusakt. Keskkonnamõju hindamise ja detailplaneeringu koostamise igakordne nõudmine halvendab maavara kaevandamisväärsena säilimise ja maavarale juurdepääsu osas olemasolevat olukorda ning on vastuolus MaaPS § 14 lõikega 2. 10. Seletuskirja peatükis 3.13 Mäe- ja turbatööstuse maa-ala on kaevandamistegevusele kehtivate üldiste põhimõtete all märgitud, et kasutusele võetud maardlates peab kaevandamine toimuma keskkonnasõbralikult ja ressursisäästlikult: ammendada maardla varud võimalikult lühikese ajaga, kasutades ära kaasnevad maavarad ning alad korrastada, kasutades neid edaspidiselt metsa-, puhke- või ehitusalana. Palume seletuskirja täpsustada, et võimalikud on ka teised korrastamissuunad. 11. Seletuskirja peatükis 3.14 Maatulunduse maa-ala (sh väärtuslik põllumajandusmaa) on maatulunduse maa-ala maakasutuse ja arendamise põhimõtete all märgitud, et säilitada tuleb põllumajandusmaade vahel paiknevad metsaga kaetud alad, sest mets omab olulist tähtsust ökoloogilistes protsessides ning inimese kultuurilises taustas ja elulaadis. Lisaks on seletuskirja peatüki 13 Rohevõrgustik rohevõrgustiku kaitse- ja kasutustingimuste alapeatükis Maatulundus maa-ala märgitud, et rohevõrgustiku metsades raiumisel tuleb säilitada hekke, puuderidasid ning põõsa- ja puuderühmasid põldude vahel. Samuti on märgitud, et metsamaa raadamine rohevõrgustiku tugialades ja koridorides pole lubatud, välja arvatud üksiku eluasemekoha rajamine vastavalt käesolevas üldplaneeringus sätestatud põhimõtetel ja tingimustel ning maavara kaevandamise lubadega määratud aladel. Raadamise vajadusel tuleb maa sihtotstarbe muutmiseks koostada üldplaneeringut muutev detailplaneering koos keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhindamisega. Kui tegevus võib oluliselt ohustada rohevõrgustiku toimimist, siis võib omavalitsus detailplaneeringu algatamisest keelduda. Sarnast mõtet on korratud ka KSH aruande peatükis 5.6 Mõju maatulundusmaadele ja väärtuslikele põllumaadele. Palume seletuskirja ja KSH-d täpsustada, et maavara kaevandamise lubadega määratud aladel oleks lisaks metsamaa raadamisele ka puuderidade, põõsa- ja puuderühmade raadamine lubatud ja seda ilma sihtotstarbe muutmist nõudva detailplaneeringuta või KSH-d koostamata. Täpsustamata jätmise korral on üldplaneering vastuolus MaaPS §-ga 14. Käesolevaga teatame, et Maa-amet nõustub Põhja-Sakala Vallavalitsuse 07.05.2020 kirjaga nr 7- 1/6-64 edastatud Põhja-Sakala valla üldplaneeringuga tingimusel, et täpsustatakse planeeringu dokumente vastavalt eeltoodud märkustele. Märkustega arvestamata jätmisel halveneb maavarale juurdepääsu osas olemasolev olukord ja planeering on vastuolus MaaPS § 14. Palume hoida Maa-ametit kursis planeeringu edasise menetlemisega ning edastada üldplaneering peale täpsustuste tegemist ja enne selle vastuvõtmist teadmiseks Maa-ametile. 4 Reformimata riigimaade ja Keskkonnaministeeriumi valitsemisel olevate maaüksuste, mille volitatud asutus on Maa-amet, osas annab üldplaneeringule seisukoha Keskkonnaministeerium. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tambet Tiits peadirektor Teadmiseks: Keskkonnaministeerium - [email protected], AS Acropolis - [email protected], Maanteeamet - [email protected] Mare Laan 665 0639 [email protected] 5
Allikas: Maanteeamet dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel